|
Baptist
Press – Jean Junior Cineas istub kuumal pärastlõunal
ühe presentriide all Port-au-Prince’i ühes
ajutises laagris. Ta jagab oma usku viie haitilasega,
kes jäid 12. jaanuari maavärinas kodutuks.
Peagi palvetavad kõik viis inimest, et Kristus
oma Päästjana vastu võtta. Loo iroonia
on selles, et Cineas on voodoo preestri poeg. „Kristusest
jagamine toob mulle rõõmu,“ ütleb
Cineas, liikudes telkide vahel. „Mulle meeldib seda
teha, see on minu elu.“ 26-aastasel Cineasil, kes eelistab
Juniori nime, on olnud küllalt võimalusi
jagada oma usku alates katastroofist. Ta ütleb,
et voodoo mõju on kahanenud ja paljud haitiliased
hüüavad Jumala poole. „Palju inimesi on tulnud
voodoo juurest Jeesuse juurde,“ räägib Junior.
„Ma kuulsin, et maavärina ajal oli mu isa Jeesuse
poole hüüdnud ’Oh, Jeesus. Ma tean, mida sina
võid teha.’ Aga mind ei olnud seal, ma
ei tea, kas see on tõsi.“ Paljud inimesed on
tänulikud selle eest, et nad jäid maavärinas
ellu ning tahavad anda oma elu sellele Jumalale, kes
neid päästis. Junior kohtab väga harva
inimesi, kes ei taha palvet või kuulda tema usust.
Ja nii nagu apostel Paulus, aitab Junior ka jüngerdada
neid, keda ta juhib Kristuse juurde. Ta plaanib osta
viis kreoolikeelset Piiblit ja minna telklinnakusse
tagasi, et õpetada oma viite uut sõpra
uurima Jumala Sõna. Kuid Juniori ja paljude tema
kaasmaalaste muutumine ei ole tulnud kergelt. Junior
kasvas üles Croix-des-Bouquets’is, Haitil, perekonnas,
mis oli läbinisti voodoo religioonis sees. Haitil
on voodoo segu katoliiklusest ja Aafrika traditsionaalsest
religioonist ning on nende kuultuuri sügavalt juurdunud.
Nagu enamikel voodoo preestritel, on ka Juniori isal
palju naisi ja nii palju lapsi, et Junior ei teagi neid
kõiki. Ta lükati eemale oma perest, kui
ta isa naised hülgasid ta ning sundisid ta elama
hoovis olevas voodoo templis. Junior ei teadnud oma
ema, sest ta suri, kui poiss oli veel väike, kuid
ta teadis, mis tema tulevik toob. Temalt oodati, et
ta järgiks oma isa samme ning, et temast saaks
voodoo preester. „Ma ei teadnud kõike seda, mida
ma mu isa selle kohta teadis, aga kõike seda
mida ma teadsin, ma armastasin,“ räägib Junior.
Suur osa tema lapsepõlvest keerles voodoo ja
selle müstitsismi kohta õppides. Kuid ta
sai teada ka selle pimedama ja ohtlikuma poole kohta
– võimest tappa inimesi, saates neile kurje vaime.
„Kui sa sellesse usud, siis sa mõistad seda,“
räägib Junior. „Mina mõistsin seda,
aga nüüd ma tunnen Jeesust. Ma tean, et kurjad
vaimud ei või mulle nüüd kurja teha,
sest mul on Jeesus.“ Juniori elu muutus 16-aastasena,
kui üks Lõuna-Baptisti misjonär külastas
tema isa kodu. Ta rääkis Piibli lugusid ja
Junior kuulis siis evangeeliumi esimest korda. Ta isa
ei võtnud neid lugusid vastu ning jätkas
voodoo praktiseerimist, kuid andis Juniorile loa saada
kristlaseks. „Ma armastan Jumalat nii väga,“ ütles
Junior naeratusega. „Kuidas ma saan seda selgitada?“
Ta hakkas teenima koos selle misjonäriga, aidates
rääkida Piibli lugusid oma kaasmaalastele.
Üsna pea muutis Juniori isa oma meelt ja ei tahtnud
enam, et ta poeg oleks kristlane. Juniori usk hakkas
põhjustama konflikte kodus. „See oli väga
raske minu jaoks,“ räägib ta. „Ma palusin,
et Jumal viiks mind sellest perest ära.“ Kui see
misjonär läks tagasi Ühendriikidesse,
kohtus Junior rahvusvaelise misjoninõukogu misjonäride
Mark ja Peggy Rutledge’ga Port-au-Prince’s ning leidis
sellega ka uue perekonna. Ta võis põgeneda
pingetest ja voodoo praktikast kodus, olles nädalalõppudel
Rutledge’ide kodus. Peale keskkooli lõpetamist
võtsid nad ta täielikult enda juurde elama.
„Peggy ja Mark on mu perekond,“ ütleb Junior. „Ma
võlgnen neile kõik oma elus. Ilma, et
nad oleks mind tundnud, võtsid nad mind oma koju
ja ma armastan neid väga.“ Elades perekonnas, kus
oli veel kaks tütart, koges Junior esmakordselt
armastavat kodu, kus on nii ema kui isa. Peggy näitas
mulle, mida tähendab ema, enne seda ma ei tundnud
ema.“ Peggy ütleb: „Junior sai justkui meie pojaks
ja suureks vennaks meie tütardele,“ viidates 14-aastaselt
Shannonile ja 11-aastasele Abile. „Kui ta elas meie
juures, siis me püüdsime teda jüngerdada
ja näidata talle, mida tähendab kristlik perekond.
Nägime temas nii palju potentsiaali. Hakkasime
teda armastama, kui oma perekonda. Ta hakkas Jumala
Sõna endasse neelama, ta armastas seda. Nagu
me kõik, läks ta läbi ka rasketest
hetkedest, kus Jumal õpetas talle asju, kuid
me julgustasime teda alati minema tagasi Jumala Sõna
juurde, et see oleks tema loodinõõr, millega
asju mõõta.“ Kuid Junior armastab ka oma
Haiti perekonda ning tahab, et ka nemad kogeksid Jeesuse
armastust nii nagu tema. „Ma armastan oma isa ja tahan,
et ta tunneks Kristust,“ räägib Junior. „See
on väga raske. Ma püüan olla tark ja
jagada temaga Jeesusest, kuid mõne aja pärast
ei taha ta minuga enam rääkida.“ Teised pereliikmed
on olnud vastuvõtlikumad. Möödunud
suvel juhtis ta ühe oma poolõe Kristuse
juurde ning on praegu tunnistamas ühele teisele
poolõele. Juniori kirg on evangelism ning ta
on esimest aastat õppimas Emmause Piibli Seminaris.
„Tal on tohutu kirg Jumala järele,“ ütleb
Peggy. „Ta tunneb kutset evangelisti töösse
ning tal on suur and selles. Ta teab täpselt mida
öelda inimestele, kui ta oma usku jagab. Jumal
tõesti kõneleb tema kaudu.“ Junior ütleb:
„Nii palju on inimesi, kes ei ole kuulnud Jeesusest.
„Paljud on kadunud. See teeb mind kurvaks. Ma tahan
teha seda, mida Jeesus ütles. Ma tahan evangeeliumi
kuulutada. Ta andis meile suure misjonikäsu.“
Billy
Graham Evangelistic Association – Kuigi India on koduks
väga kõrgelt arenenud kaasaegse meditsiini
uuringukeskustele, järgitakse seal väga hulgaliselt
iidseid tervenduspraktikaid. Tegelikult meelitab see
alternatiivmeditsiin sinna ka miljoneid turiste igal
aastal. Üks reisifirma reklaamib Indiat sõnadega:
„Olgu see akupunktuur, aroomiteraapia, meditatsioon,
Ayurveda, Unani meditsiin, muda teraapia, Pranic tervendamine,
Reiki või Tiibeti meditsiin, siis just India
on koht, mida külastada, et saada tagasi meie usaldus
nendes elu tervendusprotsessides.“ India meditsiini
praktikate olemasolust on teateid juba teisel aastatuhandel
enne Kristust hindu veedades. Võib-olla see on
põhus, miks Jumal sageli ilmutab end Indias kui
Jehoova Raffa ’Jumal kes sind tervendab’ (2Mo 15:26).
BGEA töölised, kes hiljutise Chennai festivali
raames Indias viibisid, kohtusid seal paljude kristlastega,
kes said esmalt kogeda Jumala tervendavat väge.
Vaid kolm kuud enne festivali algust, tunnistas üks
pere tervenemist, mis oli nii märkimisväärne,
et isegi arstid pidid tunnustama Kristuse väge.
Mageshwari neerud olid mõlemad üles ütlemas
ning arstid ei uskunud, et ta enam kaua elab. Tema ema,
Saral, palvetas kirglikult tema tervenemise pärast
ning palus, et ka India Evangeelne kogudus palvetaks
koos temaga. Peagi tegi terve kogudus Mageshwari eest
eestpalvet, kes oma usult oli hindu. Järgmisel
külaskäigul arsti juurde, oli Mageshwari neeru
pilt täiesti puhas. See viis ta põlvili
Jeesuse ette. „Ma olin väga haige neerudega ning
arstid ütlesid, et nende ravimine on võimatu,“
rääkis Mageshwari. „Aga Jumal kuulis mu ema
ja tema koguduse palveid. Kuna Jumal tervendas mind,
siis ma usun temasse.“ Üks Chennai festivali vaimulikest
nõustajatest, Ganthi Mathi, nägi Jumala
tervendavat väge oma elus peale seda, kui oli hüüdnud
meeleheites Jumala poole lapsekandmise probleemiga.
Ganthi oli sündinud hindu peres, abiellus 1992.aatal
ning jäi üsna pea ootama oma esimest last.
Kuid peale mõningaid elupäevi suri beebi
kollatõvesse. Aasta pärast seda sündis
teine laps kuid suri samuti 45 päeva vanusena.
Sellele järgnes kolm nurisünnitust. Ganthi
räägib: „Ma paastusin ja palvetasin hindu
templis ja tõin palju ohvreid selleks, et last
saada. Ma proovisin astroloogiat ja ma proovisin kõike.“
Ta oli kuulnud Jeesusest oma vennanaiselt, kes oli katoliiklane,
kuid ta nägi teda kui ühte paljudest jumalatest.
„Ma lugesin isegi Piiblit, aga ainult kui juturaamatut,“
räägib ta. Peale viimast nurisünnitust,
tuli ta Jeesuse ette ja anus tervenemist. Ta lubas palvetada
ainult tema poole ja loobuda hindu templites käimisest
terveks aastaks, selleks et näha, kas ta on tõeline.
Peagi sai ta teada, et Jeesus on tõeline. 2002.aastal
sündis talle tütar Grace. Ka Grace’l arenes
kollatõbi, kuid seekord Ganthi palvetas Jeesuse
poole ja tütar jäi elama. Mitmed aastad läksid
mööda ja Ganthi igatses poega, kuid arstid
ei kiitnud seda heaks. Ometi jäi Ganthi lapseootele,
ning tõi 2006.aastal ilmale poja. „Ma pühendasin
nii oma poja kui oma tütre ainsale tõelisele
Jumalale ja loobusin kõigist oma ebajumalatest,“
rääkis Ganthi. „Mu mees ja tema pere võtsid
Jeesuse vastu ja tema aitab meie abielus.“ Tema mees
Ramesh lisab: „Alguses oli meie ambitsiooniks ainult
last saada, aga Jumal küsis meilt: ’kas sa tahad
minu imet või mind ennast?’ Nüüd me
tahame ainult Jeesust, sest ta valas oma enda vere ja
tema on ainus tee.“ Nüüd teenib Ganthi naisi
ja palvetab nende eest, kellel on raskusi viljastumise
ja rasedusega. Koos oma mehega kutsusid nad festivalile
seitse inimest ning viis neist võtsid Kristuse
vastu. Rev Selva Segari lugu ei ole haigusest tervenemisest,
vaid sõltuvusest ja ülbusest vabanemisest.
Praegune Elava Vee Assembly of God koguduse pastor elas
kunagi täiesti teistsugust elu. „Ma olin alkohoolik
ja täielikult seotud spordiga – ma olin rahvuslik
tempion ja väga uhke mees. Ma ei suutnud magada
ilma alkoholita,“ rääkis Selva. „Ma olin väga
ustav hinduismile. Ma tavatsesin käia templis palju
kordi päevas. Ma lõikasin oma kätt
ja valasin verd ohvri jaoks, et väge saada. Selle
tõttu võitsin ma mitmeid mate. Aga see
vaim hakkas domineerima mu üle, minust sai joodik,
ma olid allumatu. Ma hakkasin käima klubides ja
hasartmänge mängimas. Ma ei läinud enam
koju, kõik oli katki.“Üks pastor Chennaist
hakkas käima Selva kodus ja rääkima temaga
ligi kuus või seitse kuud. „Ta võttis
aega – vähe haaval rääkis ta minuga kõigist
religioonidest ja jumalatest. Ka temal endal oli hindu
taust ja ta näitas mulle, et hinduism ei ole õige,“
rääkis Selva. Alguses oli Selval raske võtta
vastu Risti Jumalat, sest ta tundus nõrgana temale.
Ühel õhtul Selva hüüdis, et see
üks tõeline Jumal teeks ennast reaalseks
temale. Ta palvetas: „Ma käin templis palju kordi
päevas, aga ma ei tea, kes sa oled. Ma ei tunne
mingit lohutust, ma ei tunne, et sa oleksid lähedal.
Ma ei tunne mingisugust vabastust.“ Selva räägib,
et üks kuldne valgus tuli tema peale ja ta ei saanud
käia ega näha. „Kui ma siis üles ärkasin,
võtsin ma Piibli, põlvitasin maha ja lugesin
seda. Sellest ajast olin ma muudetud mees. Ma lõpetasin
ahelsuitsetamise, joomise ja halbade filmide vaatamise.
Sel õhtul sain ma täielikult terveks,“ räägib
ta. „Mu loomus muutus täielikult. Spordi tõttu
olin ma nii ülbe. Nii täis uhkust. Kiitus
Jumalale ma olen muudetud.“ See tervenemine toimus 21
aastat tagasi. Praegu juhib Selva rohkem kui 1000 liikmelist
kogudust, mis on täis pöördunuid hindu
ja mõned ka moslemi usust. Need pöördunud
kogevad sageli suuri raskusi, räägib Selva.
“Ühe haigeks jäänud pöördunu
perekond, sundis teda tagasi minema hindu templisse.
Nad isegi lõikasid tema käe ära ja
arvasid, et ta suri ära. Aga ta jäi elama
palve ja Jeesuse tõttu ning kõik nägid
seda. Jumala armust on meil selliseid tunnistusi ja
hindud hakkavad selle peale uskuma. See annab avatud
ukse.“ Selva koguduse liikmed olid tugevalt seotud Chennai
Lootuse Festivaliga ning olid palvetanud iga päev
selle eest. Selva ütleb: „Ma usun, et palve paneb
asja toimima. Ilma palveta ei toimi ükski jutlus
ega teenistus.“
CBN
News – Kümned kristlasest muusikud andsid oma hääled,
et panustada abitööde teostamisse Haitil.
Üle 50 muusiku kogunes möödunud kolmapäeval
kristlasest muusiku Michael W. Smithi palvel kokku Nashvilles,
Tennessees, ühes stuudio, et lindistada uus laul
pealkirjaga ’Tuleme kokku nüüd’ (Come Together
Now). Smith kirjutas selle loo meeldetuletuseks, et
aidata seda saarerahvast, kes 12.jaanuari maavärinas
sai tugevalt kannatada. Kristlasest artistil Steven
Curtis Chapmanil, kes ise kaotas hiljuti oma 5-aastase
tütre, ei olnud eriti raske samastuda Haiti rahva
kaotusevaluga. Ta ütles: „Mu süda on murtud
Haiti rahva pärast. Ja olles elanud ise perekonnana
läbi suure tragöödia möödunud
pooleteist aasta jooksul, on see tabanud meid väga
õrnasse kohta.“ Kõik selle laulu tulud
lähevad Ameerika Punase Risti ja Samaarlase Kukru
fondi, abitööde teostamiseks Haitil. Smith
ütles, et ta loodab, et lugu on juba kätte
saadav veebruari alguses.
Inspire
Magazine – oti Piibli Selts algatas ettevõtmise,
et jagada kümneid tuhandeid Piibleid Vietnamis.
Seal on aastate jooksul toimunud järsk kristlaskonna
kasv, kuid samas on tohutu puudus Piiblitest. oti Piibli
Selt, koos teiste Piibli Seltsidega, on rahastanud viimased
12 aastat vietnamikeelse Piibli tõlkimise tööd
kaasaegsesse vietnami keelde. Vana Testament on olnud
kättesaadav alates 2004. aastast, kuid töö
Uue Testamendi kallal lõpetati alles möödunud
aastal. Soti Piibli Seltsi täidesaatev juht, Elaine
Duncan, rääkis, et oti Piibli Selts on algatanud
ettevõtmist, et koguda raha selle parandatud
tõlke trükkimiseks ja levitamiseks üle
kogu Vietnami. „Kogudus on kasvamas kiiresti, kuid tal
on puudu peamisest töövahendist – Piiblist
– piisavas koguses, et endised ja uued kristlased saaks
tugevaks oma usus,“ rääkis Elaine. oti Piibli
Selts aitab kaasa kahe projektiga Pühakirja levitamisele.
Esimese projekti, Head Sõnumid Edenevale Rahvale,
kaudu plaanivad nad trükkida ja jagada 32 000 Piiblit,
15 000 Uut Testamenti ja muud Piibli kirjandust üle
kogu riigi. Samaaegselt toimib teine projekt ’Kasvades
üles koos Jumala Sõnaga’ (Pühakiri
noortele), mille kaudu trükitakse ja jagatakse
30 000 lastepiiblit, 10 000 Piiblit ja 115 000 Uut Testamenti
noortele Vietnamis. Elaine selgitas: „Tehes Piibli kättesaadavaks
Vietnami kogudustele, saab iga kristlane omada Pühakirja
ja see annab neile ka võimaluse sirutuda välja
teiste poole Jumala Sõnaga. „Vana Piibli tõlge
kasutas iganenud keelt ning nooremal põlvkonnal
oli sellest raske aru saada, eriti neil, kes nägid
Piiblit esimest korda. „Nüüd, kui kaasaegne
tõlge on tehtud, on oluline seda trükkida
ja kasvavale kristlaste hulgale Vietnamis välja
jagada. Selleks, et jõuda nii paljude inimesteni
kui võimalik, on meil vaja abi raha kogumisel,“
rääkis Elaine. Ta lisas, et oma hiljutisel
reisil Vietnami kohtas ta kristlasi, kes olid kasutanud
oma Piibleid selleks, et püsida usus peale jõhkra
kommunistliku re˛iimi langemist, milles oli kristlasi
taga kiusatud. Elaine rääkis: „Üks neist
naistest, Thi, kannatas tohutult ning ta ütles,
et ei oleks kunagi hakkama saanud ilma usu, päästekindluse
ja oma Piiblita. Ta ütles mulle, et ta väga
igatseb, et nende rahval oleks lihtne ja taskukohane
ligipääs Piiblitele.“
CBN
News – Kinokülastajad Ameerikas täidavad jätkuvalt
kinode saale, et näha vaimuliku sõnumiga
filmi ’To Save a Life’ (Et päästa üks
elu). Film tegeleb teismeliste noorte seas populaarsete
küsimustega nagu narkootikumid, seks ja aktsepteerimine
ning selle on kirjutanud ja tootnud New Song koguduse
noortepastor Jim Britts, Oceanside linnast, Californiast.
Lugu keerleb teismelise poisi Jack Taylori ümber,
kelle lapsepõlve sõber sooritab enesetapu.
Jake hakkab endalt küsima, kas ta oleks saanud
midagi teha selle ärahoidmiseks. See film on toonud
esile mitmeid algatusi, kus ettevõtted ja kogudused
ostavad oma linna noortele pileteid selle filmi vaatamiseks,
lootuses, et nende elud saaksid muudetud selle lunastuse
sõnumi kaudu.
CBN
News – Tragöödiad, nagu maavärin Haitil,
juhivad sageli rahvaid vaimulikku ärkamisse. Samamoodi
tabas 2008.aastal Birmat üks looduskatastroof.
See oli tsüklon Nargis, mille tulemusel surid kümned
tuhanded inimesed. Misjonärid räägivad,
et paljud inimesed sellel budistlikul maal on tulemas
Kristuse juurde peale seda laastavad tsüklonit
ning lapsed on selles teed juhtimas. Kareni rahvusest
orvud valavad välja oma südamed, tõstes
on käed ja hääled ühises Jumala
kiituses. Need lapsed on pagulased , sest Birma armee
on peletanud kristlased naaberriiki, Taisse. „Need lapsed
lihtsalt armastavad Issandat,“ ütles Patrick Klein,
Vision Beyond Borders (Visioon Üle Piiride) president.
„Isegi kõige selle surma ja hävingu keskel,
on Jeesus neile lastele ja kõigile pagulastele,
kes Taisse põgenevad, nii reaalne.“ Klein on
töötanud Birmas 17 aastat. 2009.aasta jõuludel
võttis ta koos oma meeskonnaga ette teekonna
sügavale d˛unglisse Tai ja Birma piiril, viies
sinna Piibleid, meditsiiniabi ja muud tarvilikku orbudele
ja teistele Kareni rahva pagulastele. Vision Beyond
Borders üht meeskonna liiget, Wes Flint’i, puudutas
väga nende laste võime andestama oma tagakiusajatele.
„Isegi need lapsed, keda on nii julmalt ja õelalt
rünnatud, on nii ustavad ja pühendunud Jeesusele
Kristusele ja see õpetab mind,“ selgitab Flint.
„See õpetab mind mu usuelus, et ma ei peaks viha
ega vaenu nende vastu, kes on mind taga kiusanud.“ „Ainuüksi
nende lugusid kuulda on südantmurdev,“ lisas Klein.
„Ühe väikese poisi ema oli haige. Sõdurid
vägistasid teda otse poisi silme ees ja tapsid
siis, nad tapsid ka tema isa väga julmalt.“ Inimõiguste
vaatluste andmeil on Birma ’sünge inimõiguste
rikkumise register läinud veelgi hullemaks peale
seda, kui tsüklon Nargis riiki tabas 2008.aasta
mais.’ Kahekordistunud on poliitvangide hulk, neid on
üle 2100. Ka tsiviilisikud on sihtmärkideks,
eriti need, kes kuuluvad etnilistesse vähemustesse
nagu Kareni rahvas. Kareni osariigi ida osas on levinud
laialdaselt sunnitöö, seksuaalne vägivald
naiste ja tüdrukute vastu, tapmised, piinamised
ja maa konfiskeerimine. Ligi 40% Kareni rahvast on kristlased.
Klein ütleb: „Tundub justkui Birma armee püüab
lahti saada igaühest ja kõikidest, kes on
nende vastu ja eriti kristlastest. Nii, et ma näen
valitsuse poolt rohkem vastuseisu evangeeliumile, aga
ma näen ka, et inimesed on rohkem vastuvõtlikud
evangeeliumile.“ Ja huvi evangeeliumi vastu on kasvanud
eriti selles piirkonnas, mida tsüklon kõige
tugevamini tabas. Üks Myanmari (Birma) põrandaalune
kogudus, kus kristlased kogunevad, on olnud seal piirkonnas
vaid veidi üle aasta. Paljud inimesed, kes sinna
kokku tulevad, on budistid, kes tahavad rohkem
teada saada kristlusest ja Jeesusest. Birma evangelist,
kes seal töötab, on rajanud palju kogudusi
terves Birmas, ning ainuüksi peale tsüklonit
on ta neid rajanud mitu. Ta ütleb, et teda ei peleta
ära see, kui valitsus püüab kristlikust
mõjust lahti saada. „Nad püüavad sellest
teha budistlikku maad,“ rääkis evangelist.
„Mida enam nad meid suruvad, seda enam Jumal töötab
ja me võidame rohkem kristlasi. Kui me räägime
Jeesusest, tulevad paljud, paljud inimesed.“ Regulaarsed
jumalateenistused on uute pöördunute jaoks
keerulised, sest kui valitsus need avastab, sulgeb ta
selle tegevuse. Kristlased ütlevad, et neil on
vähe kohti, kus koguneda, sest valitsus ei ole
lubanud ehitada ühtki uut kiriku hoonet alates
1965.aastast. Seepärast teevad paljud seda salaja
kodudes. Klein ütles, et tema oma meeskonnaga püüab
jätkuvalt leida viise, kuidas tuua Piibleid, riideid
ja muud abi Birma rahvale. „Ma ei taha, et nad peaksid
üksinda kannatama ning ma tahan, et meie oleksid
Jeesuse käteks ja jalgadeks ning tema suuks, et
rääkida neile inimestele,“ rääkis
Klein. „Minule on see tohutu au ja ma tahan teha kõik,
mida saan, et näidata neile, et nad ei ole üksi
ja et Jumal taevas hoolib neist. Ta kuuleb nende hüüdeid
ja tahab neid aidata.“ „Minu väljakutse kogudusele
peamiselt on palvetada ja saada teada, mis toimub meie
vendade ja õdedega Birmas ja Taimaal nendes pagulaslaagrites,“
rääkis Flint. „Ja palvetada, et Jumal saadaks
ühe kangelase. Kes sekkuks? Kes astuks vahele,
et tuua muutust?“
Christ
for all Nations – Evangelistid Reinhard Bonnke ja Daniel
Kolenda koos Kristus Kõigile Rahvastele meeskonnaga
pidasid möödunud nädalal 20.-24.jaanuarini
Nigeerias, seekord Ugepis, Cross River osariigis, taas
evangeelset krusaadi. Neljapäeva õhtul sai
üks 23-aastane naine, kes oli sünnist saati
kurt ja tumm, terveks ning hakkas rääkima.
Teine naine, kes oli olnud paremalt poolt halvatud,
näitas, kuidas oli saanud tagasi täielikult
võime oma käsi ja jalgu kasutada. Ta hakkas
kõndima ja hüppama, Jumalat kiites. Üks
naine tõi oma poja, kes oli viimased 15 aastat
olnud vaimuhaige, ta oli olnud täielikult hull,
vägivaldne ja kontrollimatu. Nüüd rääkis
ta vaikselt ja oli vaimselt täiesti terve. Ta ütles,
et Jeesus oli ta terveks teinud. Bonnke kirjutab reedese
teenistuse kohta: „Kui me krusaadi paika jõudsime,
avastasime, et keegi oli toonud terve ebajumalate pühapaiga
sinna, et seda hävitada. Selles olid ebajumalad,
amuletid, fetiid ja paljud muud okultsed esemed. Me
põletasime need ära ja rahvas rõõmustas.
Ma ütlesin välja ka mitmed kohalikud needused
– mõned nimed, mida nii kardetakse, et enamik
inimesi ei räägi nendest valju häälega
– ma võtsin meelevalla ükshaaval nende üle,
murdes need Ugepi inimeste pealt Jeesuse nimel. See
tõi tohutu rõõmu, inimesed tantsisid,
kuni õhk oli tolmust paks. Peale päästmise
palvet juhtus palju imesid ja me nägime erakordselt
palju halvatuid tervenemas,“ rääkis Bonnke.
Laupäeva õhtul kuulutas evangeeliumi Daniel
Kolenda. Ta kirjutab: „Peale seda, kui olin evangeeliumi
kuulutanud ja palvetanud tuhandete inimestega, kes tahtsid
Jeesust vastu võtta, palvetasime uuesti selle
rahvahulga pärast, et nad võiks vastu võtta
Püha Vaimu ristimise ja tuli langes. Me kuulsime
hämmastavaid tunnistusi imedest: Üks naine
ütles, et ta poeg oli surnud päev varem ja
ta oli oma surnud poja sinna krusaadile kaasa toonud.
Koosoleku ajaks asetas ta tema ihu sinna maha. Kui ma
hakkasin palvetama, siis ütlesin: ’Kui keegi on
minu hääle ulatuses surnud, siis ma käsin
elul tulla tagasi sinu ihusse Jeesuse nimel.’ Äkitselt
oli poiss oma silmad lahti teinud ja öelnud: „Ema
– mul on janu!“ Neljapäeval olin ma konkreetselt
palvetanud nende eest, kellel on AIDS ja käskinud
neil minna end uuesti testima. Üks noor mees, kellele
oli vaid kaks nädalat tagasi antud diagnoosiks
HIV positiivne, sai nüüd uue diagnoosi, mida
ma nägin oma silmadega, ta on nüüd HIV
negatiivne. Mitmeid teisi tunnistusi tuli veel. Mees,
kelle parem käsi oli olnud 17 aastat halvatud,
hakkas täiuslikult liikuma. Üks naine tervenes
rinnavähist. Teine naine, kes oli olnud kurt alates
kolmandast eluaastast, hakkas kuulma jpm.“ Pühapäev
oli viimane krusaadi päev. Daniel Kolenda kirjutab:
„Me jääme puudust tundma Ugepist ja selle
rahvast, kuid me rõõmustame selle üle,
mida Jumal on siin teinud. See on ime. Ugep on vaid
üks väike linnake, aga viimasel õhtul
oli seal kohal 185 000 inimest, kes võtsid Jumala
Sõna vastu suure rõõmuga. Paljud
tuhanded inimesed sündisid uuesti, kaasaarvatud
grupp noori mehi, kes tulid ette tunnistama, et nad
olid olnud liikmed ühes okultses liikumises oma
ülikoolis, kuid et nad on nüüd andnud
oma elud Jeesusele ning ütlesid lahti okultismist.“
Daniel jätkab: „Meile on sageli öeldud, et
kohalikud kogudused on täidetud tunnistustega imedest,
mida Jumal krusaadil tegi, isegi veel aasta peale krusaadi.
Ma olen kindel, et nii on ka Ugepis. Pole kahtlustki,
et Jeesus on midagi erakordset siin teinud. Üks
kohapeal tuntud mees, kes oli olnud vaimuhaige viimased
26 aastat, sai momentaalselt terveks. Kolme nädala
pärast tuleme jälle tagasi Aafrikasse, et
pidada krusaadi Numani linnas. Me tajume pakilist vajadust,
et koguda seda suurt lõikust, kui see on valminud.
Aega ei ole raisata,“ kirjutas Daniel Kolenda.
Mission
Network News – Kogudus Hiina linnades on kasvamas nagu
kulutuli ning selle eest tuleb ilmselt valitsust tänada.
„Hiinas on praegu toimumas massiline migratsioon linnadesse,
eriti palju on noori, kes lähevad maapiirkondadest
linnadesse tööd otsima,“ selgitab Tom Henry,
kes töötab organisatsiooniga WorldServe Ministries.
„Hiina valitsus on ka seda väga tugevasti põhjustanud
ja nüüd kui see on juhtunud, on Jumal toomas
esile samasugust ärkamist, nagu ta see oli maapiirkondades.
Kogudused linnades üle kogu Hiina on plahvatuslikult
kasvanud.“ Selle massilise migratsiooni tõttu,
on WorldServe pidanud oma teenistuse suunda Hiinas veidi
muutma. Ajalooliselt on nende teenistus töötanud
põhiliselt riigi maapiirkondades, kuid nüüd
liiguvad nad ka linna. „Me keskendume uute juhtide õpetamisele,
nii ärivaldkonnas kui ka koguduses ning toetame
koguduste pastoreid, kes alustavad linna kogudustes,“
räägib Henry. „Me oleme jõudmas evangeeliumiga
ka evangeliseerimata rahva gruppideni, kui need tulevad
linnadesse.“ Siin tuleb jällegi mängu valitsuse
toetus. Lisaks sellele, et Hiina linnapiirkondades on
vähem tagakiusu kui maapiirkondades, on valitsus
andnud organisatsioonile WorldServe ja mitmetele kogudustele
loa teha oma tööd. See laseb neil takistamatult
välja õpetada kristlasest ärimehi ja
pastoreid. WorldServe kõige viimane uuendus,
oli kristlike ärimeeste koolitus. Nad toovad sageli
kohale mainekad kristlikud ärijuhid USAst ja Kanadast,
kes aitavad õpetada. „Me julgustame inimesi kasutama
oma äri kui platvormi, nii nagu Jumal seda plaanis,
sest see võib olla suurepäraseks võimaluseks
mõjutada kultuuri,“ räägib Henry. Kokkuvõttes
loodab WorldServe teha nii palju väljaõpet,
et neid ei oleks lõpuks enam vaja. „Meie eesmärk
on teha tööd niikaua, kuni meie ei pea enam
toetama koguduste rajamist ja isegi väljaõpet,
vaid et Hiina ärimehed toetavad ise tööd
oma riigis,“ selgitab Henry. Selline mudel ei saaks
toimida ilma Hiina valitsuse toeta. Kuigi see on nende
poolt tahtmatu, on Hiina valitsus ometi mänginud
kindlat rolli koguduse kasvus ja teenistuses.
Breaking
Christian News – Oled sa kunagi kuulnud lugusid toidust,
mis paljuneb? Me oleme lugenud sellest Piiblist, kuid
vähesed on tegelikult näinud seda juhtumas.
Kas see juhtub veel tänapäeval? Mike ja Lori
Salley, kes on organisatsiooniga Show Mercy (Näita
halastust), Ugandas, räägivad, et nad nägid
seda mõned päevad tagasi oma silmaga. Nad
kirjutavad: „Me korraldasime toitlustamist 50 orvule
ja väga vaesele lapsele Kaliti külas, Ugandas,
kus asub ka meie Field of Dreams projekt. Kuid kohale
ilmus 200 näljast last. Mitmed meie meeskonna liikmetest
nutsid, sest nad teadsid, et kõigi nende laste
jaoks ei ole piisavalt toitu ning mõned peavad
näljasena ära minema. Me hakkasime palvetama,
et Jumal paljundaks toitu. Tulemuseks said kõik
lapsed süüa ja nende kõhud said täis
… üle 200 lapse said küllusliku eine osaliseks.
Mitte ainult nemad, vaid ka kõik täiskasvanud
sõid ja nii palju jäi veel toitu üle,
et see pakiti ära ja viidi kodudesse. Me nägime
seda oma silmaga,“ kirjutavad Mike ja Lori Salley. „Me
oleme kirglikud nägema võimatuid asju juhtumas
ning hoolikad, et mitte liialdada oma kogemusi rääkides.
Kuid me pidime seda jagama teiega, sest me nägime
seda oma silmaga. Kogu meie meeskond teab, et midagi
üleloomulikku juhtus sel päeval. Jumal on
hea ja ta teeb hämmastavaid asju Show Mercy kaudu
Ugandas,“ kirjutavad Mike ja Lory Salley.
Mission
Network News – Kuidas saavad lahendatud probleemid nagu:
orjandus, sunnitud prostitutsioon, lapssõdurid
jmt. On olemas üks paik, kust alustada ja see on
palve. Every Child Minsitries (ECM – Iga Lapse teenistus)
on tulnud välja uue initsiatiiviga, et saada inimesi
palvetama. ECMi kaasasutaja, Lorella Rouster, ütleb
et ECM palvetab iga päev oma partnerite eest, kuid
nüüdsest palvetavad nad veelgi konkreetsemalt.
Nad tahavad, et inimesed liituksid nendega üheks
kuuks, et koos palvetada erinevate gruppide eest Aafrikas.
„Me oleme välja andnud palve juhise pealkirjaga
’Palve pimedate paikade eest,’“ selgitab Rouster. „Selles
on neli peamist palve teemat, iga nädala jaoks
erinev teema, kuu aja jooksul.“ Need neli teemat on
tegelikult neli rahvaste gruppi Aafrikas. Kaks gruppi
– Karimojong põhja Ugandas ja Baggara araablased
Sudaanis ja Taadis – on need, kelleni tuleb veel evangeeliumiga
jõuda. Teised kaks gruppi on kummaline religioosne
grupp nimega Ghana Aafrika Misjon (Africanian Mission
of Ghana) ja militaarne Issanda Vastupanuarmee (Lords
Resistance Army). ECM töötab kõigi
nende gruppide läheduses. Mitmed neist gruppidest
on sundinud inimesi orjusesse ning on kas mõjutanud
või seisnud vastu ECM tööle Aafrikas.
Nad julgustavad inimesi palvetama nende gruppide ohvrite
eest, kuid nad paluvad eestpalvet ka nende kurjategijate
eest. ECM on mures nende inimeste pärast ning plaanivad
seepärast nendeni sirutuda evangeeliumiga, kuid
Rouster toob esile, et need südamed ei saa muudetud
ilma palveta. „Me usaldame Jumalat, et nendes neljas
väga keerulises piirkonnas tuleb läbimurre.
Me teame, et midagi ei saa ära teha ilma palveta,
sest need asjad on palju kõrgemad kui see, mida
ükski inimene võiks teha.“ ECM teenistuse
kohta saab infot nende veebilehelt http://www.ecmafrica.org/
Billy
Grahami Evangeelne Assotsiatsioon – 21.-24.jaanuarini
2010, toimus Indias, Chennai linnas, Lootuse Festival
koos Franklin Grahamiga. Esimesel õhtul jagas
Franklin Graham rahvaga lugu Nikodeemosest, Johannese
3.peatüki põhjal, selgitades, mida tähendab
uuestisünd ja kuidas ükski teine religioon
maailmas, ei suuda inimest päästa. Rahvas
kuulas väga tähelepanelikult tamilikeelset
tõlget ja ka Franklinit, sest paljud Indias räägivad
inglise keelt. Sajad mehed ja naised andsid juba esimesel
õhtul oma elu Jumalale. Teisel õhtul oli
rahvast kohal umbes 23 000. Franklin jagas sellest,
kuidas ainult Jeesus Kristus võib pääste
nende hinge, Sakkeuse loo põhjal Luuka evangeeliumist.
Sel õhtul võttis päästmise kutse
vastu 900 inimest. Laupäeva hommikul võttis
üle 10 000 lapse Kristuse oma Päästjana
vastu kahe lasteprogrammi jooksul, millest üks
oli inglise- ja teine tamilikeelne. Õhtusel krusaadi
teenistusel oli 35 000 inimest ning üle 1100 neist
tegid otsuse Kristuse kasuks. Viimane õhtu, pühapäeval,
24.jaanuaril, Chennai Lootuse festivalil, oli uskumatult
suure osavõtuga. Ligi 85 000 inimest täitsid
vahekäigud ja lisaalad. Franklin rääkis
loo kadunud pojast ja kuidas ainult Jeesus Kristus võib
täita inimsüdame vajadused ning tühjuse
meie hinges. Üle 1600 inimese tuli ette, vastates
kutsele võtta Jeesus vastu. Nüüd on
terve suur meeskond töötamas kõvasti,
et ühendada kõik need, kes tulid ette, mõne
kogudusega, mida nad saaksid nimetada oma vaimulikuks
koduks.
Inspire
magasine – 31. jaanuaril tähistavad enam kui 100
riiki 56. Maailma Leepra Päeva. Sel aastal kogub
Leepra Misjon raha oma elumuutva Anandabani haigla jaoks
Nepalis. Igal aastal avastatakse umbes 250 000 uut pidalitõve
juhtu. Sita’l, Nepaalist, diagnoositi see haigus seitse
aastat tagasi, kui ta oli vaid 11-aastane. Kahjuks oli
tal selleks ajaks juba arenenud mõningad püsivad
närvikahjustused ja pidalitõvele omased
muundused. Anandabani haiglas sai Sita mitmelaadset
pidalitõve ravi ning ta kätele ja jalgadele
tehti operatsioonid, et haiguse tagajärgi pöörata.
Kahjuks on tal jätkuvalt nõrkus kätes
ning need on altid vigastustele – seda oleks saanud
ära hoida, kui ta oleks saanud varast ravi. Kuna
pidalitõbi on tihedalt seotud vaesusega, pakub
Leepra Misjon ka mitmesuguseid kogukonna teenuseid,
nagu majutamist, haridust ja väikeseid ärilaene,
et toetada inimesi, keda pidalitõbi on mõjutanud.
See heategevusorganisatsioon sponsoreeris ka Sita kooliskäimist,
kuna ta isa oli võimetu tütre hariduse eest
tasuma. Tüdruk räägib: „Ma tahaksin saada
meditsiiniõeks, seepärast sooksin õppida
meditsiini peale oma lõpueksameid. Kui ma olen
medõde, siis ma saaksin aidata inimesi ja samal
ajal olla eestkostja inimestele, kellel on pidalitõbi
ning rääkida inimestele, et füüsilist
puuet saab ära hoida.“ Kuna Anandabani haigla mõjutas
tugevasti Sita elu, on tal lootust tervele, õnnelikule
ja edukale tulevikule. Suurbritannias kasutavad kirikud,
koolid ja erinevad grupid Maailma Leepra Päeva
selleks, et teadvustada inimesi sellest haigusest ja
koguda annetusi. Leepra Misjon on tootnud materjale,
mis on tasuta kättesaadavad, et aidata erinevatel
gruppidel saada selle haiguse kohta infot. www.worldleprosyday.org.uk,
Christ
for all Nations – Evangelistid Reinhard Bonnke ja Daniel
Kolenda koos Kristus Kõigile Rahvastele meeskonnaga,
jõudsid teisipäeval taas Nigeeriasse, seekord
Ugepisse, Cross River osariigis. Kohalejõudmisel
oli kogeda tohutut põnevust ja ootust. Daniel
Kolenda kirjutab: „Milline au ja eesõigus kuulutada
Jeesuse Kristuse evangeeliumi! Me ootame suuri asju
Jumalalt.“ Kolmapäeva õhtul oli esimene
krusaadi koosolek, ning see oli imeline, rahvast oli
väga palju. Evangeelium kõlas väga
selgelt ning sellele järgnes päästmiste
laine. Palve haigete eest tõi esile mitmeid aulisi
imesid: Üks pime mees sai nägema ja üks
jalutu sai kõndima. „Kogu atmosfäär
oli täis usku, mis haaras nii kogudust kui jutlustajaid,“
kirjutab Daniel Kolenda. „Usk toob esile kartmatuse.
Juhtivad mehed Jeruusalemmas ’nägid Peetruse ja
Johannese kartmatust’ (Ap 4:13). Nende kartmatus oli
selgelt kõigile näha. Iisraeli ülemkohtumõistjad
oma iganenud traditsioonidega olid hämmingus, nähes
lihtsaid Galilea kalamehi kõnelemas kohtu ees
sellise kindlusega, nagu kuningad annavad välja
oma edikte. Piibel on kartmatute raamat. Me jätkame
selle aulise evangeeliumi kuulutamist kartmatult ka
siin Ugepis. Palun palvetage meie eest,“ kirjutavad
Daniel Kolenda ja Reinhard Bonnke.
Christian
News Wire – Kuus korda Grammy auhinna võitnud
Brooklyn Tabernacle koori 28. CD kannab pealkirja ’Declare
Your Name’ (kuulutame sinu nime). Laupäeval, 23.jaanuaril
kavatseb see legendaarne grupp tõepoolest kuulutada
Jeesuse Kristuse nime, kui nad lähevad New York
City tänavatele, lehvitades tuhandeid lillat värvi
lippe (mis Piiblis tähistab kuninglikkust) ning
laulavad rõõmu laule. „Me tahame, et inimesed
liituksid meiega, viies selle kuulutuse New Yorki linna,“
rääkis koori asutaja, Carol Cymbala. „Me tahame
esitada lootuse sümbolit lootusetule maailmale.“
300-liikmelise koori liikmed ja 200 samameelset usklikku
kogunevad laupäeval koguduse Brooklyni peakorterisse
ning marsivad üle Brooklyni silla alam Manhattanile,
kus nad jagavad pileteid tasuta kontserdile, mis toimub
järgmisel päeval. See kontsert tähistab
nende viimase CD ’Kuulutame sinu nime’ väljaandmist.
Cymbala lisab: „Projekt ’Kuulutame sinu nime’ on värske
ja uus, täis originaalseid julgustuse ja lootuse
laule. Nüüd on aeg seda rõõmu
levitada kogu linnas.“ Alates 1983.aastast on see koor
saanud kuus Grammy auhinda, kuus Dove auhinda ja mitmeid
teisi avalikke tunnustusi. Kaasaarvatud teleesinemised
ja artiklid ajalehtedes.
Mission
Network News – Haiti võimude praegusel hinnangul
sai möödunudnädalases tugevas maavärinas
hukka umbes 200 000 inimest. See, teeks sellest katastroofist
ühe kõige surmatoovama üldse. Enam
kui 1,5 miljonit inimest usutakse olevat kodutud. Paljud
lahkuvad pealinnast, Por-au-Prince’st. Kuid kannatused
linnas jätkuvad ning tänavatel on neid, kes
ei ole saanud oma vigastustes veel abi. HCJB Global
on üks neist organisatsioonidest, kes saatis meditsiini
töötajaid Port-au-Prince’i möödunud
reedel. Selle president, Wayne Pederson, ütleb:
„Nad on teinud umbes 70 suuremat operatsiooni, kuid
ravinud sadu inimesi. Peaaegu võimatu on öelda
neid numbreid, kui paljusid nad ravinud on.“ Meeskond
töötas Baptisti Haiti Misjoni haiglas, mis
on selles piirkonnas ainus püsti jäänud
haigla. Pederson ütleb, et seal on olnud palju
südantmurdvaid lugusid vanematest, kes kaotasid
kuus või seitse last, terved perekonnad hukkusid.
Kuid ka julgustavaid lugusid on olnud. Näiteks
üks tüdruk, kelle tõsist infektsiooni
arstid olid ravinud. „Kui arstid temast eemale astusid,
hakkas tüdruk laulma. Ta laulis üha valjemini,
creoli keeles ’ma olen päästetud, ma olen
päästetud.’ Pederson räägib: „Me
olime rõõmsad, kui umbes 20 Billy Grahami
Evangeelse Assotsiatsiooni kaplanit jõudsid haiglasse.
Nad rääkisid patsientidega ja jagasid Kristusest.
Esmaspäeval kuulsime, et pühapäeval oli
20 inimest võtnud seal haiglas Kristuse vastu.“
Kuid samas on veel palju küsimusi, millele tuleb
leida lahendus. „Mida teha inimestega pärast ravi?
100% inimestest ei ole kodu, kuhu minna ja seepärast
on nad jäänud kusagile haigla lähedusse.“
Surma lõhn on peaaegu talumatu. „Sel nädalal
meie kogukonna arengu direktor kaevas haua ja personal
hakkas matma inimesi, kellel ei ole sugulasi või
teised pereliikmed said maavärinas surma – nii
et nad hakkasid surnuid matma.“ See meeskond, kes seal
praegu on, on valmist pöörduma tagasi koju,
Quitosse, Ecuadori. Pederson ütleb: „Me saadame
teise grupi professionaalseid arste sinna selle nädala
lõpus. See saab olema kestev protsess, et toome
uued inimesed sisse ja saadame teised koju, et nad võiks
puhata ja taastuda.
CBN
News – Keset hävingut ja tohutuid kannatusi, Haitil,
on mõned inimesed vastamas sellele usuga. Mõned
miilid eemal maavärina epitsentrist, kogunevad
mehed, naised ja lapsed, kellest enamik on kaotanud
kogu oma vara, Jumalat teenima. „Paljud inimesed tulevad
Kristuse juurde isegi enne kui jutlus algab, inimesed
kõnnivad ette ja annavad oma elu üle Jeesusele,“
rääkis pastor Janet, Church of God kogudusest,
Port-au-Prince’s. Janet teab üsnagi palju jutlustamisest.
Viimased aastad on ta olnud pastoriks 3000 liikmelisele
Church of God kogudusele. Kuid maavärin tõi
raskusi. Ta räägib: „Kiriku hoone hakkas kõikuma.
Meil oli sel päeval 250 inimest kirikus, kes valmistusid
ristimiseks. Me kõik tormasime ukse poole.“ Kuus
inimest neist ei jõudnud välja õigeks
ajaks ning said surma. Pastor Janet kaotas oma kodu.
Ka temast on saanud üks nendest sadadest inimestest
selles kogukonnas, kellel ei ole enam kodu. Ta räägib:
„Issand ütles mulle, et kogudus peab oma tööd
jätkama, vaatamata nendele raskustele. Nüüd
me peame neid jumalateenistusi iga päev telkide
piirkonnas.“ 41-aastase Himide Oreste ja tema kaheksa
lapse jaoks, on igapäevased kogunemised toonud
uue elu. „Ma otsustasin eile anda oma elu Jeesusele
Kristusele esimest korda,“ rääkis Oreste.
„Ma tean, et tema päästis mind ja mu perekonna
selles maavärinas.“ Teiste jaoks, nagu Mathurin
Wislin, tähendas maavärinas ellu jäämine,
teist võimalust elus. „Ma läksin Jumalast
eemale mitmeid aastaid tagasi, aga nüüd pühendasin
ma oma elu taas temale,“ rääkis Wislin. See
on muusika pastor Janeti kõrvadele. Ta usub,
et Jumal kasutab seda tragöödiat selleks,
et tõmmata paljusid inimesi enese juurde. „Haiti
on alati olnud tuntud rahvana, kes järgib voodood,“
rääkis pastor Janet. „Aga minu palve on, et
see muutuks. Kõik meie koguduses on paastunud
alates päevast, kui maavärin meid tabas, paludes,
et Issand taastaks meie maa, nii et ühel päeva
võiksime olla valgus Jeesusest.“
Mission
Network News – Malaisia on siiani toibumas rünnakutest,
mis toimusid kirikute vastu. 16.jaanuaril ründasid
vandaalid 11. kirikut, Grace Global Prayer Baptisti
kogudust, Semabarna linnas. Koguduse juhid kutsusid
politsei, kes algatas uurimise. Kõik need rünnakud
said usutavasti alguse 31.detsembri kohtuotsusest, mis
lubas katoliku ajalehel kasutada araabiakeelset sõna
’Allah’, et viidata Jumalale malai-keelses osas. Open
Doors president, Carl Moeller on neist rünnakutest
üllatunud: „Malaisia ei ole meie nimekirjas, kus
on kristlasi tagakiusavad riigid. Tavaliselt on moslemid,
budistid, kristlased ja hindud saanud omavahel üsna
hästi hakkama Malaisias ning nende vahel on olnud
väga vähe vaenulikkust. Nad on olnud üsna
sallivad omavahel.“ Üks kristlasest tööline
Malaisias, David, ütleb: „Kõik poliitilised
parteid riigis on need rünnakud hukka mõistnud,
kaasaarvatud valitsev partei, kes võttis selle
teema kõige esimesena üles.“ Moeller ütleb:
„Me oleme kindlad, et valitsus asub tegutsema ja ründajad
saavad karmi karistuse. Kuid küsimus jääb,
et kas see näitab suundumust äärmuslikkuse
poole ning tulevat vägivalda kristlaste vastu.“
David räägib, et kirikus käimist ei ole
need rünnakud kuidagi mõjutanud. „Kristlasi
ei ole ära hirmutatud kirikus käimisest ning
teenistustest osavõtt on tavapärane,“ rääkis
ta. Moeller ütleb, et teistes riikides lükkab
taoline vägivald pigem inimesi Kristuse poole.
„Enamik rahvast, kes ei ole äärmuslikud, hakkavad
esitama küsimusi: ’miks nad neid inimesi taga kiusavad?
Nad on meie keskel elanud sajandeid. Mida nad siis täpsemalt
usuvad?’ Sageli otsides vastust nendele küsimustele,
leiavad nad Jeesuse Kristuse, kes muudab nende elu.“
CBN
News – Kristlased Vietnamis on sirutumas nendeni, kes
on kadunud narkootikumide ja meeleheite maailmas. Ho
Chi Minh linna, Immanueli Täisevangeelses koguduses,
kogunevad mehed iga päev palvetama, ülistama
ja Piibit lugema. Neid võiks pidada seminari
õpilasteks, kuid tegelikult on kõik 30
neist endised narkosõltlased, kes on leidnud
andestuse ja vabaduse selle koguduse teenistuse kaudu.
Pastor Hung Dinh ütleb, et ainult Jumala armastusel
on vägi vabastada mehi ja naisi narkootikumide
sõltuvuse ahelaist. „Neid peetakse ühiskonna
rämpsuks. Nende perekonnad ja ka nemad ise, on
andnud alla,“ ütles ta. „Enamik neist ütleb,
et nad ei ole saavutanud midagi rehabiliteerimiskeskustes,
aga siin keskuses tunnevad nad Jumala armastuse väge
ning nad kogevad imepärast vabastust.“ Phoung Le,
on üks selle armastuse vastuvõtja. Ta tuli
siia keskusesse 2007.aastal, tuberkuloosi haigena ja
tohutute kõhuvaludega – need olid aastatepikkuse
oopiumi ja heroiini tarvitamise tulemused. „Arstid andsid
alla minu juures. Nad saatsid mind koju,“ rääkis
Phoung Le. „Aga sel ajal kohtusin ma inimesega, kes
oli saanud narkootikumidest vabaks ja elas siin keskuses.
Ta jagas minuga Jeesusest ja siis ma tundsin, et mul
on lootust.“ Ta jätkas: „Enne kannatasin ma tohututes
valudes, aga kui ma siia tulin, siis pastor ja teised
inimesed palvetasid mu eest. Ma arvasin, et kui ma siia
tulen, siis ma suren. Aga ma üllatusin, et pärast
seda, kui nad olid mu eest palvetanud, ei tundnud ma
oma rinnus ega kõhus enam valusid ja ma sain
ka vabaks narkootikumidest.“ Täna juhib Phoung
Le selle koguduse ülistusmeeskonda. Ta on hämmingus
sellest, kuidas Jumal andis talle oskuse mängida
instrumente, vaatamata sellele, et ta ei ole kunagi
ametlikult õppinud muusikat. Ta on pühendanud
oma elu selle armu jagamisele, millest ta ise on osa
saanud. „Nüüd, kui ma olen kogenud seda imet,
tahan ma jagada Jeesust inimestele, kes on sarnases
olukorras,“ rääkis ta. „Narkosõltlastele
nagu mina, tahan ma jagada, et nad võivad saada
vabaduse ja pääste Issandalt.“ Kahe viimase
aasta jooksul on narkootikumide tarbijate hulk Vietnamis
tähelepanuväärselt vähenenud 25%
võrra, sest valitsus on tõsiselt võtnud
ette pakkuda ravi narkosõltlastele. Kuid ka kogudused
on mängimas väga olulist rolli nende elude
muutmisel. Vietnam on kommunistlik maa ning valitsus
on kristlike koguduste suhtes vaenulik. Hung ütleb,
et politsei tuleb sageli kirikusse ja küsib talt
küsimusi. Kuid ometi on koguduse teenistus narkosõltlaste
hulgas teeninud soosingut valitsusametnike hulgas. „Nad
kiusasid meid taga ja ähvardasid meid. Mina ütlesin
neile, et me ei lähe valitsuse vastu. Ma teen ainult
Issanda tööd ja õpetan armastust,“
rääkis ta. „Pärast seda, kui nad nägid
mu usku ja inimeste muutumist siin, hakkasid nad mind
respekteerima ja nad ei tülita meid enam.“ Jumala
tervenduse ja vabastuse imede tõttu, ülistavad
endised narkosõltlased ja nende perekonnad Issandat
suure kirega. See on tulisus, mis väljendab nende
sügavat tänutunnet leitud vabaduse eest, mida
nad võivad nüüd nautida.
The
Christian Post – Alates reedest on New York City metroo
rongidel ligi 1000 Jumalale viitavat reklaamplakatit,
teatas kampaaniat sponsoreeriv New Yorgi kogudus. Times
Square kogudus, mis asub New York City, Times Square
südames, alustab oma reklaamkampaaniat metroo rongidel
ja Manhattani jaamades selle nädala lõpus.
Reklaami keskel on suurelt kirjas sõnad ’Jumal
on’ ning seda ümbritsevad sõnad, mis kirjeldavad
värvilises trükis Jumala omadusi. ’Jumal on’
omaduste hulgas on sõnad: sinuga, valmis aitama,
võimeline kaitsma, isa, abikaasa lesele, sinu
sõber, teadlik sinu võitlustest, hea kuulaja,
see kes armastab sind, vägi muutma, hämmastav,
valmis andestama, seal kui keegi teine ei ole, vaatab
sind, Jeesus. „Me tahame julgustada inimesi otsima Jumalat
ja leidma, et ta tõepoolest on,“ selgitab Carten
Conlon, kes on Times Square koguduse vanempastor. „Reklaam
kirjeldab Jumalat vaid vähestel neist lõpututest
viisidest, kuidas ta oma ligiolu meile tõestab
igal päeval.“ Jumala toomine avalikule väljakule,
ei ole Times Square koguduse jaoks midagi uut. Septembri
kuus võõrustas kogudus sündmust ’Palve
väljakul,’ mis meelitas kohale 60 000 inimest,
kes esindasid enam kui 300 kogudust ja 65 noorte organisatsiooni,
et Times Squaril tund aega palvetada. Käesoleva
püüdega panna inimesi rääkima Jumalast
ja usust, loodab kogudus tõmmata mitte üksnes
uskmatuid, vaid ka endisi usklikke. „Meie palve on,
et inimesed, kes ei tunne Jumalat ja tahaksid teda tunda,
saaks puudutatud nende reklaamide poolt ja nad külastaksid
kas Timed Square kogudust või mõnda teist
Piiblil põhinevat kogudust New York Citys ning
leiaksid Jumala selle andestuse läbi, mis leidub
tema pojas, Jeesuses Kristuses,“ rääkis Conlon.
„Neile, kes kunagi tundsid Jumalat ning vajavad tulla
tagasi Jumala juurde, me tahame öelda lihtsalt
seda: Tema käed on laialt avatud ning valmis tervitama
sind koju.“ Times Square kogudus on interkonfessionaalne,
mitmerahvuseline kogudus, mille asutas rev David Wilkerson,
kes on kirjutanud raamatu ’Rist ja Pussikangelased.’
Igal nädalal koguneb üle 8000 inimese, enam
kui 100 rahvusest, Times Square kogudusse jumalateenistustele.
Inspire
Magazine – Noel Robinson ja mõned teised silmapaistvad
ülistusjuhid Suurbritannias loodavad süüdata
miniärkamisi ülistusjuhtide keskel sel kuul
Londonis toimuval konverentsil. Nad jagavad sellel Londonis
toimuval uuendus konverentsil 29.-30.jaanuarini, kuidas
kohalikud kogudused, üksikisikud ja kristlik kogukond
laiemalt, võib saada mõjutatud ülistuse
muutva väe läbi. Teist aastat toimuv konverents
õpetab usklikele, kuidas ülistus võib
muuta elusid ja kogukondi. Mitmed inimesed, kes osalesid
uuenduskonverentsil Manchesteris ja Londonis möödunud
aastal, jagasid oma tunnistusi Noeliga, kes võõrustas
mõlemat sündmust. Ta rääkis: „Me
pidasime uuendus konverentsi möödunud aastal
Manchesteris ja see tõi kokku ülistusjuhte
kõigist konfessioonidest ja kultuuritaustadest.
Konverentsi tulemusena on kogudused hakanud ehitama
omavahelisi suhteid ning hakanud töötama lähedasemalt
koos, ühistes projektides. See on suurepärane
ja näitab kristlaste ühtsust. Manchesteri
linn on nüüd palunud, et 2010.aasta uuendus
konverents oleks ülelinnaline sündmus, mida
toetavad kõik kogudused ja konfessioonid.“ Noel
jätkas: „Kui me pidasime oma esimest konverentsi
Londonis möödunud aastal, siis üks osalejatest
läks sealt oma kohalikku kogudusse tagasi nii entusiastlikuna,
et ta hakkas pidama regulaarseid palvekoosolekuid oma
ülistusgrupiga. Selle ülistusteenistuse vaimulik
mõju oli selline, et see voolas üle ka ülejäänud
kogudusse ning nad kogesid väikest ärkamist,
mis kestis mitu kuud. Kui usklikud tulevad kokku vaimus
ja tões, siis hakkavad suured asjad toimuma ja
ma usun, et see juhtub nii ka eelolevad uuenduskonverentsil.“
See kahepäevane konverents toob kokku ülistusjuhid
erinevatest konfessioonidest, kes jagavad oma teadmisi
ja kogemusi koguduste juhtide, muusikute, lauljate,
laulukirjutajate, ülistustantsijate ja produtsentidega,
kes tahavad oma oskustes areneda ning puudutada inimeste
elusid oma annetega. Ülistusjuhtide hulgas, kes
viivad läbi päevaseid seminare ja esinevad
õhtusel kontserdil, on Graham Kendrik, Ben Cantelon,
Sonnie Badu, Steve Thompson, Mark Beswick, Lara Martin
ja Nicky Brown. Noel Robinson on Suurbritannia üks
juhtivaid gospel artiste ning ülistusmuusika pioneer
Britannia mustanahaliste kristlikus kogukonnas. Ta ütles:
„See uuenduskonverents on osa Kuningriigi Ülistusliikumisest,
mille eesmärgiks on stimuleerida ja täiustada
usklikke, et nad võiks olla efektiivsemad elude
ja kogukondade muutmisel evangeeliumi väega.“ www.thekwm.co.uk
Charisma
online – USA esimene kristlik televisiooni võrgustik
tähistas esmaspäeval oma 50 teenistuse aastat.
Christian Broadcasting Network (CBN), mille asutas Pat
Robertson, sai alguse 11.jaanuaril 1960, ning nad hakkasid
eetrisse andma igal õhtul pooletunniseid programme
1961.aasta oktoobris. Robertsoni hinnangul on umbes
500 miljonit inimest tulnud selle ülemaailmse televisiooni
teenistuse kaudu Kristuse juurde. Robertson ütles:
„Kui vaadata tagasi sellele 50 aastale, siis ma mõtlen,
’vaata, mida Jumal on teinud.’ See on uskumatu. Ta on
suur Jumal.“ Praegu jõuab see suurim televisiooni
teenistus maailmas 227 riiki. CBNi lipulaeva programm
on ’The 700 Club’, mis sai alguse 1963.aastal, mil Robertson
palus 700 inimesel annetada 10$ kuus nende teenistuse
toetuseks. Igapäevaselt hakkas see eetrisse minema
1966.aastal, ning selles esitleti erikülalisi,
muusikat ning palvesoovidega sai sisse helistada. Siiani
jõuab see programm igal päeval ligi miljoni
vaatajani, selles on intervjuusid, uudiseid ja Robertsoni
poliitilisi kommentaare. Lisaks televisiooni teenistusele,
rajas Robertson 1977.aastal ka Regent Ülikooli,
1978.aastal abiorganisatsiooni Operation Blessing ja
Ameerika Law and Justice (seadus ja õiglus) keskuse
Washington D.Cs. Robertson ütles: Ainult Issand
teab, mida järgmised 50 aastat toovad. Aga mina
tunnen, et nii kaua, kui on haavatud inimesi selles
maailmas, kes nälgivad Jeesuse järele, on
CBNi ülesanne jõuda nendeni Issanda Jeesuse
Kristuse armastuse ja kaastundega.“
Breaking
Christian News – Teisipäeva õhtul tabas
Haitit viimase 200 aasta tugevaim maavärin seal
riigis, jättes endast maha suure hävitustöö
ja sajad surnud. 7,0 magnituudine maavärin põhjustas
ühe haigla, presidendi palee ja teiste hoonete
kokkuvarisemise. Varemetesse jäi ka ÜRO peakorter
Haitil ning suur hulk ÜRO töötajaid olid
veel kadunud. Maavärina epitsenter oli umbes 15
km pealinnast Port-au-Princest, lääne pool.
Food for the Poor (Toit Vaestele) tegevuse juht, Rachmani
Domersant, rääkis Reutersile maavärina
järgselt: „Kogu linn on pimeduses. Tuhanded inimesed
istuvad tänavatel, sest neil pole kusagile minna.
Inimesed jooksevad, nutavad, karjuvad.“ Domersant rääkis
ka, et mõned püüdsid ohvreid välja
kaevata taskulambi valguses. „Ma arvan, et see oleks
tõsine alahindamine, kui ütleksime, et ohvreid
on sadades,“ rääkis ta. Paljud erinevad humanitaarabi
organisatsioonid on saatmas meeskondi ja abi sellele
vaesele riigile. Mõned neist organisatsioonidest
on: Medical Teams International, Samaarlase Kukkur,
Show Mercy International, Punane Rist, Operation
Blessing, Mercy Corps jt. Noored Missiooniga direktor
Haitil, Terry Snow, rääkis: “Kell 5:05 pärastlõunal
istusime oma juhtkonnaga koos, kui ruum hakkas värisema.
Maavärin! Kiiresti taipasime, et see oli ebanormaalne
mürin. Oleme kogenud väiksemaid värisemisi
minevikus, aga mitte midagi sellist. Me kõik
tormasime väljapääsu poole. Peagi nägime
kõiki väljas meie kämpuse väljaku
keskel, kui maa värisemine jätkus. Ühelt
meie hoone seinalt hakkas krohvi alla pudenema, aga
siis see lõppes. Tänu Jumalale! Linnas tõusid
karjed ja hüüded. Enamik meie mobiilside ühendusi
oli maas, elekter läks ära, aga siis ühe
meie üliõpilase mobiil helises ja inimesed
rääkisid talle, et paljud hooned on varisenud,
pealinnas Port-au-Princes on palju hävingut. Meie
linnas, St. Marcis on kõik korras. Kuid palvetagem
nende paljude inimeste eest pealinnas. Oleme saanud
sõna, et paljud elamud on kokku varisenud ja
samuti valitsushooned, kuid selgeid teateid ei ole veel,
sest siis oli päikeseloojumiseni veel vaid 45 minutit
ja siis jäid kõik pimedusse.“
Billy
Graham Evangelistic Association – Chennai, mis on tuntud
endise nimega, Madras, on suuruselt neljas linn Indias
ning on Tamil Nadu osariigi pealinn. Chennais asub mitmeid
autotööstusi ning see on ka India suuruselt
teine infotehnoloogia eksportija. Kristlus jõudis
esmalt Chennaisse peaaegu 2000 aastat tagasi. Kiriku
traditsiooni järgi suri Jeesuse üks kaheteistkümnest
jüngrist, Toomas, siin märtrisurma St Thomas
Mount piirkonnas, Chennais. Täna on Chennai linn,
oma 7 miljoni elanikuga, koduks enam kui 4000 kogudusele
ja paljudele kristlikele organisatsioonidele. Paljud
kohalikest misjoni organisatsioonidest Indias, baseeruvad
Tamil Nadus. Tuhanded misjonärid on sellest linnast
saadetud Põhja Indiasse ja Kagu Aasia riikidesse.
Billy Graham käis Chennais esmakordselt 1956. aastal
ning jagas evangeeliumi Doveton Corrie kooli valdustes.
Samal aastal kõneles Billy Graham ka Tamil Nadu
kõige lõunapoolsemas linnas, Palayamkottais.
Teist korda külastas ta Chennaid 1977. aastal,
kõneledes Nahru Staadionil. Tuhanded inimesed
vastasid evangeeliumi kutsele ja tegid pühendumise
Jeesusele Kristusele. Tollel viiepäevasel krusaadil
osales tol ajal kokku 265 000 meest, naist ja last.
21.-24. jaanuarini käesoleval aastal on toimumas
Chennais Lootuse Festival koos Franklin Grahamiga. Tema
jaoks on see esimene festival Indias. Alates jaanuarist
2009, on Chennai kogudused valmistunud nende tuhandete
inimeste jaoks, kes festivalist osa võtavad St
George kooli valdustes. Festivali korraldamise avakoosolekule
möödunud aasta aprillis, kogunes üle
10 000 uskliku, et palvetada festivali ja kadunute pärast
Chennais. Festivali juhid ja toimkond on julgustatud
sellest suurest koguduste ja konfessioonide hulgast,
kes töötavad üksmeeles, et võita
kadunuid Kristusele. Festivali direktor, Chad Hammond,
ütleb: „See festival ei ole üks sündmus,
vaid protsess.“ Andrease liikumise ja Kristliku Elu
ja Tunnistamise kursuse kaudu, oleme juba näinud
evangelismi ja jüngriteks õpetamise vilja.
Andrease liikumises on meil üle 1750 koguduse,
mille kaudu julgustatakse igat usklikku palvetama vähemalt
10 mittekristlasest sõbra eest. Üks osaleja
ütles: „Ma arvasin, et hingede võitmine
oli pastorite ja misjonäride ülesanne. Püha
Vaim õpetas mulle, et ma pean regulaarselt palvetama
oma mittekristlasest sõprade eest ja kutsuma
neid kristlikule koosolekule, kus nad võiks Kristuse
vastu võtta.“ Kristliku Elu ja Tunnistamise kursust
on peetud 70 kohas üle kogu linna. Möödunud
aasta novembri seisuga oli üle 3000 inimese juba
kvalifitseerunud teenima festivalil vaimuliku nõustajana,
kuid neid oli veel juurde oodata. Kõik osalevad
kogudused on palvetamas, et tuhanded inimesed osaleksid
festivali koosolekutel, kuuleksid Jumala häält,
parandaksid meelt ja leiaksid uue elu Jeesuses. Palvekomitee
juht, Patrick Joshua, teatas, et üle 40 000 uskliku
Indias, on selle festivali eest igal päeval palvetamas.
Grupid palvetavad kodudes ja kirikutes. Juhid kohtuvad
regulaarselt pooleks päevaks, et palvetada ja paastuda.
Chennai koguduste liidrite palve on: „Issand, sa tegid
seda 1956. ja 1977. aastal. Jumal, tee seda taas!“
Mission
Network News – Hiljutise Eurobaromeetri küsitluse
tulemusel selgus, et 30% Tehhi Vabariigi rahvast on
ateistid. See ei ole üllatav. Misjoni organisatsioonid
on leidnud, et ateism järgneb kommunismi langemisele
noore põlvkonna keskel. Sellel põlvkonnal
on uued võimalused demokraatia all: teistsugune
eluviis ja lootus paremale tulevikule, kui see, mis
oli nende vanematel. Kuid see uus vabadus avas uksed
ka destruktiivsetele elementidele, millega on raske
võidelda: narkootikumid, pornograafia, lodev
seksuaalelu ja vägivald. Ilma moraalse kompassita
või usuta, mis neid juhiks, võivad tulemused
olla üsna katastroofilised. Rody Rodeheaver, IN
Võrgustikust, ütleb, et ateismi loodud vaakum
täitub illusioonide purunemise ja sõltuvustega.
See võib tähendada tulevikus veelgi suuremaid
probleeme. See olukord pakub kristlastele teenimiseks
nii võimalusi kui väljakutseid. Ühiskond,
kes tunnetab ohtu, tervitab abi, mis võiks nende
suurima ressursi – noored – panna taas õigele
rajale. Seetõttu saab IN võrgustik igal
aastal riiklikes koolides kõneleda 35 000 õpilasele
eetikast ja moraalist. Rodeheaver ütleb: „Kooli
töötajad tegelikult kutsuvad meid rääkima
joomisest, narkootikumidest ja seksuaalsest lodevusest,
mis lubab meil õpetada moraalsetel teemadel.
Siis saavad nad nende noortega jagada oma isiklikke
tunnistusi ja kutsuda neid kohtuma erinevatesse keskustesse
ja noorte programmidele kogudustes.“ IN võrgustikus
Tehhis, töötab hetkel kuus noorte evangelisti,
kes käivad koolides üle kogu riigi. Nad nimetavad
oma programmi ’Terved Noored’. Evangelistid saavad esitada
kristlikku sõnumit mitte-ähvardaval viisil,
milles õpilased saavad suhelda ja arutleda oma
arusaamade üle. Nad plaanivad ka toota kristliku
video, mis on suunatud otseselt sellele vanusegrupile.
IN võrgustiku meeskonna tööd tunnustatakse
riigis kui kasulikku ennetust destruktiivsete mõjude
vastu. Kuid need teemad puudutavad põletavaid
küsimusi, millega noored kokku puutuvad ning mida
usk Jeesusesse Kristusesse võib radikaalselt
muuta. Kas see puudutab siis suhteid ja seksuaalelu,
inimelu väärtust, eneseväärtust
vmt.
Inspire
Magazine – Las Vegases, Nevadas, baseeruv Central Christian
Church, jätkab oma missiooniga ühendada neid,
kellel pole kogudusega kontakti. See sai hiljuti ka
esimeseks koguduseks maailmas, kes alustas Facebooki
kogukonnaga, kus peetakse kuus korda nädalas otseülekandes
jumalateenistusi. Nende veebileht pakub interaktiivseid
koguduse teenistusi, kus saab omavahel vestelda, isiklikult
kellegagi vestelda, kümnist maksta, ülistada
ja õpetust kuulda. Interneti sotsiaalkeskkonnas,
Facebookis, on üle 250 miljoni liikme üle
maailma ning see kasvab pidevalt. Facebook on miljonite
inimeste osaks igapäevaelust, mis toob nendeni
uudiseid, vestlusvõimalusi ja palju muud. Nüüd
saavad Facebooki kasutajad oma profiili kaudu osaleda
ka jumalateenistusel. Central Christian Church pastor,
Mike Bodin, on seda uut arengut juhtinud, ta räägib:
„See on suurepärane viis evangeeliumi sõnumi
levitamiseks maailmas. Me ootame, et tuhanded inimesed
kasutavad seda võimalust kogudusega suhtlemiseks,
sest see on mugav.“ Central Christian Church teenistustel
on siiani ülemaailmselt olnud 15 000 osavõtjat.
Nende teenistuse veebileht on www.centralchristian.com/onlinecampus
Charisma
online – Kolled˛i õpilased 1500 erinevast kolled˛ist
ja 37 riigist kogusid üle 668 000 USD, et toetada
erinevaid sotsiaalseid projekte ja andsid 70 000 paari
sokke piirkonna kodututele. See oli osa suurest ülistuse
ja palve sündmusest, mis lõppes käesoleval
nädalal, Atlantas, Georgias. Ürituse Passion
2010 raames, mis algas laupäeval (2.jaanuaril)
ja lõppes teisipäeval (5.jaanuaril), pakkis
umbes 22 000 noort üle 100 000 eine näljastele
lastele, finantseeris ligi 300 väikelaenu naistele
Haitil oma äri alustamiseks ning annetas üle
80 000 dollari naiste päästmiseks seksi kaubandusest
Nepaalis. Samuti julgustati noori annetama sokke ja
rätikuid, kodututele jaoks. Selle üleskutse
tulemusel annetati umbes 70 000 paari sokke ja 15 000
rätikut Atlanta piirkonna varjupaikadele. Passioni
asutaja Louie Giglio ütles inimeste kohta, kes
need annetused saavad: „Kas nad teavad, mis see Passion
on või mitte, saavad nad teadma, et Kristuse
järgija on olnud siin.“ Neli päeva kestnud
Passioni konverents tõi üliõpilasi
kokku nii väikestesse gruppidesse kui ka suurtesse
gruppidesse, et ülistada, palvetada ja kuulda õpetust
kristlikelt juhtidelt nagu Beth Moore, John Piper, Francis
Chan ja Andy Stanley. Konverentsil osalesid ka ülistusjuhid
Chris Tomlin, David Crowder Band, Charlie Hall, Matt
Redman ja Hillsong United, kelle plaat I Heart Revolution
julgustab samuti noori siduma end sotsiaalse õigluse
ja kaastunde teenistusega. Lisaks eelnevalt mainitud
projektidele, julgustati noori toetama Passioni 2007.
aastal alguse saanud ’Tee midagi kohe’ kampaania raames
12 erinevat globaalset projekti. Konverentsi eesmärgiks
oli seatud 500 000USDd, kuid teisipäeva hommikuks
olid üliõpilased annetanud üle 668
000 dollari. Passioni konverentsi üks juhtidest,
Cheryl Bell, ütles et mõnede organisatsioonide
eesmärgid said juba poole konverentsi pealt täidetud
ning seetõttu hakkasid nad noori suunama teiste
teenistuste juurde. „Selline peaks Jumala Kuningriik
välja nägema, et inimesed annavad ja on partneriks
teistele organisatsioonidele,“ rääkis Bell.
Passioni liikumine sai alguse 1995.aastal, et ühendada
kolled˛i õpilasi ja kogudusi palves ja ülistuses.
Nende 15 aasta jooksul on Passion viinud läbi 7
konverentsi USAs ning samuti suuri ühepäevaseid
palvesündmusi, mis on toonud kokku kümneid
tuhandeid noori. 2008.aastal alustas Passion 17 linna
maailma tuuriga, mis käis Kiievis, Ukrainas; Pariisis,
Prantsusmaal; Kampalas, Ugandas; Kaplinnas, Lõuna-Aafrikas;
Manilas, Filipiinidel; Tokyos, Jaapanis; Sydneys, Austraalias;
Sao Paulos, Brasiilias; ja Vancouveris, Kanadas. Giglio
ütles, et korraldajate lootus oli see, et 2010
konverents ärataks õpilasi. „Meie igatsus
on see, et sina ja mina ärkaksime sama asja jaoks
– et me vahetaksime midagi väikest, millegi suure
vastu. See väike asi on need väikesed elud,
mida sina ja mina elame ning et me vahetaksime selle
elu vastu, mis on osa suurest eeposest, see on Jumal.“
Hinnatavalt 80% neist, kes sel aastal osalesid konverentsil,
olid seal esmakordselt. Bell ütleb, et kuigi kolled˛i
õpilased on alati muutuv grupp, on Passioni sõnum
ikka sama. „Me esitame sama sõnumit uuele inimeste
grupile – milline näeb välja oma elu elamine
Jumala auks,“ rääkis Bell. „See on erinev
iga inimese jaoks, kuid inimestel tuleb armuda Jumalasse,
mõista, kes Jumal on ja omada suhet Jeesuse Kristusega
enne kui see juhtuda saab.“
Mission
Network News – Keskmine teismeline veedab täna
palju aega interneti keskkondades nagu Facebook, YouTube
ja MySpace. Ron Hutchcraft Teenistus on sirutumas evangeeliumiga
teismelisteni The Doug and Jon Show kaudu. Doug Hutchcraft
ütleb: „Me oleme näinud oma veebilehel ligi
100 000 külastust. Meie lõplik eesmärk
on see, et noored leiaksid suhte Kristusega selle veebilehe
kaudu. Praeguseks on see toimunud 2000 noorega.“ Doug
ja Jon alustasid www.thedougandjonshow.com lehe testimist
möödunud aasta aprilli kuus ning tõsiste
programmidega alustasid augustis. Nad meelitavad külastajaid
luues naljakaid videoid, joonisfilme ja blogisid sotsiaalvõrkudes
nagu Facebook, MySpace ja YouTube. Noored uurivad neid
linke ja leiavad lisa materjali nende veebilehel ja
ka evangeeliumi sõnumi. Siiani on 2000 inimest
vajutanud lingile ’jah ma palvetasin’, et võtta
ühendust Doug’i ja Joniga ning saada infot selle
kohta, kuidas ehitada oma suhet Jumalaga. „See, kuidas
internet toimib, on väga nakkav. Kui ühele
inimesele see meeldib, siis ta räägib sellest
teisele ja see omakorda oma sõpradele jne,“ selgitab
Hutchcraft. „Nii, et sellel on lumepalli efekt, üha
enam inimesi leiab selle.“ The Doug and Jon Show annab
oma parima, et pidada veebile lehte, mis annaks noortele
edasi infot nende keeles. Sotsiaal teadlased nimetavad
seda teismeliste põlvkonda ’mosaiikideks, sest
nad saavad oma informatsiooni väikeste tükikestena
ja siis panevad selle kokku,“ rääkis Hutchcraft.
Seepärast on suurepärane viis nendega suhtlemiseks
meedia kaudu internetis. „Kui me tahame Jumala armastuse
sõnumit neile edasi anda, siis tuleb meil teha
kindlaks, et räägime nendega keeles, mida
nad mõistavad. See keel juhtub olema selline,
mida on internetis kõige rohkem – mis on lühike
ja naljakas, samuti vajadused, mis neil on – kuritarvitamise
valu, vanemate lahutamine, või mis kõik
muu …“ rääkis Hutchcraft. The Doug and Jon
Show palve on, et veel miljon inimest vastaks evangeeliumi
kutsele 2010.aastal. „Asi ei ole numbrites, vaid selles,
et me tahame palvetada suuri palveid,“ ütles Hutchcraft.
„Meie südames on koorem, et noored leiaksid Jumala
ja saaksid igaviku Jumala juures.“ Palu tarkust ja eristusvõimet
Dougile, Jonile ja nende meeskonnale, kui nad suhtlevad
teismelistega. Palveta, et paljude noorte südamed
saaks tõmmatud Jeesuse Kristuse poole ning nad
leiaksid kristlikud kogudused, kus nad võiks
kasvada oma usus.
Mission
Network News – Mitmeid aastaid tagasi, oli Carlos üks
tüüpilistest noortest Bogotą linna piirkonnas:
ta püüdis meeleheitlikult põgeneda
vägivallast ja kuritarvitamisest oma kodus, ning
jõukudesse värbajad pakkusid talle selleks
lahendust. Kuid jõuguga liitumiseks, pidi Carlos
kõigepealt tapma ühe mehe. See jõuk
tahtis tappa üht piirkonna pastorit, kes oli viinud
inimesi tänavalt ja vägivalla kultuurist välja.
Carlose ülesandeks määrati see pastor
tappa, mistõttu ta hakkas pastorit jälitama
ja tema tapmist kavandama. Kuid Jumalal olid Carlose
jaoks teised plaanid. Organisatsioonil One Hope (Üks
Lootus), oli selles piirkonnas toimiv teenistus ning
Carlose tüdruksõber sai Lootuse Raamatu.
Ta teadis, millises keerises Carlos oli ning andis selle
raamatu talle lugeda, öeldes: „Carlos, palun loe
seda.“ Õhtu enne seda, kui ta pastori tapma pidi,
luges Carlos seda raamatut. Sõnum pattudest pääsemisest
tõi ta patutundmisele ning ta hakkas nutma. Raamatu
tagant leidis ta kleepsu kohaliku koguduse ja pastori
kontaktandmetega. See oli see mees, keda Carlos oli
määratud tapma. Järgmisel hommikul läks
Carlos sinna kirikusse ja ütles pastorile: „Pastor,
ma pidin tulema täna siia, et teid tappa. Aga eile
õhtul lugesin ma seda raamatut ja seepärast
on mul vaja teada – kas Jeesus on elav ja kas ta tõesti
võib muuta mu elu?“ Seejärel sai pastor
Carlose Kristuse juurde juhtida. See toimus mitmeid
aastaid tagasi ning täna on see noor mees noorte-
ja ülistusjuht seal koguduses. „See on hämmastav
lugu muutusest,“ räägib Rob Hoskins, organisatsioonist
One Hope. Nüüd on One Hope teinud sellest
loost filmi, mis on suunatud keskkooli õpilastele.
Filmi nimi on ’En Tus Manos’, mis tähendab ’Sinu
Kätes.’ See film kasvas välja One Hope projektist
’Maailma laste vaimulik seisukord,’ mis vaatleb laste
uskumusi ja suhtumist kõikjal maailmas. Hoskins
ütleb, et selle projekti eesmärk on see, et
„me kogudusena võiksime paremini mõista
neid süsteemseid teemasid ja luua evangelismi ja
jüngerluse programme, mis tõeliselt puudutavad
neid vajadusi, mis lastel on ning oleksime võimelised
mõõtma, kas me oma programmidega ka mingit
muutust toome nendel erinevatel maadel.“ Kolumbias oli
see uurimus kõige laiahaardelisem. See tõi
esile, et suurim probleem Kolumbia laste elus, on vägivald
ning see vägivald saab alguse kodus. Kolmepoolne
sõda Gerillade, paramilitaristide ja riigi sõjaväe
vahel hävitab riiki, mis toodab 75% kogu maailma
kokaiinist. Kolumbia valitsus oli innukas rakendama
igat lahendit, mida One Hope pakub, et aidata noortel
murda vägivalla tsüklit. One Hope uuring näitas,
et parim viis lasteni jõudmiseks, on filmi kaudu
ning nüüd ongi see film valmis, et jõuda
evangeeliumiga miljonite inimesteni. „See film on nii
hästi tehtud ja seda on nii hästi vastu võetud,
et nad tegelikult tahavad seda kõigepealt näidata
Kolumbia riiklikus televisioonis,“ rääkis
Hoskins. Peale teleülekannet, viib One Hope selle
filmi koolidesse kolmele miljonile noorele üle
kogu riigi. Kuid One Hope’il, on varuks veelgi parem
vahend kui see film, et noorteni jõuda. Nad on
praegu õpetamas välja kristlasest noori
üle kogu riigi, et läbi viia üks-ühele
evangelismi ja jüngerlust. „Need on noored, kes
tegelikult viivad selle filmi koolidesse ning räägivad
ka oma isiklikke lugusid ja see on koht, kus kõige
efektiivsem evangelism saab toimuma – isikliku suhtlemise
kaudu,“ räägib Hoskins. „Jüngerlust ja
pikaaegset vilja saame nägema seetõttu,
et töötame kohalike koguduste kõrval
üle riigi. Nii, et tegelikult on see kolmepoolne
partnerlus One Hope, Kolumbia valitsuse ja koguduse
vahel.“ Iga noor, kes vaatab filmi ’En Tus Manos’, saab
ka Lootuse Raamatu. Palveta, et paljud noored leiaksid
pääste Jeesuses Kristuses. Hoskins ütleb:
„Meie ees on laialt avatud uks, et selle probleemiga
tegeleda. Me usume, et kui noored näevad, et vastus
ei ole vägivallas, vaid et Jeesus võib murda
vägivalla tsükli, mis nende kodudes ja riigis
toimib, siis võib tõeline muutus esile
tulla, ja tõeline lootus.“
CBN
News – Tuhanded inimesed on täitnud Rahvusvahelise
Palvekoja (IHOP) eriteenistused Kansas Citys, Missouris.
Neid meelitab sinna Jumala ligiolu, mis on selle paiga
täitnud korduvalt alates 11.novembrist möödunud
aastal. Paljud on saanud terveks, mõned füüsiliselt,
kuid veelgi rohkem emotsionaalselt ja vaimulikult. Küsimus,
mis on selle Püha Vaimu külastuse suhtes õhus
rippumas on see, et kas see on millegi väga suure
algus? Kas see võib olla järgmine Suur Äratus?
Kui see Jumala liikumine tabas IHOPi, kutsusid selle
juhid sinna 15-aastat kestnud Toronto uuenduse juhid
John ja Carol Arnotti ja imedest pakatava Betheli koguduse
pastorid Bill ja Benni Johnsoni Reddingist, Californiast,
et nad tuleksid ja vaataksid, mida Jumal on tegemas
Kansas Citys. Benni Johnson meenutas prohvetlikku sõna,
mille tõi esile 1906.aasta Azusa tänava
ärkamise juht William Seymour 1909.aastal: „Ta
ütles: ’Umbes saja aasta pärast, saab toimuma
üks teine suur väljavalamine. See saab olema
Suur Väljavalamine’“ „Arvutage ise,“ ütles
Johnson, „me oleme selles ajas praegu.“ Benni Johnson
jagas ka lugu, mida üks Walesi õpilane rääkis
nende Betheli Üleloomuliku teenistuse koolis. Üks
naine Walesist kirjeldas kohtumist, mis tal oli olnud
ühe ingliga selles kabelis, kus oli alguse saanud
1904.aasta Walesi Ärkamine. „Naine keeras ümber
ja nägi üht tohutu suurt inglit. Ta ütles,
et selle ingli jalg oli sama suur kui see kabel. See
ingel oli nii suur. Tal oli julgust selle ingliga rääkida
ja ta küsis: ’Kas sina oled selle järgmise
suure äratuse ingel?’ Ingel ütles: ’Ei, ma
olen 1904.aasta äratuse ingel. Aga üks teine
on tulemas ja see on suurem,’“ jagas Johnson. Carol
Arnott jagas prohveteeringut, mille üks ta usaldusväärsemaid
sõpru oli andnud talle umbes aasta tagasi. Ta
oli öelnud: „Carol, kolm jõge – Kansas City,
Redding ja Toronto – peavad tulema kokku. Need kolm
jõge peavad tulema kokku selleks, mida Jumal
tahab teha selles järgmises liikumises,“ meenutas
Carol Arnott. Benni Johnson jagas veel: „Ma ärkasin
umbes aasta tagasi hommikul üles ja minus oli see
sõna: ’Palveta IHOPi eest, ma olen seal peagi
midagi tegemas.’ Ma tundsin, et see on midagi strateegilist,
mis pidi hakkama sündima,“ selgitas Johnson. „Jumala
Kuningriigis on täiuslik ajastus ja ma olen nii
põnevil, et näha, mida Jumal on siin ja
nii paljudes teistes paikades tegemas.“ IHOPi asutaja
Mike Bickle tunnistas, et tal ei olnud aimugi nendest
prohveteeringutest. Samuti peetakse suureks märgiks
seda, et see äratus sai alguse piiblikoolis, noorte
inimeste keskel ning see on kiiresti levimas teistesse
ülikoolilinnakutesse IHOP veebitelevisiooni kaudu.
IHOP ülikooli president, Allen Hood ütles:
„Issand on saamas kinni järgmise põlvkonna
südamest. Kui ta tahab alata äratusega, hakkab
ta kinni kolled˛i ealiste noorte südamest.“ Ülikooli
rektor, Wes Hall, ütles, et Jumal on teinud sügavat
vaimulikku operatsiooni noorte keskel, eemaldades pattu
ja valu ja murtust. Issand on vabastamas neid rasketest
koormatest, et nad võiks olla vabad teenima Jumala
armastust vastavalt kogemusele, et tema armastus on
reaalne ja tema vabadus on reaalne. See ei ole ainult
kontseptsioon, et Jeesuse veri teeb sind puhtaks,“ selgitas
Hall. Betheli koguduse pastor, Bill Johnson, ütles,
et see on alles algus sellest, mida Jumal tahab maailmale
näidata. Issand tahab maa peale vabastada sellist
õnnistuse mõõtu ja sfääri,
mida me pole varem näinud. Hoosea 3 peatükk
ütleb, et viimseil päevil saab olema Jumala
kartust tema headuse tõttu … tema headuse tõttu,“
selgitas ta. „Midagi on tema headuses, mis tabab meid
ja toob alistumise, mida me ei ole mingil teisel viisil
saanud varem,“ rääkis Johnson. John Arnott,
Torontost, lisas tõsise hoiatuse. „Üks kiiremaid
viise, kuidas ärkamist lämmatada, on pahanduda
vastuoluliste märkide ja käitumise peale,
mis sageli kaasneb. Ta meenutas, kuidas kriitikud sajatasid
Toronto uuendust ja ilminguid, mis mõnikord esile
tulid, kuigi sajad ja tuhanded inimesed said päästetud
ja uuendatud. „See tegi mind lihtsalt nõutuks,“
ütles Arnott. „Ma vaatasin ringi ja ütlesin:
’Mis siin ei peaks mulle meeldima?’ mis siis, kui keegi
kukkus maha või keegi karjus. Come on! Asi on
ju palju sügavam kui see. See on Jumala elu tema
rahva südames, mis süütab nad põlema
kirega Jeesuse järele.’“ Mõned IHOP töötajad
ja õpilased tunnistavad, et nad pahandusid, kui
nägid mõnesid kaasõpilasi kukkumas
ja naermas ja metsikult värisemas Vaimu mõjul.
Pikka aeg kristlane olnud Crystal Camacho rääkis
oma esmasest reaktsioonist: „Ma olin küüniline,
sest inimesed keerutasid maas ja naersid,“ rääkis
ta. „Ma mõtlesin: ’Kas ärkamine näeb
selline välja? Kui tõesti nii, siis mind
see solvab!’“ Aga järgmisel päeval pidi ta
palvetama kellegi teise eest, et Jumal vabastaks ta
kohutmõistvast ja religioossest vaimust. Crystal
ütleb: „Ma palusin: ’Jumal, ma palun, et sa vabastaksid
ta,’ aga siis ma kuulsin Issandat ütlemas: ’Crystal,
kuidas sa saad palvetada kellegi teise vabaduse eest,
kui sa ise oled samas ahelas?’“ Siis alistas Camacho
ennast Jumalale ning palus, et teised tema eest palvetaksid.
Peagi kukkus ta Vaimus maha, ta tõusis üles
ja värises mitmeid tunde, pärast seda on juhtunud
nii korduvalt. Ta rääkis: „Alates kella 6
õhtul kuni 4 hommikul, ma ei suutnud värisemist
lõpetada Issanda ligiolu tõttu ja mind
täideti rõõmuga. Ja see ei lakka.
Isegi kui ma magan, ärkan ma vahel üles ja
puhken naerma.“ Nõusolek alistuda Jumalale, vaatamata
hinnale, tundub olevat märgiks paljude elus IHOPis.
IHOP on toonud palveid ja ülistust Jumalale 24-tundi
ööpäevas nüüdseks 10 aastat
järjest ning neil on 70 inimest meedia osakonnas,
kes kannavad seda ülistust üle kogu maailma
televisiooni ja interneti kaudu. Võime veebiülekandeid
teha, tegi möödunud aastase Lakelandi ärkamise
esimeseks, mis läks ülemaailmseks peaaegu
momentaalselt. „Kui Jumal valab oma Vaimu välja
täna, siis me nägime Lakelandist, et see läheb
üle kogu maailma väga kiiresti,“ rääkis
Hood. „See on põnev, sest vaid ühe väljavalamisega
saab ülemaailmne Kristuse pruut äratatud ja
põlema süüdatud.
The
Christian Post – Sambia president, Rupiah Banda, ütles
möödunud teisipäeval, et Sambia kuulutamine
kristlikuks rahvaks tuleks alal hoida vabariigi põhiseaduses.
Banda ütles kõnes, mida ta pidas riigi kristliku
deklaratsiooni 18.aastapäeval: „Minu kirglik soov
on see, et valitsusel oleks ligipääs õitsengule,
mis tuleb elavalt Jumalalt. Ma olen kindel, et teie,
mu kaasmaalased, jagate seda uskumust minuga, et selles
lepingus on Jumala tarkus ja minul kui Vabariigi presidendil
on võimalik joonduda selle lepingu järele
nagu kuningas Taavet seda tegi,“ ütles ta. „Kui
sa oled vaimulik juht, siis ka sinul on võimalik
joonduda selle lepinguga, nagu Mooses seda tegi.“ Banda
ütles ka, et inimesed ei tohiks Sambia rahu võtta
iseenesestmõistetavana, vaid pigem nägema
seda kingitusena Jumalalt. „Me kõik peame olema
praktiliselt vastutavad kodanikud, kes on piisavalt
valvsad ja kaitsevad seda ainsat maad, mille Jumal on
armuliselt meile andnud, kus me võime tööd
teha ja mille eest hoolt kanda,“ ütles ta. Mitmed
poliitilised ja usutegelased andsid oma toetuse Banda
seisukohale, kaasaarvatud Heritage (Pärand) partei
president, Geofrey Miyanda, kes innustas kogudust astuma
samme deklaratsiooni laiendamiseks. „Me peaksime tuvastama,
miks on meil raskusi millegagi, mis on hea,“ ütles
Miyanda. „See, et oleme kristlik maa, ei tähenda,
et me oleme täiuslikud, vaid me peame tugevasti
tööd tegema, et elada selle deklaratsiooni
vääriliselt. Teisisõnu, me peaksime
olema Kristuse järgijad.“ Reverend Gibson Nyirenda
tõi mitmeid poliitilisi ettepanekuid Sambia kristliku
identiteedi tugevdamiseks, kaasaarvatud saatkonna loomine
Iisraeli ning kahepoolsete suhete tugevdamine Iisraeliga.
Mission
Network News – Piiravad uued seadused Aserbaid˛aanis
ja Tad˛ikistanis nõudsid, et religioossed kogukonnad
registreeriksid ennast uuesti valitsuse juurde 1.jaanuariks
2010 või muidu jäävad nad illegaalseteks.
16.detsembriks oli Aserbaid˛aani 534st religioossest
grupis ennast saanud registreerida vaid umbes 100 –
see on vähem kui pooled grupid. Joel Griffith,
Slavic Gospel assotsiatsioonist (SGA), ütles, et
ametnikud on seadnud igasuguseid takistusi kogudustele
teele, kes püüdsid end uuesti registreerida.
„nad leiavad mingi tehnilise või ükskõik
millise muu põhjuse, et registreerimisest keelduda.
Isegi kui mõnedel gruppidel õnnestub viimse
punktini seadust järgida, tundub see väga
meelevaldne ja muutlik, kas ametnikud nõustuvad
registreerima või mitte,“ selgitas ta. On veel
ebaselge, kui rangelt nende kahe riigi valitsused hakkavad
seaduse täitmist nõudma. „Kõige hullemal
juhul võivad nad kogudused sulgeda ja rakendada
karme karistusi,“ rääkis Griffith. „Parimal
juhul tuleb meil loota ja palvetada, et kuigi need seadused
on kirjas, ei täideta neid.“ Sageli on nii juhtunud
riikides, kus on sarnased seadused. Need uued seadused
kaasavad endas muidki koormavaid nõudmisi lisaks
ümberregistreerimisele. Aserbaid˛aani seadus nõuab
religioossetelt kogukondadelt lisa infot registreerimiseks
ja ehituslubade saamiseks. See keelab ka religioosse
kirjanduse müügi kohtades, mis ei ole valitsuse
poolt heaks kiidetud ja religioosse tegevuse väljaspool
registreeritud aadressi. Tad˛ikistani ususeadus tsenseerib
religioosset kirjandust, keelab valitsuse rahalise abi
religioossetele kogukondadele, nõuab riigi heakskiitu
välismaalaste religioossete külastuste tarvis
või religioosse ürituse külastamiseks
välismaal ning see piirab laste religioosset tegevust
ja haridust. Vaatamata sellele, mis juhtub, on kristlik
kogudus pühendunud evangeeliumile. „Kogudustel
on ikkagi käsk Issandalt: kuulutada evangeeliumi,“
ütles Griffith. „Vaatamata sellele, mida inimesed
teevad, jätkavad nad evangeeliumi kuulutamist.“
Kristlased Tad˛ikistanis ja Aserbaid˛aanis vajavad kaasusklike
palveid ja toetust. SGA on toetanud kogudusi endistel
nõukogude liidu aladel juba 75 aastat ning jätkab
seda ka nendel kahel maal. „On oluline, et me aitame
neil ära kasutada igat avatud ust evangeeliumi
jagamiseks,“ rääkis Griffith. See võib
olla selle kaudu, et toetame kogudust-rajavat misjonäri;
See võib olla venekeelsete Piiblite ja kirjanduse
levitamise kaudu; see võib olla riigisisese koolituse
kaudu .. kuid lääne kogudustel, kellel on
ressursid, on oluline toetada vendi ja õdesid,
kellel ei ole neid ressursse, mis meil on,“ räägib
Griffith.
CBN
News – Üle 16 000 üliõpilase on kogunenud
aastavahetuseks St Loius’esse, kõikjalt üle
USA ja Kanada. Nende eesmärgiks on õppida
rohkem misjoni ja Jumala kutse kohta oma elus. Tegemist
on InterVarsity Christian Fellowship’i 22. Urbana Misjoni
konverentsiga. York Moore, InterVarsity’st, selgitab:
„Sellele konverentsile tuleb kokku suurel hulgal üliõpilasi,
kes võtavad tõsiselt oma usku ja seda
kuidas nende usk peaks tegutsema globaalsete vajaduste
valguses. Tänased noored näevad misjonit uuel
ja värskel viisil. Nad tunnevad muret sotsiaalse
õigluse pärast, aga ka evangelismi pärast.
Noored mõtlevad ka sellele, kuidas jõuda
uute esiletulevate kogukondadeni, nagu näiteks
moslemid ja ka homod.“ Andrew Marin, on homo kogukonda
teeniva organisatsiooni, The Marin Foundation, president.
Ta räägib: „Kolled˛i õpilased on kõige
rohkem huvitatud sellest, kuidas ehitada sildasid homo
ja lesbi kogukondadega, sest seda söödetakse
neile ette viis päeva nädalas, kaheksa tundi
päevas kõikjal ülikooli linnakutes.“
Üle tuhande üliõpilase osales Marini
seminaril, milles ta jagas sellest, kuidas jõuda
homodeni evangeeliumiga. Tuhanded teised noored valisid
seminarid sotsiaalse õigluse teemadel, näiteks
nagu vaesus ja AIDS. Paljude jaoks on see ainulaadne
võimalus õppida rohkem globaalsete vajaduste
kohta ja kuhu keegi isiklikult võiks sobituda.
Elaine, on üks Urbana osalejatest, ta ütles:
„Ma olen käinud misjonireisil Mehhikos, mulle meeldis
see, aga ma tunnen, et kodus – minu linnas – on nii
palju vajadusi, eriti pagulaste hulgas.“ Üks teine
osaleja, Lisa, ütles: „Ma tahan lihtsalt saada
fookust selles, mis on järgmine samm ja kuulda
neid inimesi, kes on läinud enne mind.“ InterVarsity
juhid ütlevad, et nad esitavad noortele väljakutse
sel nädalal, tegema pühendumine. Mõnede
jaoks võib see olla esmakordne otsus Kristuse
kasuks. Kuid paljude teiste jaoks on see pühendumine
misjonile – ja kuhu tahes see neid siis viib. Moore
ütles: „Me näeme üliõpilaste põlvkonda,
kes on kutsutud kaasaegsesse misjonisse.“
Charisma
online – Rahvusvaheline teenistus, mis on mobiliseerinud
24-7 palvet 100 riigis, on pööramas oma tähelepanu
USA kolled˛ite poole. 1.jaanuaril alustab Britannias
baseeruv 24-7 Palve teenistus oma Campus America initsiatiiviga.
Nende eesmärgiks on alustada palve ruumidega kõigis
USA 2614 kolled˛is ja ülikoolis, lootuses näha
tervet aastat kaetuna katkematus palves Ameerika ülikoolilinnakutes.
„Me unistame sellest, et ühe aasta jooksul anda
võimalus igale ameerika üliõpilasele
kohtuda elumuutva Jumala ligioluga,“ rääkis
Pete Greig, kes on 24-7 palve võrgustiku asutaja.
2010.aastal tähistab see oma kümnendat aastapäeva.
„Me usume, et Jumal on kutsumas meid seadma kogudusetelke
Ameerika ülikoolilinnakutesse,“ lisas ta. Kolled˛i
linnakutes on 74% vähem tunnistavaid kristlasi
kui on Ameerika keskmine näitaja ning seetõttu
näevad Campus America juhid ülikoole
võtmena, mille kaudu kujundada riigi vaimulikku
trajektoori. „Me kogeme, et Jumal tahab kohale ilmuda
nendesse paikadesse,“ ütles Robert Jobe, 24-7 palve
juhatuse liige USAs. „Igale suurele Jumala liikumisele
on eelnenud palve liikumine.“ Ta märgib, et Trent
Sheppard kirjutab oma raamatus, God on Campus (Jumal
Ülikoolilinnakus), kuidas Jumal on märkimisväärselt
liikunud ülikoolilinnakutes 100 aastaste vahedega.
Sheppard viitas 1806.aasta Heinakuhja Ärkamisele,
mis algas Williams Kolled˛is Massachusettsis ja mida
peetakse Ameerika välismisjoni liikumise süütajaks.
Üks sajand hiljem, peeti 1910.aasta Maailma Misjoni
Konverentsi Edinburgis, otimaal. Paljud ütlevad,
et see algatas kaasaegse protestantliku liikumise. „Me
usume ajastuse olulisust, et see oleks kooskõlas
sellega, mida Jumal tahab teha, sest palve alati valmistab
teed sellele, mida Jumal maa peal tahab teha,“ rääkis
David Blackwell, kes on 24-7 Palve rahvuslik juht USAs
ja Campus America projekti direktor. „Me loodame vaadata
tagasi 2010.aastale, võib-olla viie aasta pärast,
ja näha tohutut üliõpilaste lainet,
kes on välja saadetud teiste rahvaste juurde ning
kes on efektiivsed oma paigas (poisitsioonil).“ Blackwell
ütles, et Jumal kõneles temale ja Greigile
viis aastat tagasi, et nad kutsuksid üle Ameerika
ülikoolilinnakuid palvetama. Nad alustasid palve
materjalide varustamisega juba siis, kuid tajusid Jumala
juhtimist alustada Campus America initsiatiivi 2010.aastal.
„Idee, näha neid palve ruume paljunemas igasse
ülikoolilinnakusse USAs, tundub vaimustav ja hirmutav,“
ütles Greig. „Põnev on ta seepärast,
et meil on põhjust uskuda, et see võib
mõjutada kogu riiki. Hirmutav on see sellepärast,
et see on täielikult võimatu, kui Jumal
seda ei tee.“ Blackwell ütles, et nad loodavad
leida üliõpilasi igas ülikoolis, kes
pühenduvad vähemalt 72 tunniseks lakkamatuks
palveketiks, ühetunniste vahetuste kaupa. „See
kasvataks nende usu taset, pigistaks nende mugavust
ja piire veidi ning annaks rohkem aega sellele, mida
Jumal tahab läbi palve teha,“ rääkis
Blackwell katkematule palvele pühendumisest. Mitmed
ülikoolilinnakud on juba end kirja pannud, kuid
Campus America loodab, et see initsiatiiv levib nakkavalt,
nii nagu 24-7 Palve liikumine seda tegi. Alates oma
esimesest aastast 2000. aastal, on 24-7 palvevõrgustik
levinud peamiselt suusõnaliselt. Eestpalvetajad
palvetavad ühetunniste vahetustega kohalike ja
ülemaailmsete teemade pärast ning samuti nende
palvesoovide eest, mida 24-7 Palve veebilehel saadetakse.
Charisma
online – Oral Roberts, legendaarne evangelist, kes alustas
tagasihoidlikult, kuid kellest sai üks mõjukamaid
20. sajandi kristlikke juhte, suri teisipäeval,
15.detsembril, Newport Beach’is, Californias, kopsupõletiku
järgsete komplikatsioonide tulemusel. Ta oli 91
aastane. Evangelist ja Oral Roberts Ülikooli (ORU)
asutaja, suri mõned päevad peale haiglasse
viimist. Tema poeg Richard ja tütar Roberta olid
tema juures, kui ta lahkus. ORU president, Mark Rutland,
ütles: „Oral Roberts Ülikooli pere on kurb
kuuldes meie kalli rektori, Oral Robertsi, lahkumisest.
Rektor Roberts oli üks briljantseid valguseid 20.sajandil
ja kristliku usu hiiglasi. Tema pärandi tuumikus
on suurepärane ülikool, mis kannab tema nime.
Nagu miljonid inimesed üle maailma, leinan ka mina
tema lahkumist ning olen tänulik tema visioonide
ja panuste eest elus.“ Sündides 24.jaanuaril 1918,
Oklahomas, elas Roberts üle suure gripi epideemia,
mis surmas rohkem ameeriklasi, kui I maailmasõda.
Elu jooksul kirjutas ta üle 120 raamatu, oli teerajajaks
Ameerika televisiooni evangelismile, toetas usku jumalikku
tervenemisse ja rajas oma kaubamärgiga ülikooli.
„Ta on üks märkimisväärsemaid tegelasi
Ameerika usu ajaloos,“ ütles nelipühi ajaloolane,
Vinson Synan. „Ma arvan, et tema külvas avalikult
neid seemneid, millest sai karismaatiline uuendus liikumine
peale 1960ndaid, sest Ameerika avalikkus nägi esmalt
nelipühilust oma elutoast televisiooni ülekannete
kaudu tema telgi krusaadidelt.“ Foursquare Gospel Rahvusvahelise
koguduse endine president, Jack Hayford, rääkis
Robertsi kohta: „Kui Jumal ei oleks oma suveräänsuses
tõstnud üles Oral Robertsi teenistust, siis
oleks võinud kogu karismaatiline liikumine olemata
olla. Oral raputas seda Jeesuse teenistuse maastikku
möödapääsmatu reaalsuse ja praktilisusega.
Tema õpetus ja mõisted oli vundamendiks
uuendusele, mis käis läbi tervest kogudusest.
Ta õpetas printsiipe, mis levisid üle kogu
maailma ning lihtsustasid ja fokuseerisid vaimulikku
elustiili, mida suur osa kogudusest täna praktiseerib.“
Mees, kes jutlustas miljonitele inimestele ja pani käsi
peale 1,5 miljonile haigele, koges ise mitmeid füüsilisi
väljakutseid. 17-aastasena oleks ta peaaegu surnud
tuberkuloosi, kuid rääkis kuulajatele hiljem,
et sai 1935.aasta juulikuus ühel telgikoosolekul
terveks. Teel koosolekule, kuulis ta Jumalat ütlemas:
„Poeg, ma teen sind terveks ja sina pead viima minu
tervendava väe oma põlvkonnale. Sa pead
ehitama mulle ülikooli ja ehitama selle minu meelevallas
ja Pühas Vaimus.“ 1965.aastal avas Oral Roberts
Ülikool uksed esimesele 303 üliõpilasele.
Pole ime, et Roberts kirjutas oma 1995.aasta autobiograafias
’Oota imet’: „Mõned usuvad imedesse; mõned
ei usu. Võta imed välja Oral Robertsi elust
ja ma oleksin surnud.“ Vaese talumehe pojana, kes korjas
puuvilla, samal ajal kui jutlustas Nelipühi kogudustes,
andis Roberts oma vanematele tunnustust selle eest,
et nad olid temasse usku sisendanud juba varases nooruses.
Ta abiellus oma naise, Evelyniga, ning juhtis oma esimesi
äratuskoosolekuid 23-aastasena. Peale seda, kui
oli olnud pastoriks neljas koguduses, kolis ta Tulsasse
ning alustas evangeelse teenistusega, mis hiljem hakkas
kandma tema nime. Robertsi teenistus muutus 50-ndatel,
kui ta haaras kinni raadio ja televisiooni võimalustest,
et levitada tervendus sõnumit. 1955.aastaks,
oli ta programm 800 raadio jaamas ja 200 televisiooni
kanalil. Kahe aasta jooksul hakkas tema teenistusele
saabuma 1000 kirja päevas. Kuigi Roberts on tuntud
tervendusevangelistina, tõi just tema rajatud
ülikool talle kestva tunnustuse. Ta astus kõrvale
ülikooli presidendi ametist ’93 aastal, kuid jäi
kooli rektoriks ja eluaegseks usaldusmeheks. Kooli kauaaegne
professor, Ralph Fagin, meenutab märki, mida Oral
Roberts oma kirjutuslaual hoidis: „Ära tee väikeseid
plaane siin.“ Evangelist Benny Hinn nimetab Robertsit
vaimulikuks isaks, keda ta armastas ja austas, juba
alates teismelise east, kui ta otsustas järgida
Kristust. Lõpuks said neist naabrid Californias,
kus Roberts elas oma viimased aastad. „Ma olen näinud,
kuidas tema süda igatses seda, et igast vanusest
ja taustadest inimesed tunneksid Jeesust Kristust isiklikult
ja kuidas tunda rõõmu sellest külluslikust
elust, mis on kättesaadav kõigile usklikele,“
rääkis Hinn. „Millise pärandi ta jätab.
Alles taevas saab ilmsiks, kui paljud elud said muudetud
tema usu-seemne õpetusest.“ Roberts kaotas oma
abikaasa 2005.aastal peale 66 aastat kestnud abielu.
Ta nimetas Evelyn Robertsit kõige populaarsemaks
ja respekteeritumaks inimeseks ORU’s. Richard Roberts
kirjeldas oma isa kui ’suurimat Jumala meest, keda ma
tean’ ja kui ’kaasaegset tervendus teenistuse apostlit’.
Oral Robertsist jäi maha tütar Roberta ja
väimees Ronald Potts; poeg Richard ja minia Lindsey
Roberts; 12 lapselast ja mitu lapse-lapselast.
Charisma
online – Möödunud nädala reede, 11. detsembri,
õhtul, tehti ajalugu kommunistlikus Vietnamis.
Kristlikud allikad teatasid, et umbes 40 000 inimest
kogunes Ho Chi Minh linnas, et ülistada Jumalat,
tähistada jõule ja kuulda evangeeliumi sõnumit
– see oli enneolematult suur omataoline sündmus
Vietnamis. Populaarne Vietnami kristlik veebileht ja
teised allikad rääkisid kuni 8000 inimesest,
kes vastasid evangeeliumile ja näitasid välja
oma igatsust järgida Kristust. Viimased kaks aastat,
on võimud üllatavalt andnud loa registreerimata
kodukogudustele Ho Chi Minh linnas, pidada avalikke
jõuluüritusi ning möödunud aastal
osales sellel üle 10 000 inimese Tao Dan staadionil.
Sel aastal võttis üks kodukoguduse juht
valitsusega ühendust oktoobri kuus ning palus 30
000 kohaga spordistaadionit kasutada, kuid sellest keelduti.
Võimud pakkusid neile spordihoonet, mis mahutab
vaid 3000 inimest ning mis asus üle 10 km linnast
väljas. See ei sobinud korraldajatele, nad palusid
üht teist staadionit linnas, mis mahutab umbes
15 000 inimest, ning nad said ametnikelt suulise loa
sellele. Kuid kui rahvast oldi juba kõikjalt
sündmusele kutsutud, keeldusid võimud neile
seda staadionit siiski andmast. Siis pidid nad otsima
alternatiivi. Pastor Ho Tan Khoa, kes juhib suurt kodukirikute
organisatsiooni, juhtis seda ettevõtmist. Nad
leidsid suure väljaku linnas ning palusid linnalt
luba selle kasutamiseks. Peale pikka ja järjekindlat
pealekäimist, andis linn, 48 tundi enne ürituse
algust neile loa. Kuid see luba oli vaid 3000 inimese
kogunemiseks, kutsutuid oli aga hulga rohkem. Korraldajatel
oli vähem kui kaks päeva, et ühest tühjast
väljast ehitada paik, kuhu mahuks staadionitäis
inimesi. Neil oli vaja kohale tuua elekter, ehitada
tohutu suur lava, rentida 20 000 tooli ja seada üles
helisüsteem ja valgustus. Korraldajad rentisid
sadu busse, et tuua kristlasi ja nende mitte-kristlasest
sõpru linnalähedastest provintsidest. Tuhanded
õliõpilased ohverdasid oma koolitunde,
et aidata viimase minuti ettevalmistustega ning liituda
pidustusega. Peale keskpäeva reedel, said korraldajad
sõna, et politsei oli peatanud bussid, mis kandsid
300 steing rahvagrupi inimest läänepoolt sinna
sündmusele. Kartes, et kõik bussid peatatakse,
saatsid korraldajad üle maailma laiali palvesoovid.
Hiljem teatati, et võimud kas lihtsalt ei teinud
seda või ei saanud peatada busse teistest piirkondadest
ning sel õhtul sai sellest väljakust suurim
’bussijaam’ kogu Vietnamis. Kella kuueks reede õhtul
oli väli kuni äärteni rahvast täis
ja vähemalt 2000 inimest pidid tagasi minema. Kristlased
kirjeldasid seda sündmust pealkirjaga ’kogu oma
südamega’ ülivõrdes sõnadega.
Kodukoguduste jaoks, on suured kogunemised väga
harvaesinevad ning väga erilised ja paljude jaoks
oli see esimene võimalus näha Vietnami kasvava
kristliku liikumise jõudu. Tuhanded kristlased
liitusid enam kui 1000 liikmelise kooriga, valjuks ja
rõõmsaks kiituseks. Allikad ütlesid,
et peakõneleja, rev Duong Tanh Lam, kes on Assemblies
on God kodukoguduste juht, jutlustas võidmisega
ning inimesed vastasid sellele evangeeliumi kutsele
tungides lava ette. Ebapiisava ruumi tõttu lava
ees, jäid mitmed oma kohale, kuid näitasid
välja oma igatsust Kristust vastu võtta.
Korraldajad koos osalejatega olid ülevoolavad oma
emotsioonides ning tänutundes. Inimesed kallistasid
ühteteist spontaanselt ja hüüdsid: „Issand,
too ärkamine kogu Vietnamisse!“ Oli teisi, kes
ütlesid, et see sündmus oli palju rohkemat,
kui nad ette kujutasid. Ürituse käigus koguti
3280 dollarit heategevuseks abivajavatele lastele. Kristlased
olid üllatunud, kui lugesid positiivset artiklit
riigikontrollitavast ajakirjandusest, mis sageli laimab
kristlasi. Reedene sündmus tegi ajalugu ka seetõttu,
et seda kanti otse üle vietnami veebilehel www.hoithanh.com
ning seda jälgisid lisaks tuhanded inimesed Vietnamis
ja üle maailma.
Breaking
Christian News – Üle kogu Venemaa on evangeelsed
kogudused ja noored järgmise põlvkonna kristlased
toomas jõululootust 50 000 orvule ja vajaduses
lapsele projekt Lootuse kaudu. Russian Ministries president,
Anita Deyneka, on palumas abi, et seda eesmärki
ellu viia. Ta ütleb: „Me kuuleme uudistes naftast
ja gaasist ja Venemaa tõusvast võimust
maailmas. Kuid me ei kuule nendest 750 000 orvust ja
hinnatavalt 2 - 4 miljonist tänavalapsest. See
on terve rahvas teise rahva keskel, mis on täis
haigetsaanud väikeseid inimesi ning nemad on nende
50 000 hulgas, kelleni me tahame jõuda. Kuid
see on vaid väike osa sellest suurest vajadusest,“
selgitab Anita. „Need projekt Lootus jõulukingitused
on karbitäis mänguasju, toitu, kommi, riideid
ja laste Piibel. Nii, et me tahame need kingitused viia
laste kätte, et nad teaksid armastusest ja lootusest
Jeesuses, isegi nendes karmides tingimustes, kus nende
elu on nii raske ning nad on kogenud nii vähe armastust
ja lootust.“ „Praegu ei ole eriti võimalik läänest
kingitusi Venemaale sisse tuua,“ jätkab ta. „Kuid
need pakitakse Venemaal ja jagatakse seal. Kohalikud
usklikud annavad nii palju kui suudavad, kuid nad vajavad
abi. See on meie suur vajadus ning me oleme väga
tänulikud usklikele läänes, kes teevad
meiega koostööd ning me usume, et veel paljud
liituvad, kui jõuame jõuludele lähemale.“
Ühe kingituse täitmine ja lapse kätte
organiseerimine maksab umbes 25 dollarit. Anita Deyneka,
igavikku lahkunud Peter Deynekka jr abikaasa, on teeninud
misjonitöös üle 40 aasta ning ta räägib,
et see jõuluprojekt on toonud kaasa palju võimalusi
tuua lepitust lõhestunud kogukondadesse. Ta räägib:
„Me käime paikades nagu Beslan, kus 2004.aastal
toimus terrori rünnak ning see kool on siiani monument,
külastame perekondi, kes siiani kannatavad. Samuti
käivad meie misjonärid Teteenias ja pealinnas
Groznõis, kust need terroristid tulid ja me näeme
sealsete laste kannatusi, vaesust, vägivalda ja
siis teenime neid, andes neile kingitusi.“ Anita jätkab:
„Ma mäletan lugu, mis on alati jäänud
mu südamesse. Vene misjonärid viisid sinna
abi ajal kui põgenikud põgenesid Teteeniast.
Nad jagasid jõulukingitusi neile pagulastele.
Kuid venelased ja teteenid on aastaid olnud vaenlased
ning nende vahel on palju vihkamist. Aga siis tulid
need venelased kingitustega ja näitasid Jeesuse
armastust. Nad tulid ühte moslemi koju, kus oli
üks teismeline poiss, Rusalan, kes oli juba olnud
seotud tapmistega ning teda oli välja õpetatud
terroristiks juba lapsepõlvest saadik. Ta seisis
eemal ja vaatas vihkamisega nende vene misjonäride
poole, kes tema väikestele vendadele ja õdedele
kingitusi andsid. Kuid samas nägi ta nende lahkust
ning ühe kingituse peal oli sõnum, milles
oli sõna ’armastus.’ See tõmbas ta tähelepanu
ja puudutas midagi tema südames. Seepärast
tuli ta korduvalt misjonäride juurde tagasi ning
tahtis rohkem Jeesusest teada saada. Temast sai usklik
ning ta pidi minema ennast varjama. Kuid see on vaid
üks lugu tuhandetest, mis juhtub siis, kui ehitatakse
armastuse ja hoolimise sild ning lastele antakse võimalus
olla õnnelik ja pakutakse lootust Jeesuses.“
Russian Ministries Lootuse projekti kohta saab rohkem
infot nende kodulehelt www.russian-ministries.org
Mission
Network News – Kingitused kuuse all, tuli kaminas, ühte
paika kokku tulnud perekond, et tähistada ühte
päeva, kuid üks asi on puudu – selle peo põhjus:
Jeesus Kristus. Projekt ’Usk tuleb kuuldust’ on loonud
audio programmi ’Jõululugu,’ mis toob Kristuse
sündimise loo ellu audio Piibli kaudu. Usk tuleb
kuuldust pressiesindaja, Jon Wilke, ütles: „Tegelikult
me võtsime Piibli kirjakohad Matteuse ja Luuka
evangeeliumist, mis räägivad Jeesuse sünnist.
Tegime sellest lühikese programmi (umbes 10,5 minutit),
mis lubab perekondadel kokku tulla ja kuulata koos Jumala
Sõna jõuluõhtul või jõulupüha
hommikul ning tähistada jõulude põhjust.“
Programm on täis Piibli kirjakohti, dramatiseeritud
lugemist ja heliefekte, mis kaasavad kuulajaid teistmoodi,
kui võib-olla tavapärane teksti lugemine
seda teeks. Selle Jõululoo eesmärk on saada
inimesi Sõnasse. „’Usk tuleb kuuldust’ töölised
loodavad, et see programm tõmbab inimesi Piibli
juurde. Nii palju on inimesi, kes tegelikult ei loe
Piiblit,“ räägib Wilke. „See on meie viis
varustada perekondi, kogudusi, pastoreid ja raadio jaamasid
Jumala Sõnaga sellises formaadis, mida inimesed
saavad kuulata ja nautida.“ Seda audio programmi saab
kasutada selleks, et jõuda uskmatute perekondade
ja sõpradeni. Paljud, kes tavaliselt Piiblit
ei loe, oleks nõus kuulama pühade ajal Jõululugu.
150 kristlikku ja sekulaarset raadiojaama on varustanud
end selle Jõululooga, et seda jõulude
ajal eetrisse lasta. See on lihtne viis, kuidas jagada
Häid Sõnumeid nendega, kes sinu ümber
on ning lasta Jumala Sõnal teha oma tööd.
Jõululugu inglise keeles on kättesaadav
veebilehelt: http://www.faithcomesbyhearing.com/christmas-story-audio-bible-presentation-released
CBN
News – Kommunistlikus Vietnamis ei ole eriti tavapärane
näha kristlasi avalikult ülistamas Jeesust
Kristust. Kuid see juhtus käesoleva aasta aprillis,
kui valitsus lubas enam kui 13 000 kristlased pidada
avalikku kontserti. Koguduste juhid ütlevad, et
nad on saamas kasu sellest, et Vietnami valitsus püüab
enam saada maailma turule. Pastor Deborah (nimi muudetud
turvalisuse eesmärkidel) ütleb: „Meie valitsus
kirjutas alla mitmele tingimusele, kui liitus Maailma
Kaubandus Organisatsiooniga, näiteks usuvabaduse
ja inimõiguste vabaduse nõudmistele.“
Korraldajad loodavad seda võimalust pikendada
ning möödunud nädalavahetusel korraldati
veelgi suurem ülistuskontsert. Pastor Deborah jätkas:
„Meil on väga harva võimalus nõnda
laulda ja palvetada koos. Peale 20 aastat raskusi, pisaraid
ja tagakiusu, on kogudus nüüd vaikselt esile
tulemas. Issand on tõotanud meile, et Vietnamisse
tuleb suur ärkamine.“ Enne seda suurt üritust
olid paljud kogudused innukalt palvetamas selle eest.
Palve meeskonnad kogunesid isegi mootorratastel kokku,
et sõita ümber linna ja palvetada selle
eest. Üks kohalik usklik, Van, rääkis
selle eesmärgist: „Me kuulutame, et Jeesus Kristus
on Isand üle Vietnami. Me seome kurjad vaimud ja
pimeduse vürsti. Me palvetame, et meie inimesed
oleks avatud evangeeliumile.“ See palve oli väga
hädavajalik, sest valitsus andis väga viimasel
minutil neile loa selle suure ürituse korraldamiseks.
loe
edasi 

|