|
Hinnatavalt
on maailmas 1,3 miljardit moslemit. Kahjuks on nende
hulgas palju neid, kes ei kuule Jeesuse Kristuse päästvast
armust. Noored Missiooniga tahab seda muuta 30 päevase
palvefookusega moslemitele. Paul Filidis koordineerib
Noored Missiooniga palvekalendri printimist selle jaoks
Põhja-Ameerikas. Ta räägib: “See aeg
langeb alati kokku moslemi paastuaja Ramadaniga, mis
on islamiusu üks viiest sambast. Ramadan on igaaastane
paastukuu, mil moslemid paastuvad päikesetõusust
kuni loojakuni. Sel aastal on need 30 päeva 1.
septembrist kuni 30. septembrini.” Palvekalendrit trükitakse
sel aastal juba 17. korda ning on sarnane möödunud
aastate väljaannetele. “Meil on 30 lehekülge
kus tutvustatakse mõningaid Islami ja islami
kogukondade aspekte lihtsalt lugeja harimiseks. Seejärel
tuuakse iga päeva jaoks mitmed palvepunktid.” Igal
päeval viiakse sind kalendri kaudu mingisse paika
islamimaailmas, et sa võiksid efektiivsemalt
palvetada. Filidis räägib: “See mitte ainult
ei hari meid, vaid see laiendab meie võimet armastada.
Kui sa palvetad inimeste eest, siis sa näed asju
Jumala vaatenurgast ja koged tema südant.” Filidis
ütleb, et mõned lood,mida kuuleme moslemite
pöördumisest Kristuse juurde, peavad olema
seotud kellegi palvega. “Pidevalt me kuuleme moslemitest,
kes saavad kristlaseks või puutudes kokku kristlastega
tahavad saada Piiblit, sest nad on näinud mingit
unenägu või nägemust ja on huvitunud
nüüd Kristusest. Me usume, et palve tõepoolest
muudab asju.” Misjoni Võrgustiku Uudiste täidesaatev
juht, Greg Yoder, ütleb: “Ma usun kogu südamest,
et ainus viis jõuda moslemi maailma on läbi
palve. Seepärast tahame ka meie selle ettevõtmise
taga olla. Paljud kristlased ei tunnista moslemitele,
sest nad ei tea neist midagi. See ettevõtmine
võib olla esimene samm nende poole.” Filidis
ütleb, et tõestus sellest on nende poolt,
kes on sellest palvefookusest möödunud aastatel
osa võtnud. “Tagasiside, mille me saame osalejatelt
näitab, et paljud neist soovivad sõbruneda
mõne moslemi üliõpilase või
naabriga.”
Ameerika
perekonnad adopteerivad igal aastal ligi 5000 last Venemaalt,
kuid ometi jääb neid veel maha umbes 700 000.
Lapsed peavad lastekodust lahkuma 16 või 17 aastasena.
Peale lahkumist sooritab 10% neist enesetapu, 30% lähevad
kuritegelikule teele ja 40% on töötud ja kodutud.
Jumal on kutsunud ühe misjonäridest abielupaari,
keda turvalisuse põhjustel kutsutakse perekond
Petersoniks. Nad teenivad piirkonnas kus protestantlikud
kristlased ei ole teretulnud. Oma esimesel viiel teenistuse
aastal oli neil raskusi, sest lapsed olid väga
apaatsed ja elasid lootusetuses. “Oleme viimase viie
aasta jooksul muutnud igal kuul oma misjoni tegevuskava,”
rääkisid Petersonid. Nad olid plaaninud lapsi
varustada oskustega eluks, aga “ainus mida lapsed teha
tahtsid oli juua viina ja mängida arvutimänge.”
Sue Fuller teenib orbe ühes teises Venemaa linnas.
“Nad on ükskõiksed iga asja suhtes, kus
nad peavad veidigi pingutama – näiteks õppimine
või kasvõi lihtsalt see, et minna koos
minuga vaatama erinevaid ametikoole. Sa väsid väga
ära nende lükkamisest, sest sa ei taha neid
lükata kusagile, kuhu nad ei taha minna. Omapead
teevad nad tavaliselt ainult seda, mis ei nõua
neilt mingit pingutust, sest nad tunnevad suurt lootusetust.”
Vaatamata nendele väljakutsetele, usuvad Petersonid,
et nad on lõpuks leidnud õige strateegia
oma misjonipõllule ja nad on hakanud nägema
tulemusi. “Pühakiri ütleb, et Jeesus tegi
ainult seda, mida nägi oma isa ees tegevat – oleviku
ajas – mitte mida Isa tegi kuu esimesel päeval
ja siis kogu ülejäänud kuu ta tegi seda
järgi.” Hr Peterson selgitab: “Hetk hetke järel
Jeesus tegi, mida tema Isa tegi ja see on saanud põhimõtteliselt
meie teenistuse mudeliks.” Kuna lastekodu elu on nii
ühine, siis lapsed ei mõtle endast kui üksikisikust.
Nad on seotud juhtidega kui üks grupist ning mõnikord
moodustavad nad endi seas nii tugevaid kampasid, mis
kontrollivad kogu lastekodu. Aga kui üks neist
juhtidest saab kristlaseks, võib tal olla väga
sügav mõju teistele orbudele. Kolja oli
täpselt üks sellistest juhtidest. Ta terroriseeris
kogu lastekodu, kaasaarvatud kõiki õpetajaid,
isegi sellisel viisil, et kui ta lastekodusse mõnikord
sisse jalutas, siis kõik tõmbusid tast
eemale. Aga nüüd on Koljast saanud Kristlane.
Hr Peterson räägib: “Kolja astub sisse ja
ütleb, et teeb nüüd piiblitunni ja kõik
lapsed tulevad sinna kohale. Kolja tuleb ja ütleb
'Jeesus on tee' ja tal on meelevalda seda teha.”
Kõigil
organisatsioonidel, mis ei ole valitsuse all, on nõutud
lõpetada oma tegevus Zimbabwes. OM Zimbabwe pidi
lõpetama Banket'i linnas oma päevakeskuse
tegevuse ning oma mobiilse kliiniku tegevuse Siabuwa's.
Neil, kes jagasid toiduabi, ei ole lubatud enam jätkata.
Miljonid inimesed maapiirkondades on sõltuvad
toiduabist, kuna selleaastane viljasaak oli vilets,
vaatamata heale vihmaaastale. OM'il ei ole keelatud
evangeeliumi kuulutada ega palvetada, kuid nad ei tohi
aidata ühtki abivajajat ega koguneda suuremates
gruppides kui 15 inimest. OM meeskond on alustanud 21-päevase
Taanieli paastuga, et ülistada ja kiita Jumalat,
et parandada meelt oma enda pattudest, koguduse pattudest
Zimbabwes ja kogu rahva pattudest. OM Zimbabwe kirjutab:
“Me pöördume Jumala poole, et tema pöörduks
meie poole. Tema on see, kes mõistab kohut meie
maa üle ja tervendab meie maa, mitte meie oma pingutuste
läbi.” Palun palveta Zimbabwe valitsusjuhtide eest,
sest pimeduse jõud on püüdmas hävitada
seda rahvast. Palveta ka, et vägivald lõppeks
ning riigi majandus taastuks. Palu Jumalalt kaitset
ja varustust ka OM Zimbabwe meeskonnale ning et nad
leiaksid loomingulise viisi kuidas pöörduda
tagasi oma teenimise juurde.
Teherani
kaitsepolitsei ametnikud arreteerisid ja piinasid sel
kuul ühte vastpöördunud abielupaari piiblitundide
pidamise ja kodukirikus käimise pärast ning
ähvardasid panna nende 4-aastase tütre ühte
islami kasvatusinstitutsiooni. Üks kristlik allikas
Iraanis andis teada, et 28-aastase Tina Rad'i süüdistus
oli “Islami püha religiooni vastane tegevus,” kuna
ta oli lugenud Piiblit koos moslemitega oma kodus Teherani
ida osas ning püüdnud neid kristlusesse pöörata.
Tema abikaasa, 31-aastase Makan Arya, süüdistus
oli “riigi turvalisuse vastane tegevus.” Neil peeti
teadmatus vanglas neli päeva ning sealt väljudes
olid nad haavatud ning naine oli võimetu kõndima.
Naine vabastati 30 000 USA dollarilise kautsjoni eest
ning mehe kautsjon oli 20 000 USD. Üks naispolitseinik
ütles Rad'ile: “Järgmine kord võidakse
sulle esitada ka ususttaganemise süüdistus,
kui sa ei lõpeta oma Jeesusega.” Iraani karmide
islami seaduste all võidakse need inimesed ka
hukata, kes pöörduvad islami usust mõnda
teise usku. Abielupaar oli saanud päästetud
kolm kuud varem, kuid üks Arya sugulastest oli
informeerinud kaitsepolitseid nende kristlikust tegevusest.
Arreteerimisel konfiskeeriti nende isiklik arvuti, satelliidi
taldrik ja televiisor, samuti kõik raamatud,
videod, cd-d ja dvd-d, isegi nende fotoalbum. Nüüd
on nad vangistusest küll vabastatud, kuid nende
tegevust jälgitakse lähedalt ning isegi nende
sugulaste poolt on neile väga tugev vastuseis.
Sel
aastal sai Elu Sõna liikumine 25 aastaseks, ning
nad kavatsevad seda tähistada suurelt. 1983. aasta
mai kuus loodi Elu Sõna kogudus Uppsalas, Rootsis.
Seepärast tähistati sünnipäeva mai
kuus, kuid suuremad üritused on plaanitud Elu Sõna
Euroopa konverentsile juuli kuus. Konverentsi projekti
juht, Magnus Westergard, ütleb: “Meil on selleaastase
konverentsi jaoks plaanitud rohkem, kui kunagi varem.”
Juulikuu viimase pühapäeva õhtune teenistus
on olnud traditsionaalne algus Elu Sõna Euroopa
konverentsile, ning sel aastal langeb see 27. juulile.
Magnus räägib: “Usume, et paljud inimesed
on otsustanud olla siin just sellel suvel, sest see
on veidi eriline meie juubeli pärast. Kuid lisaks
sellele on meil mitmeid põnevaid jutlustajaid
tulemas sel aastal.” Peale mitmeaastast vaheaega on
konverentsi taas külastamas John Bevere, kes on
maailmas väga laialdaselt loetav kristlik autor
ja Skandinaavias tuntud, kuna on pidanud teenistusi
Elu Sõnas, ning tema televisiooni programm “Messenger”
on nähtav GOD-TV kaudu. Magnus räägib:
“Bevere'l on otsene ja õnnistatud sõnum
puhtusest ja pühadusest. Usume, et need koosolekud
saavad olema väga olulised.” Teine kõneleja
on Matthew Barnett, kes on pastor Dream Center'is, Los
Angeleses. “See kogudus on meile olnud suureks inspiratsiooniks,”
räägib Magnus. Magnus oli üks inimestest,
kes sõitis möödunud aastal Los Angeles'sse,
et uurida, kuidas nende töö seal käib.
See kogudus on ostnud endale suure haigla kompleksi,
mille kõige suurem hoone on 11 korrust kõrge.
Nad majutavad seal sadu endisi prostituute, endisi narkosõltlasi
ja endisi jõugu liikmeid, kes kõik on
nüüdseks saanud päästetud. Nad on
ehitanud ka suure kirikuhoone, kus igal pühapäeval
koguneb üle 7000 inimese jumalateenistusele. Barnett'i
jutlused on väljakutseks ja inspiratsiooniks, viia
sõnum Jeesusest välja vajaduses olevatele
inimestele meie ühiskonnas. Ka selle aastane Elu
Sõna suve konverents on aeg tervele perekonnale,
nagu tavaliselt. Meeskond töötab selle nimel,
et igal pere liikmel, kes sinna tuleb, on võimalus
kohtuda Jumalaga parimal viisil. Magnus räägib:
“Peame olema võimelised pakkuma midagi igale
pereliikmele. Täiskasvanud lähevad koosolekutele
suures saalis, samal ajal kui lapsed on laste kirikus
või valivad ühe õpikoja kahekümnest,
mis on avatud pärastlõunal. Teismelistele
on üleval oma noorte telk, kus toimuvad noortekoosolekud,
kontserdid ja muud tegevused,” selgitab Magnus. “Meie
Euroopa Konverents on paik, kus inimesed igas vanuses
võiks kohtuda Jeesusega. Jumala arm on olnud
meie üle nende 25 aasta jooksul, mil Elu Sõna
on eksisteerinud,” võtab Magnus Westergard oma
jutu kokku.
Kestev
kriis Lähis-Idas on pannud inimesi nälgima
Jumala järele nagu ei kunagi varem, teatab Maailma
Piibli Tõlkimise Keskus. Sellele näljale
on nad vastanud Piibli tõlkega araabia keeles.
Mark, Piibli Tõlke Keskusest, ütleb et tõlge,
mida siiani on kasutatud, on 160 aastat vana „ja praeguseks
on enamus sõnu kasutusest väljas, sest keeled
muutuvad. Nii et kui sa loed Piiblit, siis me enam ei
saanud sellest aru, sest paljud sõnad ei ole
enam kasutusel. Neid ei kasuta igapäeva elus.“Mark
räägib, et rahutused selles piirkonnas toovad
inimeste südameis esile palju küsimusi ja
raputavad nende religioosseid aluseid, kaasaarvatud
fundamentalistide aluseid. „See, mis Lähis-Idas
toimub, on pannud inimesi pettuma kõigis asjades
ja nad tulevad Moeedesse ja kirikutesse. Lähis-Idas
elavad religioossed inimesed. Moeed ja kirikud on
täis rahvast, sest nad otsivad Jumalat. Mõned
inimesed on pettunud, sest nad ei leidnud Jumalat nendest
kohtadest, nii et nad vaatavad ringi ja Jumala Sõna
on vastus neile.“Kaasaegne tõlge aitab neile
küsimustele vastata ja Mark usub Jumala Sõna
väesse ja palvesse. „Kõik inimesed meie
ümber – ka terroristid, fundamentalistid – on inimesed,
kes otsivad Jumalat. Nii et me armastame neid, palvetame
nende eest ja Jumal ilmutab ennast siirastele inimestele.“Jumal
on liikumas, ilmutades ennast nägemuste ja unenägude
kaudu. Jumala Sõna annab inimeste eludesse väe,
räägib Mark ning on põnevil, nähes
selle tulemusi inimeste eludes. „Nüüd me võime
arusaada ja armastada lugeda ja jagada, nüüd
Jumala rahvas saab evangeliseerida Sõnaga, mis
on suuremale osale rahvast arusaadav.“Palveta koguduse
eest Lähis-Idas, et nad oleksid kartmatud, julged
ja neis valitseks rahu.
Ligi
viis kuud on möödunud ja Jumala rahva palved
on hakanud liigutama India, Rajasthani võtmejuhtide
südameid. Veebruaris tühistas kohalik valitsus
Rahvusvahelise Hopegiver'si (Lootuseandjad) litsentsid,
kaasaarvatud lastekodu, haigla, koolide ja piiblikoolide
õigused, mis toimivad Emmanuel Misjoni nime all.
Samuti arreteeriti Hopegivers'i võtmejuhid, kaasaarvatud
organisatsiooni president Samuel Thomas.Bill Bray
Hopegivers'ist ütleb, et eile see kõik muutus.
„Ülemkohus Jaipuris, Rajasthani pealinnas, vabastas
meid kõigist süüdistustest. Nüüdsest
peaks meie pangaarved taas toimima alates 28. juunist.“See
annab Hopegiver'sile võimaluse avada oma 66 kooli
ja piiblikooli õigeaegselt, panna oma lastekodu
taas toimima ja hakata oma haiglas taas võtma
vastu patsiente. Bray ütleb: „See kõik mõjutab
vähemalt 20 000 inimest.“ Bray ütleb, et see
on palve tagajärg. „Praegu meil on palve ja paastu
nädal. Möödunud laupäev oli palve
ja paastu päev. Pühapäeval liitusid meid
toetavad kirikud üle kogu Ameerika meiega. See
on imeline tõend Jumala väest.“ Kohalik
Kota valitsus peab nüüd tõestama, miks
nad tühistasid Hopegivers'i litsentsid. See kohtuasi
toimub 4. juulil. Bray palub, et inimesed palvetaksid
nende personali eest Kotas. „Paljud neist on läinud
teistele töökohtadele ja mõned neist
on töötanud kõik need kuud ilma palgata.
See saab nüüd olema suurte kohanemiste aeg
kogu personali jaoks seal.“
Igal
aastal tähistavad Malaisia hindud Thaipusam'i festivali.
Tuhanded inimesed kogunevad Batu koobastesse, kus nad
viivad läbi rituaale ja toovad ovreid oma ebajumalatele,
kes võtaksid ära nende patud. Munis Varah
teenis elatist valmistades ja müües hindude
ebajumalaid, kuni selle päevani, mil ta kohtus
elava Jumalaga. Pühendunud hindud kannavad selliseid
põhjalikult dekoreeritud metall raame, mida kutsutakse
kavadis'eks, mis sümboliseerivad nende koormaid.
Oma naha, keele ja põskede augustamine teravate
orkidega on samuti levinud rituaal. Kõige kõrgpunkt
on aga kõndimine 272 sammu üles Batu koobasteni,
kus nad toovad oma ohvreid. Mida suurem on valu, seda
rohkem teeneid või kasu nad saavad, kuid hindud
ütlevad, et nad ei tunne valu, sest nad on transis.
Munis Varah sündis hinduna. Noore poisina oli ta
hämmingus sellest, millist väge tema pereliikmed
omasid selle Thaipusami festivali ajal. Munis ütleb:
“Mu ema tavatses minna transsi ja kui nad lähevad
transsi, võivad nad kõndida tules. Mulle
öeldi, et nõnda saad sa tagasi maksta oma
pattude eest. Patt on põhimõtteliselt
piinamine, sa lood halbu asju ja piinad ennast, eemaldades
sellega oma patud ja näidates seda Jumalale, nii
et tema saaks mulle anda hea elu.” Kuid hiljem need
samad praktikad panid teda hindu usus kahtlema. “Jumal
ei saa olla selline, miks peab Jumal nii julm olema?
Jumal on olemas, ma usun seda, sest universum ei saaks
muidu olla nii täiuslikult loodud,” räägib
ta. “Ma teadsin, et Jumal on olemas kusagil aga ma ei
teadnud, milline kuju tal on ja kus ta on.” Munis ei
otsinud oma õnne religiooni kaudu, pigem töötas
ta kõvasti selleks, et olla äris edukas.
Ta ütles: “Ebajumalate valmistamises sain ma väga
osavaks. Teenisin palju raha. Ma tarvitasin alkoholi
ja tundsin rõõmu öö-elust. Aga
see oli lühike õnnelik elu, minu sisemuses
oli miski puudu.” Peale aastaid pillavat elustiili,
leidis Munis end lahutatuna, meeleheitel ja pankrotis.
Kuid püüdes oma kaupa turustada, sai ta kokku
inimesega, kes põhjustas selle, et ta hakkas
otsima tõelist Jumalat. Kristlasest ärimehest,
Joe Fabregas'est, sai tema mentor. Munis selgitas: “Ta
oli rikkam kui mina, aga ta oli nii alandlik. Ma imetlesin
teda ja seda, millised olid tema peresuhted. Küsisin
Joelt, kuidas ta kõike seda oli õppinud.
Tema vastas, et tegi seda oma Jumala läbi. Küsisin,
kes on sinu Jumal, tema vastas, et Jeesus.” Fabregas
ütles: “Lisaks sellele, et tema sees oli sügav
vajadus, oli ta ka otsimas vastuseid. Mina põhimõtteliselt
ütlesin talle, et sa ei leia Jumalat ainult selle
kaudu, kui küsid küsimusi, sa pead tema usu
kaudu ka vastu võtma.” Munis hakkas käima
kirikus ja neljandal nädalal puudutas Jumal tema
südant. Munis ütleb: “Pastor rääkis,
et Jeesus tahab tulla sinu juurde. Olin sellega nõus.
Olin kuulnud nii palju Jeesusest, et ta suri inimeste
eest. Tõstsin oma käe üles ja sellest
päevast peale hakkasid imed sündima.” Kuu
aega hiljem sai Munis teada, et tema teine abikaasa
ootas last. Nad olid igatsenud seda 8 aastat. Peale
mõnda kuud, lugedes Piiblit, veendud Munis ka
selles, et peab loobuma oma hindu jumalate müümise
ärist. “Tahtsin saada kristlaseks ja Jeesuse järgijaks,”
ütles Munis. “Pidime tooma viis autot selleks,
et kõik mu iidolid minema vedada ja me põletasime
need ära.” Kuid Jumal austas tema kuulekust. Täna
elab Munis mugavalt oma poja ja naisega, kes ootab nende
teist last. Ta teenib elatist turistide sõidutamisega,
kuid kaalub minna tagasi kunsti juurde. “Kasutan oma
talente,” ütles Munis. “Kasutan oma andi ja teen
seda Jumalale.”
Jaapanis
on üks evangeelne teenistus võtnud oma sihtmärgiks
ärimehed. Neal Hicks teenib Misjoni Ühingus
ning on üks Rahvusvahelise VIP Klubide juhte Jaapanis.
“See on teenistus, mis läheb välja ja kohtub
Jaapani ärimeestega kohalikes hotellide restoranides.
Ärimeeste osaduse kontekstis saame Jaapanlastele
tutvustada Kristust.” VIP Klubid said alguse vaikselt
90-ndatel, kuid on nüüdseks kasvanud. Hicks
ütleb: “Hetkel on meil 130 erinevat gruppi üle
kogu Jaapani, kes käivad koos, alates Hokkaidost
põhja pool, kuni Okinawa'ni lõunas. Nii
et see on kasvanud hämmastavalt veidi rohkem kui
10 aasta jooksul.” Evangelism on Jaapanis üsna
keeruline. Hicks selgitab: “Jaapanlastel on evangeeliumi
raske mõista, sest nad on põlvkondade
kaupa olnud budismi ja shintoismi küüsis.
Jaapanlased põhimõtteliselt usuvad, et
kui neist saavad kristlased, siis ei saa nad enam olla
jaapanlased.” See tähendab, et ühiskonna alamkihtidest
on peaaegu võimatu jõuda ülemiste
kihtideni. Seepärast on nad võtnud suuna,
et jõuda tipu inimeste kaudu alumiste ühiskonna
kihtideni. “Kui me jagame Kristust nende inimestega,
kellel Jaapanis on juba mingi positsioon, siis nemad
on rohkem nähtavad ka teistele inimestele ja nemad
saavad mõjutada inimesi ülevalt alla. Vastupidiselt
on peaaegu võimatu seda saavutada.” Hicks räägib,
et nad kutsuvad oma suurtele evangeelsetele koosolekutele
staadionitel ja areenidel ka kristlasest tippjuhte IBM'ist
või teistest tuntud pankadest. “Nad jagavad sellest,
kuidas Kristus tuli nende ellu, muutis selle ja andis
neile tarkust äris. Ja loomulikult Jaapanlased
teavad neid inimesi ning ilmselt on nad hämmingus,
kuuldes neid inimesi rääkimas oma isiklikust
suhtest Kristusega.” Hicks räägib, et nende
töö ei ole piiratud ainult ärimeestega.
“Aegajalt on meie koosolekutele tulnud ka mõni
budisti munk või keegi religiooni maailmast,
ning on kuulnud evangeeliumi, isegi poliitikuid on tulnud
Issanda juurde.” Hicks palub eestpalvet, et nad saaksid
alustada veel mitmeid uusi partnerlusi äris ja
et Jumal tuleks sisse ja vabastaks nad nende vaimulikust
orjusest.
Sel
suvel loobuvad sajad üliõpilased mitmeks
nädalaks oma suvepuhkusest selleks, et teenida
vaeseid kaheksas USA linnas, kandes edasi 26-aastast
Here's Life Inner City traditsiooni “Suvi linnas.” Iga
õpilane veedab 1 kuni 8 nädalat maist kuni
augustini, teenides vanglates, rehabilitatsiooni keskustes,
toidu köökides, koduõpetajana, ukselt-uksele
teenistuses ja erinevatel evangelismi üritustel.
Need õpilased mitte ainult ei loobu rahast, mida
nad võiksid teenida, kui nad selle asemel tööle
läheksid, vaid nad peavad ka ise maksma kinni oma
sõidukulud vastaval kas Chicagosse, Denverisse,
Detroiti, Los Angelesse, Milwaukee'sse, Minneapolis/St.
Pauli, New Yorki või Seattle'sse. Ted Gandy,
Here's Life Inner City rahvuslik juht, ütleb: “Me
saadame agarad üliõpilased teenima nii oma
kätega kui ka südamest-südamesse. Need
pühendunud õpilased mõjutavad positiivselt
linnlaste ja perede elusid, mitte ainult selleks suveks,
vaid kogu eluks.” Paljud õpilased kasutavad lihtsaid
värviliste pärlitega käepaelu evangeelse
vahendina. Lapsed vaatavad, kuidas neid käepaelu
tehakse ja kuulevad lugu sellest, mida iga pärl
tähistab. Kollane pärl tähistab
Jumala armastuse valgust, sinine räägib patu
kurbusest, punane räägib Jeesuse verest, läbipaistev
räägib puhastamisest patust ja roheline värv
räägib kasvamisest Kristuses. Emily Woodely,
Virginia Ülikoolist, kes osales selles ettevõtmises
möödunud aastal, ütles: “Igaüks,
keda ma kohtasin selle aja jooksul, tänas mind,
ja ütles, et ma ei mõista iialgi seda mõju,
mille ma tõin ja kui paljusid elusid ma puudutasin.
Aga nemad ei tea, kuidas nad mõjutasid minu südant.”
Sageli need õpilased, kes selles osalevad, lähevad
hiljem teenima täisajaga. Virginia Tech üliõpilane,
Amanda Giobbi, liitus Here's Life meeskonnaga ühel
kevadvaheaja misjoni reisil ning tänaseks elab
ta Washington D.C's ja töötab täisajalise
mentorina seitsmele tüdrukule. Oma esimesel misjoni
reisil ütles Amanda: “Mu süda oli murtud kogu
selle vaesuse pärast. Olin väljaspool oma
mugavusstsooni – aga mingil viisil tundsin end ka otsekui
kodus. Tundsin justkui oleksin leidnud oma nii.” Praegu
on tal eesõigus tunnistada hämmastavat muutust,
mis on 'tema tüdrukute' elus toimunud.
Papua
Uus-Guineal elava suguharu liikmed, kes on olnud siiani
nõidumise, vaimude ja haiguste kütkeis,
on tulemas Kristuse juurde. Sel nädalal ristisid
suguharu juhid 59 uut kristlast Siawi suguharust, mis
tõstab pöördnunute arvu Siawi suguharus
saja usklikuni. Vaatamata mõnele olemasolevale
raskusele, kaasaarvatud sügava vee puudumine, ei
suutnud need takistada ristimistalituse läbiviimist.
Jõgi oli pika põua tõttu väga
madal, kuid nad ehitasid sellele tammi, luues
piisavalt sügava basseini usklike jõevette
kastmiseks. Misjonär Danielle Brendle ütleb:
“Meie igatsus on see, et nad hakkaksid nägema,
et nad on üks ihu Kristuses. Siinses koguduses
on olnud palju lahkmeelt ja ilmselt tuleb neid õpetada
1Korintose kirja põhjal sama palju kui Rooma
kirja põhjal.” Nüüd peale piiblitunde
Apostlite tegude raamatu põhjal, on misjonärid
alustamas Rooma kirjaga. Umbes 100 inimest Siawi suguharust
on käinud nendes piiblitundides. Siawi kristlased
on hakanud mõistma, et nad peavad ka välja
elama seda, mida nad Piiblist õpivad, mis ei
lase neil teha kõike, mida nad siiani on teinud.
Nende kultuur on seotud hirmuga nõiduse, vaimude,
haiguste ja surma ees. Üks vastpöördunutest,
Kwaelon, jäi väga mõtlikuks peale viimast
piiblitundi ja ütles: “Ma ei suuda unustada seda,
mida Paulus ütles Apostlite teguse 28:26. Jesaja
kirjutas, et juudid kuulevad ja kuulevad, aga ikkagi
ei mõista. Meie oleme olnud samasugused,” ütles
ta. Ristimise teema tuli esile mitmel korral, kui nad
Apostlite tegusid õppisid ja misjonärid
julgustasid neid minema ristimisele, kui nad on huvitatud.
Nad tegid kindlaks, et iga ristimisele mineja mõistab
oma päästmise olulisust ja ristimise eesmärki.
Nad olid üllatunud, kui kaks noormeest, Noa ja
Ekebauele, kes olid varem kogudusele palju probleeme
põhjustanud, väljendasid oma soovi saada
ristitud. Ekebauele tavatses visata kive selle hoone
pihta, kus piiblitunnid toimusid. Ekebauele ise ütleb:
“Jah, varem ma ei uskunud Kristusesse, mind ei huvitanud
Jumala tee. Aga kui ma kuulasin tunde Apostlite tegude
raamatust, siis mu mõtlemine sai selgeks. Ma
mõistan, et Kristuse surm avas mulle tee taevasse.
Ta valas oma vere minu eest ja ei ole teist teed, kuidas
mu patud saavad makstud. Ma tahan saada ristitud, sest
see on mida Jeesus õpetas, et need kes usuvad
temasse peavad saama ristitud. Ma tahan järgida
tema õpetust.”
Eesrindlik
Oklahoma pastor, kes oli väsinud nägemast
Kristuse Ihu lahutatuna konfessioonide ja doktriinide
pärast, alustas kuu aega kestvat kampaaniat koguduste
kokkutoomiseks. LifeChurch.tv vanempastor Graig Groeschel
alustas 8. juunil initsiatiiviga, ühendades sadu
kogudusi kogu maailmas, kes kuu aja jooksul kuulavad
kõikjal samu jutlusi. Neli erinevat suurte koguduste
pastorit jutlustavad kuni juuni lõpuni igaüks
palveteemal, mida nad palvetaksid, kui neil oleks vaid
üks palve Kristuse Ihule. Igal pühapäeval
jutlustab erinev pastor ja teised kogudused vaatavad
jutlust video vahendusel. Möödunud nädala
sõnumis ütles pastor Groeschel: “Kui mul
oleks üks palve, mida paluda Isalt, siis ma paluksin,
“Isa tee meid üheks.” Tsiterides Piiblisalme Johannese
17:20-24, ütles ta, et ilmselt on Jumal väsinud
juba kuulates oma lapsi vaidlemas ebaoluliste küsimuste
üle, nagu millist piiblitõlke versiooni
kasutada või millist jumalateenistuse stiili
valida. Groeschel ütles, et kampaania sündis
pigem tema igatsusest meelt parandada, kui suurest soovist
üksmeele järele. Groeschel ütles, et
märkas endas võistlevat meelsust teiste
koguduste suhtes, millest tahtis vabaneda. “Saatan püüab
meid hävitada,” ütles ta, viidates sellele,
et vaenlase üks relvadest on põhjustada
lahkmeelt koguduses. “Ta tahab varastada meie üksmeelt.
Ta tahab tappa meie kogudused ja hävitada kristlust.”
Groeschel ütleb, et kristlased ei peaks ühinema
ainult isiklikul tasandil, vaid ta julgustas ka kogudusi
ühendama oma ressursid Jumala Kuningriigi ülesehitamiseks.
“Mõtle nendele ressurssidele, mida Jumal on meile
kättesaadavaks teinud. Mõtle rahale, mis
on meie käes, talentidele, andidele ja mõtle
siis vajadustele, mis on kõikjal maailmas.” Seepärast
panevad selles kampaanias osalevad kogudused kokku ka
ohvri, mida tarvitatakse 500 kiriku ehitamiseks Kambood˛as,
Indias, Sudaanis ja Hiinas. Groeschel ütles: “Jeesus
ütles, et märk meie ühtsusest Kristuses
on see, kui me üksteist armastame.” Teised kolm
suurt kogudust, kes selles initsiatiivis osalevad on
Jentenzen Franklini Free Chapel, Perry Nobeli NewSpring
Church ja Ed Youngi Fellowship Church.
Lou
Engle'i juhitava palveliikumise TheCall, korraldajad
ootavad sadu tuhandeid inimesi Ühendriikide pealinnas
Washington DC's toimuvale palve ja paastu päevale.
Engle ütleb: “Ameerika on riik, mis on kriisis”,
mõistes hukka ligi 50 miljoni beebi tapmise abordi
läbi alates 1973. aastast. “Mis juhtuks Ameerikas,
kui Jumal tooks ühe tasumise tunni? Me peame paluma
oma rahva pärast, et see pöörduks
tagasi Jumala poole,” ütleb Engle. 12 tundi kestev
palve ja paast toimub laupäeval 16. augustil alates
kella 10st hommikul Washington National Mall'is. GOD
TV kannab selle üle otseülekandena. Engle'i
viimane pealinna külastus 2000. aastal tõi
kokku ligi 400 000 inimest. Sellesuvise ürituse
korraldajad loodavad, et seekord tuleb kokku ligi miljon
inimest. Engle ütleb: “Nüüd, kaheksa
aastat hiljem on panused kõrgemad kui iial varem.
Aga kui me hüüame Jumala poole, siis on ta
meile armuline.”
13.
- 15. juunini oli Kristus Kõigile Rahvastele
Taiwanis, Taipeis. Reinhard Bonnke kirjutab: “Peale
Hong Kongi konverentsi sõitsime Taiwan'i siinsele
Tulekonverentsile. Selle riigi kirikute juhid palusid
meil tulla. Nad lubasid ise kõik korraldada.
Lisaks 13 000 inimesele, kes staadioni täitsid,
olid 110 kogudust korraldanud ka satelliidi 
ülekande, et seda oma koguduses
näidada, nii et lisaks kohalviibinuile,
oli ülekannet vaatamas veel 25
000 inimest. See kõik oli kokku pandud
kolme kuu jooksul. Nõudlus piletite järele
oli nii suur, et mõned suuremad kogudused andsid
tuhanded piletid väiksemate koguduste kasuks tagasi
ja vaatasid ise konverentsi satellitülekande
kaudu. Kristlased igatsevad Jumala tuld ja see on põlemas
väga heledalt. Teisel päeval jagasime armulauda,
mis toimus samaaegselt üle kogu maa, ka nendes
kogudustes, kuhu vahendati konverentsi satelliidi kaudu.
Me kõik tunneme, et Issand on avanud uue peatüki
väe-evangelismiks Taiwanis ja Hiinas.” Bonnke jätkab:
“Peagi oleme minemas tagasi Aafrikasse. 20. - 24. augustini
oleme Nigeerias Kafanchan'is. Kafanchan on suurem raudtee
sõlmpunkt, mis ühendab riigi põhja-
ja lõuna osa, seetõttu on sellest saanud
majanduselu keskus, ning asub Nigeeria pealinnast, Abujast,
kahe tunni sõidu kaugusel.”
 |
|
Otseülekanded
nii Pildiraadios kui
FM kanalil
|
|
