Saaremaal 89,0MHz  Hiiumaal 88,7MHz  Läänemaal 89,4MHz

 Netiraadio 128 stereo

     

 Kuule selle nädala
        saateid

    Eestpalve
    Teisip. kell 21.15

    Õnnesoov
Pühap. kell 8.30-10
 ja tööp. kell 9.15

  KAS JUMAL ON
   OLEMAS ?

   Toeta hea sõnumi
      kuulutust!

Eesti
Kristlik
Ministri

     Iisraeliraport

                                                  Neljapäev 5 detsember

              Tiina Alt       

Inspire Magazine – Rahvusvaheline heategevusorganisatsioon Open Doors korraldab ürituse nimega ’blackout,’ mida võiks eesti keelde tõlkida kui ’infosulg või elektrikatkestus.’ Selle jooksul veedavad noored üle kogu Suurbritannia ja Iirimaa kuni 48 tundi loominguliselt paastudes sotsiaalvõrgustikest, mängudest, mobiiltelefonidest ja isegi rääkimisest selleks, et toetada tagakiusatud kogudust. 28.-30. märtsini 2014 – ehk reedest pühapäevani – palub Open Doors inimestel, noortegruppidel, osadusgruppidel ja kogudustel liituda selle ’infosuluga,’ et tuua teadlikkust ja toetada tagakiusatud kristlasi, kes elavad mõningates kõige vaenulikumates paikades maailmas – kaasa arvatud Põhja-Korea. Emma Worrall, kes on Open Doors noortetöö esindaja, räägib: „Koguduse plaanis ei olnud kunagi vaikida. Ometi on paiku kõikjal maailmas, kus Jeesuse järgijaid vaigistatakse, pekstakse, piinatakse, kuritarvitatakse. Neid pannakse vaikima. Infosulg on võimalus meie jaoks mõneks päevaks heli maha keerata – piirata oma elustiili – ja seista koos vaikivate kangelastega tagakiusatud koguduses. Me tahame anda aega palvetada ja tõsta teadlikkust ja koguda raha varjatud kristlaste jaoks. Lootust on, et koos me võime teha nende vaikuse kuuldavaks.“ Uus ’infosulu’ juhend täis Piibli kirjakohtade ja palveteemadega, samuti lugude-põhiste videodega, on kättesaadav kasutamiseks. Open Doors täitevjuht, Eddie Lyle, kommenteeris: „Kogu selle ’infosulu’ ajal tahame me julgustada ja teenida kogudust paikades, kus Jeesuse järgimine tähendab tõelise hinna maksmist. Me usume ka, et need, kes osalevad saavad inspireeritud ja innustatud nende järelejätmatult kirglike Jeesust järgivate inimeste lugude poolt ning liituvad ka endast-kõik-andvate Jeesuse järgijate ridadesse.“ Rohkem informatsiooni kampaania kohta leiad www.opendoorsyouth.org/blackout

The Christian Post– Tšiili presidendi kanditaat, Evelyn Matthei, kohtus hiljuti evangelikaalidega, et arutleda tema piibellikult konservatiivse programmi üle, mida ta lubab pidada, kui ta valitakse presidendiks 15. detsembri valimistel. „Ma luban jätkata tulevikus meie valitsusega ning kui Jumal lubab ja ma saan presidendiks, siis ei tehta midagi sellist, mis oleks vastuolus Piibliga,“ rääkis Matthei. „Abielu on mehe ja naise vahel ja elu eest tuleb hoolt kanda selle eostumisest alates kuni selle loomuliku surmani. Ei abordile ja ei eutanaasiale. See on see pühendumine, mille ma teie ees teen.“ Peale kohtumist 3000 inimesega, kes olid kogunenud tähistama Evangelikaalse koguduse 100. aastapäeva Tšiilis, kohtus Matthei teadete kohaselt pastoritega, et oma usku tunnistada. See on nähtav ka kulutulena levivas You Tube’i videos, kus ta palvetab ’patuse palvet.’ (http://www.youtube.com/watch?v=K_zhBGT17kk) Mitmed tšiillased on sotsiaalmeedias seadnud kahtluse alla, kas tema otsus Kristus vastu võtta ja usku tunnistada ei ole mitte selleks, et võita evangelikaalide hääl. „Ma tõesti loodan, et see tugev naine, tegi tõelise otsuse, mitte ainult häälte pärast vaid iseenda ja tõelise muutuse pärast tema elus,“ kirjutas üks YouTube’i vaataja. „Ma loodan, et ta ei ole enam karm ja kalk naine, vaid lahke naine, kelle elu on muutunud Jumalale.“ Sarnased spekulatsioonid on jätkuvalt õhus, sest valimiste esimeses ringis, 17. novembril, kogus ta vaid 25% häältest. Tema oponent ja lapsepõlve sõber, endine Tšiili naispresident, sotsialist Michelle Bachelet, võitis 46% häältest, kuid see ei olnud võiduks piisav, sest Tšiili põhiseadus nõuab võiduks üle 50% häältest. Detsembri valimised määravad kindlaks, kas Bachelet saab esimeseks Tšiili juhiks enam kui poole sajandi jooksul, kes pääseb võimule teiseks ametiajaks. Matthei, kes teenib praeguse presidendi, Sebastiąn Pinera, all Töö ja Sotsiaalse Turvalisuse ministrina, plaanib jätkata riigi konservatiivse valitsusega ning jätkata ka ärisõbraliku poliitikaga, finantseerides valitsuse programme Tšiili õitseva majanduskasvu arvelt, mitte maksude tõstmise arvelt. Vastupidiselt sellele, plaanib Bachelet legaliseerida mõningatel juhtudel abordid, algatada riikliku arutelu samasooliste abielude suhtes, plaanib tõsta makse, et maksta haridusreformi eest jm. Rääkides Bachelet’i programmi vastu, innustas Matthei evangelikaale valimistesse sekkuma ja kasutama oma õigust hääletada. „Räägitakse, et Tšiilis saavad toimuma põhiseaduslikud muudatused, et muutuda sekulaarseks .. „ rääkis Matthei, öeldes, et see on juhtunud teistes riikides. „Me ei taha ju seda. Miks heita Jumal kõrvale meie riigis? Kas me tahame seda? Mina küll ei taha.“

Mission Network News – Võimalus on, et kui sa loed seda artiklit, siis on sul ligipääs ka Piiblile olemas. Võib-olla on sul olnud Piibel olemas kogu su elu aja. Võimalus on, et see Piibel on olnud ka sinu emakeeles. Kuid on palju inimesi, kellel ei ole mingisugust võimalust saada Pühakirja oma emakeeles. Wycliffe Piibli Tõlkijate partneri sõnul on maailmas veel 1919 keelt, mis ootavad tõlkeprotsessi algust. Enamikel neist, ehk 1567 keelel, ei ole mingit Pühakirja osa. Need arvud on väljakutseks ning Wycliffe ja paljud partnerid, tahavad selle väljakutse vastu võtta. „Mõned aastad tagasi pühendusid Wycliffe ja paljud partnerid projektile, mida nimetatakse Visioon 2025-ks ja selle idee on näha Piibli tõlke protsesse toimimas igas keeles 2025. aastaks,“ rääkis Bob Creson, kes on organisatsiooniWycliffe Piibli Tõlkijad (Wycliffe Bible Translators) president. Nende eesmärk levitada evangeeliumi kõigile inimestele maailmas, vastab Matteuse 24:14 prohvetlikule kirjakohale, kus öeldakse: „Ja seda Kuningriigi evangeeliumi kuulutatakse kogu ilmamaale, tunnistuseks kõigile rahvastele, ja siis tuleb lõpp.“ „Me usume, et Jumal kasutab Wycliffe Piibli tõlkijaid ja partnereid, et kiirendada Jeesuse Kristuse tulekut,“ selgitab Creson. Töö, mida Wycliffe teeb, toetab täiuslikult nende partnerite tööd. „Me ei ole koguduste rajajad, kuid me teame, et kogudusi rajatakse selle töö tulemusena, mida me teeme. Seepärast me teeme koostööd teiste teenistustega, kes tegelikult teevad suuremalt jaolt selle Pühakirja rakendamise tööd.“ Inimeste jaoks on evangeeliumi omamine nende enda keeles, äärmiselt oluline. „Meie kindel usk on see, et osa Jumala missioonist iseenda ja erinevate maailma kogukondade jaoks on see, et ta tahab inimesi kutsuda lepitatud suhtesse iseendaga. Meie patt lõi barjääri meie ja Jumala vahele. Aga need Head Sõnumid, see lootus, mis meil on Jeesuses, antakse evangeeliumi sõnumi kaudu edasi nii Vanas kui Uues Testamendis.“ Creson ütleb, et parim viis inimeste jaoks saada evangeeliumisse kaasatud ja vastata selle tõdedele, on kuulda seda oma emakeeles. Wycliffe’i ja partnerite ühised jõupingutused on vähendanud seda aega, mis Piibli tõlkimine võtab. Ka tehnoloogia on mänginud suurt rolli selle tempo suurendamisel. Satelliitühendus, mis katab enamjaolt kogu Maa, on pakkunud palju kiiremat võimalust kontrollida tekstide täpsust otse misjonipõllult. Arvuti programmid on samuti aidanud seda aega vähendada. Üks programm kasutab lähte tekste, et ennustada tõlkeid sugulaskeeltesse. „Kui me koos abikaasa, Dallas’ega, liitusime Wycliffe’ga kolmkümmend aastat tagasi, siis võttis Uue Testamendi välja andmine keskmiselt aega 20 aastat. Täna võtab see keskmiselt 8 aastat. Mitte ainult arvud ei kasva, vaid ka see aeg, kui kiiresti see kogukondadeni jõuab, on samuti langenud.“ Põhjendatud on arvata, et kogu protsessi aeg läheb üha lühemaks. Nüüd, kui vaid 11 aastat on veel 2025. aastani aega, miks mitte mõelda kaasa löömisele? „Inimesed, palve ja finantsid on kolm asja, mis aitavad meil eesmärgi poole püüelda,“ räägib Creson. „Ma julgustaksin inimesi palves kaaluma, mida Jumal võiks teha nende elus just sel ajahetkel. Me vajame inimesi, kes võiks õpetada, me vajame IT inimesi, me vajame tõlke, me vajame kirjaoskusega inimesi, ma vajame inimesi, kes õpetaks pedagoogikat koolis, me vajame piloote ja mehaanikuid.“ Vaata infot Wycliffe’i kodulehelt wycliffe.com, kuidas palvetada, annetada või kuidas aidata ja palveta inimeste gruppide eest, kellel veel ei ole Jumala Sõna nende emakeeles.

Gateway News – Annie Chikwaza näeb välja noorem kui tema 69 tegelikku eluaastat ning tema elulugu kõlab nagu Apostlite tegude lehekülgedelt. Gateway uudiste toimetaja, Andre Viljoen, tegi temaga hiljuti intervjuu. Annie elab Malawis, kus ta on võtnud oma hoole alla 200 puudustkannatavat orbu (kellest osad on HIV positiivsed) ja on arendanud välja väikese linnakese Blantyre maapiirkonnas nimega Kondanani (armastage ühteteist), kus on meditsiiniasutus, lasteaed, algkool, keskkool ja põllumaa. Küsimusele, et kas ta ei mõtle pensionile jäämisele, vastas Annie: „Mida ma teeksin, kui ma pensionile jääksin? Ma lihtsalt alustaksin uue lastekoduga kusagil mujal. Ma lihtsalt jätkan.“ Unistus Kondananist sai alguse peale seda kui Annie abiellus vaese Malawi pastoriga ja kolis Malawisse, kus ta kohkus, nähes tuhandeid orbe tänavatel. Riigis elab 12 miljonit elanikku ning 1 miljon neist on orvud. Kondanani oma kenade majade, kauniste aedade ja hästi-haritud lastega, kes armastavad Jeesust, on tunnistus Annie meelekindlusest – või pigem, nagu tema ütleb, tunnistus Jumala aulistest tegudest. Kuid teekond sinna, kus ta praegu on, ei ole olnud lihtne. Ta on tulnud läbi ahistamisest, enesetapu katsetest, lahutusest, autoröövist, ta on murdnud selja, teda on püütud vägistada ning elanud üle armastatud abikaasa, Lewise, surma seitse aastat tagasi. Hiljuti tuli välja tema eluloo raamat ’Mother of Malawi’ (Malawi ema). Annie ütleb, et ta on väga õnnelik selle üle, kuidas see raamat välja tuli ning et tema kasulapsed, kes teda taga kiusasid ja püüdsid teda tappa, on andnud talle tunnistuse, millega Jumalat austada. Nüüd on ta lepitatud oma kasulastega ning säraga oma silmades kuulutab ta sellest, kuidas ta neid armastab. Ta ütleb, et reeglina ei keskendu ta probleemidele, kuigi neid on palju. „Asi on selles, et nii palju imelisi imesid on juhtunud. Kondananis me elame imet iga päev,“ rääkis ta. Ta rääkis, et peale seda, kui ta vend oli talle öelnud, et ta ilustab oma elu liialt, pannes halvad asjad läikima, küsis ta Jumalalt selgitust selle kohta. Annie rääkis: „Jumal andis mulle kirjakoha ja käskis mul jagada tema aulisi tegusid (Psalm 145). Mul tuleb tunnistada tema aulistest tegudest, see toob temale au. Jah, kui meie tuleme probleemidest välja, saab tema au, aga see, mis tema on teinud, on hea. See on see, millele me keskendume.“ Puudutades lühidalt oma minevikku, jagas ta sellest, kuidas enesetappu plaaniva 19-aastase neiuna Hollandis kohtus ta radikaalselt Jeesusega Vend Andrew teenistusel, kes on paljudele tuntud Jumala Smuugeldajana, kuna ta viis Piibleid suletud kommunistlikesse maadesse. Juba järgmisel päeval jagas Annie oma tunnistust tänavatel. Ta räägib: „Me ei teadnud mitte midagi, aga me teadsime, et saime päästetud.“ Nüüd, 50 aastat hiljem räägib Annie, et tema innukus Issanda suhtes ei ole vaibunud. Peagi peale esmakordselt abiellumist, kolis ta oma ärimehest abikaasaga Lõuna-Aafrikasse. Sel ajal hakkas ta teenima Alexandra mustade linnaosas, kus ta koges vahetut Jumala väge. Ta oli ka mentoriks ühele noorele naisele, nimega Wendy, kes elas temaga Johannesburgis 18 kuud. Ta viis Wendy laulma ühte kirikusse Rustenburgis, kus ta kohtus noore mehe, Rory Alec’iga. See oli jumalik kohtumine, hiljem Rory ja Wendy abiellusid ning asutasid koos globaalse TV võrgustiku God TV, mis on täna ka Kondanani suurim finantsiline toetaja. Annie rääkis ka mõnest Malawi kultuuri karmist aspektist ja kompromissist, mida paljud kristlikud pastorid teevad, osaledes traditsionaalsetel riitustel, kuna kardavad tagakiusu. Tagajärjeks on nõrk tunnistus ja riik, mille inimesed on suures osas jätkuvalt vaesuse, moraalse- ja vaimuliku murtuse lõksus. Kuid ometi on tal suured lootused oma kallite laste suhtes, kes pääsesid peaaegu kindlast surmast, kui nad võeti Kondanani’sse hüljatud beebidena. Annie räägib: „Praegu on neil teistsugune meelelaad kui teistel lastel Malawis, sest nad ei ole kasvanud nõiduse ja kõige taolise kartuses. Mõned neist on juba keskkoolis ja me plaanime luua sinnasamasse Kondananisse ka ülikooli ja kutsekooli. Neist lastest kasvavad Jumala mehed ja naised, sest neil on teistsugune meelelaad. Kui nad üleskasvavad, tahan ma neid kuulda ütlemas: ’Emme, meil on olnud õnnelik lapsepõlv, meil on hea haridus, me tunneme Jeesust Kristust oma Päästjana ja mida me oleme õppinud, seda me anname ka teistele edasi.’ Ja nad teevad seda kindlasti, nad on teistsugused lapsed. Nad annavad seda edasi. Nad toovad muutuse. Ühel tilgal ookeanis on pinnavirvenduse efekt – pea seda meeles. Nad toovad esile muutuse, sest neil on teistsugune meelelaad.“ Annie ütles, et kristlastel on oluline mitte üksnes lugeda Jumala Sõna, vaid seda uurida. „Kui Jumala Sõna on otsekui kodus meie sees, siis me reageerime igas olukorras lähtuvalt sellest, mis meie sees on, sest Püha Vaim räägib ainult seda meile, mis meie sees juba on.“

BillyGraham.org – Lopsakates Põhja-Tai mägedes, Bangkokist 400 km põhjapool, asub Chiang Mai. Roheliste mäetippude, valgete koskede ja värvikate põlisküladega, ei saa see piirkond teisiti, kui kuulutada Jumala loomingu majesteetlikust. 22.-24. novembrini kogunevad tuhanded inimesed selles kaunis ja iidses asukohas, et kuulda evangeeliumi Küllusliku Elu festivalil Franklin Grahamiga. See festival on kasvavale Tai kristlaste grupile võimaluseks jagada oma usku sõprade ja perekonnaga, kellel ei pruugi olla head arusaamist sellest, kes Jeesus on ja miks see on oluline. Billy Grahami Evangeelse Assotsiatsiooni (BGEA) Aasia piirkonna juht, Chad Hammond, ütleb: „Ma ütleksin, et seal on ükskõiksus kristluse suhtes. Indias ja mõnes teises paigas nähakse kristluses ohtu, kuid mitte Tais. Siin on pigem ükskõiksus. Paljud inimesed on budistid, kuna nende vanemad on budistid ja see on lihtsalt osa kultuurist.“ Kuigi paljudel tailastel ei ole olnud kokkupuudet kristlusega, teatakse seal mitmel pool Franklin Grahami nime rahvusvahelise abiorganisatsiooni Samaritans Purse tõttu, mille juht ta on. Hammond räägib: „Tais väga hinnatakse humanitaarabi. Mõned aastad tagasi oli Bangkokis ja teistes piirkondades suurem üleujutus ja kuna Samaritans Purse tõi abi, on neil respekt Franklini suhtes. See annab talle platvormi evangeeliumi jagamiseks.“ Tai on üks vähestest riikidest, kus Billy Graham ei ole kunagi jutlustanud, kuid BGEA on olnud seal tegev juba üle 30 aasta. 1978. aastal võttis üks BGEA esindaja osa evangeelsetest teenistustest Bangkokis ja 1993. aastal pidas BGEA oma esimese krusaadi Tais, Chiang Mai’s, mida juhtis BGEA evangelist Robert Conville. Sellele järgnes veel neli krusaadi aastatel 1998, 1999 ja kaks krusaadi 2002. aastal. Eeloleval Küllusliku Elu festivalil jutlustab esmakordselt Franklin Graham. BGEA on töötanud mitmeid kuid nüüdseks koguduste juhtidega Chiang Mai’s, et õpetada usklikke jagama oma usku, kutsuma naabreid festivalile ja nõustama uusi usklikke, kes vastavad kutsele võtta Kristus vastu. Kohalikud juhid on värvanud populaarseid muusika gruppe kogu Aasiast, kes festivalil esinevad. Isegi Austraalia evangelist ja motivatsiooni kõneleja Nick Vujicic, kes on Tais hästi tuntud, aitab levitada sõna tulevast festivalist. Riigis, kus vaid 1% rahvastikust on kristlased, võiks oodata, et see väike grupp Kristuse järgijaid hoiavad kokku. Kuid see ei ole alati nõnda olnud. Tegelikult on kahel kõige mõjukamal kristlikul grupil riigis – Kristuse Kogudus Taimaal (Church of Christ Thailand CCT) ja Tai Evangeelne Osadus (Evangelical Fellowship of Thailand EFT) – pikk erimeelsuste ajalugu. Viimastel aastatel on aga side nende kahe grupi vahel tugevnenud ning tulev festival on toonud uusi võimalusi ühenduseks. „Praegune ühtsus on partnerlus on midagi sellist, mida neil pole varem olnud,“ rääkis Hammond. Usklikud palvetavad, et sellel kolme-õhtusel festivalil, mida peetakse Chiang Mai 700. aastapäeva spordi kompleksis, kuuleksid paljud tai inimesed evangeeliumi ja lubaksid sellel oma elu muuta. Need, kes vastavad evangeeliumi kutsele, saavad kohest tuge oma uutelt vendadelt ja õdedelt Kristuses. Aga kui nad lähevad koju, ei pruugi nad eriti entusiastlikku tervitust saada. „Ameerika Ühendriikides ja Läänes on nii, et kui keegi saab kristlaseks, siis sageli nende vanemad on juba kristlased ja nii korraldatakse pidu,“ rääkis Hammond. „Aga siin ei kiideta seda muutust heaks vaid mõistetakse hukka. Su pere võib sinust isegi lahti öelda.“ Teades, et budistlikud sidemed on kultuuris sügaval sees, plaanib Chiang Mai kristlik kogukond uued usklikud vastu võtta ja aidata neid uuel teel Jumalaga. Hammond räägib: „Me töötame koos kirikutega, et valmistada neid uute kristlaste jaoks, et nad suudaks neid vastu võtta ja kanda nende eest hoolt. Me ei lahku ka siit kohe peale festivali. Oleme siin kuni märtsi kuuni järgmisel aastal.“ Eelolev festival toimub Tai jaoks kriitilisel ajal, mil inimestel on mõtetes palju muresid. Paljudes piirkondades on vaesust ja selle mõju ulatub suurimatest linnades kõige väiksematesse küladesse. „Seksi kaubandus on suur probleem siin,“ rääkis Hammond. „Üks suurimaid põhjuseid sellele on vaesus. Tüdrukud lahkuvad oma küladest ja kolivad suurematesse linnadesse, et perekondi rahaliselt toetada. Nad seovad end seksi kaubandusega. On perekondi, kes tegelikult julgustavad oma tütreid linna kolima ja seksi kaubandusse astuma, et oma peret varustada. Muret tuntakse ka Tai poliitilise olukorra pärast tulevikus. Kuid selle ebakindla aja keskel on usklikud palvetamas, et festival tooks nende kaasmaalaste ellu enneolematu eesmärgi ja lootuse, kui nad kohtuvad elava lootuse Jumala, Jeesuse Kristusega.

Charisma News –Fast Company ajakirja ’100 kõige loomingulisema äri inimese’ nimekirja ei satu just eriti sageli mõne kohaliku koguduse juht. Kuid 2011. aastal juhtus see Bobby Gruenewald’iga, kes on innovaatiline juht ja Edmondis, Oklahomas baseeruva LifeChurch.tv juhtkonna liige ja pastor. Töötades koos vanempastori, Craig Groeschel’iga, on LifeChurch.tv kujundanud tehnoloogiale missioloogilise lähenemise. Seda võib näha initsiatiivides nagu Church Online (Kirik Internetis) ja YouVersion Piibli rakendus, mis aitab kümneid miljoneid inimesi maailmas kasvada Jumalale ja Tema Sõnale lähemale. Sel aastal täitus YouVersionil 100 miljoni allalaadimise tähtsündmus ning seepärast on Gruenewald üks juhtivaid hääli koguduses, mis puudutab innovatsiooni ja tehnoloogia kasutamist inimesteni jõudmiseks sõnumiga Kristusest. Ta kirjutab ja kõneleb sageli sel teemal ning temast on tehtud lugusid New York Timesis, The Atlantic’us, TechCrunch’is, NBC’s, CNN’is, CBS’is ja mujal. Hiljuti tegi filmitegija, meedia konsultant ja blogija, Phil Cooke, temaga intervjuu, milles Gruenewald rääkis: „Ma õppisin kolledžis äri ning alustasin ja müüsin mitmeid internetipõhiseid ärisid. Vahepeal hakkasime koos abikaasaga käima LifeChurch.tv teenistustel ja ma teenisin vabatahtlikuna kaasa klahvpilli mängijana jumalateenistustel. Kui ma oma viimase firma maha müüsin küsis pastor, et kas oleksin huvitatud koguduse meeskonnaga liituma. Ma keeldusin, sest kartsin, et see muudaks mu suhet kogudusega, mida ma väga armastasin. Kuid hakkasin vabatahtlikuna aitama tehnoloogilistes küsimustes. Lõpuks mu kirg koguduse vastu ületas mu kire äri suhtes ning liitusin koguduse palgaliste töötajate meeskonnaga 2001. aastal.“ Gruenewald jätkab: „Kui ma hakkasin äri õppima, poleks keegi arvanud, et ma jõuan vaimulikku teenimisse, kuid ühes oma endistest äridest ma nägin, kui võimsad on need suhted, mida inimesed interneti teel kujundavad. Kui ma hakkasin siduma end rohkem juhmisega meie koguduses, mõtlesin, et kuidas me saaksime kasutada seda sama tehnoloogiat selleks, et aidata inimestel ehitada suhteid, mille keskmes oleks Kristus. See oli seemneks sellele ideele, millest nüüd on saanud Kirik internetis.“ YouVersioni kohta ütleb Gruenewald: „Enamik inimesi arvab, et YouVersion on rakendus, kuid see sai alguse veebilehena. See sündis küsimusest, et kas tänapäeva tehnoloogia võiks muuta seda, kuidas meie ja tuleviku põlvkonnad rakendavad Piiblit. Veebilehte aga keegi eriti ei kasutanud ja me pidime selle sulgema, kuid otsustasime teha mõningad muutused, nii et me saaksime seda oma telefonis vaadata. Siis midagi muutus. Piiblit hakati rohkem kasutama, sest see oli meie telefonis ja telefon on meiega kõikjal kaasas. Umbes samal ajal avas Apple rakendused ka arendajatele ja tutvustas täiesti uut rakenduste poe kontseptsiooni. Mõtlesime, et kas saaksime sellest YouVersionist teha ühte esimest rakendust ja just see juhtuski 2008. aasta juulis. Rakenduste pood avati ja meie tutvustasime Piibli rakendust esimeses rakenduste grupis. Esimese kolme päevaga, 2008. aastal, installeeris 83 000 inimest oma iPhonile Piibli rakenduse. Meie suu vajus ammuli selle arvu peale. Olime taolist arvu lootnud näha ehk meie esimese aasta jooksul, mitte esimestel päevadel. Me poleks iial osanud arvata, mis veel tulemas oli. Nüüdseks on see rakendus laaditud alla enam kui 100 miljonisse nutitelefoni ja tahvelarvutisse maailma igas riigis. Viimane statistika on see, et YouVersion on alla laaditud 115 miljonit korda. Me pakume 700 Piibli versiooni/tõlget, 444 keeles. Statistikat on võimalik igal hetkel vaadata veebilehel now.youversion.com.“ Gruenewald lisab: „YouVersion on LifeChurch.tv loomulik tehnoloogia missioloogilise kasutuse laiendus. Me mõistame, et kui me tahame jõuda inimesteni, kelleni keegi teine ei jõua, siis tuleb meil teha asju, mida mitte keegi teine ei tee. Meie põhimissioon on juhtida inimesi täielikult pühenduma Kristuse järgimisele ja me kasutame selleks tehnoloogiat igal võimalikul viisil. Ausalt öeldes on mul maailma parim töö. Ma saan igal hommikul ärgata ja teha seda, milleks Jumal mind loonud on – unistada ja luua viise, kuidas kasutada tehnoloogiat Kuningriigi heaks. See on kõik, mida ma teha tahan.“

Assist News – Novembri kuu alguses hukati Põhja-Koreas avalikult 80 inimest. Mõnede inimeste seaduserikkumised olid nii vähetähtsad kui Lõuna-Korea filmi vaatamine või Piibli omamine. Lõuna-Korea ajaleht JoongAng Ilbo teatas, et need nö kurjategijad tapeti seitsmes Põhja-Korea linnas 3. nov embril, esimesel teadaoleval avalikul hukkamisel, mille Kim Jong-un’i režiim läbi viis. Lehe loos oli öeldud: „Allikas, kes on tuttav Põhja riigi siseasjadega ning kes hiljuti ka riiki külastas, rääkis ajalehele, et igas linnas tapeti umbes 10 inimest. Wonsani linnas kogusid võimud Shinpoongi staadionile kokku 10 000 inimest, kaasaarvatud lapsed ja sundisid neid tapmist pealt vaatama.“ Enamiku Wonsani linna ohvrite süü oli Lõuna-Korea videode vaatamine või riiki toomine, prostitutsiooniga seotud olemine või Piibli omamine. Põhja-Korea usklike kristlasest sugulased või tapetud ohvrite kaasosalised saadeti vangilaagritesse. Hukkamistele ei osata selget põhjendust anda. „Samaaegsed hukkamised seitsmes linnas võivad vihjata Põhja-Korea valitsuse poolt kasutatavale äärmuslikele meetmetele, et vaigistada igasugune ühiskondlik rahutus või igasugused kapitalistlikud kalduvused, mis võivad kaasneda riigi arengu projektidega. Põhja-Korea seadus lubab hukkamist valitsuse vastaste konspiratsioonide, riigireetmise ja terrorismi eest. Kuid ta on ka tuntud avalike hukkamiste poolest väikeste rikkumiste eest, nagu religioosne tegevus, mobiiltelefoni tarvitamine ja toidu varastamine, selleks, et inimesi hirmutada.“ Hukkamisi ei toimunud pealinnas Pyong Yangis, kus Kim sõltub riigi eliidi toetusest. Noor juht jätkab luksuse ja vabaaja rajatiste ehitamist pealinnas, kaasaarvatud uue veekeskuse ehitamist.

Charisma News – Daniel King on evangelist, kes on kuulutanud evangeeliumi enam kui 60 riigis ning on juhtinud üle 1 miljoni inimese Jeesuse juurde viimase 10 aasta jooksul. Hiljuti tuli ta tagasi evangeelselt festivalilt Madagaskaril, ta kirjutab: „Meie festival toimu Sambava linnas. Tuhanded inimesed tulid kohale. Jumal tervendas paljusid, näiteks ühe naise, kes oli olnud 19 aastat kurt oma vasakust kõrvast ning ta kuulis sellega ka kõige vaiksemat sosinat. Üks 7-aastane poiss, kes oli jalutu, hakkas kõndima. Tuhanded inimesed otsustasid järgida Jeesust ja meie viiimasel päeval Sambavas, tuli 41 inimest meie hotelli, et saada veega ristitud. Suur rõõm täitis linna, kuna nii paljud inimesed said päästetud ja terveks. See edu, mida me kogesime Madagaskaril on tänu  ristil saavutatud tööle ja neile ohvritele, mida teised misjonärid ja usklikud on toonud, paljud neist ka maksnud ülima hinna, et tuua evangeeliumi sellele rahvale. 1818. aastal saatis Londoni Misjoni Ühing esimesed misjonärid Madagaskarile. Alguses nad võeti sõbralikult vastu, eriti seetõttu, et nad õpetasid inimestele telliskivide tegemist ja muid praktilisi oskusi. Nad tõlkisid Piibli malagasy keelde ja õpetasid inimestele kirjaoskust. Sajad inimesed said ristitud. Kuid 1835. aastal keelas kuninganna Ranavalona oma alamatel kristlaseks saamise. Ta muretses, et nende kristlikud uskumused õõnestavad Malagasy rahva traditsionaalset usku. Kuningannana sõltus ta oma võimuga traditsionaalsetest uskumustest ning tundis poliitilist ohtu kristluse poolt. Alguses ta lihtsalt keelustas kristlikud abielud, kiriku teenistused ja ristimised. Hiljam saatis ta kõik misjonärid oma aladelt ära. Lõpuks nõudis ta kõigi kristlaste, Piibli omanike ja kirikus käijate trahvimist, vangistamist, piinamist või isegi hukkamist. 14 kristlikku juhti viidi kõrgele kalju järsakule. Kui nad keeldusid Jeesusest lahti ütlemast, heideti nad seal alla. Paljud teised kristlased mõisteti sunnitööle või kaotasid nad oma maa ja varad. 1849. aastaks oli juba üle 2000 kristlase kannatamas oma usu pärast.“ Daniel King jätkab: „Mõtlesin sellele, kui palju me võlgneme neile kristlastele, kelle õlgadel me seisame. Täna seisab selle kaljujärsaku kõrval kirik ning ma kuulsin vaimulikke laule selles paigas, kus kord hukati kristlasi. Kuid vaatamata tagakiusule jätkas kogudus kasvu Madagaskaril. Kui kuninganna Ranavalona suri, pöördus tema poeg, kuningas Radama II, avalikult kristlusesse. Üks tema esimesi tegusid kuningana oli ehitada ilus kirik oma palee kõrvale. Meil oli suur eesõigus astuda algsete misjonäride jalajälgedes, kes kuulutasid Madagaskaril evangeeliumi. Palun palveta, et Jumal jätkaks oma tööd sellel maailmas suuruselt kolmandal saarel.“ Külasta Daniel King teenistuse kodulehte kingministries.com.

Assist News – Novembri kuu alguses hukati Põhja-Koreas avalikult 80 inimest. Mõnede inimeste seaduserikkumised olid nii vähetähtsad kui Lõuna-Korea filmi vaatamine või Piibli omamine. Lõuna-Korea ajaleht JoongAng Ilbo teatas, et need nö kurjategijad tapeti seitsmes Põhja-Korea linnas 3. nov embril, esimesel teadaoleval avalikul hukkamisel, mille Kim Jong-un’i režiim läbi viis. Lehe loos oli öeldud: „Allikas, kes on tuttav Põhja riigi siseasjadega ning kes hiljuti ka riiki külastas, rääkis ajalehele, et igas linnas tapeti umbes 10 inimest. Wonsani linnas kogusid võimud Shinpoongi staadionile kokku 10 000 inimest, kaasaarvatud lapsed ja sundisid neid tapmist pealt vaatama.“ Enamiku Wonsani linna ohvrite süü oli Lõuna-Korea videode vaatamine või riiki toomine, prostitutsiooniga seotud olemine või Piibli omamine. Põhja-Korea usklike kristlasest sugulased või tapetud ohvrite kaasosalised saadeti vangilaagritesse. Hukkamistele ei osata selget põhjendust anda. „Samaaegsed hukkamised seitsmes linnas võivad vihjata Põhja-Korea valitsuse poolt kasutatavale äärmuslikele meetmetele, et vaigistada igasugune ühiskondlik rahutus või igasugused kapitalistlikud kalduvused, mis võivad kaasneda riigi arengu projektidega. Põhja-Korea seadus lubab hukkamist valitsuse vastaste konspiratsioonide, riigireetmise ja terrorismi eest. Kuid ta on ka tuntud avalike hukkamiste poolest väikeste rikkumiste eest, nagu religioosne tegevus, mobiiltelefoni tarvitamine ja toidu varastamine, selleks, et inimesi hirmutada.“ Hukkamisi ei toimunud pealinnas Pyong Yangis, kus Kim sõltub riigi eliidi toetusest. Noor juht jätkab luksuse ja vabaaja rajatiste ehitamist pealinnas, kaasaarvatud uue veekeskuse ehitamist.

Charisma News – Daniel King on evangelist, kes on kuulutanud evangeeliumi enam kui 60 riigis ning on juhtinud üle 1 miljoni inimese Jeesuse juurde viimase 10 aasta jooksul. Hiljuti tuli ta tagasi evangeelselt festivalilt Madagaskaril, ta kirjutab: „Meie festival toimu Sambava linnas. Tuhanded inimesed tulid kohale. Jumal tervendas paljusid, näiteks ühe naise, kes oli olnud 19 aastat kurt oma vasakust kõrvast ning ta kuulis sellega ka kõige vaiksemat sosinat. Üks 7-aastane poiss, kes oli jalutu, hakkas kõndima. Tuhanded inimesed otsustasid järgida Jeesust ja meie viiimasel päeval Sambavas, tuli 41 inimest meie hotelli, et saada veega ristitud. Suur rõõm täitis linna, kuna nii paljud inimesed said päästetud ja terveks. See edu, mida me kogesime Madagaskaril on tänu  ristil saavutatud tööle ja neile ohvritele, mida teised misjonärid ja usklikud on toonud, paljud neist ka maksnud ülima hinna, et tuua evangeeliumi sellele rahvale. 1818. aastal saatis Londoni Misjoni Ühing esimesed misjonärid Madagaskarile. Alguses nad võeti sõbralikult vastu, eriti seetõttu, et nad õpetasid inimestele telliskivide tegemist ja muid praktilisi oskusi. Nad tõlkisid Piibli malagasy keelde ja õpetasid inimestele kirjaoskust. Sajad inimesed said ristitud. Kuid 1835. aastal keelas kuninganna Ranavalona oma alamatel kristlaseks saamise. Ta muretses, et nende kristlikud uskumused õõnestavad Malagasy rahva traditsionaalset usku. Kuningannana sõltus ta oma võimuga traditsionaalsetest uskumustest ning tundis poliitilist ohtu kristluse poolt. Alguses ta lihtsalt keelustas kristlikud abielud, kiriku teenistused ja ristimised. Hiljam saatis ta kõik misjonärid oma aladelt ära. Lõpuks nõudis ta kõigi kristlaste, Piibli omanike ja kirikus käijate trahvimist, vangistamist, piinamist või isegi hukkamist. 14 kristlikku juhti viidi kõrgele kalju järsakule. Kui nad keeldusid Jeesusest lahti ütlemast, heideti nad seal alla. Paljud teised kristlased mõisteti sunnitööle või kaotasid nad oma maa ja varad. 1849. aastaks oli juba üle 2000 kristlase kannatamas oma usu pärast.“ Daniel King jätkab: „Mõtlesin sellele, kui palju me võlgneme neile kristlastele, kelle õlgadel me seisame. Täna seisab selle kaljujärsaku kõrval kirik ning ma kuulsin vaimulikke laule selles paigas, kus kord hukati kristlasi. Kuid vaatamata tagakiusule jätkas kogudus kasvu Madagaskaril. Kui kuninganna Ranavalona suri, pöördus tema poeg, kuningas Radama II, avalikult kristlusesse. Üks tema esimesi tegusid kuningana oli ehitada ilus kirik oma palee kõrvale. Meil oli suur eesõigus astuda algsete misjonäride jalajälgedes, kes kuulutasid Madagaskaril evangeeliumi. Palun palveta, et Jumal jätkaks oma tööd sellel maailmas suuruselt kolmandal saarel.“ Külasta Daniel King teenistuse kodulehte kingministries.com.

Inspire Magazine – Inglid on ilmumas ööklubidesse kogu Suurbritannias, kandes T-särke, mis ütlevad: „jutusta, aita, kuula ja hooli – PS me oleme kristlased, küsi rohkem, kui tahad.“ Klubi Inglite meeskonnad näevad, kuidas Jumal töötab kõige vähem evangeliseeritud paikades Inglismaa linnades. See projekt sai alguse Leeds’i linnas 2011. aastal, kui kohalikud kristlased püüdsid leida uusi viise, kuidas leida teed linna ööellu. Beth Tash, kes töötab inglise kiriku heaks ning kooridneerib ka Tänava Inglite projekti linna keskuses, tahtis uurida, mida tähendaks see, kui kristlased teeniksid inimesi klubides ja tänavatel. Üks klubi juhataja andis meeskonnale võimaluse. Nüüd, kaks aastat hiljem, on Klubi Inglid linna kahe rahvarohkeima klubi meeskonna lahutamatuks osaks. Klubid teatavad madalamast vägivalla ja kallaletungimiste tasemest ning paremast õhkkonnast, kui meeskonnad on seal. Meeskonnad ütlevad, et see on palve vägi. Klubi Inglite meeskonnad alustavad iga õhtut palve, ülistuse ja tavaliselt ka koogi söömisega. Nad paluvad, et Jumal annaks neile võimalusi näidata ja jagada tema armastust ning, et inimesed, kelle elu nad saaksid mõjutada, paneks neid ise tähele. Klubis olles suhtlevad nad inimestega, kes ootavad järjekorras, et klubisse pääseda, nad astuvad vestlusesse inimestega, kes on tualeti järjekorras või suitsetamas ning ka klubi personaliga. Õhtu edenedes saab meeskond toetada töötajaid sellega, et hoolitsevad nende eest, kes tunnevad end halvasti või on endast väljas, kes on haavatavad ning vajavad sõbralikku vestlust ja abistavat kätt. Sageli saavad Klubi Inglid inimeste eest palvetada ja arutleda elu, maailma, universumi ja kõige muu üle. Kuna projekt oli nii edukas Leeds’is, levis see ka teistesse linnadesse üle Suurbritannias. Klubi Inglite asutaja, Beth Tash, kommenteerib: „Klubi Inglite idee on väga lihtne – see on lihtsalt grupp kristlasi, kes usuvad, et on Jumal, kes tahab kõiki inimesi tõmmata oma armastusse. Nad lähevad klubidesse vaid ühe eesmärgiga – armastada inimest, kes on nende ees selle armastusega, mille Jumal annab. Me näeme kogu aeg, et see armastus ja hoolimine toob nii palju muutust inimeste ellu ja me näeme alles selle algust, kuidas Jumal kasutab oma rahvast, et mõjutada ja muuta linna kultuuri.“ Lucy Hardy, kes koordineerib Croydon’i linna Klubi Inglite tööd, kommenteerib: „See on olnud suur eesõigus käia ühes Croydon’i linna suurimas ööklubis viimased kuus kuud. Meie meeskonnad lihtsalt teenivad, armastavad, on abistavaks käeks ja kuulavaks kõrvaks. Klubi töötajad ütlevad, et nendel päevadel kui meid seal ei ole, tuntakse meist väga puudust ja kui me seal oleme, väärtustatakse meie abi väga. Asi on lihtsalt kohal olemises ja Jumala armastuse jagamises – olla kättesaadav ja näha, kuidas Jumal tahab meid kasutada! Iga õhtu on ainulaadne ja põnev.“ Tänava Inglite asutaja, Christian Nightlife Initiatives Võrgustikust, Paul Blakey, ütleb: „See on fantastiline võimalus jagada Kristuse armastust ja lootust tuhandete inimestega, kes käivad igal nädalal klubides. Kui kuuleme, et see toob märgatava muutuse ning vähem vägivalda, kui Klubi Inglid on kohal, näitab see, et kristlus võib ja toobki muutust.“ Uuri lähemalt www.clubangels.org.uk

Charisma News – Charisma endine toimetaja ja Mordokai projekti juht, J. Lee Grady, käis hiljuti Malawi’s ja kohtus seal misjonäriga, kelle nimi on Althea Meyer. Ta on pühendunud misjonär sellele Aafrika riigile ning on andnud oma elu selle nimel, et päästa nii palju nälgivaid lapsi, kui võimalik. Malawis on kõige kõrgem alla 6-aastaste laste surevuse tase maailmas. Hr Grady kirjutab: „Olles näinud sel nädalal tema tööd, pean ma teda üheks vapraimaks kristlaseks, keda ma olen iial kohanud. Saabusin Malawi pealinna nädala alguses, et kõneleda mõnel konverentsil naistele ja pastoritele. Olin Althea’ga kohtunud juba ühel tema Ameerika külastuse reisil, kuid jälgides tema kartmatust selles väljakutsuvas keskkonnas, andis see mulle uue respekti kõigi eluaegsete misjonäride suhtes, kes töötavad kuu kuu järel väsimatult kaugetel maadel. Althea kodumaa on Lõuna-Aafrika ning ta on ordineeritud Rahvusvahelises Nelipühi Pühitsus liikumise koguduses. Ta on palju kordi seisnud hädaohuga silmitsi ning naernud sellele näkku. 2010. aastal murdis 8 meest tema koju sisse Blantyre linnas. Nad peksid teda keppidega, lõikusid teda nugadega ning võtsid ära kõik tema olulised paberid. Kuid ta ütles neile: „Jeesuse nimel, kaduge siit välja!“ Tal õnnestus vajutada häire nupule ning jätkas siis neile Jeesusest rääkimist, samal ajal kui nad tema kodu rüüstasid. Hiljem saadi need mehed kätte ja pandi vangi. See vapper naine on seisnud silmitsi surmaga palju kordi. 2003. aastal oli ta tõsises autoõnnetuses, misjärel vajas ta 6 kuud taastumist. Tema tütar haigestus tserebraal malaariasse ning sai arstiabi alles viimasel minutil. Tema poega ründasid röövlid, kes püüdsid nende koju sisse murda, kuid järgides oma ema eeskuju, sidus ta need mehed kinni. Kuid jättes kogu ohu kõrvale, on Althea kogenud igapäevaseid usust elamise väljakutseid riigis, kus enamik inimesi teenivad umbes 1 dollari päevas. Ta kogub ise toetust välismaa teenistustelt, sest Malawi ei suuda toetada seda tööd, mida ta lastega teeb. Mis teeb asja veel hullemaks on see, et Malawi on keset korruptsiooni skandaali, mis loob veelgi suuremat poliitilist ebastabiilsust ja majanduslikku inflatsiooni. Kuid Althea lihtsalt rühib edasi omale iseloomuliku kindlameelsusega – kas ta on mentoriks orbudele, kes juhivad 10 lapselisi perekondi, õpetab oma konfessiooni väikeses piiblikoolis Malawis, treenib pastoreid ja nende perekondi selles, kuidas rajada oma toidu kasvatamiseks juurvilja aedasid, või ründab brutaalseid traditsioone, mis teevad Malawi naiste elu väga raskeks.“ J.Lee Grady jätkab: „Ma tean mehi, kes oleks rätiku nurka visanud juba aasta jooksul kõigi nende raskuste keskel. Tegelikult olles ise Malawis ja kogedes neid igapäevaseid raskusi, ma ei tea, kas minulgi oleks julgust. Aga ma olen veendunud, et sellise julgusega inimesed, nagu on Althea Meyer, ei tee seda tööd selle tõttu, et neile meeldiks karistus. Ta teeb seda, sest Püha Vaim annab üleloomulikku julgust neile, kes on saadetud taolisele jumalikule missioonile. Apostlite tegude raamat ütleb, et kui jüngrid said täidetud Püha Vaimuga teist korda, siis nad hakkasid rääkima Jumala Sõna kartmatult, (Ap 4:31) ja näitasid välja hämmastavat julgust konfronteerida religioosset vastasseisu ja minna ohtlikele misjoni reisidele. Samasugust julgust on võimalik näha ikka veel kogu maailmas, nimetute ja tundmatute inimeste poolt, kes ilmselt ei esine kunagi staadionitel ega kirjutata neist ajakirjades ega räägita televisioonis. Rev John MacArthur kirjutas oma viimases raamatus Strange Fire, et Püha Vaimu ime annid lakkasid peale seda, kui varajased apostlid surid. Kas ta arvab, et üleloomulik julgus kadus samuti? Ei, Püha Vaimu töö on elav ja jõuline ja tema vägi on nähtav väga ilmselt tavaliste kristlaste kaudu, nagu Althea Meyer. Nad on loobunud oma karjääridest, mugavustest ja finantsilisest kasust selleks, et teenida Jeesust kõige ohtlikumates ja raskemates paikades maa peal ja solvav on oletada, et nende julgus on ilmaasjata. Lisa infot Althea Meyeri teenistuse, Winning All Kids for Christ in Malawi, kohta leiad sisse logides waknet.com lehel.

CBN News –Möödunud aastal oli Erin Stevens õnnelik koduõpetaja oma kolmele lapsele ja abikaasa oma pastorist mehele, kasvavas mitmesaja liikmelises koguduses. Kuid peale 21-päevast paastu kuulis ta Jumalat kõnelemas ja see, mida ta ütles, üllatas Stevensit. „Tundsin, et Jumal pani mu südamele minna ja toita striptiisitare. See ei olnud loogiline minu jaoks,“ rääkis Tennessee’st pärit naine CBN uudistele. „Ma kasvasin üles baptistlikus kodus, mu isa oli diakon ja ema oli pühapäevakooli õpetaja. Ma ei joonud kunagi, ma ei suitsetanud kunagi ja ma oli neitsi, kui abiellusin,“ rääkis Erin. „Ma ei olnud kunagi käinud üheski striptiisi klubis. Ma ei teadnud kedagi, kes seal käiks. Miks peaksin mina seda tegema?“ rääkis Erin. Tema pastorist abikaasa Todd Stevens oli aga kiire seda ülevalttulnud käsku toetama. „Niipea kui ma Jumalalt seda kuulsin, rääkisin ma seda Todd’ile ja tema ütles, et mine. Ta isegi ei palvetanud selle pärast,“ meenutab Erin. „Ta ütles lihtsalt: ’seda me teemegi.’“ Todd selgitab, et see näis väga loogiline järgmine samm nende väljapoole sirutuva teenistuse jaoks. „Me oleme alati püüdnud kasvatada sellist kultuuri, kus inimesed, kes on kaugel Jumalast ja inimesed, kes on murtud, tunneksid end hästi,“ rääkis see noor, Mt. Juliet’s Friendship Community koguduse pastor. „Nad saavad tulla, aega veeta ja kohtuda Jeesusega.“ Erin räägib: „Ma võtsin järgmisel päeval telefoni kätte ja helistasin Nashville suurima striptiisklubi juhatajale ja lihtsalt ütlesin: „Ma tahaksin tulla ja toita teie tüdrukuid. Ma ei kavatse jutlustada. Ma tahan lihtsalt näidata Jumala armastust praktilisel viisil ilma ühegi tagamõtteta.“ Üllataval kombel võttis klubi selle pakkumise vastu. Klubi juht ütles Erinile: „Absoluutselt. Kas sa saaksid tulla järgmisel neljapäeval. Meile meeldiks, kui sa tuleks.“ Nii hakkas Erin tegutsema. Alates 2012 .aasta oktoobrist käis ta seal üle neljapäeviti, tuues kaasa suure eine või keeksid. Mõned kuud hiljem tundis ta uut jumalikku sundi hakata kaasa võtma kingitusi täis kotikesi iga kord kui ta striptiisitare külastas – kuid ta ei jutlustanud neile avalikult. „Me ei võtnud kunagi Piiblit ega traktaate kaasa. Me lihtsalt rääkisime tüdrukutega nende elust, nende lastest, sellest, kust nad tulevad jne.“ rääkis Erin. „Hakkasime ehitama suhet nendega. Tahtsime, et nad näeksid Jeesust meie sees.“ Noor striptiisitar, Katherine, oli alguses kõige skeptilisem naine seal klubis. Ta arvas, et Erin mõistab neid hukka. Ta rääkis: „Mõtlesin, et ta hakkab mulle jutlustama ja annab mulle ühe neist traktaatidest, mis räägib põrgust ja hukkumisest, aga siin on tee, kuidas pääseda taevasse, või siin on Piibel .. mine palveta, või midagi sellist, aga ta ei teinud seda.“ Siis ühel õhtul tuli Erin kingitustega Mary Kay kosmeetikast, mis oli annetatud firma poolt 3750 dollari väärtuses. Igale tüdrukule sai kingitus 150 dollari väärtuses. Alguses tahtis Erin need mitme korra peale ära jagada, kuid tundis Jumala kõnetust, mis rääkis Tema pääste annist. „Mina andsin sulle pillava kingituse, Erin Stevens, nüüd anna sina üks pillav kingitus,“ meenutab ta. See õhtu muutis Katherin’i maailma. „Ühel päeval tõi Erin meile Mary Kay kingitused,“ meenutab Katherin seda õhtut. „Mulle väga meeldivad Mary Kay tooted, olen neid alati kasutanud. Erin meenutab, kuidas Katherin ta juurde tuli: „Tal olid pisarad silmas ja ütles: ’Sa ei tea, kui palju see mulle tähendab, mis sa mulle andnud oled. Ma olen alati kasutanud Mary Kay tooteid, aga ma ei ole võimeline neid endale enam soetama.“ Katherine jätkas: „Miks sa näiitad sellist armastust meile, ilma et sa midagi vastu küsiksid või paluksid meil selle eest maksta või vähemalt jutlustaksid meile?“ „Sest sa oled väärtuslik Jumalale ja sa oled väärtuslik mulle,“ oli Erini vastus. Kolm kuud läks mööda, kuid Erini sõnad sellest, kui väärtuslik ta on, jäid kõlama. Lõpuks ühel pühapäeval läks ta Erini kogudusse ja võeti seal vastu suure kallistusega. Sel pühapäeval pöördus ta eemale striptiisist ja tuli Jumala juurde. „Klubist loobumine oli mu esimene samm“ ning järgmisel pühapäeval võttis ta Jeesuse Kristuse oma päästjana vastu. Nüüd teenib Katherin neid, kellega ta varem koos töötas. Pastori naine ja endine strippas mõlemad loodavad näha veel päästmisi. Erin on kogenud kriitikat, et ta sõbrustab ja loob suhteid striptiisitaridega, kui Todd toob esile Jeesuse enda teenistuse. „Teda kritiseeriti, et ta suhtleb patustega ja sööb koos nendega.“ Erin ütleb: „Ma nimetan seda suhte evangelismiks, sest nad ei kuula meid enne kuni nad ei tea, kui palju me neid armastame.“ Todd lisab: „Moslemid, homoseksuaalid, aborti teinud inimesed, stripparid, pornograafia sõltlased, narkosõltlased – nad ei ole meie vaenlased. Nad on meie misjonipõld. Nemad on need, keda meid on kutsutud armastama.“

Breaking Christian News – 7. novembril tähistab Billy Graham oma 95. sünnipäeva. Kuid isegi peale seda, kui ta on terve elu jaganud lootuse sõnumit kõikjal maailmas, kõneldes umbes 215 miljonile inimesele sündmustel, mis on toimunud 185 riigis, on Grahamil ikka veel midagi öelda – ja inimesed üle kogu USA võivad 7. novembril teada saada, mis see on. Möödunud aasta jooksul töötas Graham video meeskonnaga, et salvestada oma isiklik sõnum Ameerika rahvale 30-minutilises programmis nimega The Cross (Rist). See video on kulminatsiooniks projektile Minu Lootus Ameerika, mis on läbi aegade suurim Billy Grahami Evangeelse Assotsiatsiooni poolt läbi viidud sündmus Põhja-Ameerikas. „Ma tahan kogu südamest tuletada ameeriklastele meelde Jumala hämmastavat armastust nii lihtsalt ja selgelt kui ma seda suudan,“ ütles Graham. „See on sõnum, mille ma usun Jumal on mulle andnud meie rahva jaoks täna.“ Selles projektis osaleb üle 25 000 koguduse, mille tõttu oodatakse, et tuhanded inimesed avavad oma kodud ja sirutuvad välja oma kogukonda. Ka Graham ise osaleb Minu Lootus Ameerika projektis sarnasel viisil. Neljapäeva õhtul plaanib ligi 700 kutsutud külalist liituda Grahamiga tema 95. sünnipäeva tähistamisel Ashville’s, Põhja-Carolinas. Seal jälgivad külalised ka The Cross programmi debüüti. Üle kogu riigi on end registreerinud pastorid saanud DVD’d The Cross programmiga. Kõik projektis osalevad üksikisikud on samuti saanud võimaluse omale see DVD tasuta tellida. Lisaks näidatakse 7.-10. novembril seda programmi ka rohkem kui 480 televisiooni kanalil, kaasaarvatud Fox News kanalil. Programm tehakse ka kättesaadavaks interneti teel vaatamiseks aadressil MyHopewithBillyGraham.org. Möödunud kuul andis Graham välja oma 32. raamatu pealkirjaga Minu Lootuse põhjus: päästmine. See raamat esitab sõnumi sisu, mis on tema elu ja kutsumist juhtinud juba enam kui 70 aastat.

CBN News – Enamik inimesi teavad Sam Childersit kui ’kuulipildujaga jutlustajat.’ Hollywood tootis isegi filmi sellest, kuidas ta päästis lapsi kurikuulsa Issanda Vastupanu Armee küüsist. Nüüd on Childers tuntud ka millegi muu poolest. Sel nädalal sai temast Mumbais, Indias, esimene ameeriklane, kes võitis Ema Teresa auhinna Sotsiaalse Õigluse eest. Childers ütles, et ta peab oma elu edukaks, kui suudab teha pisikesegi osa sellest tööst, mida Ema Teresa tegi inimkonnale. Childersi elu on selles osas saanud juba hea alguse. Tema teenistus on majutamas enam kui 1000 Sudaani orbu ja toidab igal päeval üle 4000 lapse naaberriigis Ugandas. Childers ütles, et alustab nüüd teenimistööga Indias.

Mission Network News – Täna on maailmas rohkem orbe, kui ühelgi teisel hetkel maailma ajaloos. 153 miljonit last on kaotanud ühe või mõlemad vanemad. Need lapsed on Orbude Pühapäeva fookuses, mida peetakse eeloleval pühapäeval, 3. novembril (samal päeval, mil peetakse ka Rahvusvahelist Palvepäeva Tagakiusatud koguduse eest). Tiffany Taylor, organisatsioonist Orphan Outreach, ütleb, et see on äratuse kutse kogudusele. „See on tohutu probleem ja Jumal on kutsumas kogudust üles hoolima neist lastest,“ ütles ta. Sub-Sahara Aafrikas on AIDS ja konfliktid hävitanud peaaegu terve põlvkonna täiskasvanuid ning valitsustel on tohutu surve midagi ette võtta ümberasustatud lastega, keda on nende riikides vapustavalt palju. Hinnatavalt on Aafrika rahvastikust üle 10% orvuksjäänud lapsed. Taylor räägib: „See statistika ei ole hea lastele, kes kasvavad üles lastekodudes. Paljud neist, kes lastekodu vanusest välja kasvavad, sooritavad esimese kolme aasta jooksul enesetapu. Nad on saagiks mafiale ja seksikaubandusele. Neil ei ole lihtsalt elu oskusi, et iseseisvalt hakkama saada.“ Sel pühapäeval tähistavad tuhanded kogudused enam kui 50 riigis Orbude Pühapäeva. Palveta, et orvud kõikjal maailmas võiks teada, et Issand armastab neid. Palveta, et rohkem usklikke astuks esile, et näidata Jumala armastust nii sõna kui teoga. Vaata lisa infot www.cafo.org

Charisma News – Benny Hinn on mees missioonil. Alates sellest, kui Jumal tervendas tema abielu, on ta teenistusel juures veel üks osa – palvetada raskustes abielude eest kõikjal maailmas. Charisma uudised küsisid selle uue teenistuse tahu ja vilja kohta, mida see kannab. Benny Hinn räägib: „Mu sõnum ei ole muutunud. Ma olen alati kuulutanud tervenemisest, aga ma keskendun väga palju päästele. Ma teen nüüd kolme asja teenistustel. Esimeses osas muidugi keskendun ma päästele, sest ma tahan alati näha inimesi esmalt päästetuna, enne kui ma edasi teenin ja altarid on alati rahvast täis. Ma keskendun perekonna tervenemisele. Lõuna-Aafrikas tuli ühes 11 000 liikmelises koguduses 50% rahvast ette. Mõtle sellele – nii palju inimesi tuli ette, kelle abielud olid katki minemas. Ma olin hämmingus Madridis. Esimesel õhtul palusin ma neil tulla ette, kelle abielud on raskustes. Pastor vaatas mind šokis. Staadion oli rahvast täis ja kolmandik neist tuli ette. Kristuse Ihus on palju inimesi, kes nõnda kannatavad, perekonnad on juba purunenud või purunemas. Ma arvan, et Suzanne’i ja minu suhte tervenemine on toonud mõju. Ma vaatan oma olukorda. Minu abielu oli palju hullem kui see, mida ma räägin. Ma ütlen inimestele: „Sa arvad, et sinu abielu on halb. Minu oma oli ilmselt palju hullem, kui sa ettegi kujutad. Aga Jumal tervendas minu ja Sue suhte. Kui Jumal tervendas meid, tervendab ta ka teid.“ See on kaunis. Sa näed neid ette tulemas ja nad hakkavad nutma peaaegu kohe, sest see valu on nii sügav nende sees. Minevikus ei tegelenud ma kunagi selle teenistuse osaga, mis puudutas abielupaare, kodusid ja perekondi. Ma suudan nüüd samastuda nendega, nemad samastavad end minuga. See liigutas mind sügavalt. Üks naine nuttis nii kohutavalt, et ta peaaegu minestas, vaesekene. See valu nende sees hakkab välja tulema. See hetk, kui nad hakkavad vahekäigu kaudu ette tulema, siis paljud neist juba nutavad. Siis ma lähen nende juurde ja lohutan neid, panen oma käe nende õlale ja teenin neid. Ma olen vaadanud paljusid neist ja öelnud: „Vaata mulle otsa. Jumal tegi seda mulle ja ta teeb seda sulle. Palun usu seda.“ Inimesed tahavad seda uskuda, aga raske on uskuda, et Jumal võib tõesti seda teha ka neile. See on olnud minu ja Suzanne’i jaoks tõeline silmade avaja. Me tahame rohkem õppida selle kohta, mis põhjustab nii paljusid probleeme kristlikes perekondades, sest tahame Sue’ga teha konverentsi inimestele, kellel on pere probleemid. Minu puhul oli põhjuseks see, et ma olin liiga hõivatud teenistusega. Ma ei pööranud tähelepanu Suzanne’i valule. See põhjustas meie probleemi. Lõuna-Aafrikas inimesed lihtsalt nutsid, sest Suzanne avas ennast ja rääkis kogu meie loost väga avameelselt. Inimestes toimus palju tervenemist, kui me rääkisime, sest nad nägid, et me oleme avatud ja ei peitnud midagi nende eest. Lõpuks ütlesin ma neile inimestele: „Nüüd, kui meie oleme olnud ausad teiega, peate teie olema ausad teineteise ja iseendaga: mis on see, mis on põhjustanud teie probleemi?“ See on väeline, sest nad näevad armastust minu ja Sue vahel. Ütlesin neile: „Nüüd rääkige teineteisele ja te saate olukorra parandada. Nii nagu meie oleme seda teinud, saate ka teie.“ Ja nad lõpetavad nutmise ja ütlevad: „Me parandame selle.“ See on nii väeline, et paneb sind nutma ja sa mõtled: „Oo, Jumal. Ma ei suuda uskuda, et ma näen seda.“

The Christian Post – Ühel Guthrie linnast, Oklahomast pärit kristlasest nelja lapse emal varastati poes rahakott ning selle asemel, et appi karjuda ja politseisse helistada tegi ta midagi ootamatut. Jessica Eaves, kes on ka Guthrie First Christian Church koguduse evangeelse töö üks juhtidest, kõndis selle mehe juurde, keda ta kahtlustas oma rahakoti võtmises ja nõudis seda tagasi ultimaatumiga, millest oli võimatu keelduda. „Ma nägin seda meest samas vahekäigus, ta kõndis minu selja taha. Mõne aja pärast avastasin, et mu rahakott on kadunud. Märkasin meest ühes rahvarohkes vahekäigus ja läksin ta juurde,“ rääkis Eaves. „Ütlesin talle: ’Ma arvan, et sul on midagi, mis kuulub mulle. Ma annan sulle valiku. Sa võid anda mulle mu rahakoti tagasi ja ma annan sulle andeks ja viin sind isegi kassade juurde ja maksan sinu kaupade eest või ma helistan politseisse.’“ Mehe reaktsioon liigutas naist. Eaves meenutab: „Ta pani oma käe oma dressipluusi taskusse ja andis mulle mu rahakoti. Ta oli väga tänulik mu abi ja andestuse eest. Kassade juurde kõndides hakkas mees nutma. Ta ütles umbes 20 korda, et tal on kahju ja et ta oli meeleheitel.“ Eaves märkis, et maksis mehe ostude eest umbes 27 dollarit, seal oli piima, leiba, vorsti, küpsiseid, suppi ja juustu. Mees ütles peale seda, et ta ei unusta seda õhtut kunagi. Tal olid näpud täiesti põhjas, kuid lastele oli vaja süüa. „Mul on piinlik ja ma väga vabandan.“ Julge ema, kes jagas lugu ka oma Facebooki lehel, ütles, et teda on kritiseeritud selle eest, et ta ei andnud meest politseisse üles, kuid ta tunneb, et inimesed peavad mõnikord unustama vähekeseks oma olukorra ja nägema seda, kui teised inimesed on vajaduses ning reageerima vastavalt.

CBN News – Eeloleval pühapäeval, 3. novembril on Rahvusvaheline Palvepäev Tagakiusatud Koguduse Eest. Kristlased kõikjal maailmas on maksmas kõrget hinda Kristuse järgimise eest. Põhja-Korea on igal aastal nende riikide esiotsas, kes on kõige hullemad kristlaste tagakiusajad. Kui seal riigis avastatakse mõni kristlane, siis ta arreteeritakse, piinatakse ning võimalik, et ka tapetakse tema usu pärast. 31-aastane Kim Eun Jin on üks vähestest kristlastest, kellel õnnestus riigist põgeneda, et rääkida oma kogemusest. „Me kogunesime igal laupäeva õhtul. Mu perekond kogunes meie väikese korteri tagumises toas. Pidime olema väga vaikselt,“ meenutab Jin. „Kui me palvetasime, laulsime või lugesime Piiblit, siis me sosistasime. Sageli me katsime ka oma pead, et häält summutada,“ rääkis ta. Kuid peagi võimud avastasid, et ta isa on salajane usklik. „Mu isa oli linnas rätsep ja politsei kahtlustas, et midagi toimub. Usume, et nad panid pealtkuulamise seadmed tema töökotta ja riietele,“ rääkis Jin. 1994. aastal tegi politsei haarangu perekonna salajasse kodukirikusse. Nad arreteerisid Kim’i isa ja onu. Ilmselt lõppes mõlema mehe elu ühes kuuest Põhja-Korea sunnitöö laagritest. Põhja-Korea kristlasi abistava misjoni organistatsiooni, Seoul USA, tegevjuht, Eric Foley, ütles, et kui usklikud vanglast välja saavad, on neil ees lisaraskused. „See saab nende kristlase elu kõige raskemaks ajaks, sest nad on tagasi elu juures, kus neid jälitatakse, jälgitakse, nende sugulasi jälgitakse, nende telefoni kõnesid kuulatakse pealt jne,“ rääkis Foley. Samal ajal, kaugel Põhja-Koreast, Pakistanis, ei anta kristlastele nende kõnevabadust. Neil seisab ees vangla või isegi surmanuhtlus, kui nad ütlevad midagi Mohammedi või islami usu kohta, mida peetakse solvavaks. „Kogu kristlik kogukond võib palvetada Pakistani eest ja konkreetselt kirstliku kogukonna eest, siin Pakistanis,“ ütles üks Pakistani kristlane, Jave Rauf. Paljud kristlased on viimase kolme aastakümne jooksul vangistatud valesüüdistuste alusel jumalateotuse eest. Pakistani pühaduseteotuse seaduses on kolm peamist osa: teotus islami usu vastu; teotus moslemite püha raamatu, Koraani, vastu; ja teotus prohvet Mohammedi vastu. Maksimum karistus neile, keda leitakse süüdi olevat Koraani teotamises, on eluaegne vangla karistus. Maksimum karistus neile, kes leitakse süüdi prohvet Mohammedi teotamises, on surmanuhtlus. Ühtki kristlast ei ole tegelikult hukatud Mohammedi teotamise eest, kuid paljud kristlased, nagu näiteks Asia Bibi, on veetnud aastaid vanglas, oodates, et nende kaasus jõuaks kõrgemasse kohtusse. Seal need juhtumid heidetakse tavaliselt kõrvale süütõendite puudumise tõttu. Bibi on kristlasest pereema, kes on nüüdseks olnud vangistuses peaaegu 4,5 aastat. Ta on väikeses kongis Fausalabad’i linna lähistel vanglas, kus ta ootab võimalikku surmanuhtlust. Bibi arreteeriti 2009. aasta juunis, peale üht vaidlust moslemiusuliste töökaaslastega, kes süüdistasid teda prohvet Mohammedi solvamises. Kohalik kohtunik leidis, et Bibi on süüdi ja määras talle karistuseks ülespoomise. Tema kaasus on apellatsioonis. Need, kes räägivad selle pühaduseteotuse seaduse vastu, maksavad suurt hinda. Shahbaz Bhati oli kristlane ja Pakistani valitsuse ametnik. Ta nõudis Bibi vabastamist ja Pakistani pühaduseteotuse seaduste tühistamist. „Ma usun Jeesusesse Kristusesse, kes on andnud oma enda elu meie eest. Ma tean, mis on risti tähendus ja ma järgin risti. Olen valmis surema selle eesmärgi nimel,“ rääkis Bhatti. Oma pingutuste eest ta ka lõpuks tapeti radikaalide poolt. Islami äärmuslaste tegevus on kasvamas ka kogu Aafrikas. Üks kõige ohtlikum paik kristlastele on Somaalia. Al Shabab’i terrorirühmitus tahab somaali rahvale kehtestada Sharia seadust. Nende eesmärk on saada lahti kõigist kristlastest riigis. Kristlusesse pöördunud moslemid tapetakse. Üks moslemiusust pöördunu rääkis, et al Shababi sõdurid äratasid ta ühel ööl oma kodus. „Nad rüüstasid mu kodu, otsisid mu koti läbi ja leidsid mitmed leheküljed Piiblist. Neil olid peal ristimärgid,“ rääksi Abdi. Abdi viidi minema, vangistati ja piinati. „Nad tahtsid teada, kust ma need Piibli lehed sain ja kas ma tunnen teisi enda sarnaseid..“ Piinajad ütlesid, et nad tapavad tema, kuid ühel öösel Abdi ja tema kaks kongikaaslast suutsid põgeneda. Saades taas kokku oma perega, läksid nad turvalisse paika elama. Abdi räägib, et tunneb siiani füüsilist valu piinamise tagajärjel, kuid vaimselt tunneb ta end Jumalale lähemal. „Ma olin rõõmus, et sain kõigest sellest läbi minna, sest nüüd olen ma vaimulikult tugevam. Inimesed palvetasid mu eest, et ma saaks põgeneda. Nende palved päästsidki mu elu,“ rääkis ta. Kuidas siis kristlased võiks palvetada tagakiusatud koguduse eest ka eeloleval palvepäeval? „Me ei peaks palvetama tagakiusatud koguduse eest, vaid koos nendega. Nad ei palu tagakiusust pääsemise eest, nad paluvad, et neid leitaks olevat ustavad selles,“ rääkis Foley.

Blog.Godreports.com – Kasvades üles Beverly Hillsis, Los Angeleses, Californias, pidas ta mitmeid Hollywoodi tähtnäitlejaid oma naabriteks. Kuid ta vahetas oma uhke ümbruse mõne ruutmeetrise kongi vastu selleks, et ta saaks teenida vange ühes kurikuulsas Mehhiko vanglas. Ema Antonia Brenner suri 17. oktoobril Tijuanas loomulikel põhjustel. Ta oli 86-aastane. Ta sündis 1926. aastal ja kasvas üles Iiri immigrantide peres Los Angeleses. Tema isast sai edukas müügijuht ning nende pere kodu asus eksklusiivses ümbruskonnas Beverly Hills’is ning neil oli veel teine kodu rannikul. Antonia Brenner kasvatas üles seitse last ning sai üha enam kaasatud heategevusse vaestega. 1969. aastal oli tal väga ere unenägu sellest, kuidas ta oli Kolgatal vang ja pidi just astuma hukkamisele, kui äkitselt ilmus talle Jeesus ja pakkus, et ta võtab tema koha. Ta ei võtnud seda pakkumist vastu, puudutas Jeesuse põske ja ütles oma Päästjale, et ta ei jäta teda kunagi vaatamata sellele, mida elu võib tuua. Peale seda, kui Brenneri teine abielu lõppes 1977. aastal lahutusega, müüs ta kogu oma maise vara maha ja kolis LaMesa vanglasse, paika, mis oli vallutanud tema kaastundliku südame, peale mitmeid külastusi sinna koos kohaliku preestriga. „Midagi juhtus minuga, kui ma nägin neid mehi seal trellide taga. Kui ma sealt ära läksin, siis mõtlesin neile meestele päris palju. Kui väljas oli külm, siis ma mõtlesin, et kas neil on ikka soe; kui sadas vihma, siis et kas neil on peavarju,“ rääkis Brenner L.A.Times’ile 1982. aastal. „Ma mõtlesin, et kas neil on ravimeid ja kuidas nende perekondadel läheb. Kui ma läksin vanglasse tagasi, et seal elada, tundsin justkui oleks tulnud koju.“ See kurikuulus vangla majutab süüdimõistetud mõrvareid, jõukude juhte, vägistajaid ja teisi julme kurjategijaid. See oli kahe järjestikuse mässu toimumispaik 2008. aastal, milles tapeti 22 vangi. Teine mäss sai alguse sellest, et vangidele ei antud viis päeva vett esimese mässu järgselt. Brennerist sai nunn 50-aastasena, kui ta kolis 3x3 meetrisesse kongi vangla naiste osas. „Hoopis teine asi on elada inimeste keskel, kui neid ainult külastada,“ rääkis ta The Washington Postile 2002. aastal. „Ma pean olema siin koos nendega ka öösel, juhuks, kui kedagi pussitatakse, juhuks, kui kellelgi lõhkeb pimesool, juhuks kui keegi sureb.“ Ta sõi sama toitu kui teised vangid ja seisis koos nendega hommikusel rivistusel. Vanema, lahutatud naisena, ei saanud Clarke kiriku reeglite kohaselt liituda ühegi orduga, seega viis ta oma teenistust iseseisvalt läbi. Lõpuks algatas ta oma ordu neile vallalistele, lahutatud või lesestunud naistele, kes tahavad vaeseid teenida, mõned aastad hiljem tunnustas katoliku kirik ka tema misjonit. Ema Antonia aitas vange varustada nende põhivajadustega, nagu ravimid, tekid, prillid ja hügieeni tarbed. Tema häält võis sageli kuulda jumalateenistust läbi viimas. Ta müüs karastusjooke vangidele ning kasutas raha lunarahana pisiseaduserikkumiste eest vangistatud inimeste vabaks ostmiseks. Ta valmistas ka surnuid ette matmiseks. Ilma kartuseta käis ta ringi mõrvarite ja jõuguliikmete keskel, pakkudes meeleheitel meestele palvet. Ta sai tuntud kui ’vangla ingel’ või ’La Mama.’ Vangid rääkisid sellest, kuidas ema Antonia astus kord sisse keset vangide mässu, kus kuulid lendasid ja pisargaas täitis õhku. Kui vangid selle tillukese naise julgust nägid, peatus võitlus. Temast sai respekteeritud kuju Tijuanas ning poliitikud ja politsei pealikud olid tema sõprade hulgas. Ema Antonia oli pidevas kontaktis ka oma lastega ning paljud neist külastasid teda vanglas. Temast jäi järele seitse last ja 45 lapse- ja lapselapselast. Kord ütles ta Washington Postile: „Õnnelikkus ei sõltu sellest, kus sa oled. Ma elan vanglas ja 25 aasta jooksul ei ole mul olnud ütki depressiooni päeva. Ma olen pahandunud ja vihastanud. Ma olen olnud kurb, kuid mitte kunagi depressioonis. Mul on põhjus oma olemasolule.“

Charisma News –Delaware’i peetakse FBI statistika kohaselt kuuendaks kõige ohtlikumaks osariigiks Ameerikas vägistamiste, röövide, mõrvade ja raskendatud kuritegude tõttu. Delaware’i osariigi kuritegevuse eesotsas on Wilmington’i linn ning seda peetakse USA üheks vägivaldseimaks linnaks oma suuruse kohta (71 000 inimest) ning linna kõige ohtlikum park on Judy Johnson’i park. Kindel on öelda, et äratusteenistuse pidamine õhtuti Judy Johnson’i pargis, ei ole parim otsus. Aga kui Jumal juhatab, siis pastorid Daniel ja Sara Day koos SkyPointe kogudusega Wilmingtonis, järgnevad. SkyPointe kogudus on aktiivne kahe aasta vanune kogudus, mille rajas First Assembly of God kogudus Wilmingtonis. Pühapäeviti käib koguduses keskmiselt 100 inimest. 27.-29. septembrini pidas SkyPointe kogudus  Judy Johnson’i pargis äratusteenistusi. Daniel Day räägib, et kuigi politsei püüdis nende ideed maha laita pideva vägivalla tõttu, tundis ta, et Jumal ise on neid sündmusi korraldamas. „Sa kuuled uudiseid sellest, et inimesi tulistatakse ja vägistatakse selles pargis pidevalt,“ räägib Day. „Kuid selle paiga valik on palve küsimus. Ma sõidan sellest pargist iga päev mööda ja ma ei saanud lahti tundest, et Jumal tahtis meid sinna.“ Olles otsustanud järgida Jumala juhtimist, läks kogudus oma plaanidega edasi. Igal õhtul algasid koosolekud kell 5 tasuta einega, millele järgnes jumalateenistus kuni kella 8 õhtul. Day räägib, et kogu sündmus oli väga edukas. „Sel ajal kui me seal olime, et näinud me märkigi probleemidest. 25 inimest sai päästetud neil koosolekutel ning laupäeval viisime läbi ka krusaadi lastele.“ Evangelist Tim Bennett kõneles teenistustel ja mitmed imed toimusid samuti. Day räägib: „Inimesed said vabaks. Arstid ütlesid ühele mehele meie koguduses, et ta maks on väga kohutavas olukorras. Neljapäeval me palvetasime ta eest. Hiljem arstid tegid uue ultraheli ja leidsid täiesti terve maksa. Nad ei suutnud seda mõista.“ Viimane teenistus peeti SkyPointe koguduse hoones ja terve hulk inimesi pargi teenistustelt tuli kohale. Day meenutab: „Üks 16-aastane noormees, kes ei olnud kordagi oma elus veel kirikus käinud, tuli teenistusele ja ütles mulle pärast, et talle väga meeldis seal.“ Kuigi need teenistused mõjutasid sügavalt murtud inimesi selles Wilmingtoni kogukonnas, ütleb Day, et ta on väga tänulik selle eest, kuidas see sündmus aktiveeris inimesi koguduses. „Suur võit on see, kui ma vaatan erinevaid perekondi koguduses, kes ei olnud varem teenimisega seotud, kuid andsid täispanuse sellesse sündmusesse. Nüüd on nad täielikult lülitunud sisse koguduse ellu ja võtnud vastutust koguduse eest ning teevad igal nädalal midagi. Hea on näha inimesi astumas mängu, kes varem olid vaid kõrvaltvaatajad.“ Day räägib, et kogu novembri kuu viiakse läbi eriüritusi, et jõuda kogukonda ja sealsete perekondadeni, ning viimasel novembri nädalal toimub sündmus nimega ’hoia kogukonda soojas,’ milles jagatakse sooje jopesid. Church Multiplication võrgustiku direktor, Steve Pike, ütleb: „Pastor Daniel Day ja tema pühendunud meeskond on ustavalt viimas evangeeliumi paikadesse, millest sageli koguduse rajamise strateegiad üle vaatavad. Meie palve on, et paljud teised koguduste rajamise juhid saaksid nende eeskuju poolt inspireeritud.“

Gateway News – Kui Port Elizabethi tööline Lõuna-Aafrikas, Joyce Ncamisa, kaotas oma poja, juriidikat õppiva Thembisile, saatuslikus tööõnnetuses 2001. aastal, tundis ta Jumala kõnetust, et linnas on palju tänavalapsi, kes vajavad ta abi. Üsna pea pärast seda hakkas ta koos mõnede koguduse liikmetega viima toitu kodututele inimestele Port Elizabethi kesklinnas. Umbes aasta hiljem jäid tema kogudusekaaslased projektist eemale, kuid Joyce tundis, et ta ei saa lõpetada, sest kui ka tema lõpetab, jäävad inimesed nälga. Nii jätkas Joyce aastaid üksinda toidu ostmist ja valmistamist, et toita enam kui 100 inimest laupäeviti ja pühapäeviti. Ta pani toidu pottidesse ja joogid anumatesse ning viis bussiga 20 km kaugusele kesklinna bussijaama, kus ta teenis inimesi palve, laulu ja Jumala Sõnaga, enne kui neile süüa andis. Ta räägib, et toitis inimesi igast vanusest ja rassist. Mõned inimesed olid tulnud teistest Aafrika riikidest. Ta rääkis neile alati, et Jumal armastab neid ja et tema on see, kes neid toiduga varustab. Ta mäletab, kuidas ta ükskord kallistas ühte eakat meest, kellele tulid selle peale pisarad silma. Mees ütles, et see oli esimene kord üldse, kui keegi oli teda kallistanud. 2006. aastal murdis Joyce oma puusaluu, kui sai löögi ühelt bussilt, kuid kolm nädalat hiljem jätkas ta juba oma armastatud kodutute toitmist. 2008. aastal vastas Jumal tema palvetele abilise järele. Üks tema töötu sõber kogudusest, Melina Kala, võttis tema kutse vastu tulla kaasa bussijaama üheks päevaks, et kuulata jutlustajat, keda sellel päeval jutlustama oodati. Melina ütles, et ta kunagi ei mõistnud, miks Joyce hoolis nii palju nendest ’ulakatest lastest tänaval,’ kes tema arvates oleks pidanud lihtsalt oma elud Jeesusele üle andma ja pöörduma oma valedelt teedelt just nii nagu tema seda teinud oli. Melina rääkis, et olles ühe korra Joyce’i aitamas käinud, tahtis ta seda jätkata. Joyce ei palunud teda kunagi tulla, kuid ta otsustas end pühendada oma sõbra aitamisele. Nad on nüüd teeninud koos viimased 5 aastat ning Malina on hakanud kodutuid armastama ja mõistma, et inimestel on palju erinevaid põhjuseid, miks nad satuvad tänavale elama. Sel samal aastal tuli ka üks teine palvevastus. Üleriigiline ajaleht Herald, avaldas loo Joyce’i tänaavatööst ning selle tulemusena hakkas ettevõte nimega Bosasa, varustama neid toiduga kolm päeva nädalas. Siiani pakuvad nad olulist abi. Tänu avalikule tähelepanule said Joyce ja Melina mõneks ajaks mitmeid inimesi, kes aitasid. Kuid enamuse ajast selle viie aasta jooksul valmistasid need kaks naist toitu kahekesi, maksid oma transpordi kulud ise ja teenisid kodutuid toidu, armastuse ja Kristuse tõega. Kuid umbes kuus kuud tagasi, ühel vihmasel teisipäeva õhtul, vastas Jumal taas ühele Joyce’i palvele leida pikaajalised partnerid, kellel oleks visioon toita kodutuid selles linnas. Tol ajal toitsid Joyce ja Melina bussijaamas inimesi kolmapäeviti, laupäeviti ja pühapäeviti, kuid mingil põhjusel olid nad seal ka tol teisipäeva õhtul. Neile teadmata, oli üks kasvav ja hooliv teenistus nimega Love Story (Armastuse Lugu), hakanud kodutuid toitma ühel lähedalasuval väljakul raekoja ees, teisipäeva ja neljapäeva õhtuti. Vihma tõttu sel õhtul olid Love Story meeskond ja kodutud aga otsinud peavarju bussijaamas, kus nad kohtusid aga Joyce’i ja Melina’ga. „See oli nagu unenägu,“ ütles Melina. Nad nägid, et Love Story inimesed olid sõbralikud ja pühendunud kodutute toitmisele pikaaegselt. Vaid mõnede päevade jooksul pühendusid need kaks gruppi partnerlusele. „Ma tundsin, et olen nüüd valmis ka rahus surema, sest ma teadsin, et näljased inimesed saaksid jätkuvalt süüa,“ rääkis 60-aastane Joyce. Elaine Watson, kes on Love Story kaasasutaja, rääkis, et neil oli suurem visioon mõtteis, kuid enne tuli leida sobivad ruumid ja piisavalt meeskondi, kes tuleksid toime toitlustamisega viis korda nädalas. Nüüd on see visioon täitunud. Joyce ja Melina töötavad nüüd ’Love Story sahvris,’ kus nad valmistavad toitu, et toita umbes 200 kodutut kesklinnas, viis õhtut nädalas. Samuti teevad nad toitu erinevatele lastesõimedele vaesemates linnaosades. Need kaks naist valmistavad umbes 7500 einet kuus, pesevad potte ning pesevad ja triigivad riideid, mida annetatakse Love Story teenistusele jagamiseks. Love Story maksab neile ka väikese summa raha, et katta nende transpordi kulud ning nad saavad ka koju toitu kaasa. „Me ei oodanud seda raha ja toitu. Tahame vaid Jumalale töötada,“ rääkis Joyce. Kuid Elaine usaldab Jumalat selles, et nad saaks edaspidi naistele maksta ka korralikku palka. „Nii inspireeriv on näha seda, kuidas nad on jätkanud Jumala teenimist aastaid ilma, et neil oleks olnud mingit toetust. Ma ei ole varem näinud sellist ustavust,“ rääkis ta. Möeldes tagasi sellele, mida ta on viimase 12 aasta jooksul näinud kodutuid toites ja armastades, ütles Joyce, et enamik inimesi, keda ta on tänavatel kohanud, saavad lõpuks tagasi ühiskonda. Paljud neist on astunud suhtesse Kristusega nende toitlustuse teenistuse kaudu. Mõned vaid 10-aastased lapsed elavad tänaval, kuna nende vanemad on surnud ning sugulased on neid halvasti kohelnud. Mõned lapsed jooksevad kodust ära, sest nad on midagi valesti teinud; mõned lapsed on palunud, et ta räägiks nende vanematega ja paluks andestust. Tal on õnnestunud lepitada ärajooksunud lapsi oma vanematega, kuid on ka mõned vanemad, kes ütlevad, et ei taha oma last enam näha. Ta on võtnud mõned lapsed enda koju ning oma mehe ehmatuseks, kes ei ole kristlane, ning oma tütre ja naabrite hukkamõistust hoolimata, tõi ta grupi kodutuid oma koju ühel jõuluõhtul – rentides lauad ja kaks väikebussi selleks sündmuseks. Lisaks kodutute eest hoolitsemisele linnas, külastab ta ka oma kogukonnas kodusid, kus elavad lapsed ilma täiskasvanu hooleta. Vaata Love Story kodulehte lovestory.org.za

Charisma News – Organisatsioon Evangeelium Aasiale (Gospel for Asia) on kutsumas kristlasi üles moodustama globaalse palveketi 3. novembril, Rahvusvahelisel palvepäeval tagakiusatud koguduse eest, kuna viimasel ajal on kristlaste tagakius olnud ühel kõrgeimal tasemel. Materjalid palvesündmuse toetamiseks on kättesaadavad veebilehel gfa.org/info/idop. Evangeelium Aasiale asutaja ja president, dr K.P. Yohannan, räägib: „Neilt võetakse nende õigused, nad põgenevad oma kodudest, nende oma perekonna liikmed peksavad neid, vangistus ja märterlus on kõik osa sellest, mida tähendab seista kindlana oma kristlikule usule mitmetes maailma paikades. Me peame seisma koos nendega innukas palves.“ Yohannan räägib, et maailmas on miljoneid kristlasi, keda kiusatakse Kristuse pärast taga. Ta ütleb: „Enne Kristuse tagasitulemist läheb tagakius vaid suuremaks ja me võime seda oodata.“ Araabia kevade vägivald, mis sai alguse 2010. aasta detsembris, milles mitmed Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riigid tõusid üles, oli sageli suunatud otseselt kristlaste vastu. Egiptuses rünnati ja põletati maha vähemalt 40 kopti kristlaste kirikut ja teisi kristlaste omandeid, nagu raamatupoed ja koolid. Kümned tuhanded kristlased on põgenenud vägivalla ja röövimiste eest, mis oli nende kogukondade vastu suunatud Süürias. Kaks enesetapu terroristi ründasid septembris üht Pakistani kirikut, mistõttu sai vähemalt 81 inimest surma ja 140 vigastada. Indias tungiti suurel reedel sisse ühe kristlasest perekonna koju, kus käib koos ka kogudus. Nad olid parasjagu valmistumas õhtusöögiks. Isa ja poeg peksti tõsiselt läbi vaid põhjusel, et inimesed tahtsid kristlasi oma kogukonnast välja ajada. „Piibel ütleb meile, et õige inimese palve toob muutuse,“ rääkis Yohannan. „Möödunud aastasel rahvusvahelisel palvepäeval me palusime teil palvetada pastor Ugyen’i vabanemise pärast, kes oli vangistuses selle eest, et ta oli näidanud filmi Jeesusest ja juhtis inimesi uskuma temasse. Tema imeline vabanemine peale kolme aastat vangistust on tunnistuseks ustavast Jumalast, kes kuuleb ja vastab palvetele. Me ei tohi jätta oma tagakiusatud vendi ja õdesid üksi. Palvetagem kõik nende eest, kes kogevad suurt ohtu selle tõttu, et nad julgelt usuvad ja jagavad Jeesuse armastust.“

Breaking Christian News – Ülemaailmse Emade Palvepäeva (Worldwide Mom’s Day of Prayer – MDOP) asutaja Kathy Coleman teatas sellest, et nende organisatsioon on algatamas intensiivset kampaaniat selleks, et plaanida Emade Palvepäeva sündmusi igas USA osariigis ja igas maailma riigis, laupäeval, 18. jaanuaril 2014. aastal. Proua Coleman alustas Emade Palvepäeva liikumist selleks, et julgustada emasid oma koguduses ja kogukonnas palvetama koos oma juhtide, perekondade ja laste eest. Tema uus kampaania julgustab naisi sel päeval võõrustama emade palvepäeva sündmust oma kodus, kirikus, Facebooki lehel, Twitteris, kultuurimajas, pargis vm. Tema Emade Palvepäeva visioon 2014. aastaks on see, ’et kogu maailmas on emad, kasuemad, õed, tädid, vanaemad ja vana-vanaemad palvetamas 18. jaanuaril. Jumal on põnevil vaatamata sellele, kus nad seda läbi viivad! Meil on tohutu suur maailma kaart meie kontori seinal, mis näitab meile, kus 2014. aasta emade palvepäeva sündmusi peetakse. Me tahame märkida iga USA osariigi ja iga riigi maailmas, et see on sel päeval kaetud palvega.“ Käesolev on 17. aasta, mil Emade Palvepäeva peetakse paljudes osariikides ja välisriikides. Visiooni kohta saada naised igas riigis samal päeval palvetama, ütleb Kathy: „Inimesed küsivad, et kas ma tõesti usun, et see on võimalik? Minu esimene mõte on, et Jumalaga on kõik võimalik. Ma usaldan teda, vaatamata sellele, milline on tulemus.“ Info momsdayofprayer.com

Charisma News – Film Seasons of Gray (Hallid aastaajad): kaasaegne Joosepi lugu, esilinastub USA kinodes üle kogu riigi 18.oktoobril ning see jagab ajakohaseid vastuseid iidsele küsimusele: „Miks juhtuvad halvad asjad headele inimestele?“ „Kui sa oled inimene, siis oled kindlasti kogenud pettumust ja segadust ning Hallid aastaajad lugu on sulle mõistetav,“ rääkis Todd Wagner, vanempastor filmi tootnud Watermark Community kogudusest, Dallasest, Texase osariigist. Film on kulminatsiooniks ühe Watermark koguduse töölise ja praeguse Aafrika misjonäri, Paul Stehlik’i, ligi kümne aasta pikkusele unistusele jagada Piibli lugusid filmi kaudu nii, et need lood oleks toodud kaasaegsesse kultuuri konteksti kaasaegsetele vaatajatele. Seasons of Gray (Hallid aastaajad) räägib armastatud loo, mis on tuhandeid aastaid vana, kaasaegsel viisil nii, et see jõuab kaugemale kristlikust kogukonnast ka põhivoolu vaatajateni. Mõjukas lugu Brady Grayst (Andrew Cheney), kahekordelt leseks jäänud mehe lemmikust pojast, saab alguse ühes Texase rantšos. Peale seda kui Brady isa on ta üle valanud tunnustuse ja kingitustega, saab tema pool-vendadel kõrini tema priviligeeritud positsioonist ja ülbest suhtumisest, ning nad löövad ta perekonna rantšost välja tugeva hoiatusega, et ta iial ei pöörduks tagasi. Brady’t ootab ees hullumeelne üles ja alla elu, kui ta püüab oma elu taastada, leida töö, saades aga valesüüdistuse seksuaalses ärakasutamises heidetakse ta vanglasse. Kogu loo jooksul jääb Brady pühendunuks oma usule, vaatamata kahtlustele oma elu eesmärgi ja plaani suhtes ning õpib tõelise andestuse tähendust. „Seasons of Gray on inspireeriv lugu, mis tõestab, et läbi heade ja halbade aegade, on Jumal sinuga,“ rääkis Rick Santorum, kes on EchoLight Studios tegevjuht ja filmi levitaja. „Kõige kaotamine on see, mis tegi Joosepist selle, kes ta oli. Vaatamata läbielatud äärmistele raskustele, jäi ta ustavaks Jumalale ja perekonnale. Mina-keskses kultuuris, milles me elame, jagab see film võimsalt seda olulist sõnumit.“ Filmivõtteid juhtis Stehlik ise ning filmi käsikiri oli kirjutatud tema naise Sarah poolt. Filmivõtetel kasutati professionaalset meeskonda ja juhtivaid näitlejaid. Rollijaotus meelitas kohale üle 250 näitleja, kaasaarvatud mõned näitlejad, kes tegid oma proovid kaugelt, Los Angelesest. Umbes 400 vabatahtlikku, peamiselt Watermarkist, aitasid filmivõtetel kaasa erinevates ülesannetes. „Inimesed küsivad minult, et miks ometi peab üks kogudus filmi tegema? Ja mina vastan, et miks ometi ei peaks üks kogudus tegema kõike selleks, et levitada sõnumit rahust, lunastusest ja lootusest?“ rääkis Wagner. „Me ei püüa jõuda filmitööstusesse, vaid me oleme inimeste töös ning me püüame alati mõjutada üksikisikute ja perekondade elusid. Sellel filmil on potentsiaali teha just seda.“ Filmikriitikud on kiitnud filmi tugevaid esinejaid ja kõrgeid produktsiooni väärtusi, mis võitsid publiku auhinna San Diego ja San Antonio kristlikel filmi festivalidel. Menukas kirjanik Max Lucado on samuti toetanud seda filmi. Ta ütleb: „See kaasaegne ümberjutustus Joosepi loost on väeline meenutus sellest, et Jumal kannab meid läbi, vaatamata olukordadele, lunastuse ja uute alguste paika.“ Filmi produtsent ja redaktor, Chris Mano, ütleb: „Joosepi lugu on mitmel viisil lugu Jeesusest. Me tahame näidata seda, kuidas Jumal pöörab heaks selle, mida inimene kavandas kurjaks. Oleme põnevil sellest, et filmil on võimalus tuua see sõnum laiemale vaatajaskonnale.“

Gateway News – Üks Maroko kristlane, kes vangistati evangeeliumi kuulutamise eest, vabastati ajutiselt. 34-aastasele Mohamed el Baldile, Ain Aicha linnast, määrati 3.septembril toimunud kohtu istungil 2,5 aasta pikkune vangistus ja 600 dollari suurune rahatrahv ’moslemiusulise inimese usu kõigutamise eest.’ El Baldile anti aga 26.septembril Fes’i Apellatsiooni kohtus teada, et ta lastakse vabaks. Maroko Inimõiguste Kaitse Assotsiatsioon on rõõmus selle ootamatu vabanemise osas. Assotsiatsiooni president, Mohamed Oulad Ayad, ütles World Watch Monitorile: „Riigi sisene ja rahvusvaheline surve on lõpuks ära tasunud. Protsess, mis viis kohtuotsuseni oli ebaseaduspärane. Samuti ei olnud süüdistajad kohtuprotsessil kohal.“ El Baldi arreteeriti peale seda, kui tema koju tehti 28. augustil haarang ja kõik tema usuga seotud esemed, konfiskeeriti. Ta arreteeriti ja mõisteti süüdi veidi rohkem kui nädala jooksul. Seejärel kaebas tema perekond selle otsuse edasi inimõiguste organisatsioonide ja advokaatide abiga. See karm 30-kuuline vanglakaristus tõi esile tugeva mobilisatsiooni üle kogu maailma. Algatati internetipõhine petitsioon kuningas Mohamed VI’le, et paluda tema vabastamist. Maroko Inimõiguste Kaitse Assotsiatsioon teatas ka El Baldi halvast kohtlemisest vanglas. „Esimesest vangistuse päevast alates peksid teised vanglakaaslased seda noort meest tema usu pärast. Kes neile teatas, et mees on kristlusesse pöördunud,“ küsis Ayad. Ka El Baldi perekonda, kes elab Ain Aicha külas, ei säästetud, nad kannatasid diskrimineerimist teiste külaelanike poolt. „Nad elavad isolatsioonis ja väga vähesed inimesed liginevad neile. See on teistlaadne vägivald, mis näitab, et Maroko ühiskond ei tunnusta teisi religioone,“ märkis Ayad. „See tõstab esile suurema probleemi, mis ähvardab kogu Maroko ühiskonda. Me oleme tunnistajaks sallimatuse kultuuri tõusule, mida islamistid on edasi kandmas.“ Ayad käib võimudele ka peale, et nad võtaksid tõsiselt oma vastutust kaitsta iga Maroko elaniku õigusi. „Ma soovitan ka usu ja poliitika lahusust, mis oleks võimaluseks võidelda kasvava sallimatuse vastu riigis,“ lisas ta. Alates 2011. aastast on Maroko valitsust juhtinud mõõdukas Islamistlik Õigluse ja Demokraatia Partei. Maroko on monarhia, kus elab ligi 33 miljonit inimest ja islami usku peetakse selle kuningriigi usuks. Kuningas Mohammed VI tiitliks on ’usklike vürst.“ Iga katse moslemit mõjutada on ebaseaduslik. Karistusseadustiku artikkel 220 kohaselt on iga katse peatada ühe või rohkema isiku usu praktika või usulisel koosolekul kohalkäimine ebaseaduslik ning seda võib karistada kolme kuni kuue kuulise vangistuse ja 200 kuni 500 dirhami ulatuses trahviga. Artikkel kohaldab sama karistust ka isikule, kes tarvitab stiimuleid ’moslemi usu kõigutamiseks,“ või et pöörata teda teise usku.16. aprillil andis Maroko kõrgeim usuline võim, Ulemas Ülemnõukogu, välja fatwa, mis avaldati riiklikus araabiakeelses Akhbar al-Youm’i lehes. Selles oli kirjas, et moslemid, kes hülgavad oma usu, tuleks ’mõista surma’. Selle fatwa väljaanne on tõstatanud küsimusi võimalike tulemuste kohta, eriti kristlusesse pöördunute hulgas. Open Doors Maailma vaatluse nimekirjas on Maroko 39. kohal. See on nimikiri riikidest, kus on raske oma kristlikku usku praktiseerida.

Charisma News – Viimane traagiline juhtum sadade Aafrika immigrantidega, kes uppusid Itaalia vetes, Lampadusa saare lähistel, kannab endas laiemat lugu. See ei ole vaid lugu parema elu tahtmisest. Sageli on nad põgenemas tagakiusu või konflikti eest kodumaal ning maksavad kogu elu säästud smuugeldajatele, kes lubavad neile pääsu turvaliselt Euroopa sadamasse. Laeva uppumine möödunud neljapäeval, mis kandis umbes 500 immigranti ning tappis vähemalt 232 neist, on viimane õnnetus paljudest, milles haavatavad immigrandid maksavad oma eluga peale seda, kui laevad, mida kirjeldatakse ’meresõidukõlbmatuteks’ lihtsalt ütlevad üles. Habeshia Agentuuri esimees, isa Mussie Zerai, kes töötab nende immigrantide heaks, usub, et enamik neist inimestest, keda möödunud nädalane laevahukk puudutas, olid kristlased. Ta ütles: „Ma vaatan ellujääjate nimekirja ja 90% neist on kristlased. Nad tulevad Eritreast ja Etioopiast. Olukord on väga halb, sest poliitiliselt on Eritreas diktaator ning nad elavad ilma igasuguse vabaduse ja demokraatiata. Paljusid kristlasi kiusatakse taga nende usu pärast. Praegusel hetkel ei ole neil kerge Eritreas elada.“ Üks Etioopia immigrant, kes jäi sarnase Vahemere ületuse ellu, jõudis Euroopa meediasse möödunud aastal, kui 5 inimõiguste gruppi kirjutasid kirja tolleaegsele Hollandi immigratsiooni ja asüüli ministrile, et paluda talle õigust jääda. Abu Kurke Kebato, oma varastes 20-ndates aastates, oli üks üheksast ellujäänutest paadis, mis kandis 72 inimest. Nad lahkusid Liibüast, olid kaks nädalat meretuultes ning triivisid siis tagasi Liibüa rannikule. Kurke Kebato rääkis BBC uudistele, et Liibüa võimud arreteerisid ta seejärel hetkel, mil ta oli teel kirikusse. Viis inimõiguste organisatsiooni kirjutasid oma kirjas: „Peale sunnitud tagasipöördumist Liibüasse 2010. aastal, peeti hr Kurke Kebatot kaheksa kuud vangistuses, mille jooksul pidi ta taluma piinamist, julma, ebainimlikku ja alandavat kohtlemist.“ Seejärel tegi ta teise katse jõuda Euroopasse koos oma naisega ning sel korral see neil õnnestus. Kuid nad pidid saama Hollandist deporteeritud, kuni inimõiguste organisatsioonid sekkusid. Nüüd elab ta seal ja ütleb, et ta on ’õnelik demokraatias.’ÜRO Pagulaste ülemkomissar, Adrian Edwards, nõustub et paljudel migrantidel ei näi olevat muud võimalust, kui põgeneda oma kodumaalt, kui asi on jõudnud elu ja surma küsimuseni. „Sul tuleb mõelda tragöödiale, mis selle taga on, sest paljud neist inimestest on tõenäoliselt põgenenud sõja eest, tegakiusu eest, inimõiguste rikkumise eest nende oma riigis, nii et see on tohutu tragöödia millel on palju kihte,“ rääkis ta BBC’le. Laev küll väljus Liibüast, kuid paljud selle reisijad olid juba reisinud pika vahemaa oma püüdes jõuda Euroopasse. ÜRO andmeil olid enamik laeva reisijatest pärit Eritreast ja Somaaliast, mis on umbes 3000 km Liibüa rannikust. Immigrantide arv, kes on saanud surma oma püüdes jõuda Euroopasse viimase 25 aasta jooksul, on tõusnud peaaegu 20 000ni. Paavst Franciskus, kelle esimene ametlik külaskäik saarele oli juuli kuus, et olla tunnistajaks massilisele migrantide saabumisele, mõistis hukka ’globaalse ükskõiksuse’ immigrantide täbara olukorra suhtes ja ütles, et see juhtum on ’ülekohus’, nimetades möödunud reede ’pisarate päevaks.’ ÜRO andmetel püüab umbes 3000 inimest igas kuus põgeneda Eritreast ning inimõiguste grupid on öelnud, et sellest riigist on saamas tohutu suur vangla, kus on hinnatavalt 10 000 poliitvangi. Somaaliat on samal ajal laastanud kaks aastakümmet kestnud sõda ning suur osa sellest on islamistliku militaargrupi, al-Shabab’i, kontrolli all. Üle 30 000 immigrandi on käesoleval aastal sisenenud Itaaliasse mere kaudu, nende hulgas 7500 inimest Eritreast, 7500 Süüriast ja 3000 Somaaliast. Zerai ütleb, et rahvusvaheline kogukond peab tegema rohkem. Asüüli andmine vähestele ei ole piisav, ütleb ta. „Kogu massimeedia, kõik rahvusvahelised organisatsioonid ja tsiviilühiskond peab tõukama tagant rahvusvahelist kogukonda tegema midagi selleks, et olukorda muuta,“ ütles ta World Watch Monitor’ile. „Eritreas, isegi Etioopias, me vajame rohkem vabadust, demokraatiat ja rahu. See on lahendus. Me võime anda peavarju, aga see ei ole lahendus.“ Mai kuus teatas World Watch Monitor, et usuline tagakiusamine Eritreas on oma ’kõrgeimal tasemel ning halvenemas.’ Open Doors andmeil on Eritreas vangistuses umbes 1200 kristlast, kes on vangistatud just oma usu tõttu, kuigi mõngatel hinnangutel on see arv kuni 3000. Eritrea on 10. kohal Open Doors maailma vaatluse nimekirjas, mis järjestab 50 riiki maailmas, kus kristlased on kõige suurema surve all oma usu pärast. „Kui Eritreas avastatakse mõni kristlane, siis nad arreteeritakse ning neid peetakse laeva konteinerites militaar laagrites. Open Doors andmeil arreteeriti 2012. aastal vähemalt 105 kristlast ja teadete kohaselt suri vanglas 31 kristlast.

Charisma News – Kasvades üles moslemina Süürias, igatses Karim Shamsi-Basha Jumala järele, keda ta ei peaks kartma. Islami maailmas oli taolist ideaali väga võimatu kohata. Olles kolinud Ameerika Ühendriikidesse ja kogedes imet ja Jumala lõpmatut halastust, sai see idee aga reaalsuseks tema jaoks. 1992. aastal kannatas Shamsi-Basha äkilist aju aneurüsmi, mis viis ta terveks kuuks ajaks koomasse. Arstid ütlesid ta naisele, et tal on vähem kui 10% võimalust elada esimene öö üle. Kui ta koomast välja tuli, algas ta elus üks rännak, mis võttis 20 aastat ja palju raskusi, selleks, et võtta Jeesus täielikult vastu oma Päästjana. Tema elu kogemused juhtisid ta kirjutama raamatu pealkirjaga ’Paulus ja mina,’ milles on peatükid apostel Paulusest, kelle pöördumine kristlusesse leidis aset teel Damaskusesse, Süürias.Shamsi-Basha rääkis, et ta praktiseeris islamit väga tõsiselt teismelisena. Ta palvetas viis korda päevas ja kõndis iga päev enne päikesetõusu mošeesse. „Kasvades üles moslemina, otsisin ma Jumalat, keda ma võiksin rohkem armastada kui karta,“ rääkis Shamsi-Basha. „See ei olnud mulle kättesaadav. Armastus on islamis küll olemas, kuid see ei ole peamine ohver. Kristluses on see täielik ohver. Mida ma ütleksin on see: selle asemel, et pöörata oma selga islmile, avasin ma oma südame Jumala armastusele Issandas Jeesuses Kristuses.“ Shamsi-Basha rääkis, et tema neurokirurg ütles talle peale aju aneurüsmi, et ta on näinud väga üksikuid inimesi täielikult taastumas ning soovitas tal leida põhjuse, miks ta ellu jäi. See viiski mehe pikale rännakule kristluse suunas. Selle rännaku jooksul elas Shamsi-Basha üle lahutuse, ühe teise suhte läbikukkumise, oma vanema kaotuse ja kodutuse perioodi. Oma isa surma järgselt rääkis ta perekonnale oma teoloogia muutumisest ning üllataval kombel ei pahandunud nad sellest. Shamsi-Basha kaks õde, praktiseerivad siiani islamit. Oma raamatus ’Paulus ja mina’ ei kirjuta ta midagi negatiivset islami kohta, kuid tal on sõnum kõigile neile, kes seda praktiseerivad: „Ma tahaksin öelda igale moslemile, kes ei nõustu minuga. Piiblis räägitakse armastusest enam kui 500 korral. Kui sa aga loed Koraani, siis sa leiad, et seda sõna on mainitud vähem kui 30 korral. Ma arvan, et see asi väärib uurimist.“

CBN News – Ameerika pastor, kes on oma kristliku usu pärast Iraanis vangistuses, teab nüüd, et president Barack Obama kõneles tema kasuks. Pastor Saeed Abedini on teadlik, et president nõudis Iraani presidendilt Hassan Rouhani’lt tema vabastamist. American Center for Law and Justice teatas, et pastor Saeedi Iraani perekond sai esmaspäeva varahommikul teda Evini vanglas, Teheranis, külastada ja suhelda läbi klaasseina. Iraani uudiste allikad teatasid Obama telefonikõnest president Rouhani’ga, mille jooksul ta tõstatas Saeed’i juhtumi, koos teiste vangistatud ameeriklaste juhtumitega. Obama kõnelus Rouhaniga oli esimene vestlus Ameerika ja Iraani presidentide vahel 34 aasta jooksul. Asjasse pühendatud inimesed märkisid, et see tõi märkimisväärset julgustust Abedini perekonnale. Naghmeh Abedini, kes kutsus Obamat üles kõnelema tema mehe huvides, on varem võtnud sõna presidendi tõrksuse osas seda teda. Nüüd nimetab Naghmeh seda toetust ’kõige julgustavamateks uudisteks’ peale seda, kui ta mees vangi mõisteti. „Ma olen väga tänulik president Obamale, et ta astus Saeedi ja teiste Iraanis vangistatud ameeriklaste kaitseks välja,“ ütles Naghmeh. „See areng on tõeline vastus palvetele. Ma palun president Rouhanit, nagu ma olen seda teinud kogu möödunud nädala, et ta vabastaks Saeedi, et ta saaks pöörduda tagasi koju ja perekonna juurde Ameerika Ühendriikides. Iraan on hiljuti vabastanud 80 vangi, keda hoiti nende usu tõttu kinni. Ma palvetan, et me saaksime Saeedi lisada sellesse nimekirja üsna pea,“ rääkis ta.

Charisma News – Selleks on tavaliselt vaja midagi enamat, et Skłli Barkeri silmi pisaraid tuua. Kuid see, mille tunnistajaks ta möödunud pühapäeval oli, on midagi, mida lihtsalt ei juhtu Islandil. „Mu naine nuttis minu kõrval,“ rääkis Skłli. „Ja siis hakkasin mina nutma. See on lihtsalt hämmastav.“ See algas, kui paar inimest tõusis püsti Franklin Grahami evangeelse sõnumi lõpus ja enne kui arugi sai, olid juba rahvahulgad tunglemas lava ette, õlg-õla kõrval, sajad inimesed seismas ka vahekäikudes. Inimesed tahtsid kohtuda Jeesusega ning olid nõus seda valjult välja kuulutama. Häälega palvetama. Skłlile ei meeldi olla liigselt dramaatiline, ta on põline 40-ndates eluaastates islandlane ning on näinud Islandi rahva olemust, kui asi puudutab Jumalast või millestki vaimulikust rääkimist. „Siin käib ringi nali, et me oleme ’jäätunud valitud,’“ räägib ta. „Aga see ongi tõsi. Islandil inimesed ei näita oma tundeid välja. Nii, et see on midagi teistsugust, kui islandlane tuleb ette Jeesust vastu võtma. Kristlaste jaoks on siin olnud tõeline võitlus.“ Skłli võtab ühe lausega kokku viis aastat kestnud pastorite ja ärijuhtide grupi palved. Ta paneb sõnadesse selle, mida Islandi Lootuse Festival tähendab ürituse korraldanud komitee liikmetele, kes on üheksa kuud teinud tugevat tööd: „See annab meile lootust,“ ütleb ta. „See oli mitmel viisil justkui lapse sünd,“ rääkis Lootuse Festivali direktor, Ragnar Gunnarsson. „Tohutu kogemus. See on see, mille eest me oleme palvetanud.“ Sigurros on naine, kes töötab riigi valitsuse keskkonna ministeeriumis ning aitas festivalil kaasa kohanäitajana. Ta ütleb: „Ma loodan, et see on esimene samm ärkamise suunas. See on olnud väga julgustav kogemus minu vaimulikus elus. Tõeline õnnistus on näha nii paljusid inimesi tulemas ette.“ Hingehoidjate puuduse tõttu paluti ta pühapäeva õhtuks appi hingehoidjate meeskonda. Sel õhtul nõustas ta 50-aastast Soffia’t ja tema teismelist tütart, Sara’t. Mõlemad on aeg-ajalt käinud kirikus, mis on üsna tüüpiline Islandil. „Nad mõlemad on kuulnud evangeeliumi, kuid vajasid tõuget otsuse tegemisel,“ rääkis Sigurros. „Mõlemad, nii Soffia kui Sara tahtsid Kristust oma ellu vastu võtta. Mul lihtsalt voolasid rõõmu pisarad, ma olin nii õnnelik,“ rääkis Sigurros, kes oli hämmingus sellest, kuidas Jumal teda kasutas. „Ma palvetasin sel ajal, kui Franklin rääkis, et Jumal avaks inimeste südamed kuulma tõde.“ 28. ja 29. septembril toimunud festival tõi kokku umbes 6000 inimest. Lootuse Festivali komitee esimees, Ņmar Kristjąnsson, ütles: „See tähendab väga palju Islandi jaoks. See on uus algus. Midagi väga suurt.“ Kristjąnsson, kes on alandlik ärimees, kes järgis Jumala kutset viis aastat tagasi, koguda kokku pastorid ja juhid palvetama Islandi eest, võtab selle nädalavahetuse kokku ühe sõnaga: „Võrratu! Meil ei ole sõnu, et väljendada oma tänu Franklin Grahamile ja Billy Grahami Evangeelsele Assotsiatsioonile.“

Charisma News – Rahvusvaheline evangelist, Reinhard Bonnke, nägi möödunud nädalavahetusel sadu inimesi tulemas Kristuse juurde ja saamas terveks Heade Sõnumite krusaadil Orlandos, Floridas, ning samal ajal teatas ta ka oma teenistuse plaanidest, pidada veel evangeelseid koosolekuid üle kogu Ameerika järgmisel aastal. Bonnke ja Kristus Kõigile Rahvastele president, Daniel Kolenda, kasutasid laupäeva õhtust teenistust Amway keskuses, kuhu oli kogunenud üle 12 000 inimese, et rääkida oma plaanidest järgmise krusaadi suhtes Raleigh linnas, Põhja-Karoliinas, 16.-17. mail 2014, millele järgnevad teised linnad. „Peale seda järgneb krusaad, krusaadile päris tihedalt ja Jumal on meiega,“ kuulutas Bonnke. „Meie Jumal on võimeline. Ta on võimeline õnnistama Ameerikat päästmisega nagu ei kunagi varem. Me ei vaata minevikku; me vaatame tulevikku ja evangeelium on meie rahva tulevik, Jeesuse nimel.“ Kolenda lisas hiljem: „See on vaid ühe liikumise algus, mis liigub ühest osariigist teise .. Jumal on pööramas mõõna ja me saame nägema, kuidas Jumala Kuningriik lükkab pimeduse välja.“ Tüüpilisel Bonnke viisil, jagas see 73-aastane evangelist julget evangeeliumi sõnumit, mis oli põimitud lugudega elust, tema vestlustest uskmatute, skeptikute ja ateistidega. „Saksamaal minult küsitakse: ’Kas sa ei võiks veidi pehmemalt jutlustada?’ Aga ma olen kogenud evangeeliumi väge. Ma räägin kogemusest. Ja kuna ma tean, et see toimib, siis sellepärast ma jutlustan nii, nagu ma jutlustan. See toimib ... ma olen elav tõend sellest, et Jeesuse nimes on vägi.“ Bonnke kasutas salmi Ilmutuse raamatust 3:20 („Vaata, ma seisan ukse taga ja koputan ...“) oma keskse tekstina, esitades rahvale väljakutse lubada Jeesus tulla oma südamesse ja lüüa välja elu ’vale partner – kurat.’ „Seal, kus kurat lahutas, seal Jeesus liidab sinu elule,“ kuulutas ta. „Sa lahkud siit areenilt, siit Amway keskusest, inimesena, kes on päästetud, pestud ning kelle elule liidetakse õnnistusi igal päeval.“ Laupäeval lõppes Heade Sõnumite teenistus Orlandos, nii nagu eelnevalgi õhtul, kümnekonna tunnistusega sellest, kuidas Jeesus oli tervendanud erinevaid vigasid, alates kae eemaldamisest silmadelt ja parandades astmat kuni liigeste parandamiseni. „Ma ei ole õpetaja – ma olen evangelist – kuid ma tahan teile õpetada jumalikku matemaatikat,“ ütles Bonnke rahvale. „Jeesus teeb miinusest plussi. Ta teeb negatiivsest positiivse. Ta pöörab läbikukkumise eduks. Ta pöörab põrgu taevaks ja orjuse vabaduseks. See on evangeeliumi lugu!“

Orlando Sentinel – Viimased 35 aastat on see saksa päritolu ja nüüdseks ameerika kodakondsuse saanud pastor kuulutanud evangeeliumi üle kogu Aafrika kontinendi, tema kaudu on kristlusesse pöördunud hinnatavalt 72 miljonit inimest ning mõnel pool Ameerikas nimetatakse teda ’Aafrika Billy Grahamiks.’ Nüüd on Reinhard Bonnke aga pööramas oma krusaadi evangelismi Ameerika poole ning ta alustab Orlandost, kus on olnud tema teenistuse peakorter alates 1999. aastast. Sel reedel (27. septembril) algab tema esimene suur ’Heade Sõnumite’ krusaad Ameerika Ühendiriikides, Orlando Amway keskuses. „See, mida ma olen näinud Jumalat tegemas Aafrikas, ma usun, teeb ta ka siin Ameerikas väga õnnistatud viisil,“ rääkis Bonnke. Amway sündmused, mis on tasuta ja avatud kõigile, toovad ootuste kohaselt täis kogu 20 000 inimest mahutava areeni. Bonnke plaanib teatada reedel ka teised linnad, mida ta plaanib oma üle-riigilistel krusaadidel külastada. Üle 250 Orlando koguduse võtavad osa selle kahe-päevase sündmuse korraldamisest. One Church koguduse pastor Longwoodist, Ron Johnson, ütles, et ta ei ole taolist kogukonnaülest pühendumist näinud alates sellest, kui Billy Graham käis Orlandos 30 aastat tagasi. „Ma ei tea ühtki inimest alates Billy Grahamist, kes oleks saanud kogudusi niimoodi ühendada, nagu Reinhard on seda siin linnas teinud,“ ütles Johnson. Eelnevalt sellele ettevõtmisele, oli selle 73-aastase evangelisti fookus Ameerika Ühendriikides peamiselt raha kogumine Aafrika misjoni jaoks. Iseseisva heategevusühingute tegevust hindava organisatsiooni, Charity Navigator, andmeil kogus ta 2012. aastal selleks 12 miljonit USD. Kuid evangelist ütles, et Jumal kõnetas teda, ning ütles, et Ameerika ei pea olema ainuüksi korjanduskarp Aafrika jaoks – ka Ameerika vajab saada päästetud. „Iga uus põlvkond on uus viljasaak, mis tuleb Jumalale lõigata,“ ütles Bonnke. „Jumalal ei ole lapselapsi. Tal on vaid lapsed, nii et uuesti-sünd kristlaseks ei ole automaatne asi.“ Aafrikas on Bonnke peaaegu kõigis majapidamistes tuntud nimi. Ameerikas on ta pigem tuntud nelipühilaste ja karismaatikute poolt, rääkis Robert Rhoden, kes on Calvary Assembly ajutine pastor Orlandos. Küsimus on selles, kas Bonnke sõnum tervenemisest ja otsesest jumalikust sekkumisest kõnetab ka laiemat Ameerika kuulajaskonda, rääkis Rhoden. „Ühendriikides on palju rohkem küünilisust. Meie palve on see, et Jumal saadaks õiged inimesed krusaadidele, kes on avatud ja vastuvõtlikud sellele sõnumile,“ rääkis ta. Bonnkel ei puudu ka kriitikud, kes seavad kahtluse alla nii tema hinnangud rahvahulkade kohta (1,6 miljonit ühel Nigeeria sündmusel), kui ka usu läbi toimunud imed, milles haiged on saanud terveks, pimedad nägijaks ja surnud ärganud. Nad omistavad tema võite Aafrikas ja vähemat edu Euroopas sellele, et tema sõnum haakub Aafrika ebauskude ja uskumustega üleloomulikku. Kuid nende jaoks, kes on oodanud seda, et Bonnke pööraks oma tähelepanu Ühendriikidele, on ta jutlustaja õige sõnumiga, õigel ajal. Orlando Church in the Son, juhtiv pastor, Alex Clattenburg, ütles: „Ma ei usu, et oleks paremat aega, mil ta võiks esile tulla, sest inimesed on murtud. „Ma usun, et ta on just selle aja jaoks ette valmistatud.“ Bonnke rääkis, et tema missioon on tuua rahu vaevatud rahvale. Ta ütles: „Ma olen näinud, kuidas terved riigid on saanud raputatud Jumala väe poolt. See kogemus Aafrikas on teinud minust ravimatu uskliku, et Jumal teeb seda ka teistes maailma paikades. Ja ma palvetan Ameerika eest.“

Breaking Christian News, Charisma News – Iraanis vangistuses oleva pastori Saeedi naine Naghmeh, andis möödunud esmaspäeval Iraani presidendi ÜRO delegatsioonile üle isiklikult kirja, milles palub tungivalt oma mehe vabakslaskmist. Kohtumine sai teoks, kuna Naghmeh oli osalemas ühes New Yorgi hotellis toimuval intervjuul. Tuli välja, et Iraani delegatsioon peatub samas hotellis. Hetkel, mil Naghmeh oli rääkimas reporteriga, kõndis Iraani delegatsioon, koos president Hassan Rouhani’ga, läbi hotelli fuajee liftide poole. Naghmeh ligines delegatsioonile ja püüdis end tutvustada president Rouhanile, kui lifti uksed sulgusid. Farsi keeles kõneledes, sai ta presidendi delegatsioonile rääkida oma abikaasast, kes on Evini vanglas oma usu tõttu ning palus tema vabastamist. Ta rääkis delegatsioonile ka seda, et tahab edastada oma abikaasa, pastor Saeedi kirja presidendile. Üks delegatsiooni liige võttis kirja vastu ja lubas selle president Rouhanile edastada. Vaid mõned tunnid hiljem sai Naghmeh hotelli fuajees rääkida ühe teise Iraani delegatsiooni liikmega ning andis ka temale koopia sellest kirjast. Naghmeh ja American Center for Law and Justice on lootusrikkad, et president Rouhani tegutseb kiiresti pastor Saeedi vabastuse osas nii nagu ta on seda teinud mitme teise vangiga Iraanis viimastel päevadel. Iraan teatas 80 süümevangi vabastamisest, kui president oli lahkumas Iraanist, et suunduda USAsse ÜRO kohutmisele. Kahjuks aga näib, et pastor Saeed ei olnud nende vabastatute hulgas. Täna, 26. september tähistab ühe aasta möödumist pastor Saeedi vangistamisest. President Rouhani otsib rahvusvahelist heakskiitu. Ta kuulab ning nüüd on tal ka pastor Saeedi kiri. Iraani uuele presidendile on ACLJ Be Heard veebilehe kaudu kirjutatud juba üle 80 000 kirja pastor Saeedi vabastamiseks. Üks kirjutajatest oli ka Rev Billy Graham. Ta kirjutas: „Kallis president Rouhani. Ma olen jälginud suure murega pastor Saeed Abedini juhtumit. Ta on ameerika kodanik, kes on hetkel teie riigis vangis. Ta oli Iraanis töötamas, et ehitada lastekodu, kui ta arreteeriti ning mõisteti hiljem 8 aastaks vangi. Tema olukord on saanud järjest kasvavat tähelepanu Ameerika Ühendriikides. Kahjuks on see avalikkuse tähelepanu olnud Iraani suhtes täielikult negatiivne, kuna usutakse, et peamine pastor Abedini vangistuse põhjus oli tema kristlik usk. Nagu te võite teada, olen ma religioosse juhina rääkinud sageli (nii avalikult kui ka eraviisiliselt teie riikliku juhtkonnaga) vajadusest suurema mõistmise ja rahu järele maailma rahvaste vahel. Kui te tulete Ühendriikidesse ÜRO Üldassambleele New Yorgis, siis on minu siiras lootus selles, et leitaks viise praeguste pingete vähendamiseks Ameerika Ühendriikide ja Iraani Islami Vabariigi vahel. Esmaspäevane teade, et teie riik on vabastanud 80 poliitvangi, on väga julgustav. Kuid ma kardan, et praegune avalik tähelepanu, mis ümbritseb Ameerika kodaniku ja pastor Abedini jätkuvat vangistust, võib edendada seda kahju selle suhte osas, mis on juba niigi habras, meie kahe riigi vahel. 26. septembril, mis tähistab pastor Abedini 1 vangistuse aasta täitumist, osalevad tuhanded inimesed palvekoosolekutel enam kui 70 USA linnas, hüüdes Jumala poole, et teie riik vabastaks selle abikaasa, isa ja Jumala sulase. Mina liitun nendega ja palun teid lugupdamisega vabastada pastor Saeed Abedini vanglast. Ma usun, et selline tegu omaks positiivset mõju meie rahvale ning meie juhtkond võib vaadata seda kui märkimisväärset sammu pingete vähendamise suunas. Lugupidavalt teie, Billy Graham.“

National Back to Church Sunday – Üleriigiline ’Tagasi kirikusse pühapäev’ USAs, murdis sel aastal taas kõik rekordid, kui hinnatavalt 3 miljonit inimest võttis möödunud pühapäeval sellest osa. See ettevõtmine oli rekordi juba purustanud nende kirikute hulga poolest, kes sel aastal osalesid. 21 491 kogudust kõigist 50 USA osariigist oli end kirja pannud, see oli 8339 kogudust rohkem kui möödunud aastal ehk osalejate arv kasvas 63% võrra. „See kampaania ergutas meie liikmeid taas kutsuma inimesi kogudusse,“ teatas PennHills Esimene Baptisti kogudus, Pennsilvaniast, peale seda sündmust. Auburn Baptisti kogudus Christiansburgist, Virginia osariigist, kirjutas: „See päev oli väga edukas. Meie kirik oli täis rahvast, pühapäevakooli klassid olid lapsi täis ja parkla ujutas üle autodest.“ Osalenud kogudused teatasid keskmiselt 31% jumalateenistustel osalemise kasvust ning 35% kogudustest teatasid, et neil oli inimesi, kes tegid otsuse võtta Kristus oma ellu vastu või pühendada oma elu taas Jumalale.“ Tagasi kirikusse pühapäev on üleameerikaline liikumine, mis kutsub ameeriklasi tagasi kirikusse ning julgustab koguduse liikmeid teisi inimesi kutsuma. 84% osalenud kogudustest teatasid, et sellise spetsiaalse sündmuse läbiviimine motiveeris nende koguduse liikmeid kutsuma oma pereliikmeid ja sõpru. See on igaaastane kogukonna-põhine kampaania kogudustele, mis julgustab selle liikmeid ja annab neile vahendid, et kutsuda oma naabreid, sõpru ja lähedasi tagasi kogudusse, samas pakkudes ka igale inimesele kogukonnas võimaluse leida üks sõbralik kogudus. Tagasi kirikusse pühapäevad said alguse ühe uuringu tulemusel, mis näitas, et 82% inimestest tuleks kogudusse, kui keegi tuttav neid kutsuks, kuid samas, ainult 2% koguduse liikmestest kutsus inimesi endaga kirikusse kaasa. Järgmise aasta ’Tagasi kirikusse pühapäev’ on plaanitud 21. septembrile 2014. Rohkem infot kõige selle kohta leiad veebilehelt backtochurch.com.

Charisma News – Kõikjal üle maailma, alates Seoulist kuni Seattle’ni, on miljonid üliõpilased kogunemas täna, 25. septembril, oma kooli lipumasti juures, et palvetada oma kooli, sõprade, juhtide ja riigi eest. Täna on ’Kohtume lipumasti juures’ (See You at the Pole™) palvekogunemise päev. Õpilased teevad seda tundide välisel ajal – enne või pärast kooli, tundide vaheajal või lõuna ajal. Kohtume Lipumasti juures on Liberty Counsel’i eestvedamisel korraldatav päev. Liberty Counsel’i asutaja ja esimees, Mat Straver, ütles: „Ameerika revolutsioonile eelnes ärkamine. Ameerika sündis palves ja see hoitakse alal samuti palves.“ Kohtume lipumasti juures sai alguse 1990. aastal ühes Ameerika koolis, kus 10 õpilast kogunes oma kooli eest palvetama. Nüüd 23 aastat hiljem kogunevad miljonid õpilased üle maailma kooli lipumasti juures, et oma kooli eest palvetada.

Charisma News – Open Doors USA kutsub kristlasi üles palvetama Peshawar’is, Pakistanis, pühapäeval toimunud tapatalgute ohvrite ja nende perekondade eest. Reuters’i andmetel õhkisid kaks enesetapu terroristi end Pakistanis ühe Anglikaani kiriku läheduses peale missat, tappes vähemalt 78 inimest. Reutersi andmeil tabas plahvatus ajaloolist Kõigi Pühade kirikut hetkel, mil sajad koguduse liikmed, kellest paljud on naised ja lapsed, olid hoonest väljunud. Hinnatavalt 100 inimest sai haavata. Talibaniga seotud militaarne grupp, TTP Jundullah, võttis vaid mõni tund peale plahvatust endale vastutuse toimunu eest. Keenias, on Somaalis baseeruv, al-Qaidaga seotud militaarne grupp al-Shabab, võtnud vastutuse Westgate ostukeskuses Nairobis toimunud rünnaku eest, milles hukkus 62 inimest ja ligi 200 inimese sai vigastada, kümned inimesed on veel jäänud kadunuks. Surnute hulk võib veel tõusta. Open Doors USA täitevjuht ja president, David Curry,  ütleb: „Need kaks rünnakut on näited sellest, kui ohtlik on olla kristlane või seotud Lääne maailmaga Pakistanis, Keenias ja paljudes teistes riikides üle maailma. Pole kahtlustki, et need rünnakud kasvavad intensiivsuselt ja sageduselt. Me palume kõigil kristlastel palvetada nende vägivaldsete rünnakute süütute ohvrite, nende perekondade ja kogukondade eest. Meil tuleb seista müüripraos nende eest.“ Al-Shabab ütleb, et rünnak tuli kättemaksuks Keenia militaarse operatsiooni eest Somaalias, mis algas ligi kaks aastat tagasi. Open Doors töötaja, kes on lähedaselt seotud operatsiooniga Keenias, kommenteeris: „Me palume kõiki toetajaid maailmas liituda meiega Keenia eest palvetamisel, kui riik jõuab selgusele kogu selles õudsas rünnakus. Meie palved tõusevad üles kõigi nende eest, kes on kaotanud lähedased. Me palume Jumala tervendavat puudutust vigastatutele. Nairobis on väga tugev kristlaste osakaal ja me palume, et kogudusel oleks võimalus ja julgus esile tuua Kristuse iseloomu keset kõiki neid olukordi. Me palume, et see, mida ründajad plaanisid kurjaks, saaks Jumala poolt pööratud heaks.“ Keenia on Open Doors 2013. aasta maailma vaatluse nimekirjas 40. kohal kristlaste tagakiusu poolest. Selle andmeil on ’islami äärmuslik suund oluliseks vaenulikkuse allikaks kristlaste vastu Keenias. Suguharude vastandumine on samuti esilekerkiv osa tagakiusu dünaamikas. Keenia, terve riigina, on Maailma vaatluse nimekirjas uus nähtus. Kasvanud vägivald kristlaste või koguduste vastu on ebatavaline ning suur osa sellest on seotud al-Shababi või al-Shababist inpireeritud äärmuslike gruppidega.“ Pakistan on Open Doors maailma vaatluse nimekirjas 14. kohal, selle sõnul on Pakistani kristlased ’jäänud islami militaarsete organisatsioonide, islamiseeriva kultuuri ja nõrga, islami militariste õhutava, valitsuse vahele lõksu. 179 miljoni elanikuga Pakistanis on 96% moslemiusulisi ja 2,5 % kristlasi.

Baptist Press – „Mina jään,“ ütles üks baptisti pastor Süürias. „Mulle öeldakse, et ma sõidaksin, läheksin ära, emmigreeruksin, aga mina ütlen, et ma jään.“ Ta on üks mitmest pastorist kogu Süürias, kes on jäänud kodusõja keerisesse. „Ma jään siia koguduse pärast, et hoida sõnumit Jeesusest valguseks neile, kes on eksinud ja hirmul,“ rääkis see pastor. „Ma jään, sest lõikust on palju. Ma jään, et teenida vajaduses olevaid inimesi.“ Pisarais pastor tsiteeris prohvet Jeremijat, öeldes: „’Kes annaks, et mu peas oleks vett ja mu silmad oleksid pisarate allikad? Siis ma nutaksin päevad ja ööd oma tütre, oma rahva mahalöödute pärast.’ Kuigi me elame keerulisel ajal, ärme peatume olemast ustavad Issandale.“ Iga päevaga kasvavad pagulaste hulgad naaberriikides. Nüüdseks on üle 2 miljoni pagulase, 5 miljonit riigisiseselt ümberasunut ning 100 000 hukkunut. „See on ennenähtamatu väljakutse,“ rääkis Don Alan (nimi turvalisuse huvides muudetud), kes on Lähis-Ida misjoni vanem-strateeg. „See on destabiliseerimas kogu piirkonda.“ Jordaania, Liibanon, Türgi, Iraak ja Egiptus on heitlemas, et saada hakkama kasvava Süüria pagulaste olukorraga. Süüria siseselt on tsiviilisikud jäänud relvastatud mässuliste ja valitsuse jõudude vahele. Kolme päevase perioodi jooksul Augusti keskel, ületas 30 000 süürlast piiri Põhja-Iraaki, uputades üle sealsed pagulaslaagrid. Joogivesi ja sanitaarala said koheselt kriitiliseks vajaduseks. ÜRO Pagulaste ülemkomissaari, Antonio Guterres’i, sõnul põgeneb keskmiselt 6000 süürlast päevas oma riigist. Sissevool Iraaki peaaegu kahekordistas seda arvu. Samal ajal said sajad tsiviilisikud surma ja tuhanded haavata keemiarelvade rünnakus Damaskuse äärelinnas. Mõlemad konflikti pooled süüdistavad teist poolt selles rahvusvahelise seaduse rikkumises. Enamik maailma suurriike kahtlustavad aga Süüria valitsust selle toime panemises ning kaaluvad karistust. ÜRO humanitaarasjade ja erakorralise abi koordinaator, Valerie Amos, ütles: „Me ei näe ainult ühe riigi hävinemist, vaid ka selle rahva hävinemist.“ Pooled Süüria 2 miljonist pagulasest on lapsed, kolm neljandikku neist on alla 11-aastased. Paljud on neist dokumneteerimata ning langevad kergesti ekspluateerimise ohvriks. Neil on märgata traumajärgse stressi häiret ning nad kogvad kõrgendatud tasemel depressiooni. „Nad on varjatud sõja ohvrid,“ rääkis organisatsiooni Save the Children esindaja. Guterres rääkis: „Kallul ei ole midagi vähemat kui see, et süütute põlvkond jääks elama ja püsima. Süüria noored on kaotamas oma kodud, oma pereliikmed ja oma tulevikud. Isegi, kui nad on ületanud piiri turvalisuse pärast, on nad traumeeritud, depressioonis ning vajavad põhjust lootuseks.“ Üks kristlik tööline Beirutis, Liibanonis, ütles, et pagulaslaste hulk Süüriast on päratu. Lisaks traumale, mida nad on kogenud oma maalt põgenedes, ei ole paljudel lastel ka kohta, kus elada, käia koolis või kust saada raha, et süüa. Enamjaolt ei ole nad teretulnud ning neid isegi põlatakse. „Valu on tõeline,“ rääkis see tööline. „Me räägime lastest, kes on näinud kohutavaid tapmisi, kuulnud lugusid vägistamistest ja piinamistest, lapsed, kes ei ole ainult näinud, mida pommid teevad, vaid ka ise seda tundnud. Need on lapsed, kes isegi ei mõista enam rahu. Nad on traagiliselt kaotanud kogu lootuse“ rääkis ta. „Enamik neist tahab lihtsalt ellu jääda ja mõni päev ei taha nad isegi seda.“ Kuid lootust on, rääkis Don Alan. „Ma arvan, et nende enneolematute väljakutsete keskel on ka hämmastavaid võimalusi. Inimesed, kes põgenevad sõja ja metsikuste eest, on meeleheitel lootuse ja eesmärgi järele, mis oleks üle sellest, mida maailm pakub. „Igal perekonnal on traagiline lugu oma rännakust sinna, kus nad on. Meil tuleb õppida nutma koos nendega, kes nutavad ja kuulda hoolikalt ja sõnakuulelikult seda, mida Jumal on kutsumas oma teenijaid tegema,“ rääkis ta. Alan innustab kristlasi kõikjal maailmas vastama süürlaste nii füüsilistele kui vaimulikele vajadustele, kas nad on siis pagulased või elavad Süürias. „Anna ja palveta,“ ütles ta. Ümberasustatutest on suurem osa perekonnad ning enamik neist on naised ja lapsed. Baptist Global Response täitevjuht, Jeff Palmer, ütleb: „Mehed, isad, vennad ja onud on jäänud kodudesse, et kaitsta oma hinnalisi ressursse, kuid sageli on see kahjuks ilmaasjata.“ Alan lisas: „See on vaimulik lahing. Surve on meie peal, kuidas vastata sellisel viisil, et see vastaks vajadustele ning jagaks seda lootust, mis on meie sees.“ Pastor Süürias esitas palve kristlastele ja kogudustele kõikjal maailmas: „Palveta koguduste eest Süürias.“ Ta palub, et Jumal aitaks neil teenida neid, kes on ümberasustatud ning kellel ei ole peavarju, et nad saaksid aidata neid, kes on haavatud ja vajavad meditsiiniabi ning saaks hoolitseda laste eest, kes on sõja poolt traumeeritud. „Palveta, et Issand aitaks meil rääkida kartmatult ning imede ja tunnustähtedega, et hinged võiks tulla tema juurde ning nende suud oleks täidetud kiitusega.“ ütles pastor.  Eestis kogutakse samuti abi Süüria sõjapõgenike toetuseks. Vaata infot veebilehelt www.help-syria.eu

Assist News – Nii nagu mitmed algsed Jeesuse jüngrid olid kalamehed, näis täiesti sobiv ka see, et endine traalermeister Kirde-Šotimaalt, peaks heitma võrkusid hingedele selles ärkamises, mida nimetatakse Wales’i väljavalamiseks (Welsh Outpouring). Kenny Brandie on ka endine narkosõltlane, kes aitab juhtida tähelepanuväärset Jumala liikumist, mis on toimumas ’plekk katedraali’ nime all tuntuks saanud rekonstrueeritud laohoones, mis on Victory Church baasiks, Lõuna-Walesi linnas Cwmbran’is. Olles vajunud ise sügavustesse (ning peaaegu uppunud), on tal isiklik kogemus evangeeliumi muutvast väest, mis on andnud talle kire päästa teisi, kes on eksinud ilmse lootusetuse ja meeleheite meres. Endine vang, Richard Taylor, on koguduses pastor, kuid Kenny on aidanud jagada seda tohutut vastutust, mis on nüüd koguduse peale tulnud, kus sajad inimesed kogunevad igaõhtustele teenistustele (välja arvatud reedeti) ning kus on toimunud 920 pöördumist Kristuse juurde.  Walesil on reputatsioon maana, kus toimunud ärkamised on sütitanud sarnaseid väljavalamisi ka teistel maadel, kuid paljud tema kirikud on jäänud tühjaks viimastel aastakümnetel, kuna materialistlik maailm näib olevat mõjutanud seda kord vaimulikku pelgupaika enam kui paljusid teisi paiku. Kõige märkimisväärsem ärkamine toimus 1904. aastal, kui umbes 100 000 inimest pöördus Kristuse poole vaid mõnede kuude jooksul. Kuid Victory kogudus, mis sai alguse väga eduka narkosõltlaste rehabiliteerimiskeskusena, on siiani keeldunud nimetamast seda ärkamiseks, sest nad ei soovi teha liialdusi selle kohta, mis nende keskel toimumas on. Nad eelistavad seda, et Püha Vaim kõneleks ise enda eest ning tervenemise imed tõesti tunnistavad, et midagi ebatavalist on toimumas. 53-aastane Paul Haynes hoidis oma ratastooli dramaatiliselt õhus peale seda, kui oli palve kaudu terveks saanud vigastustest, milled ta oli 10 aastat varem saanud autoõnnetuses. Üks endine prostituut tunnistas sellest, kuidas ristimises oli tema tätoveering imeliselt kadunud. Lisaks sellele on perekonnad saanud lepitatud ja abielud tervendatud. Üks perekond tühistas oma puhkuse reisi, et osaleda neil teenistustel ning Assist uudiste toimetaja Charles Gardner tegi kindlaks, et see oleks ka tema puhkuse graafikus. Ta kirjutab: „Õhk oli paks Jumala ligiolust kui noorte muusikute bänd juhtis kogudust ülistuses nii vanade kui uute lauludega. Kui tuli kutse neile, kes vajavad tervenemist, olid rivi eesotsas üks vanem pime mees valge kepiga ja üks noor pime naine, keda saatis must labradori juhtkoer. Õhus võis tunda suurt ootust ja see lõi ettekujutuse Jeesuse teenistuse päevadest. Vaatmata tagasihoidlikule lähenemisele ja mitte silmnähtavale reklaamile, on Cwmbrani väljavalamine tõmmanud ligi külastajaid kõikjalt maailmast.“ Gardner jätkab: „Tol õhtul, kui meie seal olime, oli seal ameeriklasi, brasiillasi, hiinlasi ja inimesi ka Singapurist. Ka korealased on olnud seotud, tulles ühe grupiga Wales’i, et just konkreetselt palvetada selle liikumise eest ning ka nende enda ärkamine (mille tulemusena võib Lõuna-Korea uhkustada mõnede suurimate kogudustega maailmas) sai algselt sütitatud ühe Walesi misjonäri poolt. See oli 1866. aastal, kui üht misjonäri Hiinasse, Robert Thomast, rünnati metsikult ja tapeti Korea rannavalvurite poolt, kui ta kahlas randa mõnede Piiblitega, mille ta oli toonud jagamiseks hiinakeelt kõnelevatele inimestele seal. Tema laeva rünnati ja põletati ning ta kolleegid tapeti. Temal aga õnnestus suruda oma kallid Piiblid oma tapjate kätte, kui ta ise kokku kukkus ja suri. 40 aastat hiljem puhkes sealsamas kohas ärkamine. Tol koosolekul kõneles Kenny Brandie Ristija Johannes sõnadest, et ’Kristus peab kasvama ja mina kahanema.’ Ta rääkis, et meil tuleb lasta Jeesusel võtta kontroll meie elu ja koguduste üle. Me ei peaks teda tervitama lihtsalt kui reisijat, vaid andma talle üle süütevõtmed ja ise ronima paati. Suur osa tänapäeva kogudusest on liiga enesekeskne. Kõik on minust ja sellest, mida Jumal võib teha, et mind õnnistada, kuid ärkamise võti on selles, et anname Jeesusele esimese koha oma elus ja oleme valmis ohverdama kõik temale. Kogu õhtu oli evangeeliumi suunaline, keskendudes Kristuse tööle ristil, kus ta maksis meie pattude eest ja tegi võimalikuks tunda seda täidetud elu, mida Jumal on meie jaoks plaaninud. Ta innustas kuulajaid mitte saama lämmatatud patu ja religiooni poolt, vaid saama vabastatud selleks, et täita Jumala parimaid eesmärke oma elu jaoks. Meil tuleb tulla Jumala juurde alandlike ja näljaste sulastena, valmis maksma hinda, sest see maksab kõik.“

Charisma News – Hillsongi koguduse asutajapastor Brian Houston teatas, et nende kogudus, millel on juba 11 tütarkogudust üle maailma, alustab peagi uue kogudusega Los Angeleses. „Jumal on hea ja tema ajastus on täiuslik!“ kirjutas Houston teisipäeval oma blogis, selgitades uut ettevõtmist. „Los Angeles on miljonite inimeste linn – inimesed, kes ajavad taga purunenud unistusi; inimesed, kes on meeleheitel kõrgema eesmärgi järele; inimesed, kes igatsevad tähendusrikkaid suhteid üksteisega. Hillsongi koguduse visiooniks on kõik see. See on selleks, et ’tervitada koju’ kadunuid, murtuid, haigetsaanuid ja üksildasi. See on sellest, et ühendada perekondi; ehitada eesmärki ja väärtusi igasse inimesesse ja sellest, et näha Häid Sõnumeid kuulutatuna kõikjal – kaasaarvatud suurte linnade, nagu Los Angeles, tuledesäras.“ Houston rääkis, et kuulujutud said alguse juba ligi aasta tagasi, et Sydney’s, Austraalias, baseeruv kogudus plaanib Los Angelesse suunduda. Tol ajal olid kuulujutud valed, kuid umbes Ülestõusmispühade ajal, jagasid Houstoni poeg ja minia – Ben ja Lucille – ’oma kutsumist Lõuna-Kaliforniasse.’ Houston räägib: „Raske on teile selgitada neid emotsioone, kui su poeg, koos oma kauni naise ja 3 imeilusa lapselapsega väljendavad oma igatsust (väga suure veendumusega), kolida ühte teise riiki. Me oleme koos abikaasa Bobbiega väga rõõmsad ja ääretult kindlad, et Jumala käsi on nende ja nende plaanide peal, kuid samas oleme ka emotsionaalsed nende muutuste suhtes, mida need meie globaalsele perekonnale kaasa toovad.“ Ben Houston selgitab, kuidas see plaan esile tuli, rajada Hillsongi tütarkogudus Los Angelesse: „Selle aasta alguses hakkasin ma kogema Jumala õhutust selle suunas. Iga kord, kui ma olin palves või kirjutasin, või olin mingil muul viisil osaduses Jumalaga, tulid mulle ühed ja samad mõtted pähe ja hakkasid põlema mu sees. See jõudis sellesse hetke, kus ma rääkisin Lucille’le võimalusest, et me võiks Los Angelesse kolida, et kogudust rajada. Ta on kõige hämmastavamalt toetav ja vabaks laskev naine, kes alguses oli shokis, kuid põnevil sellest, kas Jumal võiks selles olla. Oma olemuselt ei olnud see väga loogiline – me armastame Sydney linna, meil on väga hea roll koguduses täita ja meie pere on hästi kohanenud siia. Kuid me ei suutnud maha raputada seda, et Jumal oli meid välja kutsumas sellest mugavuse tsoonist, et midagi märkimisväärset tema jaoks teha.“ Brian Houston kinnitas, et tahtis koguduse rajamise plaanidest teatada enne, kui Los Angeleses toimub oktoobri kuus Hillsongi konverents, öeldes, et ’me ei kasuta selleks konverentsi platvormi, kontakte ega andmebaasi, et seda uut ettevõtmist toetada. Konverents tuleb vaid konverentsi eesmärkidega.“ Ta jagas ka, et laienemise plaanid ei ole juhuslikud. „Need on sihilikud, nende eest on palvetatud ja need on läbi möeldud,“ ütles ta. Hetkel ei ole veel konkreetseid kuupäevi, millal teenistustega alustatakse või kes veel meeskonnaga liitub, kuid juba on avatud Hillsong Los Angelese veebileht, kus on neil võimalik kontakti võtta, kes soovivad uue koguduse kohta rohkem infot saada. Hillsongil, kes on algatanud ka Hillsong United ülistusbändi, on kogudused Londonis, New York City’s, Pariisis, Stockholmis, Amsterdamis ja teistes linnades üle maailma.

BillyGraham.org – Billy Graham ei ole kunagi hoidnud eemale tehnoloogiast, kui asi puudutab Heade Sõnumite levitamist. Alates raadiost kuni televisiooni ja filmideni, on evangeeliumi sõnum saadetud kaugetesse paikadesse nagu näiteks Angoola, Armeenia ja Amazonas. Seepärast ei ole mingi üllatus, et Billy Grahami Evangeelne Assotsiatsioon, oma pingutuses jõuda evangeeliumiga maailma, ükskõik mis vahendite abil, on kasutamas interneti võimalusi jagamaks Jeesust inimestega kõikjal maailmas, kes on aktiivselt otsimas. Ometi, nähes seda, kuidas Jumal on seda interneti evangelismi teenistust kasutanud, toob see kaasa suure aukartuse.  SearchForJesus.net salvestas äsja oma evangeelsel veebilehel PeaceWithGod.net 3 miljoninda otsuse Kristuse kasuks. Vähem kui 2,5 aastaga, mil SearchForJesus,net alguse sai 2011. aasta kevadel, on 3 miljonit inimest vastanud väelisele evangeeliumile veebilehel PeaceWithGod.net, mis viitab sellele, et nad palvetasid selleks, et Kristust oma ellu vastu võtta. See on üks verstapost, 3 miljonit, kuid asi ei ole numbrites, vaid inimestes,“ rääkis Eric Célérier, kes asutas 2009. aastal BGEA teenistuse partneri Jesus.net. „Kiitus Jumalale,“ ütles Célérier, kes oli kolmapäeval BGEA peakorteris ja jälgis kuidas Afganistanist postitas keegi otsuse, mis oli järjekorras 2 999 999. „Asi on inimestes, kes on nende ekraanide taga. See on päris inimene Afganistanis, kes tegi otsuse Kristuse kasuks.“ Iga päev toimub keskeltläbi 5 miljonit vaimulike teemadega seotud otsingut interneti otsingu mootorites. Inimesed otsivad erinevatel teemadel ning neile viidatakse PeaceWithGod.net veebilehte. Neist 3 miljonist otsusest, millest inimesed on teada andnud, on üle 370 000 inimese täitnud ära ankeedi, et saada järeltööks jüngerluse materjale. Lisaks on väljaõppinud e-nõustajad alati valmis, et vastata küsimustele PeaceWithGod.net vestlusakna kaudu. „See on alles seikluse algus,“ ütles Célérier. „Me täname Jumalat kogu oma südamest.“ Et saada rohkem teada SearchForJesus teenistuse kohta ja näha otsuseid, mis reaalajas tehakse, vaata lehte SearchForJesus.net, vaata ka veebilehte PeaceWithGod.net

Blog.godreports.com – Kus paigas maailmas on kristlus kasvamas kõige kiiremini?  Globaalse Kristluse Uuringu Keskus, Gordon Conwelli Seminaris, avaldas 2013. aasta juuni kuus raporti, mis puudutab kristlust selle globaalses kontekstis. Täisraport on leitav interneti lehel globalchristianity.org/globalcontext. Sealt on näha 20 maailma riiki, kus on kõige kõrgem kristluse keskmine igaaastane kasvu tase. Nendeks riikideks on
1  Nepaal 10.93%
2  Hiina 10.86%
3 Araabia Ühendemiraadid 9.34%
4  Saudi Araabia 9.27%
5 Qatar 7.81%
6 Omaan 7.62%
7  Jeemen 7.09%
8  Mongoolia 5.96%
9  Kamboodža 5.87%
10 Bahrain 5.49%
11 Benin 4.85%
12  Burkina Faso 4.81%
13 Lõuna-Sudaan 4.67%
14  Bhutan 4.60%
15 Mali 4.54%
16 Brunei 4.49%
17 Guinea 4.44%
18 Kuweit 4.26%
19  Singapur 4.12%
20 Turksi ja Caicose saared 3.97%    Huvitav on see, et 19 neist riikidest on Aasia ja Aafrika riigid ning on kolmes põhi piirkonnas – Ida-Aasias, Lääne-Aafrikas ja Araabia poolsaarel; 11 neist riikidest on moslemi enamusega riigid. On selge, et neis riikides on huvitavad asjad toimumas. Peamiseks kasvufaktoriks Aasias on pöördumised. Hiinas, Nepaalis, Kamboodžas ja Mongoolias on kõrge pöördumiste tase põliselanike keskel. Enamik inimesi, kes kristlaseks saavad, tulevad mitte-religioossest, budistlikust või hindu taustast. Pöördumiste tase on kaks kuni kaheksa korda kõrgem kui rahvastiku kasvu tase. Hetkel on Hiina kristlaste hulga poolest kolmandal kohal, järgnedes USAle ja Brasiiliale. Kui selline kiire kasv jätkub, võib Hiina saada 2030. aastaks riigiks, kus on arvu poolest kõige rohkem kristlasi maailmas. Lääne-Aafrika peamine kasvu faktor on bioloogiline kasv, kuigi ka pöördumiste kasv on väga tähelepanuväärne. Võrdlemisi hea sotsiaalne stabiilsus ja usuvabadus alates 1960.ndatest aastatest on lasknud kogudusel ja misjoni organisatsioonidel teha jüngreid. Araabia poolsaarel on peamiseks kasvufaktoriks immigratsioon.

Charisma News – Daniel King on misjonär ja evangelist, kes on kuulutanud evangeeliumi enam kui 60 riigis. Ta on juhtinud üle 1 miljoni inimese Jeesuse juurde viimase 10 aasta jooksul. Daniel elab koos oma naise Jessica’ga Tulsas, Oklahomas. Äsja lõpetasid nad evangeelse krusaadi Brasiilias, Jequié linnas. Daniel kirjutab: „ Jequié linn asub sügaval Bahia osariigi keskmes, Brasiilia kirdeosas. Linna rahvastik on 150 000 inimest ning meie evangeelse krusaadi viimasel õhtul kogunes üle 15 000 inimese linna keskele, et kuulda evangeeliumi. Praktiliselt iga käsi tõusis üles, kui ma andsin kutse võtta vastu pääste. Kohalike pastorite jaoks, kes on töötanud ka aastaid, ilma, et toimuks ühtki pöördumist, on see enneolematu suurusega lõikus. Möödunud kuul on põnevus Jequié linnas kasvanud. Reklaamtahvlid ja tuhanded posterid teatasid, et Jeesus teeb imesid. Linna keskele parkimisplatsile püstitati tohutu suur lava ja inimesed voolasid platsile kokku, et näha, mida Jumal saab tegema. Elav muusika tervitas neid seal. Atmosfäär oli täis põnevust. Jeesus ei vedanud ootuses inimesi alt juba krusaadi esimesel õhtul. Kolm inimest, kes olid kurdid ühest kõrvast, tunnistasid, et said imeliselt Jumala poolt puudutatud ning kuulsid nüüd. Nende tunnistuste tõttu kahekordistus inimeste hulk järgmiseks õhtuks.“ Daniel King jätkab: „Krusaadi viimasel õhtul ma jutlustasin lihtsa sõnumi, milles vastandasin pimeduse kuningriiki valguse kuningriigiga. Küsisin, et miks tulla Jumala kuningriiki ja vastasin: ’Seetõttu, et Jumala Kuningriigis on rõõm, andestus ja tervenemine.’ Kutsusin ette tulema neid, kes tahavad Kristust vastu võtta. Hingehoidjad kohalikest kogudustest tervitasid neid ilusa Piibliga. Järgmisel päeval kasutasid kohalikud kogudused neid otsuse kaarte, et helistada igale inimesele, kes tegid otsuse Jeesust järgida. Kogudused moodustasid meeskonnad, kes läksid kahe kaupa külastama igat inimest, kes oli päästetud saanud. Nad leppisid kokku aja, et kohtuda ning uurida koos Piiblit. Lõplik eesmärk on saada iga uus usklik ühendatud ka kohaliku kogudusega, et temast võiks saada jünger. Kogudus selles Brasiilia osas näib olevat nõrk. Väikesed 15 – 20 liikmelised kogukonna kogudused on hajutatud üle linna ning hinnatavalt oli Jequié linnas enne meie tulekut alla 9000 uskliku kogu linna peale. Sao Paulos, Rio de Janeiros ja Belo Horizontes on evangeelne kogudus kiiresti kasvamas. Megakogudused tuhandete liikmetega on õitsemas. Kuid Brasiilia kirdeosas on suur evangeliseerimata hingede põld ootamas. Kogudus kirdes on verevaene ning hinnatavalt vaid 2 – 3% inimestest seal on päästetud. Kirde-Brasiilias elab üle 50 miljoni inimese – 6 miljonit rannikul ning ülejäänud sisemaal. Maapiirkond seal on mõjutatud pideva põua ja suure vaesuse poolt. Umbes 16 miljonit inimest elavad külades. Tuhandetes neist küladest ei ole ühtki kristlikku tunnistajat. Kirde-Brasiilia territoorium on kolm korda suurem kui kõik Kesk-Ameerika riigid kokku. Bahia osariigi suurim linn, Salvador, oli Brasiilia orjakaubanduse keskuseks 16. sajandi keskel. Aafrika orjad püüti kinni ning toodi Brasiiliase ning nemad omakorda tõid kaasa oma suguharu religioonid. Tänaseni praktiseerivad nende järetulijad oma iidseid uskumusi. Sageli segavad nad oma suguharu ja päritud religioonid katoliikluse ja evangeelse kristlusega. Nõidus on väga tavapärane. Üks naine, kes tuli krusaadile, ei saanud kõndida needuse tõttu, mille tema naaber oli tema peale pannud. Ta sai krusaadi esimesel õhtul päästetud ning hakkas kõndima. Paljud inimesed siin kardavad needusi, nad on üliteadlikud vaimsest maailmast ning praktiseerivad rituaale, mis on sarnased voodoole. Kui me võtsime pimeduse väe üle meelevalla, toimusid kümned deemonlikud manifestatsioonid. Jeesus tegi inimesi vabaks eluaegsetest deemonlikest rõhumistest. Töötasin koos Brasiilia evangelisti, Rubens Cunha’ga, kes on Brasiilia kirdeosas teinud üle 40 krusaadi. Ta ütles: „Kui ma teeksin ühe krusaadi igas Bahia osariigi linnas, kus elab 30 000 kuni 100 000 inimest ja teeksin ühe krusaadi kuus, siis kuluks mul selleks 7,5 aastat. Kui sul on kirg evangelismi töö suhtes, siis tule ja aita meil jõuda sellele küpsele misjonipõllule.“ Järgmise kolme aasta jooksul on maailma silmad Brasiilial, kus esmalt toimuvad Jalgpalli maailmameistrivõistlused ja siis Suveolümpia. Samal ajal kui inimesed voolavad Brasiiliasse spordisündmustele, on kogudusel oluline ka tulla Brasiilia kirdeosasse, et seal evangeliseerida. Lõikus on valmis.“

      loe edasi