|
Mission
Network News – Tuntud väljaanne kirjutas hiljuti
artikli, väites, et Iraani võimud on lubanud
mitte hukata pastor Youcef Nadarkhanit. Jason DeMars,
Present Truth teenistusest (www.presenttruthmn.com),
kes on jälginud Nadarkhani juhtumit, ütleb,
et ’kuigi need näivad suurepärased uudised,
ei saa neid usaldada.“ DeMars rääkis: „Me
oleme dokumenteerinud mitmeid juhtumeid, kus Iraani
meedia ja valitsuse juhid on valetanud selle juhtumi
suhtes avalikkusele. Nad kinnitasid hiljuti, et Nadarkhanit
süüdistati kristlikus tegevuses, kuid võimud
salgavad jätkuvalt, et ta on süüdi mõistetud
ususttaganemise eest. Meil on koopiad kirjalikust kohtuotsusest,
mida võib ka internetist leida ning nendes on
kirjas, et tema ainus süüdistus on ususttaganemine.
Ka tema kaitseadvokaat, hr Mohammed Dadkhah, on selgelt
väitnud, et ainus süüdistus tema kliendi
vastu on ususttaganemine.“ DeMars lisas, et Iraan tahab
Nadarkhani juhtumit uudistest kaotada, et nad saaksid
pastoriga teha, mida tahavad, aga ’meie ei unusta ning
me jätkame palvetamist ja tööd seni,
kuni ta on vabaks lastud.’ Vahepeal ringlesid kuulujutud,
et Youcef hukati, kuid need jutud on täielikult
valed, rääkis DeMars. „Me oleme tänulikud,
et saame seda 16. märtsi andmetega kinnitada, mil
Youcef oli veel elus. Jätkake palvetamist ja sõna
levitamist kõigile, keda te tunnete.“ The Christian
Post uudiste andmeil on Twitteri kampaania pastor Nadarkhani
toetuseks, jõudnud enam kui miljoni toetajani.
Pastor Nadarkhani jutlustas enne oma arreteerimist 2009.
aasta oktoobris, 400 liikmelisele kogudusele. Nüüd
on tema lugu Kristusesse jäämisest jõudnud
kaugele ja laialt üle kogu maailma. Alates sellest
kui Twitteri kampaania veebruari keskel alguse sai,
on sellega liitunud 1,1 miljonit Twitteri kasutajat
ning nende hulgas on esindatud 89% kõigist maailma
riikidest. Neist riikidest 35 on peamiselt moslemi maad,
kaasaarvatud Iraan, Saudi-Araabia, Pakistan, Afganistan,
Süüria, Egiptus ja Liibüa. Ka mitmed
kuulsused on otsustanud selles kampaanias pastor Nadarkhanit
toetada, nende hulgas Donald Trump, Megyn Kelly, näitlejanna
Julie Benz, Michelle Malkin jt. Kuid tööd
jätkatakse mitmel rindel, et saavutada pastor Nadrakhani
vabadusse pääsemine.
Mission
Network News – Lähis-Idas baseeruvad organisatsiooni
Open Doors töötajad teatatsi d hiljuti,
et koguduse kasv on Iraanis plahvatuslik ning seal räägitakse
isegi ärkamisest. Iraan on Open Doors maailma vaatluse
nimekirjas usklike tagakiusamise poolest viindal kohal.
Riigi president ja ülimjuht räägivad
avalikult kodukoguduste kasvu vastu ning kristlusesse
pöördunute tagakiusamine on väga valdav.
Huvitav on aga see, et need kaks valitsuse juhti on
peaaegu üksi oma põlguses kristluse kui
’lääneliku religiooni’ vastu, räägib
üks Open Doors töötaja. „Minevikus ei
olnud kristlus populaarne, seda nähti Lääne
religioonina. Nüüd näeb ainult valitsus
seda lääne produktina, või veelgi parem:
lääneliku poliitilise süsteemina,“ rääkis
ta. Iraanlased on näinud Islami revolutsiooni allakäiku
oma maal ning otsivad midagi enamat. See igatsus ning
julge kristlaste kohalolu, on põhjustamas enneolematut
koguduse kasvu. „Iraanlased on väga head suhtlejad
ning tahavad rääkida oma usust,“ rääkis
üks töötaja. „Sellepärast on jüngerluse
programm (milles on ka evangeelse töö ja kommunikatsiooni
elemente) Iraani usklikele väga edukas. Kui sa
ütled neile, et kristlane peaks jagama, siis ta
jagab.“ Jüngerluse treening on üks viisidest,
kuidas Open Doors töötab, et Iraani kogudust
julgustada. Hinnatavalt on umbes pooled uutest kristlastest
avameelsed oma uue usu suhtes, samal ajal kui ülejäänud
peavad seda saladuses. Selle riskijulguse tulemusena
on Iraanis sadu tuhandeid usklikke. Umbes 40 aastat
tagasi elas Iraanis ligi 200 moslemi taustaga kristlast.
Täna on mõningate hinnangute kohaselt umbes
370 000 kristlusesse pöördunut. Lisaks nendele
uutele usklikele, on Iraanis ka traditsionaalne Armeenia
ja Assüüria kogudus umbes 80 000 liikmega.
Need kristlased kogevad igapäevaselt raskusi oma
usu pärast. Valitsuse vastumeelsus kodukoguduste
suhtes, on pannud kodukogudusi oma liikmete hulka hoidma
väga väiksena. 15 liikme asemel koguneb nüüd
5 või 6 inimest. Open Doors töötaja
ütleb, et viimastel kuudel on Iraani valitsus keelanud
mitmeid kogudusi viimast teenistusi läbi farsi
keeles reedeti, mis on ametlikult vaba päev riigis.
Iraani valitsus on keelanud ka Piiblite ja Uue Testamendi
müümise. Ka ühiskonna poolt tuleb tagakiusu.
Põhinedes informatsioonile, mida me inimestelt
saame, usume, et tagakius perekonna liikmete poolt on
kasvamas; kuid see tagakius on vähem nähtav,
kui näiteks arreteerimised politsei poolt. Kuigi
tagakius on kasvamas, on kristlaseks saavate inimeste
hulk jätkuvalt kasvamas.“ Seda saab selgitada ainult
Issanda väega. Ta jätkab koguduse kaudu töötamist
ning annab unenägusid ja nägemusi otsivatele
iraanlastele. Palveta usklike kartmatuse ja turvalisuse
eest, kui nad kuulutavad ainsa ja tõelise Jumala
nime.
Charisma
News – Miljonid inimesed kannatavad siiani veel möödunud
aasta märtsis toimunud maavärina, tsunaami
ja tuuma katastroofi tagajärgede all Jaapanis.
Üks uus interneti evangelismi ettevõtmine
algatati selleks, et Jaapani rahvale tuua lootust ja
tervenemist. Jesus.net on alustanud mitmete otsija-sõbralike
veebilehtedega Jaapanis, et juhtida inimesi Kristuse
juurde ning ühendada neid kohaliku kogudusega.
Jesus.net on globaalne internetipõhiste teenistuste
allianss, mis juhib kristlikke evangeelseid veebilehti
enam kui 20 keeles üle maailma. Aasta möödudes
katastroofist, teeb Jesus.net koostööd Billy
Grahami Evangeelse Assossiatsiooniga (BGEA) nende Lootuse
Festivali raames Tohokus ning toetab ka Philip Yancey
koosolekuid Põhja-Jaapanis 7.-11.märtsini.
Samuti on nad kaasas BGEA 2013. aasta üritustega
Jaapanis. Muude partnerite hulgas on veel Samaarlase
Kukkur, Campus Crusade for Christ ja CRASH Japan. „Möödunud
kevadine katastroof ja jätkuv majanduslik murrang,
on pannud inimesi üha enam mõtlema sellele,
milleks üldse elu on,“ räägib Christian
Zebley, kes on endine Jaapani misjonär ning on
Jesus.net Jaapani esindaja USAs. „Jaapanlased on väga
privaatsed inimesed ning ei räägi eriti religiooni
teemadel. Palju kasutavad internetti, et leida vastust
küsimustele või leida informatsioooni teemade
kohta, mille üle on isiklikult piinlik arutleda.“
Zebley rääkis, et ABC uudiste andmeil, otsivad
üle maailma 2 miljonit inimest iga päev interneti
teel vastuseid Jumala kohta. Otsingus on teemad üleloomuliku
kohta või elu suurte küsimuste ja tuleviku
kohta. „Me tahame anda inimestele võimalust saada
vastuseid ja lootust, kui nad veedavad palju aega internetis
ning ühendada neid teiste jaapanlastega, kes on
oma südame igatsustele saanud vastused Jeesuses,“
räägib Zebley. Jesus.net’i algne veebileht,
Hope for Living (lootus eluks), tutvustab lehe külastajatele
varasemates maavärinates või traumaatilistes
kogemustes ellu jäänud inimesi. Nende lood
illustreerivad seda, kuidas nad on saanud jõudu
usus Jumalasse või kuidas nad said tundma Jeesust
keset elu keeriseid. Veebilehel on palveid ja lootuse
sõnu, et julgustada neid, kes kardavad, on väsinud,
üksildased või minemas läbi raskest
ajast. Jesus.net tuli hiljuti välja oma teise veebilehega
– Tundes Jumalat – mis tutvustab otsivatele inimestele
evangeeliumi. Tuleviku veebileht – Miks Jeesus? – saab
olema interaktiivne kursus, mis ühendab otsijad
interneti teel Jaapani kristlastega. Need ’e-treenerid’
abistavad neid, kes otsivad vastuseid, viie-nädalase
interneti kursuse kaudu, mille lõpus kutsutakse
neid evangeelsele teenistusele ning aidatakse ühendada
ühe kohaliku kogudusega. Jesus.net’i visioon on
interaktiivsete veebilehtede kaudu jagada häid
sõnumeid Jeesusest Kristusest interneti kasutajatega
interneti 35 kõige kasutatavamas keeles. Järgmise
10 aasta eesmärk on tutvustada evangeeliumi 250
miljonile inimesele ning aidata 25 miljonil inimesel
tulla selle tulemusel Jeesuse juurde.
Assist
News – Laoses vabastati üks pastor, kes oli vangistuses
ligi 13 aastat oma kristliku tegevuse pärast. Barnabas
Fund (www.barnabasfund.org) teatab, et Bounchan Kanthavong
lasti vabadusse 2. veebruaril. Ta arreteeriti 1999.
aasta juunis ning mõisteti siis 12 aastaks vangi
riigi reetmise ja mässu õhutamise eest.
Barnabas Fund ütleb, et Bounchan’i ainus ’kuritegu’
näib olevat see, et ta õppis Piiblit ning
jagas oma usku inimestega, kes tulid tema riidepoodi.
Bounchan’i tunnistus tõi umbes 70 inimest usule
Kristusesse. Bouncan oli saanud kristlusega tuttavaks
1997. aasta jaanuaris, mil ta veetis ärireisil
olles öö ühe kristliku perekonna juures.
Saabudes tagasi oma külasse Vanghaisse, Udomsai
provintsis, hakkas Bounchan oma uut usku koheselt levitama.
Inimesed tulid tema poodi teistest küladest, olles
innukad evangeeliumi kuulma ja vastu võtma. Barnabas
Fundi andmeil hoiatasid Laose võimud teda korduvalt,
et ta lõpetaks kristliku usu uskumise, praktiseerimise
ja levitamise ning nõudsid, et ta lõpetaks
igasuguse usulise tegevuse oma poes. Barnabas Fundi
meedia väljaandes öeldi: „Nad olid mures selle
üle, et inimesed lahkusid oma traditsioonilisest
Lao religioonist (vaimude teenimine) ning võtsid
vastu nende jaoks võõra religiooni, saades
seega kuulekaks Lao võimude asemel mingitele
teistele võimudele. Bounchani tegusid nähti
seega ohuna riiklikule turvalisusele ning neid tõlgendati
riigi reetmise ja mässu õhutamisena.“ Bounchan
on abielus ning viie lapse isa. Kui Bounchan kinni pandi,
võttis tema naine Sengkham nende kristliku kogukonna
juhtimise üle ning see on tänaseks kasvanud
suuremaks kui 3000 usklikku. Möödunud aprillis
ütlesid võimud Bounchanile, et nad lasevad
ta vabaks, kui ta ütleb Kristusest lahti ning lahutab
oma naisest Sengkhamist. Kuid ilmselgelt ta ei teinud
seda ning tema vangistust pikendati. Bounchani tervis,
eriti tema silmad, on kannatanud sellel vangistuse ajal
ning perekonnal on raskusi ilma tema juhtimise ja varustamiseta.“
CBS
News – Mõrvade tase New Orleansis, on kümme
korda suurem, kui riigi keskmine. Linnas, mida seostatakse
spirituaaliga ’Kui pühad koos, kõik marsivad,’
on tänavad nii ohtlikud, et inimesed kardavad väljas
käia. Üks inimene, kes ei karda öösiti
tänavatel ringi sõita, on 76-aastane Millie
Campbell. Tal on ainulaadne lähenemine sellele,
kuidas metsikut kuritegevust peatada: palvetamine. Kaks
korda nädalas sõidavad Campbell ja ta sõbranna
Betty ringi New Orleansi kõige allakäinumates
piirkondades ning samal ajal palvetavad oma autos. Kuigi
ta on oma autot mõlkinud rohkem kui on kuritegevuse
statistika, rääkis ta CBS Uudiste korrespondendile,
Steve Hartmanile, et see on vaid aja küsimus, et
ta palve saaks vastatud ning linn saab turvalisemaks.
Ta ütleb, et Jeesus kutsus teda seda tegema. Oma
autost ta välja ei lähe. Ta räägib,
et Jeesus ei ole käskinud tal seda teha. Kõik
sealses piirkonnas tunnevad Campbelli ’palvetava prouana,’
kuid enamik neist ei tea, et ta on osa hästi organiseeritud
grupist, mis kasutab palve väge riskantsetes piirkondades.
Keith Campbell on organiseerinud naiste grupid erinevatesse
naabruskonna palve patrulli gruppidesse. „Teie töö
ei ole ilmaasjata,“ rääkis ta osalejatele.
„Me elame sõja tsoonis ning meil tuleb plaani
pidada,“ rääkis Keith CBS uudistele. „Meie
peamine relv on palve, see on meie aatompomm.“ Inimesed
ei pane pahaks Campbelli sõite. Kuna mõrvad
on saanud üleüldiseks New Orelansis, tervitatakse
igasugust asjasse sekkumist, kas see siis toimib või
mitte. Campbell ise ütleb, et ei lõpeta
palvetamist seni kuni ta bensiinipaak on täis.
Ta räägib, et ta on täis Issandat ning
kütusepaak pole kaugletki veel tühi.
Blog.godreports.com
– Mohammad ’Haiji’Ahmed, kasvas üles pühendunud
moslemi kodus. „Meie perekonna eesmärk oli ehitada
mošeesid ning levitada islamit kõikjal,“ räägib
ta. „Kogu oma elu olin ma väga tugev moslem.“ Ühe
mošee juhina, oli Ahmed ülevaatajaks väikestele
jõukudele, kes jälitasid kristlasi nende
piirkonnas. „Me peksime kristlasi, kes kirikusse läksid,“
rääkis ta. Ta meenutab, et põletas
ära seitse Piiblit ja ründas ühte kristlast
noaga. Kuid nii nagu juhtus ühe teise tagakiusajaga,
Saulusega Tarsosest, peatas Jumal teda ootamatult tema
rajal. „Kui ma magasin, tuli üks hääl
taevast ja ütles: ’Mohammad, sa elad pimeduses.
Tule sellest koopast välja ja järgne mulle.’“
Ahmed kuidagi teadis, et see oli kristlaste Jumala hääl.
Kui ta sellest ebatavalisest unenäost oma emale
rääkis, reageeris too väga karmilt ning
viskas ta perekonna kodust välja. Karmi moslemi
kasvatuse tõttu, keeldus Ahmed Jumala esimest
kõnetust tähele panemast. Kuid Jumal kõnetas
teda teist korda ning seekord palju otsekohesemalt:
„Mohammad, sa lahkud sellest pimeduse paigast ning järgned
mulle.“ Kuid ka seekord ei kummardanud Ahmed oma südant
kristlaste Jumalale. Kuid selle viimase unenäo
järgselt tabas Ahmedi tõsine tervisehäire.
„Ma ei saanud süüa, ma ei saanud kõndida,
ma ei saanud rääkida,“ jutustas ta. „Ma käisin
erinevates haiglates ravi saamas, kuid ei saanud terveks.“
Oma tervise järjekindla halvenemise tõttu,
oli ta meeleheitel. Keerutades ja niheledes oma voodis,
meenutas Jumal talle äkitselt misjonäre, kes
olid püüdnud temaga Jeesusest rääkida.
„Kartsin, et mu sõbrad ja sugulased tapavad mu
ära, kuid otsustasin neile misjonäridele helistada
ning nendega rääkida.“ Nõrga häälega,
palus ta abi ning misjonärid tulid koheselt tema
koju ja voodi juurde. Nad rääkisid Jeesusest,
tema päästesõnumist armu läbi,
usu kaudu ning nad palvetasid koos. Ahmed teadis, et
nüüd on aeg oma uhkus alistada: „Ma otsustasin
Jeesuse oma Päästjana vastu võtta,“
rääkis ta. Sel samal päeval kadusid ära
ka tema haigus ja koormad. „Rääkisin ka perele
oma tervenemisest ja rahust ning paljud neist võtsid
Jeesuse vastu,“ räägib ta. Järgnevatel
päevadel ja nädalatel tundis Ahmet kahetsust
selle pärast, kuidas ta oli kristlasi minevikus
kohelnud. Ta palus Jumalalt andestust ning otsis üles
ka need inimesed, keda ta oli rünnanud ning palus
neilt andestust. Hämmastav on see, et üks
tema endistest ohvritest on nüüd tema lähedane
sõber ning see on võimalik vaid seetõttu,
et Ahmed teenib lepituse Jumalat. „Mul ei ole mingit
kahtlust, et Jeesus on tõeline,“ räägib
Ahmed. „Ta on minu rahu, mu tervis, mu teenistus, mu
Päästja.“ Misjoniorganisatsiooni AIMS
asutaja ja president, dr Howard Folz, räägib:
„AIMS on treeninud nii Ahmedi kui tema sõpra
evangeeliumi levitamiseks kõikjal Etioopias.
Nende sõprus on võimalik ainult Jeesuse
Kristuse tervendava väe tõttu.“
CBN
News – Juhid nelipühi ja karismaatilisest kogukonnast
kogunesid möödunud nädalal Virginia
Beach’i linnas, Virginias, Converge 21 USA konverentsile,
et arutleda viiside üle, kuidas tuua uut põlvkonda
Jeesuse Kristuse juurde. See konverents tõi kokku
juhte, õppejõude ja uue põlvkonna
häälekandjaid, et arutleda ja palvetada oma
liikumise tuleviku eest Ühendriikides. Osalejad
kogunesid selleks, et kuulata Püha Vaimu ja õppida
rohkem Jumala töö kohta 21. sajandil. Tuntud
nelipühi juht rev Jack Hayford jagas tarkuse sõnu
järgmise põlvkonna jaoks. Ta rääkis:
„Fraas ’Issanda Vaim’ pühakirjas kirjeldab erilist
Püha Vaimu tööd, mil ta tuleb selleks,
et ilmutada Jeesust Isandana. On väe Vaim, nõu
Vaim, tarkuse Vaim ja Issanda Vaim,“ selgitas ta. „See
on koht, kus ta ütleb: ’Ma olen siin selleks, et
sa hoiaksid Jeesuse Isandana oma elus. Ole avatud sellele
osale tema teenistusest.“ Vaatamata negatiivsetele uudislugudele
tänapäeva noortest, nõustus ta sellega,
et liikumise tulevik näib ere ning järgmine
põlvkond on kandmas tõrvikut. 23-aastane
pastor, Kristopher Gonzales, rääkis, et ta
on Püha Vaimu väe tõttu näinud
imesid ja tunnustähti oma eakaaslaste hulgas. „Püha
Vaim on võtmeks noorteni jõudmisel täna,“
rääkis ta CBN uudistele. „Statistiliselt on
tõestatud, et me elame kõige spirituaalsema
põlvkonna keskel, see ei pruugi küll kristlust
tähendada ning ainus viis, kuidas noori täiskasvanuid
köita, on üleloomuliku kaudu.“ Ka üks
teine noor juht, Tim Ross, nõustus sellega. „See
ei ole enam olukord, kus teatepulka antakse edasi. Teatepulk
on juba antud. See vastutus on nüüd meie kätes
ning nüüd oleneb meist, et pidada kinni meie
isade traditsioonidest jätkates nelipühi ja
karismaatilise liikumise edasi kandmist Ameerikas,“
rääkis Ross. Konverentsil osaleja, Jay Mooney,
teenib samuti noori, ta ütleb: „Jumal on üleloomulikult
tõstmas üles noorte inimeste liikumist sellisel
viisil, nagu ma pole kunagi oma 27 teenimisaasta jooksul
näinud.“
Charisma
News – Foursquare Missions International asedirektor,
Ted Vail, usub, et kuna nii paljud islami maad on vaenulikud
evangeeliumi suhtes, toob Jumal miljoneid selle usu
järgijaid Ameerika Ühendriikidesse, selleks,
et neil oleks vabadus Kristusest kuulda. Hinnanguliselt
on USAs 5-7 miljonit moslemit. Kuigi 63% neist on sündinud
väljaspool USAd, on esimese põlvkonna moslemite
hulk kasvamas. 11. sept järgne pilt moslemitest
kui tulevastest terroristidest peletab aga paljusid
usklikke neile vaimulikele otsijatele evangeeliumi kuulutamast.
Vail räägib: „Kui sa nimetad islamit, siis
keskmises ameeriklases tekib veidi hirmu. Meil on idee,
et moslemid on kõik ühesugused, kuigi see
nii ei ole.“ Hiljutine uuring näitas, et 8 ameerika
moslemit 10st, ehk 81%, ütlevad, et enesetapu terroristid
ja muu vägivald tsiviilisikute vastu ei ole kunagi
õigustatud. Sama paljud neist mõistavad
hukka ka al-Qaida, võrreldes 5% neist, kes seda
rühmitust soosivad. Ometigi on islami kasv põhjustanud
muret paljudes. Mõningatel hinnangutel on 2030.
aastal iga neljas inimene maailmas moslemi usuline.
Kuid Vail toob esile, et umbes 70% moslemitest on seda
vaid nime poolest, järgides vaid mõningaid
islamiusu printsiipe või järgides samaaegselt
ka muid uske. Foursquare koguduse üks pastoritest,
Ken, kes on töötanud moslemite keskel Lähis-Idas,
ütleb, et mida armastavamad usklikud on, seda parem
võimalus on neil jõuda moslemiteni Kristuse
jumalikkuse sõnumiga. Ta märgib, et mitmeid
aastaid tagasi tehti uuring moslemi taustaga usklike
seas ning see näitas, et peamine põhjus
nende pöördumisele oli näha Kristuse
armastust ühe kristlasest sõbra kaudu. Samavõrra
on märkimisväärne, et peaaegu mitte keegi
ei pöördunud kristlusesse teoloogilistel põhjustel
– nimelt selle tõttu, et keegi väitles nendega,
tõestades seda, et Koraan on vale ja Piibel on
õige. Ken selgitab: „Veel üks asi, mis aitab
moslemiteni jõuda, on see kui sa mõistad,
et teekond päästmisele on pigem protsess.
Ma tean endisi moslemeid, kes ei oska sulle öelda
päeva, mil nad Kristuse vastu võtsid, kuid
nad teavad, et said aja jooksul Jeesust enam tundma.“
Kuna nad otsivad Jumala tundmist sügavamal viisil,
on moslemitele kergem ligineda, kui keskmisele ameeriklasele,
räägib kauaaegne Foursquare pastor ja misjonär,
Syd Doyle. Syd koos abikaasa Liziga, kolisid hiljuti
Mischigani lõunaosasse, et laiendada oma teenistuse
fookust moslemitele. Nad elavad tunni kaugusel Dearbornist,
mis on koduks ilmselt suurima konsentratsiooniga moslemi
kogukonnale väljaspool Lähis-Ida – 300 000.
Liz, kes kasvas üles lõuna Ohios, on kirglik
evangelismi suhtes, olles näinud neid vigu, mida
kristlased tegid 35 aastat tagasi, kui nad elasid Inglismaal.
Rassistlik suhtumine ja apaatia lasi moslemitel pikapeale
levida arvuliselt ja poliitilise mõju poolest.
Ta ütleb, et nad võivad kergesti kopeerida
seda mudelit ka USAs, kui kristlased jäävad
ükskõiksekd oma usu jagamise suhtes. Liz
räägib: „Kurat kasutas 11. septembrit selleks,
et tuua hirmu inimeste, isegi kristlaste südamesse.
Kuid me usume, et Jumala üks strateegiatest on
liigutada inimesi globaalselt ümber, me tahame
julgustada Foursquare rahvast suhtlema moslemitega.“
Doyle’d usuvad, et Issanda plaani täitmiseks, tuleb
kristlastel vastata tarkusega. Üks kõige
efektiivsem evangelismi meetod, mida nad on näinud
oma piirkonnas, on see, kui kogudused erinevatest denominatsioonidest
tulevad kokku ja korraldavad ühiseid üritusi,
näiteks piknikke ning seal jagab keegi sõnumit.
Nad leiavad, et moslemi meestele on see vähem ähvardav
ja naised samastavad end sellega rohkem, kui evangeeliumi
jagab naine. Liz juhib ka teenistust naistele nimega
’Vabastades Viimaste Päevade Tütreid.“ Selles
varustavad nad naisi jõudma teiste naisteni ja
see on oluline kultuuriliste barjääride tõttu
– moslemid ei kiida heaks vaimulikke arutelusid erineva
sugupoole esindajaga. Kristlased peavad samuti olema
teadlikud sellest, et nad ei pakuks moslemitele sealiha
ega kommi; ei kiirustaks vestluse käiku tagant
ega sunniks neid patusepalvet enda järel kordama.
Külalislahkus on väga oluline. „Me ameeriklastena
oleme väga pealiskaudsed, kuid kui ma tulin traditsionlaalses
araabia kultuuris kellegi koju, andsid nad mulle juua,
puuvilja ja midagi veel süüa,“ rääkis
Ken, kes reisib siiani Lähis-Idasse mitmeid kordi
aastas. „Isegi kui ütled, et su kõht on
täis, toovad nad sulle midagi süüa. Külalist
koheldakse nagu kuningat.“ Vail räägib: „Jumala
juurde on vaid üks tee ja see on Jeesuse kaudu.
Meil tuleb oma kogudusi ümber õpetada, et
see tee on armastus!“
Charisma
News – Äärmine näljahäda Etioopias
ei ole inimesi kõrvale juhtinud vaimulikust näljast.
Igatsus Jumala Sõna järele selles Ida Aafrika
riigis on põhjustanud evangeeliumi levimist kulutule
kiirusel. Sealne JEESUS filmi projekti juht, Damtew,
räägib, et Etioopial on pikk naiste alahindamise
ajalugu. Jeesus Filmi projekti üks filmidest: Magdalena:
Vabanenud Häbist, on kohandus Jeesus filmist, mis
räägib otse sellele alahinnatud grupile. Kui
nad hakkasid seda filmi näitama, ei saanud nad
seda protsessi enam peatada. „Naised saavad tervendatud,
kui nad vaatavad seda filmi. Deemonid hakkavad manifesteeruma
ning need aetakse välja,“ räägib Damtew.
„See on lihtsalt nii hämmastav.“ Progress on vapustav.
Jeesus Filmi Projekti meeskond Etioopias plaanis kolme
aasta jooksul õpetada välja 100 naist, kes
oskaks süsteemi üles panna ja seda Magdalena
filmi näidata. Kuid nõudmine selle järele
kasvas nii suureks väga kiiresti, et ainult kuue
kuu jooksul on meeskond treeninud juba 564 naist. Nad
on treeninud ja varustanud ka 900 juhti uute usklike
jüngerdamiseks, kasutades Lootuse Mõtisklus
piibliõppe materjale, mis käivad Magdalena:
Vabanenud Häbist filmiga kaasas. Reaktsioon sellele
filmile on olnud astronoomiline. Naised ei saa küllalt
kuulmisest, kui palju Kristus neid armastab. Damtew
räägib, et naised tõesti tunnevad,
justkui nad on saamas oma häbist vabaks ning samuti
haigustest, deemonitest ja muudest ahelatest oma elus.
Praegu on suurimaks väljakutseks varustada juhte
DVD ja varustusega filmi näitamiseks. Jeesus Filmi
projekt loodab augustis tuua kokku 10 000 naist, et
neid koondada ja õpetada selleks, et vastata
filmi nõudlusele. Parim varustus on väikesed
seljakotid, mis sisaldavad projektorit ja muid ressursse
filmi jaoks. Seljakotid on hädavajalikud, sest
need on mobiilsed ning võimaldavad inimestel
filmi vaadata kodudes. Turvalisuse põhjusel eelistavad
paljud filmi vaadata kodudes. Kuigi ligi viiendik Etioopia
rahvast on evangeelsed kristlased Joosua projekti andmeil,
on seal siiski suur tagakiusamine. Open Doors Maailmavaatluse
nimekirjas on Etioopia 38. kohal, vaid kaks kohta allpool
Süüriast, koguduse tagakiusamise osas.
Charisma
News – Kristus Kõigile Rahvastele meeskond lõpetas
äsja imelise nädala, teenides inimesi Monrovias,
Libeerias, kus paljud tunnistasid oma usku Jeesusesse
ning Issand tervendas haigeid ja vabastas seestunuid.
See evangeelne kampaania algas möödunud kolmapäeval
ning evangelist Daniel Kolenda teatas, et tuhanded inimesed
vastasid evangeeliumile ning uskusid Jeesusesse Kristusesse.
Oma video raportis ütles Kolenda: „Oleme siin,
et kuulutada evangeeliumi ning näha kuningriigi
väge demonstreerituna selles paigas.“ Libeeria
rahvas on kogenud genotsiidi, kodusõda, vaesust
ning väljendamatuid kannatusi lähi aastatel.
Kristus Kõigile Rahvastele oli seal viimati 1998.
aastal ning Kolenda rääkis, et nad kuulsid
lugusid sellest, mida Jumal tegi kõik need aastad
tagasi. „Sa võid näha, et inimesed on näljased
ja innukad kogema seda uuesti – paljud neist esmakordselt,
sest peale seda on üles kasvanud täiesti uus
põlvkond.“ Kolenda teatas, et teisel krusaadi
õhtul kuulis evangeeliumi 90 000 inimest ning
suur hulk neist vastas sellele rõõmuga.
Peale palvet hakkasid juhtuma imed ning rõõm
täitis kogu selle paiga. „Pimedad silmad nägid,
kurdid kõrvad kuulsid ja vigased kõndisid
kõikväelise Jumala auks,“ kirjutas Kolenda.
Neljapäeval algas ka Tulekonverents, kus üks
pastoritest tunnistas, et peale seda, kui ta oli 2009.
aastal osalenud Tulekonverentsil, muutus ta elu ja teenistus
täielikult ning nüüd viib ta ise läbi
krusaade, näeb pidevalt inimesi tulemas päästmisele
ning on olnud tunnistajaks sellele, kuidas surnud ärkavad
üles. „Me usume, et kui me siit maalt lahkume,
võtavad tuhanded teised inimesed selle evangeeliumi
teatepulga ning jooksevad sellega seni, kuni Libeeria
on päästetud!“ rääkis Kolenda. Reede
oli krusaadi kolmas õhtu ning rahvast oli 130 000.
Kolenda kuulutas Jeesuse verest ning juhtis tuhandeid
inimesi päästmise palves ning murdis needused
Jeesuse nimel. Isegi peale seda, kui teenistus sai läbi,
imed jätkusid. Üks 75-aastane mees, kes oli
olnud pime 13 aastat, hakkas äkki nägema.
Laupäeva õhtuks rahvahulk kasvas veelgi
ning 160 000 inimest tuli kohale. Reinhard Bonnke jutluse
ajal, oli kuulda karjeid ja kisendamist, kui kurjad
vaimud lahkusid inimestest. Kolenda kirjutab: „Kui ta
kutse andis, oli reaktsioon sellele tohutu ning ta juhtis
terveid hulki päästmise palves. Rahva hääl
oli nagu kõuemürin üle väljaku
.. kõige kaunim hääl maa peal!“ Tol
õhtul jagati ka palju tunnistusi, kaasaarvatud
väelist lugu ühest noorest naisest, kes kannatas
sirprakulise aneemia haigust, mis on ravimatu, piinarikas
haigus, mis mõjutab punaseid vereliblesid ning
põhjustab enneaegse surma. Naine tunnistas, et
ta tuli 1998. aastal krusaadile kohutavates valudes,
kuid peale haigete eest palvetamist see haigus ja valu
kadusid ta ihust. Sellest päevast peale on ta olnud
täielikult terve. Viimaseks päevaks kasvas
rahvahulk tohutult ning 260 000 inimest tuli teenistusele
kokku – see on ligi 30% kogu Libeeria pealinna rahvastikust.
Ka osariigi president oli kohal, koos teiste aukandjate
ja valitsusametnikega. Bonnke kuulutas evangeeliumi
ning palvetas haigete eest ning taas jagati imelisi
tervenemise tunnistusi. Üks isehakanud nõid
jagas oma paeluvat tunnistust sellest, kuidas ta oli
Jeesuse oma Päästjana vastu võtnud.
Naine ütles, et on tapnud 10 inimest, kasutades
loitsu ja juju’t, ning oli nõidade kokkutuleku
poolt saadetud tapma ka Kolendat. Kuid ta ütles,
et palved olid liiga väelised ning need hoidsid
ära selle, et ta ei saanud needust panna evangelisti
ega nende meeskonna peale. Ta kukkus maha ning hakkas
deemonitest manifesteeruma. Kohanäitajad kandsid
ta vabastuse telki ning ajasid kurjad vaimud temast
välja. Kolenda kirjutas: „Seda, mis sel nädalal
juhtus on tegelikult raske väljendada. Kuid üks
asi on kindel – evangeelium on mõjutanud Libeeriat
tohutult. Me hõiskame ja täname Issandat
ka nende eest, kes on olnud partneriks selles lõikuses.“
Breaking
Christian News – Protestide ja vägivalla aasta
järgne ebakindel olukord Süürias on toonud
suurt kannatust tervele rahvale. Tagakiusatud kirstlasi
toetava ja usuvabaduse eest võitleva rahvusvahelise
organisatsiooni, Open Doors, sõnul on Süüria
kristlased öelnud, et nende suurim vajadus praegu
on palve. Hädaoht on sundinud mitmeid kogudusi
üle riigi kogunema vaid päevasel ajal ning
paljud neist teevad seda vaid pühapäeviti.
Reedeti, mis on islamiusuliste kogunemise päev,
on paljud kristlikud koolid nüüd samuti suletud.
Laste metsikute tapmiste, varguste ja röövimiste
tõttu, ei saada paljud vanemad oma lapsi
enam kooli. Süüra kannatab ka kütuse
ja elektri puuduse, varemetes majanduse ja tööpuuduse
all. Organisatsiooni Open Doors USA president ja täitevjuht,
dr Carl Moeller, räägib: „Kristlaste olukord
on erinev, vastavalt asukohale. Damaskuse kristlastel
näib olevat kõige vähem raskusi, vastupidiselt
Homs’i usklikele, kellest paljud on põgenenud,
sest sellest paigast on saanud sõja tsoon.“ Mõned
kristlased tahavad jääda; teised püüavad
meeleheitlikult emmigreeruda, rääkis Moeller.
Paljud ütlevad, et nad lihtsalt ei saa põgeneda.
’Süüria on see paik, kuhu me kuulume ja jääme,
isegi kui see tähendab siin suremast,’ ütlevad
nad. Üle 80% kristlastest on põgenenud Homs’ist,
linnast, kus toimub kõige hullem võitlus.
Rüüstajad on võtnud üle nende
kodud, kes on põgenenud. Vähemalt ühte
evangeelset kirikut on rünnatud. Neil, kes on jäänud,
on piiratud võimalused turvaliseks transpordiks.
Väga vähesed osalevad koguduse jumalateenistustel.
Üks inimene ütles: „Homs on nagu kummituslinn
ning inimeste olukord seal ei ole stabiilne. Kõik
seal kardavad oma turvalisuse pärast. Linna inimestel
ei ole ressursse ega varustust. Sealne olukord paneb
korraliku inimese nutma.“ Mõnedes piirkondades
on olukord suhteliselt turvaline kristlaste jaoks. „Me
tuleme kokku ülistama ja inimestel on tugev usk,“
rääkis üks süüria pastor. „Praegu
ei ole kristlased otsese rünnaku all, aga me ei
tea, kuidas nad meid kohtlevad siis, kui asjad peaks
muutuma.“ Kristlased kardavad, et kui president Assad
kukutatakse võimult, läheb nende olukord
dramaatiliselt hullemaks. Kuid Moeller räägib,
et kristlased leiavad jõudu oma usust. Ta ütles:
„Palun liitu Süüria kristlastega palves. Ainult
Jumal teab, mis on ees tulemas, kuid Pühakiri kinnitab
meile, et õige inimese palve on väeline
ja efektiivne.“ Süürias on üle 20 miljoni
elaniku ning 1,9 miljonit neist on kristlased. Open
Doors maailmavaatluse nimekirjas on Süüria
36. kohal 50 kõige hullema kristlaste tagakiusaja
hulgas.
Mission
Network News – Vaesuse ja muude tegurite tulemusel,
on 50% Uganda rahvastikust 14-aastased või nooremad.
Veelgi vapustavam on see, et organisatsiooni Orphan’s
Heart andmeil moodustavad 10% riigi rahvastikust orvud.
Üle 35 miljonilise rahvaarvu puhul tähendab
see seda, et enam kui 3 miljonit Uganda last on isatud.
Kuid kurb pilt ei lõppe sellega. Paljud neist
sadadest tuhandetest orvuks jäänud lastest
kogevad kestvat traumat, isegi nö turvalistes lastekodudes.
Möödunud aastal kirjutas ajaleht The Brisbane
Times loo sellest, kuidas üks austraallanna avastas
selle, et see lastekodu, mida ta oli rahaliselt toetanud
Ugandas, oli korrumpeerunud. Vaatamata sellele, et raha
vool oli olemas, kogesid lapsed seal ometi väärkohtlemist
ja nälga. Ugandas on meeleheitlikult vaja eetilisi
teenistusi ja orbude hoolekande programme, et Uganda
miljonid lapsed saaksid toitu, hoolekannet ning lootuse
Päästjas, kes armastab neid. Organisatsioon
Bethani Christian Services algatas mõned kuud
tagasi Ugandas oma programmi. Kim Batts, räägib:
„Me nägime vajadust arendada välja enam struktueeritud
ülemaaline adopteerimise programm, kuna hetkel
on mõningaid eetilisi küsimusi Uganda adopteerimissüsteemis.
„Me tahame arendada siin parema süsteemi.“ See
on raske töö. Mitmeid nädalaid on möödunud
Uganda valitsusega koos töötades parema adopteerimise
süsteemi rakendamiseks. Batts räägib:
„Me oleme praegu läbi vaatamas oma esimest juhtumit.“
Lisaks aja kulule on väärtushinnangute põhist
tööd mõnikord korrumpeerunud süsteemis
üsna raske teha. Batts räägib: „Ma arvan,
et meie suurim väljakutse on teha kindlaks see,
et kõike tehtaks väga läbipaistval
ja eetilisel viisil.“ Kuid Bethany on näinud progressi.
Battsi sõnul on nende teenistus tegemas koostööd
ühe väga kogenud advokaadibürooga ning
on teinud lepingu ühe sotsiaaltöölisega.
Hiljem plaanivad nad tegeleda ka kasuperekondade ja
siseriikliku adopteerimise küsimustega, mis kaasaks
väga olulisel määral ka kohalikku kogudust.
Praegu aga, on Bethani teenistus näitamas Kristuse
valgust valitsuse ametnikele ja lapsendada soovivatele
perekondadele. Palu, et see töö oleks viljakas
ning et paljud Kristuse-kesksed perekonnad sooviks neid
traumeeritud orbe lapsendada.
Mission
Network News – Vaesuse ja muude tegurite tulemusel,
on 50% Uganda rahvastikust 14-aastased või nooremad.
Veelgi vapustavam on see, et organisatsiooni Orphan’s
Heart andmeil moodustavad 10% riigi rahvastikust orvud.
Üle 35 miljonilise rahvaarvu puhul tähendab
see seda, et enam kui 3 miljonit Uganda last on isatud.
Kuid kurb pilt ei lõppe sellega. Paljud neist
sadadest tuhandetest orvuks jäänud lastest
kogevad kestvat traumat, isegi nö turvalistes lastekodudes.
Möödunud aastal kirjutas ajaleht The Brisbane
Times loo sellest, kuidas üks austraallanna avastas
selle, et see lastekodu, mida ta oli rahaliselt toetanud
Ugandas, oli korrumpeerunud. Vaatamata sellele, et raha
vool oli olemas, kogesid lapsed seal ometi väärkohtlemist
ja nälga. Ugandas on meeleheitlikult vaja eetilisi
teenistusi ja orbude hoolekande programme, et Uganda
miljonid lapsed saaksid toitu, hoolekannet ning lootuse
Päästjas, kes armastab neid. Organisatsioon
Bethani Christian Services algatas mõned kuud
tagasi Ugandas oma programmi. Kim Batts, räägib:
„Me nägime vajadust arendada välja enam struktueeritud
ülemaaline adopteerimise programm, kuna hetkel
on mõningaid eetilisi küsimusi Uganda adopteerimissüsteemis.
„Me tahame arendada siin parema süsteemi.“ See
on raske töö. Mitmeid nädalaid on möödunud
Uganda valitsusega koos töötades parema adopteerimise
süsteemi rakendamiseks. Batts räägib:
„Me oleme praegu läbi vaatamas oma esimest juhtumit.“
Lisaks aja kulule on väärtushinnangute põhist
tööd mõnikord korrumpeerunud süsteemis
üsna raske teha. Batts räägib: „Ma arvan,
et meie suurim väljakutse on teha kindlaks see,
et kõike tehtaks väga läbipaistval
ja eetilisel viisil.“ Kuid Bethany on näinud progressi.
Battsi sõnul on nende teenistus tegemas koostööd
ühe väga kogenud advokaadibürooga ning
on teinud lepingu ühe sotsiaaltöölisega.
Hiljem plaanivad nad tegeleda ka kasuperekondade ja
siseriikliku adopteerimise küsimustega, mis kaasaks
väga olulisel määral ka kohalikku kogudust.
Praegu aga, on Bethani teenistus näitamas Kristuse
valgust valitsuse ametnikele ja lapsendada soovivatele
perekondadele. Palu, et see töö oleks viljakas
ning et paljud Kristuse-kesksed perekonnad sooviks neid
traumeeritud orbe lapsendada.
Breaking
Christian News – 15. märtsil 2012 oodatakse tuhandeid
kristlasi Kaliforniast ja mujaltki, kogunema Universal
City’sse väeliseks palve, paastu ja ülistuse
päevaks, sündmusele, mille nimi on TheCRY
Hollywood. TheCRYdirektor, Faytene Grasseschi, räägib:
„See ei ole kontsert ega konverents. See on hüüe
Jumala poole, et ta liiguks oma armastuse ja väega
meelelahutus meediat sellisel viisil, mis mõjutaks
masse.“ Grasseschi ja tema meeskond usuvad palveväesse,
et see muudab asju. Nad on läbi viinud 8 taolist
masside palvekogunemist Kanadas. Nende kogunemiste kaudu
on nad näinud märkimisväärseid palvevastuseid,
kaasaarvatud olulisi nihkeid riiklikul poliitikamaastikul,
samaaegselt nende kogunemistega; nad on näinud
moraalipõhise seadusandluse paranemist Kanada
parlamendis; positiivset muutust noorte mõnuainete
tarbimise statistikas; värsket Jumala Vaimu väljavalamist
paljudes kogudustes, kes on selle liikumisega olnud
kaasas ning veel paljusid käegakatsutavaid, olulisi
nihkeid. Kuid üks asi, mis tähistab TheCRY
sündmusi enam kui ainult palve, on õnnistamise
vaim, milles need kogunemised toimuvad. „Algusest peale
on Issand kõnelenud meile elu, armastuse ja Jumala
au vabastamise väest palve kaudu,“ selgitab Grasseschi.
„Me ei tule selleks, et näidata näpuga või
kedagi süüdistada. Me usume, et Jumala südames
on igaühe jaoks üks unistus ning me oleme
siin selleks, et paluda tema unistuse vallapääsemist
selle põlvkonna jaoks. Kui see murrab esile,
peab kõik muu lahkuma. Nii nagu seda tegi Hesekiel,
tahame ka meie rääkida elu kuivanud luudele.“
Minevikus on liikumised nagu TheCRY või TheCall,
mida juhib Lou Engle, keskendunud palvele ühe maa
või linna pärast. Kuid TheCRY Hollywood,
tahab palvetada ühe sfääri eest, mis
mõjutab paljusid rahvaid. See sfäär
on meelelahutus meedia. Osalejad ja toetajad usuvad
sellesse, et Jumal puudutab seda sfääri, mis
puudutab kogu maailma ning mõjutab praeguse põlvkonna
meelelaadi. TheCRY üritus toimub 15. märtsil
Gibson amfiteatris ning mitmed tuntud rahvusvahelised
ja kohalikud juhid plaanivad selles osaleda. Lisa infot
leiad veebilehelt http://www.thecryhollywood.com/
Billy
Graham Evangelistic Association – Loode-Hispaania mägede
vahel on peidus linn nimega Lugo, mis on koduks ligi
100 000 inimesele. Lugo on tuntud kui ainuke linn maailmas,
mis on täielikult ümbritsetud vigastamata
Rooma müüridest, mis mõnelpool on kuni
14 meetrit kõrged. Kuid detsembri keskel oli
linn ümbritsetud ka Püha Vaimuga. Üks
Lugo kogudus nägi 29 inimest tegemas oma otsust
ja pühendumist Kristusele, peale seda, kui 19 inimest
avasid oma kodud, selleks et näidata Minu Lootus
Hispaania programme televisiooni ja DVD kaudu, Minu
Lootus Evangelismi projektis. „Au Jumalale,“ ütles
Lugo piirkonna projekti koordinaator. Üle 7400
inimese tegi oma otsuse Kristuse kasuks ning 89% kogudustest,
on andnud tulemustest tagasisidet. Üle 1000 koguduse
Hispaanias läksid läbi Minu Lootus treeningu
programmist ning nende hulgas oli 8500 võõrustajat,
keda selle raames nimetatakse Matteusteks. Kuid kõige
sellega ei saa alustadagi loo kirjeldamist, kuidas evangelism
on selles lääne Euroopa riigis juurdumas.
Paljud kogudused erinevatest Hispaania piirkondadest
on otsustanud Minu Lootus evangelismi meetodit kasutada
ning on pühendunud kordama seda programmi iga kolme
või nelja kuu tagant. Kogudused kõikjal
Hispaanias on taas põnevil evangelismist, peale
seda, kui nägid Jumala väge muutmas elusid,“
rääkis koordinaator. Jaén’i linnas,
riigi lõuna-keskosas, vaatas üks naine Minu
Lootus programmi ’juhuslikult’ ning võttis Jeesuse
oma Päästjana vastu. Mitmed vangid vaatasid
ka seda programmi. Järgmisel päeval levisid
uudised sellest seal vanglas ning õhtul lülitati
see programm tööle kõigile vangidele
vaatamiseks. Madridi linna läheduses asuvas linnas,
võttis üks terve perekond Kristuse vastu
ühel Minu Lootus ettevalmistuse ja palvekoosolekul.
Perekond sai juhendatud ning otsustas oma kodu avada
sugulastele ja lähedastele sõpradele. 17.
detsembril tuli neile 10 külalist Minu Lootus programmi
vaatama ning kõik need 10 inimest palvetasid,
et võtta Kristus vastu. Ühel pastoril, nimega
Paco, oli väike kogudus, kuhu kuulus umbes 35 inimest,
kuid tal oli suur usk. Koguduse liikmed käisid
läbi kogu ümbruskonna, et kutsuda inimesi.
Nad hakkasid tuliselt palvetama ning valmistasid oma
kodud ette külaliste vastuvõtmiseks. See
35-liikmeline kogudus palvetas 25 inimesega Kristuse
vastuvõtmiseks. Ühe teise koguduse pastoriks
on Willy ning tema kogudusse kuulus 120 usklikku. Minu
Lootus Hispaania kaudu tuli sinna kogudusse 40 uut usklikku,
tuues kaasa ruumi puuduse kirikus, kuid see probleem
lahendati kiiresti. Liikmed lihtsalt ehitasid saali
ümber, kiskudes ühe vaheseina maha ning kõik
inimesed said pühapäevasele teenistusele mahutatud.
Vähem kui kuu oli möödunud nende uute
kristlaste pöördumisest, kui nad olid juba
kandmas vilja, kutsudes oma sõpru oma kodusse
selleks, et jagada Kristust.
Charisma
News – Sellest, kui esimesed misjonärid püüdsid
evangeeliumiga jõuda Ameerika põliselanikeni,
on möödunud enam kui 500 aastat. Kuid ometi
tunneb praegusest Põhja-Ameerika põliselanike
hulgast Kristust vaid 5% inimestest. Ameerika evangelist
Ron Hutchcraft, märgib: „Kõige esimesed
inimesed, kelleni me püüdsime jõuda,
on nüüd ilmselt kõige viimane misjoni
piiriala sellel kontinendil. Kui sa vaatad ajas tagasi
kõige esimesele misjonärile Ameerikas, kõige
esimesele Piibli tõlkele, siis see oli just Ameerika
põliselanikele. Me oleme siin teinud rohkem ja
teadnud misjonist rohkem igalpool mujal maailmas, aga
mitte oma ukse ees.“ Kuid miks peale kõiki neid
sajandeid, on meil nii vähe vilja näidata?
Hutchcraft ütleb, et selleks on mitmeid põhjuseid,
miks evangeelsed ettevõtmised on läbi kukkunud,
kuid kõige peamine põhjus on seotud sellega,
et Kristust nähakse kui ’valge mehe Jumalat.’Paljud
teenistused üle maailma töötavad selles
suunas, et neil oleks vähem välismisjonäre
ja rohkem kohalikke. Kuid Põhja-Ameerikas, on
siiani valged ameeriklased need, kes püüavad
põliselanikeni jõuda. „Põliselanike
seas on olnud puudus nendest, kes oleks kristliku liikumise
juhid – oleksid Kristuse esindajateks, tema hääleks
oma rahvale kõigi nende aastate jooksul,“ selgitas
Hutchcraft. See on sajandeid kestnud probleem, mis on
hoidnud inimesi eemal ning isegi mõtlemast Kristuse
peale. Kuid viimase 20 aasta jooksul, on õhus
olnud muutusi. Hutchcraft räägib, et 20 aastat
tagasi, sel kuul, pani Issand Ameerika põlisrahvad
tema südamesse. Sellest tuli esile On Eagles’ Wings
(Kotka tiibadel) teenistus, mis on suunatud konkreetselt
noortele põliselanikele. Hutchcraft räägib,
et sellest alates on Eagles Wings demonstreerinud ajaloolist
läbimurret, kuna põliselanikest noored on
ise sõnumikandjateks oma eakaaslastele. Organisatsiooni
On Eagles Wings juhtide konverentsil, tulevad noored
enam kui 90 suguharust kokku ning kuulevad Kristusest.
Seal otsustab mõnikümmend noort veeta oma
suve ühest reservaadist teise käies, jagades
oma tunnistust sellest, kuidas enesetapu mõtetest,
mõnuainete kuritarvitamisest, seksuaalsest ärakasutamisest
ja sepressioonist sai rõõmuga täidetud
elu Kristuses. Üha suurem hulk suveaja teenijaid
liigub edasi täisajalisse põliselanike teenimisse.
Üks On Eagles Wings noortest on alustanud uue noorte
teenistusega Kanada reservaatides. Kaks noort juhivad
The Path (Teerada) noorteteenistust Hopi reservaadis.
Üks teine noor on nüüd Põliselanike
piiblikooli tööline, jüngerdades noori
põliselanikke teenistuseks. Möödunud
suvisest 60st suvemisjonärist on 28 nüüd
kristlikes kolledžites, saades On Eagles Wings kaudu
stipendiumi ning õppides tegema evangeelset tööd.
Need noored põliselanikud on nüüd rajamas
teed enneolematule teenistusele. Hutchcraft räägib:
„Ma ütleksin, et nemad annavad Ameerika põliselanike
tulevikulootusele näo ja ma usun, et tõesti
on lootust Jeesuspõlvkonna tulemisele.“ Nüüd
on ka põliselanike hulgas usklike ja ka juhtide
hulk kasvamas. Hutchcraft räägib: „Inimesteni,
kellest on liiga kaua üle vaadatud, kes on olnud
liiga kaua unustuses ja liiga kaua evangeliseerimata,
jõutakse nüüd lõpuks efektiivselt.“
CBN
News – Kesk-Aafrika Vabariik on üks vähemarenenud
riike maailmas. Relvastatud militaristid, bandiidid,
kõrge kuritegevuse tase ning poliitiliselt ebastabiilsed
aastad vaid lisavad probleeme. Üks Ameerika grupp
püüab riigi saatust muuta, keskendudes noortele.
Apostelliku koguduse piiskop, Theodore Kapou, räägib:
„Elu on siin äärmiselt keeruline. See on riik,
mis on tõeliselt kannatanud.“ Adonia Missions
International juht Banguis, misjonär George Offong,
räägib: „Kui sa oled kannatustega harjunud,
siis see muutub normaalseks.“ Kesk-Aafrika Vabariik,
on riik, millel puudub merepiir ning mis on ümbritsetud
mõnede ohtlikuimate paikade poolt maailmas. Alates
iseseisvuse saavutamisest Prantsuse võimu alt
1960. aastal on Kes-Aafrika Vabariik kogenud 11 vastuhakku
riigivõimule, erinevaid mässuliikumisi nii
lõunas kui põhjas ning täna on ta
üks Aafrika kontinendi vaesemaid riike. Kaks sõpra
kahest erinevast taustast, kes elavad tuhendeid kilomeetreid
lahus, püüavad selle riigi väljavaateid
muuta. Kapou on Kesk-Aafrika Vabariigi põliselanik
ning juhib riigi suurimat koguduste võrgustikku.
Ta räägib: „Me võime näha seda
lootusetust, kuid Jumal on meie lootus ning rahvas,
mis paneb oma usalduse Jumalale, saab õnnistatud.“
Rob Hoskins on ameeriklane. Ta juhib OneHope teenistust,
mis keskendub evangeeliumi jagamisele noortega kõikjal
maailmas. „Tundub, et kõige meeleheitlikumates
olukordades saadab Jumal oma Vaimu tuuled.“ Riigi valitsus
pani nende sõprust tähele ning kohtudes
tippjuhtidega, anti neile enneolematu täielik õigus
viia noortele Piibli lootuse sõnumit. Hoskins
räägib, et võtmeks oli korvpall, mis
on noorte keskel väga populaarne spordiala. „See
on nagu magnet,“ rääkis Hoskins CBN uudistele.
„Kui sa tuled kohale korvpalliga, siis noored ilmuvad
lihtsalt igaltpoolt välja, sest neil ei ole palju
korvpalle. Neil ei ole infrastruktuuri, nii et see väike
osa, mida sa teed, toob esile hämmastavaid tulemusi.“
Hiljuti viis Hoskins endaga kaasa 5000 korvpalli ja
kristlasest korvpallurite meeskonna Indianast. Nad viisid
pealinnas, Banguis, läbi igapäevaseid korvpalli
kliinikuid. See oli suur hitt, kõites sadu noori
poisse ja tüdrukuid. Üks korvaplli treeneritest,
Loel Hochhalter, rääkis: „Mõned tulid
sisse, viskasid oma plätud nurka ja mängisid
paljajalu. Mõnedel lastel on jalanõud,
teistel ei ole. Mõnedel on hämmastavad võimed,
teistel ei ole. Mõnedel on kodus süüa,
teistel ei ole.“ Nelikümmend protsenti riigi rahvastikust
on alla 15-aastased ning paljudel neist lastest on ebakindel
tulevik. Hoskins räägib: „Kõik muutub
nende jaoks. Sellel hetkel mil nad mängivad, suhtelevad
ja lõbutsevad, unustavad nad kõik muu.“
Endine Florida State University korvpalli täht,
Adrian Crawford, viis läbi treeninguid Kesk-Aafrika
Vabariigi riikliku korvpalli meeskonnaga. One Hope palus
tal tulla kaasa selleks, et ta viiks mõningaid
treeninguid läbi. Kuid Adriani ning OneHope meeskonna
jaoks oli kogu reis rohkem kui vaid korvpallist. Nende
eesmärgiks oli kinnitada piibellikke väärtushinnanguid
laste südametesse. „Me võtsime 15-20 minutit
iga päev laagris evangeeliumi jagamiseks ning rääkisime
lastele, miks me oleme tulnud,“ rääkis Dustin
Denton, Indiana Connection Pointe kogudusest. „Kahe
sõbra jaoks Kesk-Aafrika Vabariigi rahvuslikust
korvpalli meeskonnast, olid need ajad elumuutvad. Üks
mängija ütles: „Ma arvasin varem, et Jumala
Sõna on mingi nali. Kuid peale seda, kui olime
veetnud aega treener Adrianiga, nägin ma tema elust,
mida tähendab olla tõeline Kristuse järgija.“
Teine mängija ütles: „See korvpalli treening
on olnud pöördepunktiks mu elus. Ma ei palvetanud
kunagi enne mängu. Ma ei arvanud kunagi, et vajan
Jumalat oma elus. Need viimased päevad on mulle
õpetanud vastupidist.“ Samal ajal kui Indiana
meeskond keskendus korvpallile, keskendus meeskond Prantsusmaalt
evangeeliumi esitamisele draama kaudu. Pierre Chiner,
OneHope prantsuse meeskonna liige, rääkis:
„Jumal on tegemas hämmastavaid asju kõikjal
maailmas, kuid ikka on veel palju lapsi, kes ei ole
kuulnud Jeesuse nimegi. Meie püüame seda siin
muuta.“ Igale lapsele antakse ka Lootuse Raamat ja interaktiivne
piiblipõhine ajakiri, mis selgitab Jumala Sõna
neile viisil, mida nad mõistavad. Valitsus on
andnud OneHope meeskonnale ja Kapou koguduste võrgustikule
rohelise tule riigikoolides tundide andmiseks. Kapou
rääkis: „Kas see on siis hariduse, tervishoiu,
majanduse või spordi valdkonnas, ainult Jumal
on see, kes võib muuta meie ühiskonda ning
tuua kestva rahu.“
Billy
Graham Evangelistic Association – Gospellaulja, George
Beverly Shea, sai 1.veebruaril 103-aastaseks. „Me rõõmustame
koos Karlene’ga Issanda hämmastavas armus, et ta
on andnud mulle 103 eluaastat!“ hõiskas ta
esmaspäeval. Ta tähistas oma päeva perekonna
keskel ja vaikses mõtiskluses, lugedes tervitusi
kõikjalt maailmast, mis temani jõudsid.
Ta räägib, et on eriti tänulik nende
kallite inimeste eest, kellega koos ta on teeninud ja
reisinud, alates sellest päevast, kui ta 1943.
aastal kohtus Billy Grahamiga. „Kõik need aastad
on BGEA meeskonna osadus olnud kallis Issandat teenides,“
räägib Shea. „Ma sündisin 1909. aastal
Winchesteris, Ontarios, kus mu isa teenis pastorina
Wesley Metodisti koguduses. Sel ajal sündis meie
peresse kuus last ning kui mina olin 8 aastane, kolisime
New Yorgi osariiki. Mu ema oli kiriku organist ning
meil oli kodus klaver. Mu ema mängis seda nii ilusasti,
et ta pärandas meile kõigile armastuse vanade
kirikulaulude vastu. Sageli äratas ta meid hommikuti
ühe vana lauluga ’Lauldes ma lähen.’ Pühapäeva
hommikuti oli üks teine laul: ’Issand, hommikul
sa kuuled mu häält tõusmas kõrgele,
sinu poole ma suunan oma palve, sinu poole tõstan
ma oma silmad.’ Ma olen alati armastanud kiriku laule.
Me kõik kaheksakesi mäletame seda, kui võtsime
Jeesuse oma Päästjana vastu. Meie kodus oli
palve kolm korda päevas toidulaua ümber. Õhtul
luges isa Piiblist ette vaid mõned salmid ning
ka palve oli lühike, sest ta teadis, et lapsed
muutuvad rahutuks. Nii, et mina tulin Issanda juurde
5 või 6 aastasena. Kuid oli hetki, kus mul tuli
oma elu taaspühendada Issandale Jeesusele. Kui
ma oli 18-aastane, oli mu isa pastoriks ühes koguduses
Ottawas ning mina ei tundnud end väga vaimulikuna.
Koguduses olid nädal aega kestvad erikoosolekud
sel ajal. Mäletan, et reede õhtul tuli isa
kantslist alla ja asetas oma käe õrnalt
mulle õlale. Ta sosistas: „Ma arvan, poeg, et
täna võib olla see õhtu, mil sa tuled
tagasi Issanda juurde.“ Mida tahes mu isa tegi või
ütles, seda ma kuulasin ja respekteerisin. Ning
tõesti, see oli see õhtu!“ 23-aastasena
kirjutas George Beverly Shea laulu ’Ma pigem oman Jeesust.’
Ta räägib: „Mu ema oli olnud ühel New
York City koosolekul ning tõi mulle luuletuse
’Ma pigem oman Jeesust’, mille oli kirjutanud Rhea F.
Miller. Pühapäeva õhtul istusin ma
klaveri taha, panin luuletuse enda ette ja see meloodia
lihtsalt tõusis mu südamesse ja mõtetesse.
Kui ma selle esimese salmi ja refrääniga olin
lõpetanud, tuli mu ema pisarsilmil kõrvalruumist
ning pani oma käed mu ümber. Ta oli soovinud,
et see luuletus mõjutaks mu elu ning tundus,
et sellest hommikust alates juhtusid järjest paremad
asjad.“ Shea räägib ka elu õppetundidest,
mida ta on kogenud Kristust usaldades: „Mu isa tavatses
öelda minule ja mu vendadele Whitney’le ja Altonile:
„Tuleb mitmeid kordi, kus sa ei tunne seda ühendust,
aga Issand on sinuga. Lihtsalt vaata siis üles
– hoia seda vertikaalset suhet. Praktiseeri tema ligiolu
oma elus.“ Mul on olnud hetki, isegi ka hr Grahamiga
koos töötades, mil ma tundsin justkui ma pole
piisavalt efektiivne ja tundnud heitumust. Kuid ma lähen
Issanda ette ning tema ulatab oma armu. Sageli lähen
ma klaveri juurde ja mängin mõne vana lemmiku
loo. Jumal alati julgustab oma Vaimu läbi ning
uuendab meie jõudu. Ma olen õppinud vaatama
üles ja tema on seal. Ta armastab meid. Ta on andnud
mulle rohkem kui ma väärin. Ma olen nii tänulik
oma kalli naise, Karlene’i, eest ning mu lahkunud abikaasa,
Erma, eest, kes läks Issanda juurde palju aastaid
tagasi. Ma olen tänulik ka oma laste ja lastelaste
eest. Mul on palju imelisi lugusid sellest elurännakust.
Üks on mehest, kes tuli meie koosolekutele Londonis.
Ta naaber oli ta sinna toonud. Ta tuli, mõeldes,
et lihtsalt istub seal ja teeb nalja kõige üle,
mida seal tehakse. Kui ma tõusin üles laulma,
rääkis ta valju häälega ja ilmselt
kritiseeris mu laulu ’On kogu maailm tema käes.“
Aga kui ma jõudsin salmini: „On väiksed
armsad beebid, tema käes,“ vajus mees äkki
oma toolil kössi ja mõtles ilmselt oma väiksele
lapsele, kes oli haigena kodus. Hr Grahami kutse ajal
tõusis mees püsti ning tuli ja andis oma
südame Issandale Jeesusele.“ Soovituseks kõigile
kristlastele ütleb hr Shea: „Hoia kinni oma vaiksest
ajast, uuri Sõna, tunne headmeelt tema ligiolust
ning õpi temalt igal päeval!“
Charisma
News – Pakistan on üks ohtlikumaid riike maailmas
kristlaste jaoks. Kuid see ei peata 80-aastast Marilyn
Hickey’t viimast evangeeliumi ja Jumala tervendavat
väge sinna Aasia riiki. Karachi linn Pakistanis,
on suuruselt 10. linn maailmas ning suurim moslemi linn
maailmas. Ajakirja Time 2012. aasta jaanuarikuise hinnangu
kohaselt, on see ka ohtlikuim linn maailmas. Kuid Hickey
on kartmatult viimas Jumala tervendust ja armastust
sellesse moslemi enamusega riiki. Tõepoolest
– Hickey on töötanud erinevate poliitiliste,
religioossete ja etniliste gruppidega Pakistanis rohkem
kui 16 aastat, ehitades sõpruse ja koostöö
sildu kõigi moslemi, hindu ja kristlike uskude
erinevate gruppidega. Hickey hiljutine reis sinna oli
üks edukamaid kogu tema rohkem kui 40 rahvusvahelise
teenistusaasta jooksul. Rekordiline hulk inimesi osales
kolmel tervenduskoosolekute õhtul Karachi Noorte
Meerte Kristliku Ühingu (YMCA) valdustes. Kolmandaks
õhtuks tuli kokku ligi 200 000 inimest. Tänavad,
mis koosolekute toimumispaika viisid, tuli sulgeda,
sest tuhanded inimesed olid väljas ja vaatasid
sündmust suurtelt ekraanidelt. Teateid tuli erinevatest
tervenemistest, kaasaarvatud ühest moslemi mehest,
kes oli halvatud, kuid kõnnib nüüd,
ning ühest väikesest poisist, kes oli sünnist
saati olnud pime, kuid sai nägema ning see jäädvustati
ka videole. Ma ei suuda iial Jumalat tänada piisavalt
selle eest, mida ta siin tegi,“ rääkis Hickey.
„Kõik milles me teda usaldasime, selle viis ta
täide – veelgi rohkem, mida meie lootsime või
ette kujutasime.“ Kõrgetasemelised valitsusametnikud
toetasid Hickey koosolekuid. Pakistani peaministri vanemnõunik,
dr Paul Bhatti, tänas teda selle eest, et ta palvetas
füüsiliselt haigete inimeste eest, kuid et
ta palus riigile tervenemist ka kirjaoskamatusest, vaesusest
ja terrorismist. Kuberner Sindh dr Ishrat Ul Ebad Khan,
kes oli võtmeisikuks Pakistani valitsuselt loa
saamisel selle ürituse jaoks, kutsus Hickey ka
oma koju, et ta tema perekonna eest palvetaks. Ühiselt
hoidsid nad kätest kinni ja palvetasid Pakistani,
Karachi ja tema ametikohustuste eest. Hickey kutsuti
ka lõunale Pakistani suuruselt kolmanda poliitilise
partei Muttahida Qaumi Movement (Ühinenud Rahvusliikumine,
MQM) juhtidega, kus ta palvetas tervenemist igale inimesele
seal ning andis neile oma viimase raamatu Pathway to
Miracles ehk Jalgrada imedeni.
Charisma
News – Robert W. Schambach kuulutas enam kui viiskümmend
aastat: „sul ei ole mingeid probleeme .. kõik,
mida sa vajad on usk Jumalasse.“ Nüüd on see
usu kindral läinud koju Issanda juurde. R.W. Schambach
lahkus teisipäeval südamerabanduse tõttu.
Ta oli 85 aastane. Tuntud kõige enam oma klassikaliste
usu ja väe evangeelsete sõnumite kaudu,
pühendas Schambach oma elu Jeesuse Kristuse evangeeliumi
kuulutamisele, uskudes, et imed ja tunnustähed
kinnitavad Sõna. Tema teenistuse kaudu on jalutud
hakanud kõndima, pimedad nägema, kurdid
kuulma ning paljud vangid said vabaks Püha Vaimu
väe läbi. Tema veebilehel on kirjas: „Isand
võttis legendaarse usuisa R.W. Schambachi vastu
võtma oma tasu teisipäeval, 17. jaanuaril,
mil tema süda lakkas töötamast. Tema
elu ja teenistus oli jumalik militaarne missioon, mis
algas sõjaväes teenides II Maailmasõja
ajal. Koos oma naise Winniga teenisid nad rahvusvahelistel
krusaadidel ja telgikoosolekutel, tuues lugematuid tuhandeid
inimesi Jeesuse päästvale tundmisele kuue
aastakümne jooksul.“ Schambach kuulutas Jumala
Sõna enam kui 200 riigis ning teda mäletatakse
laialdaselt oma gospeltelgi tõttu. Schambach
reisis üle kogu Ühendriikide telkidega, mis
mahutasid 2000 kuni 8000 inimest. Rebecca Garcia Escarfuyette,
kirjutas Schambach’i Facebooki lehel: „Ma mäletan
seda, kui käisin tema telgikoosolekutel, mil ta
oli Bronxis ning mul oli eesõigus teenida ühe
tema kohanäitajana. Kiidan Issandad, et sain olla
väike osa tema teenistusest kui kasvasin üles
ning parim osa oli temaga rääkida ja kuulda
teda kuulutamas Issanda Sõna. Ma ei unusta kunagi
seda, milline suur mees ta oli. Puhka Issanda ligiolus.“
Schambach sai oma väljaõppe Central Bible
Instituudis, Springfieldis, Missouris, ’40-ndate keskel,
peale teenimist II maailmasõjas sõjalaeval.
Tema mentor oli A.A. Allen, kes oli ’40-ndatel ja 50-nadtel
teeninud tervendusevangelist. Kui Schambachilt küsiti
ühes teleintervjuus, et mis teeb sind võimeliseks
tervendama, vastas ta: „Kui sina saaksid päästetud
ja täidetud Püha Vaimuga, võiksid ka
sina inimesi tervendada. Sa võiksid panna oma
käed haigete peale ja nad saaksid terveks.“
Mission
NetworkNews – Viimase 10 aasta jooksul on orjade arv
Ameerika Ühendiriikides kasvanud 50 000 ohvrilt
300 000ni. Nädal tagasi peeti seal Inimkaubanduse
Teadlikustamise päeva, kuid USA president Barack
Obama kuulutas terve jaanuari kuu inimkaubanduse teadlikustamise
kuuks. York Moore, kaasaja orjade vabastuse nõudja
ja evangelist InterVarsity kristlikust osadusest, räägib,
et inimkaubanduse teadlikustamine USAs ja kogu maailmas
on elutähtis. Nõudlus inimkaubanduse järele
on kasvamas ning ülemaailmses ettevõtluses
on see kolmandalt kohalt tõusnud teisele kohale.
Ainus inimkaubandusest suurem ettevõte on narkokaubandus.
„Kui me mõtleme inimestega kaubitsemisest, siis
selles on loodud toode, mida saab tarbida korduvalt,“
selgitab Moore. „See teeb selle kaubanduse äärmiselt
tulutoovaks.“ Vaatamata sellele, et need faktid on väga
häirivad, on jaanuar pühendatud sellele eesmärgile,
et sellest kasvavast arengusuunast inimesi teavitada.
Moore julgustab inimesi end enam kurssi viima nende
faktidega. Inglise keelset infot võib leida Ühendriikide
välisministeeriumi lehelt (http://www.state.gov/g/tip/rls/tiprpt/),
organisatsiooni International Justice Mission lehelt
(http://www.ijm.org/), Not for Sale kampaania lehelt
(http://www.notforsalecampaign.org/), raamatutest
nagu The Slave Across the Street (http://www.traffickingproject.org/2010/01/slave-across-street.html)
ning mitmetest teistest paikadest (http://www.mnnonline.org/article/14734).
Teadlikkus on selles, kui sa tead fakte, kuid samas
püüad ka olukorda muuta. Moore märgib,
et kui me võtame ühe kuu selleks, et ülemaailmset
orjandust kaotada, siis selles on üks oht: veebruar
jõuab kätte ning enamik orje on ikka veel
orjad. „ Nende kannatus ei kesta ühe päeva.
Nende kannatus ei kesta ka ühe kuu. Nad kannatavad
pikalt edasi ka peale seda, kui meie oleme raamatu läbi
lugenud või kuulnud teateid sellest olukorrast,“
räägib Moore. „Meie teadlikkus peaks tegelikult
kujundama seda, kuidas me elame igapäevaselt.“
Kristlastena on meie vastutus isegi suurem. „Olla kristlane
päeval, kus me näeme inimkaubanduse vohamist,
tuleb meil endalt küsida: kuidas võiks meie
usk mitte ainult informeerida meid, vaid mida peaks
kogudus tegema selleks, et pakkuda jätkusuutlikke
lahendusi nende jaoks, kes kannatavad?“ On olemas erinevaid
viise, kuidas igaüks meist saab isiklikult olla
hääleks neile, kes ise ei saa rääkida.
Esmalt tuleb meil end olukorraga kurssi viia kuid on
olemas ka inimkaubanduse vastaseid gruppe, kelle tööd
saab toetada, kuid eelkõige palveta nende miljonite
ohvrite eest, keda igapäevaselt sunnitakse tööle
või prostitutsiooni. Saa teada, kas on võimalik,
et orjad töötavad ka sinu heaks http://slaveryfootprint.org/
Ulfekman.org
– Venemaal on toimumas ärkamine ning uusi
kogudusi rajatakse endiste narkosõltlaste poolt,
kes on nüüd radikaalsed jüngrid Issanda
teenistuses. Kuid need noored ja kriglikud juhid on
suures vajaduses väljaõppe järele,
mistõttu Elu Sõna kogudused on viimas
läbi pastorite kursusi Siberi südames, Novosibirskis.
Tänu oma kesksele asukohale, on Novosibirsk sobilik
paik pastorite ja juhtide kokku toomiseks. Elu Sõna
kogudus on treenimas 120 juhti üle kogu Siberi,
kasutades selleks kursust, mida on aastate jooksul kasutatud
erinevates riikides alates Singapurist idas ja lõpetades
Norraga läänes. Selle kursuse on lõpetanud
1600 inimest. Livets Ord Teoloogilise Seminari üks
juht, Anders Gerdmar, räägib: „Sellest on
pikk aeg möödas, mil meie misjonärid
Rootsist rajasid siin kogudusi. Nüüd on kogudused
kasvanud ja üles tõusnud, meie osa on neid
nüüd vaid kinnitada ja rajada kindel alus
tuleviku jaoks.“ Seda Pastorite kursust võõrustab
Elu Sõna üks teenistusharusid Venemaal,
The Cornerstone Church. Kaksteist aastat tagasi oli
see teenistus üks väike baptisti kogudus,
Novosibirski linnast idas asuvas väikeses linnas.
Täna kuulub sellesse teenistusse 74 kogudust, 100
rehabilitatsiooni keskust narkosõltlastele ning
4000 liiget. Selle võrgustiku juht on Sergei
Nepomnishi, kes räägib oma taustast: „Umbes
11 või 12 aastat tagasi oli mul kogudus Archinskis.
Kolme aasta jooksul oli kogudus kasvanud 50-60 liikmeliseks
ning ma olin väga heitunud. Ma ei olnud kindel,
kas Jumal saab mind kasutada pastorina,“ räägib
ta. Mitu nädalat järjest palus ta igal õhtul
sama palvet: „Kas sul on minust hea meel Jumal? Kas
sa laseksid mul näha oma palet ning kas sa lubad
mul kanda vilja sinu Kuningriigile?“ „Isegi mu naine
ei teadnud, et ma palusin seda palvet.“ 1998. aasta
talvel läks ta Ulf Ekmani ja Carl-Gustaf Severini
konverentsile Abakani linnas. Ulfi koosolekul seisis
Sergei seal tooliridade vahel, suutmata osa võtta
selle heitumuse tõttu. Üks äsja päästetud
saanud narkosõltlane oli tulnud temaga Archinskist
kaasa. Ulf palvetas tema eest, mees kukkus põrandale
ja jäi sinna kaheks tunniks, naerdes vaimus. Peale
seda oli mees narkootikumidest täielikult vaba.
Ulf pani oma käed ka Sergei peale ning palvetas
midagi, millest Sergei kahjuks aru ei saanud. Kuid kui
Sergei koju naases, oli midagi juhtunud. Narkosõltlased
hakkasid kirikusse tulema. Alguses võtsid nad
neid enda juurde koju rehabiliteerimiseks. Hiljem andis
linnavalitsus neile ühe vana skaudilaagri, kuhu
nad ehitasid rehebilitatsiooni keskuse. Neli kuud peale
konverentsi vaatas Sergei seda koosolekut uuesti video
pealt. Video lõpus nägi ta äkki seda
klippi, kus Ulf prohveteeris tema üle ja nüüd
kuulis ta ka neid sõnu: „Jah, mul on sinust hea
meel ja sa näed minu palet. Jah, mul on plaan sinu
jaoks ning sa kannad vilja minule.“ Issand oli vastanud
kõigile Sergei küsimustele, mida ta oli
oma palvekambris küsinud. Ta mõistis, et
see teenistus, milles ta nüüd oli, kasvava
koguduse ja rehabilitatsiooni keskusega, sai vabastatud
selle sõnumi kaudu. Ühes teises prohveteeringus
2003 .aasta Moskvas, oli Ulf öelnud, et Venemaa
tulevased vaimulikud juhid on praegused narkosõltlased,
kurjategijad ja vangid ning et nende keskel tuleb esile
ärkamine. Sergei tundis tugevalt, et see sobis
täpselt nende visiooniga. Teenistus Archinskis
kasvas jätkuvalt. Inimesed hakkasid tulema nende
keskusesse teistest Siberi paikadest. Mõned jäid
kogudusse Archinskis, kuid paljud läksid oma kodulinna
tagasi. Sageli oli neil aga raske sobituda olemasolevatesse
kogudustesse oma tausta tõttu. „Meil ei olnud
alguses visiooni alustada uute kogudustega, kuid samas
tahtsime, et need, kes olid saanud päästetud,
võiksid saada toimima Jumala Kuningriigis,“ jätkas
Sergei. Seepärast jäi teha vaid ühte:
alustada uute kogudustega, mille fookuses on äsja
päästetud saanud endised narkosõltlased.
Seega rajati rehabilitatsiooni jätkuks misjoni
kool. Seal treeniti teenistuse jaoks välja neid,
kellel oli südames teatud linnad. See on toonud
kaasa uute koguduste rajamise alates Peterburist läänes
kuni Hiinani idas ning järgmisel suvel on plaanis
rajada kogudus Vladivastokis, Jaapani mere ääres.
Üleval põhjas on neil kogudus Norilskis,
mis on Põhja-Siberi üks kaugemaid paiku
ning lõunas on neil kogudus Krasnodaris. Näiteks
üks pastorite kursusel osalejatest on Mikael, Barnauli
linnast, Kasahstani piiril. Täna on ta vastutav
pastor, kuid ta oli narkosõltlane, kes sai 2003.
aastal päästetud sõprade kaudu, kes
talle olid tunnistanud ning rääkinud talle
võimalusest minna rehabilitatsiooni keskusesse
Archinskis. Mikael läks sinna ning peale rehabilitatsiooni
teenis ta seal koguduses, kuni tundis Jumala kutset
minna tagasi oma kodulinna Barnauli, et alustada seal
kogudusega. Siis panid nad kokku meeskonna, kes läbis
misjonikooli ning kuus aastat tagasi rajasid nad Barnaulis
koguduse, kus tänaseks on 300 liiget. Nad on alustanud
veel nelja kogudusega ümbruskonna linnades ning
samuti rehabiliteerivad nad 70 -100 endist narkosõltlast
ning viivad läbi muid sotsiaalseid projekte. Sergei
räägib, et Venemaal on 280 linna, mille rahvaarv
on üle 100 000. Tema strateegia on rajada uued
kogudused kõigisse neisse linnadesse. Neist võivad
saada keskused, mis omakorda rajavad uusi kogudusi selles
piirkonnas. Sergei usub, et sel viisil on neil mõnede
aastate jooksul tuhat uut kogudust. „Ma ei usu, et see
oleks võimatu visioon,“ räägib ta.
„Kuid selle jaoks tuleb meil treenida juhte ning ma
usun, et Jumal on meid sel põhjusel toonud kokku
ka Elu Sõnaga. Selle kaudu meid vabastati sellesse
visiooni ning siin saame me oma juhte treenida ning
arendada tugevust, mida me vajame töö laienemiseks
sel viisil nagu soovime.“
The
Christian Post – See on lugu transformatsioonist, mis
üllatas tuhandeid ja šokeeris kõiki, kes
seda kuulnud on: jõhker, vägivaldse taustaga
aafrika sõjapealik leiab Kristuse ning ta elu
pöördub dramaatiliselt. Film ’The Redemption
of General Butt Naked’ (Kindral Butt Naked’i Lunastus),
on jahmatav dokumentaal Joshua Milton Blahyi muutunud
elust, keda kunagi kutsuti Libeeria kõige kardetumaks
sõjapealikuks. Öeldes nüüd lahti
oma vägivaldsest minevikust – kuhu kuulub ka ligi
20 000 inimese tapmine Libeeria 14-aastases kodusõjas
– on Blahyi nüüd evangelist, kes reisib jutlustajana
oma maal ringi ning palub andestust neilt, kellele ta
minevikus on haiget teinud. Filmitegijad Eric Strauss
ja Daniele Anastasion veetsid viis aastat Blahyiga,
jälgides lähedaselt tema vaevatud elu, mil
ta püüdis leida andestust oma endistelt sõduritelt
ning ohvritelt. Strauss huvitus Blahyi’st peale seda,
kui luges tema kohta raamatust nimega ’Maailma kõige
ohtlikumad paigad’ (The World’s Most Dangerous Places).
„See oli vaid üks pisike tekstilõik kurikuulsast
sõjapealikust, kes oli tapnud tuhandeid, kuid
kõndis nüüd tänavatel jutlustades
tõde ja lepitust. Ma mõtlesin, et kas
kedagi sellist võib tõesti olemas olla?“
rääkis Strauss The Los Angeles Times’ile.
„Kas selline äärmuslik muutus on üldse
võimalik? Kuidas selline asi päris maailmas
esile tuleks?“ lisas Anastasion. Filmi ’The Redemption
of General Butt Naked’veebileht kirjutab: „See film
sunnib vaatajaid esitama küsimust, et milline näeb
välja tõeline, tähendusrikas lepitus
riigis, kus õiglus pole olnud kättesaadav.
„Ainult kristlus on see, mis võib seda rahvast
aidata, sest see on ainus usk, mis käsib sul armastada
oma vaenlasi ning aktsepteerida ning andestada neile,
kes sulle on haiget teinud,“ rääkis Blahyi.
„Kõik meie, keda te näete siin istumas,
olime julmad mässulised. Ainus asi, mis on võimeline
neid relvituks tegema, on armastus, see armastus,
mis tegi mind relvituks. Ainult Jumal on võimeline
pöörama elusid ringi.“ Sarpo suguharu liige,
Blahyi, oli enne oma pöördumist lahkunud presidendi
Ülemseersant Samuel K. Doe, vaimulik konsultant.
11-aastasena pühitseti ta suguharu preestriks ning
osales sel hetkel ka oma esimeses inimohvri toomises.
Inimohvreid tõi ta igakuiselt, kuni oli 25-aastane.
Hiljem määrati ta Krahni inimestele ülempreestriks
ning siis vaimulikuks nõuandjaks Doe’le. Ta rääkis,
et kohtus regulaarselt saatanaga ning kõneles
temaga. Oma nime – kindral Butt Naked (Ihualasti) –
sai ta selle eest, et läks lahingusse ei millegi
muu kui kingade ja relvaga, uskudes, et tema alastiolek
tegi teda kuulidele nähtamatuks. Endine kindral
väitis ka et ta tappis lapsi ja ohverdas nende
verd oma jumalale ning mõnikord isegi süües
nende südant enne lahingut. Pole ime, et kõikjal
üle riigi inimesed ikka veel kardavad teda, vaatamata
tema pöördumisele. 1996. aastal oli Blahyi’l
dramaatiline kohtumine Kristusega ühe Libeeria
sõja kõige jõhkrama võitluse
käigus. See oli kohtumine, mida paljud võrdlevad
apostel Pauluse pöördumisega Damaskuse teel.
Jeesus ilmus talle pimestava valgusena ning ütles
talle, et ta sureb kui ta ei paranda meelt oma pattudest.
Võttes Kristuse vastu ja paludes andestust oma
pattude eest, asetas Blahyi momentaalselt oma relvad
maha, lahkus oma sõdurite tagant ning läks
pagulaslaagrisse Ghanas, kus algas tema pöördumise
protsess. Nüüd jutlustades seal, kus ta kunagi
tappis, loodab Blahyi ehitada üles neid inimesi,
kellele ta kord haiget tegi, edendades rahu ja mitte
vägivalda. „Need on mu elu raskeimad hetked, kui
ma näen kedagi, kellele ma minevikus haiget tegin,“
mõtiskleb Blahyi selles filmis. „Siin on tuhandeid
inimesi, kes võivad tõusta ja rääkida,
mida ma neile tegin. Ma olen süüdi, ma olen
100% süüdi nendes asjades, mida ma minevikus
tegin. Mul on kahju, mul on kahju,“ rääkis
ta. Kuigi paljud usuvad Blahyi meeleparandusse ja muutusesse,
ütlevad mõned, et ta valetab. Kuid vaatamata
nende kahtlustele, tõestab endine sõjapealik
jätkuvalt oma tegude kaudu oma pöördumist,
kuulutades väsimatult evangeeliumi igaühele,
kellega ta kohtub. 1999. aastal asutas ta Ghanas End
Time Train Evangelistic teenistuse, mille kaudu levitada
Kristuse valgust Aafrika kaugetesse paikadesse nagu
Togo, Benin, Nigeeria, Guinea ja Libeeria. Peale 6 aastat
eksiilis elamist, pöördus ta 2004. aastal
Libeeriasse tagasi ning aitas ühe aasta kaasa desarmeerimise
protsessis. Kolm aastat hiljem, soovis ta tulla Libeeriasse
tagasi oma perekonnaga, kus on tema naine Josie ja nende
neli last. Sel ajal nõustus Blahyi tunnistama
üles ka oma kuriteod Libeeria Tõe ja Lepituse
Komisjoni eest, kuigi ta ei teadnud, mis selle ülestunnistuse
tagajärjeks saab olema. See on tegu, mida väga
vähesed sõjapealikud nõustusid tegema.
Ma läksin selle komisjoni ette, sest tahtsin lepitust
oma maaga ning vabastada oma südametunnistust ning
nemad soovitasid amnestiat minu jaoks. Sellepeale sai
ta muidugi mitmeid tapmisähvardusi. Nüüd
on Blahyi Libeerias, jutlustaded tõde Jeesusest
Kristusest ning Jumala lõputust halastusest ja
lootusest patustele nagu ta ise.
The
Christian Post – Peale seda, kui Nicole Weider oli olnud
mitmeid aastaid Hollywoodis modelliks, kohtus ta supermodell
Gisele Bündchen’iga, Victoria’s Secret’i fotosessioonil.
Ta meenutab seda, kuidas oli kiitnud Bündcheni
kauneid juukseid, kuid sai vastuseks, et need on vaid
juuste pikendused fotode jaoks. Fotosessiooni edenedes
kutsuti ta vaatama tehtud fotosid arvuti ekraanil. Ta
oli šokeeritud kui nägi, et kõiki fotosid
töödeldi – tehes modelli nina kitsamaks või
kohendati tema keha mingil viisil. Weider räägib,
et see oli hetk mil ta mõistis kogu selle tööstuse
võltsi ja pealiskaudset olemust ning, et tema
tahtis elult rohkem. Üsna pea pärast seda,
sai Weiderist kristlane ning ta hakkas õppima,
kuidas olla kristlane Hollywoodis ning kuidas olla eeskujuks
noortele tüdrukutele tööstuses, kus on
väga vähe häid eeskujusid. Ta lõpetas
pesureklaamimise, kuna tundis end selle juures justkui
’liha tükina.’Nüüd võtab Weider,
kes on tegelenud modellinduse ja näitlemisega alates
5. eluaastast, vastu ainult neid tööpakkumisi,
mis joonduvad tema kristlike väärtushinnangutega
ning töötab oma uue veebilehe ’Project Inspired’
juures. Project Inspired peamine fookus on anda teismelistele
tüdrukutele teine valikuvõimalus. See on
Weideri viis, kuidas neile öelda, et nad ei pea
oma ihu kuritarvitama, riietuma provokatiivselt ning
käituma ebamoraalselt vaid selle tõttu,
et ühiskond seda soodustab. Idee veebilehe taga
on selles, et anda noortele tüdrukutele juhiseid
otsida positiivseid eeskujusid ühiskonnas. Weider
ütles, et üks suuremaid probleeme, millega
tüdrukud täna kohtuvad, on ’surve olla seksuaalne
ja seksikas.’ Paljud tüdrukud tunnevad survet näha
välja ajakirjade kaantel olevate naiste või
popstaaride sarnased. Üks lehe teemadest on ’kultuuri
šokk,’ kus Weider räägib valedest, mida meedia
räägib reklaaminduse ja marketingi kaudu.
Veel üks teemadest on ’tõeline ilu’ ning
selle peamine fookus on ’tähistada naise loomulikku
ilu ning julgustada tervislikku elustiili.“ Selles on
ka ruum, kuhu tüdrukud saavad saata endast ilma
meigita fotosid, et tuua esile loomuliku ja sisemise
ilu ideid. Üldiselt annab see vastuseid erinevates
valdkondades, mida tüdrukud oma igapäevaelus
kohtavad. Weideri igatsuseks on see, et veebileht räägiks
kõigest. Samuti saavad tüdrukud seal esitada
küsimusi ning saada vastuseid oma isiklikele küsimustele
ning samas pakkuda nõu ja julgustust ka teistele.
Weider räägib oma veebilehel: „Maailmas on
nii palju ’saladusi,’ mis lubavad seada su elu parimale
teele. Mina proovisin neid kõiki, kuid ainult
üks neist toimis: oma lootuse panemine Jumalale!“
Oma platvormi ja igatsuse kaudu anda noortele positiivne
sõnum, et sisemine ilu on sama oluline kui väline,
algatas Weider Anti-Cosmo kampaania. Ta rääkis,
et tüdrukud kirjutasid talle kirju sellest, kuidas
Cosmopolitani ajakiri mõjutas neid negatiivselt.
Cosmopolitan on number üks läbimüügiga
naiste ajakiri Ühendriikides ning Weider ütleb,
et see on võtnud sihtmärgiks noored tüdrukud.
Tema Anti-Cosmo kampaania on kogunud üle 10 000
allkirja ning nad on jätkuvalt kogumas toetust.
Kampaania eesmärgiks on saavutada see, et Cosmopolitani
ajakirja hakataks müüdama läbipaistmatus
pakendis. Weider rääkis, et meelelahutustööstus
on kristlase jaoks raske koht. See hävitab paljud
noored naised. Ta loodab, et tema veebileht on üks
väike samm selle suunas, et anda tüdrukutele
teistsugust sõnumit, et tõeline ilu lähtub
seestpoolt.
The
Christian Post – Suure koguduse juht San Diegos väidab,
et inimesed sageli igatsevad imede reaalsust. Pastor
James ’Jim’ Garlow, kes on 2500 liikmelise Skyline Wesleyan
Koguduse vanempastor, väidab oma uues raamatus,
et jumalikud sekkumised juhtuvad maa peal sageli. Raamat
nimega ’Imed on päriselt: Mis juhtub, kui taevas
puudutab maad’ (Miracles Are For Real: What Happens
When Heaven Touches Earth) defineerib imed ning toob
põhjendusi, miks need tulevad või ei tule
ilmsiks Jumala rahva seas. Garlow rääkis,
et ta alustas üleloomulike juhtumite uurimist siis,
kui kirjutas ühte teist raamatut, mis rääkis
taevast ja elust pärast surma. Ajal, mil ta seda
teemat uuris, sai tema naine, kellega ta on olnud nelikümmend
aastat abielus, teada, et tal on maksavähk. See
tervise kriis oli suureks katsumuseks, kuid lõppes
sama äärmuslikult nagu see algas. Veendunud
selles, et tema naise aeglane kosumine on peaaegu võimatu,
otsustas Garlow koos ühe kogenud kolumnisti, Keith
Wall’iga, hakata kirjutama raamatut imedest. Garlow
räägib: „Imede definitsioon on need asjad,
mida me ei suuda mõista. Need julgustavad meie
usku tohutult ning näitavad meile väheke Kuningriigi
tulevikku ja kuidas Jumal töötab meie maailmas.
Intrigeeriv on olnud näha Jumala kätt inimeste
eludes toimimas viisidel, mida me ei mõista.“
Peagi mehed mõistsid, et neil tuleb vaadata asja
kahest küljest. Esimesel poolel on skeptikud või
need, kellel on loomupärane ülbus öelda,
et kui nemad imedesse ei usu, siis neid pole ka olemas.
Teine grupp on kristlased, kes võivad saada kasu
selle termini paremast definitsioonist. Garlow räägib:
„Nii paljud kristlased nimetavad asju imdeks liiga kiiresti.
Samas on paljud asjad, mida meie nimetame loomulikuks,
iseenesest imed. Seetõttu tegeleme me imedega
kogu aeg ning teinekord tulevad nad meie ellu suvalisel
hetkel hämmastavate manifestatsioonidena. Jumal
teeb neid mõlemaid ühel eesmärgil ning
meil tuleb see eesmärk üles leida.“ Garlow
rääkis, et mitmed põhjused selgitavad
imede olemasolu. Need näitavad Kristuse loomust
või teinekord näitavad selgelt seda, et
hea võidutseb kurja üle või et milline
näeb täiuslik maailm välja Jeesuse tagasitulekul.
Vaatamata sellele, mis on põhjus, teeb see alati
Jumala au nähtavaks nii pühadele kui patustele.
„Jumal üksi võib minna üle maailma
loomulikest seadustest. Taolised imed on justkui eelroaks
põhieinele, milles tuleviku kuningriik saab olevikuks,“
rääkis Garlow. Ta ütles ka, et on oma
teenistuses kogenud paljusid imesid ning suurim ime
tema jaoks on see, kuidas usk järgib meid ka kõigis
elu muutustes. Ta rääkis, et tundis Jumala
tõmmet juba üheksa aastaselt ning on sellest
alates pidanud Kristust kalliks. „See eesmärk ja
rahu ei ole mind jätnud,“ rääkis Garlow.
„Ma ei kujuta elu ette ilma fookuseta ja Kristuse kesksuseta.
Ma ei kujuta ette, milline elu oleks ilma selle ankruta.“
Mail
Online – Üks kümme aastat ratastoolis olnud
invaliid, räägib, et sai imeliselt terveks.
35-aastane Kaya Joseph, sai momentaalselt vabaks valust
jalgades, mille tõttu ta ei olnud 10 aastat saanud
kõndida, peale seda, kui rev George Booty, pani
oma käed tema peale. Naine viidi Milton Keynes’i
St George’s anglikaani kirikusse, Buckinghamshire’is,
Suurbritannias, ratastoolis ning vaid mõned minutid
hiljem kõndis ta sealt iseseisvalt välja.
Naine räägib: „Ma tõusin püsti
ja kõndisin ning alates sellest ma olengi kõndinud.
Tunnen end fantastiliselt. Ma sain terveks.“ Kaya Joseph,
kes on kääbuskasvu ning pime, ei ole saanud
kõndida alates sellest kui oli 25-aastane tänu
selgroo kõverusele. Kuid vaatamata arstide hoiatusele,
et ta ilmselt ei kõnni enam kunagi, saab naine
nüüd käia kohalikes poodides, sõita
kohaliku transpordiga ning kõndida ringi oma
kodulinnas Lutonis. Kaya Joseph, kes on 140 cm pikk,
rääkis, et tema jalg oli kõver, kuid
on nüüd hakanud sirgeks minema alates sellest,
kui ta oktoobri alguses tervenes. Ta rääkis:
„Ma uskusin, et see juhtub ühel päeval. Ma
istusin seal kirikus altari ees ning ta pani oma käed
mu peale, palvetas ja ütles, et ma tõstaksin
oma jalad üles. Ma saingi seda teha. Tema ei oodanud
seda ja mina ei osanud seda oodata. Ma vaid ütlesin:
„Aitäh, vau, see on hämmastav!“ Ma läksin
teenistusele tõsise valuga, kuid läksin
sealt ära ilma igasuguse valuta. Alates sellest
on mu ihu üha tugavamaks saanud. Ma käin iga
päev kõndimas ning tunnen end paremas vormis
kui enne. Mu arstid on hämmingus, kui ma neile
räägin sellest, kuidas ma terveks sain.“ Nelja
lapse isa, reverend Booty, oli rõõmus,
et Kaya Joseph sai terveks, kuid ta annab tunnustuse
Jumalale. Ta rääkis: „Mina olen vaid kanal,
mille kaudu Jumal tervendab. Mina tahan vaid kanda seda
tööd, mida Jumal tahab, et ma teeksin.
Mission
Network News – Uus peatükk Iraani pastori Youcef
Nadarkhani juhtumis, võib paljudel inimestel
vere keema ajada. Nadarkhani arreteeriti ususttaganemise
süüdistustega 2009. aastal peale seda, kuid
protesteeris valitsuse otsuse vastu, mis nõuab
seda, et tema poeg peab koolis koraani lugema. Alates
sellest on tema pikaleveninud kohtusaagas ähvardamisi
surmanuhtlusesega, kui ta keeldub islami usku vastu
võtmast. Märtrite Hääle viimastel
andmetel nõudis kohtuvõimu juht, Ayatollah
Sadegh Larijani, kohtunikult, kes Nadarkhani juhtumiga
tegeleb, et ta viivitaks vandekohtu kirjaliku otsusega
veel ühe aasta. Kohtunikul kästi konkreetselt
Nadarkhanit hoida veel vanglas ning kasutada iga vajalikku
abinõu selleks, et sundida teda oma kristlikust
usust lahti ütlema ning pöörduma islami
usku, rääkis Märtrite Hääl.
Juhtum on pandud mitmeid kordi ootele. Sel korral on
põhjendus selle taga kõige häirivam.
Kristlased üle maailma olid Nadarkhani võimalikust
saatusest Iraani valitsuse käes väga
puudutatud, ning nad saatsid palvekirju oma valitsustele
ja muudele gruppidele, kes võiks sõna
võtta. Isegi ÜRO on väljendanud oma
muret selles küsimuses. Hiljutine korraldus viivitada
Nadarkhani kohtuotsusega võis olla vastus nendele
protestidele. Present Truth Ministries andmeil anti
see korraldus selleks, et rahvusvaheline kogukond ja
eriti kristlased, unustaksid Nadarkhani juhtumi. „Kui
me tema unustame, on neil vabadus pastor hukata,“ rääkis
Present Truth Ministries pressiesindaja. Edaspidi võib
sellel olla iraani kristlaste ja evangeeliumi leviku
suhtes mitmeid implikatsioone. Open Doors maailma vaatluse
nimekirja alusel on Iraan juba praegu teisel kohal oma
kristlaste tagakiusamise poolest. Palveta, et Nadarkhani
süüdimõistmine saaks ümber pööratud
ning et tema perekond usaldaks jätkuvalt Jumalat
selles asjas. Vaata Nadarkhani lugu ja kuidas aidata:
http://www.prisoneralert.com/pprofiles/vp_prisoner_214_profile.html?_nc=b7d3f324ea56e88933b25166be08bdb5
Charisma
News – Põhja-Korea juht, Kim Jong-Il, suri pühapäeva
õhtul. Põhja-Korea uudiste agentuurid
teatasid, et Kim Jong-Il suri ületöötamisest
tingitud kurnatusse ’Põhja-Korea inimeste teenimisel’.
Ta oli 69-aastane. Organisatsioon Open Doors kutsub
kristlasi palvele selle riigi ja kannatavate kristlaste
eest seal, võimalike tagajärgede pärast
Põhja-Koreale ja kogu maailmale. Open Doors president
ja tegevjuht, dr Carl Moeller, ütles: „See oli
oluline päev Põhja-Korea ajaloos. Kuigi
see jõhker diktaator on surnud, kes on vastutav
nii paljude julmuste eest, on tulevik siiski teadmata.
Mõned oletavad, et tema poeg, Kim Jong-Un on
täpselt sama jõhker kõigi teisitimõtlejate
suhtes. Teised arvavad, et ta võib olla leebem.
Meie ei tea Põhja-Korea tulevikku, kuid Jumal
teab. Seepärast on oluline, et kristlased kõikjal
maailmas palvetaksid Põhja-Korea eest sellel
ülemineku ajal. Palveta eriti julgete kristlaste
eest seal riigis. Kardetakse, et nad võivad kogeda
veelgi rohkem kannatusi. Põhja-Korea vangilaagrites
on hinnanguliselt 50 kuni 70 000 kristlast, kus neid
koheldakse veel julmemalt, kui teisi vange. Inimesed
surevad seal nälga. Põhja-Korea inimesed
elavad justkui lõppematus õudusunenäos.“
Viimased üheksa aastat on Põhja-Korea olnud
Open Doors maailmavaatluse nimekirjas esimesel kohal.
Selles nimekirjas on 50 riiki, mis on kõige hullemad
kristlaste tagakiusajad. 2012.aasta nimekiri tuleb välja
4.jaanuaril ning ootuste kohaselt on Põhja-Korea
taas esirinnas. Põhja-Koreas nähakse igasugust
muud jumalateenistust peale ’suure juhi’ (Kim Il-Sungi)
ja ’ülimjuhi’ (Kim Jong-Ili) kummardamise kui riigireetmist.
Põhja-Korea kristlased sageli arreteeritakse,
piinatakse või isegi tapetakse oma usu pärast
Jeesusesse Kristusesse. „See on väga ebatõenäoline,
et tuleb mingisugune poliitiline muutus,“ rääkis
Open Doors peamine kristlasest kontaktisik Põhja-Koreas.
„Tegelikult alates sellest, kui Kim Jong-Un pääses
tüürile lähemale, on Põhja-Korea
kiirendanud oma püüdeid avastada religioosseid
tegevusi riigis. Rohkem on toimunud kodureide, rohkem
on treenitud spioone, kes imbuksid usu- ja inimõiguste
võrgustikesse ning Hiinas tapeti üks lõuna-korea
kristlane, kes aitas seal põgenikke. Kristlased
kardavad seda, milleks Kim Jong-Un on võimeline.
Ta teeb kõike, et püsida võimul.“
Simon näeb seda nii, et Põhja-Korea on esimene
kommunistlik riik, mis on rajanud tõelise dünastia.
Võim on kantud edasi kolmandale põlvkonnale,
kuid eelmise suktsessiooni puhul oli see vahe, et Kim
Il-Sungil oli terve kommunistliku bloki toetus. „Kim
Jong-Il oli valmistunud oma rolliks üle 20 aasta
enne kui ta võimule tuli. Kim Jong-Un määrati
järgmiseks juhiks alles 2010.aasta oktoobris Töölispartei
kongressil,“ räägib Simon. „Ta on noor ja
kogenematu. Seal võib tulla võimuvõitlus,
mida ta ei pruugi võita. Teisest küljest,
Kimi perekonda ümbritsev juhtkond on hoidnud nööre
enda käes üle kuue aastakümne. Nad on
teinud vastaste organiseerumise väga keeruliseks.
Režiimi kukutamiseks läheb tarvis midagi erakorralist.“
Üks Põhja-Korea põgenik Seoulis,
Lõuna-Koreas, rääkis et tal olid segased
tunded kuuldes Kim Jong-Ili surmast. „Ma mõtlesin
alati, et kui ta sureb, siis ma olen õnnelik.
Ma vihkasin teda, kuid Jumal õpetas mind armatama
oma vaenlasi. Minu Põhja-Korea sõbrad
reageerisid erineval viisil. Üks on vihane ja ütleb,
et ta oleks pidanud surema nii nagu Moammar Gadhafi.
Teised tunnevad kergendust ja on rõõmsad
ning usuvad, et Korea riigid saavad varsti üheks
rahvaks. Mina ei näe seda väga kiiresti juhtumas.
Isegi kui absoluutvõim on surnud, teevad kindralid
ja teised võimulolijad kõik selleks, et
hoida kontrolli enda käes,“ rääkis ta.
Open Doors kohalike allikate põhjal on
Põhja-Korea sulgenud piirid ning pitseerinud
mustad turud, mida siiani salliti. Turvaagente ja politseinikke
on näha igal tänaval ja kõrvaltänaval.
Kogu riigis on kuulda inimesta halamist. Simon räägib:
„Me loodame, et näeme 2012. aastal tõelist
poliitilist ja majanduslikku muutust, kuid eriti vabadust
uskuda. Me palvetame vabaduse eest kõigile kodanikele,
et nad oleks vabad elama nii nagu nad tahavad ning uskuma
nii nagu nad tahavad. Me tahame, et nenda vangilaagrite
uksed avaneksid, et me saaksime emmata oma vendi
ja õdesid Kristuses, kes on seal kohutavates
tingimustes kannatanud.“
Israel
Today Magasine – Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu
teatas möödunud reedel, et ta taastab oma
ametlikus residentsis Jeruusalemmas regulaarse piibliõppe
grupi. See grupp on avatud Piibli uurijatele, valitsuse
ametnikele ja kutsutud külalistele. Netanyahu teatas
sellest 30 päeva peale oma äia, Shmuel Ben-Artzi,
surma, kes oli respekteeritud Iisraeli poeet ja piibliõpetaja.
Ben-Artzi tavatses osaleda Iisraeli esimese peaministri,
David Ben Gurion’i, poolt võõrustatud
regulaarsetes piiblitundides. „Ben-Gurion mõistis,
et raamatute-Raamat on meie mandaat meie rahva jaoks,“
rääkis Netanyahu. „Tema nägi Piiblit
juudi rahva imelise loona, meie rahva ainulaadse vaimuliku,
kultuurilise ja ajaloolise pärandina ning samuti
kui kogu inimkultuuri ühte nurgakivi.“ Netanyahu
Likudi partei isa, Menachem Begin, tavatses samuti võõrustada
regulaarseid piiblitunde peaministri residentsis. Netanyahu
rääkis, et ta tahtis taaskehtestada selle
praktika selleks, et julgustada Piibli armastust valituse
ametnike keskel ning laiendatult kogu rahva keskel.
Mission
Network News – Kas sa kujutaksid ette, et pead olema
vanglas ning veetma seal ka jõulud selle tõttu,
et viisid läbi palvekoosolekut? Kuidas oleks kui
oled vanglas juba kolmandad jõulud selle tõttu?
Sel aastal saavad Yang Xuan’il täis kolmandad jõulud
vanglas, selle eest, et ta korraldas 2009. aasta septembris
palveralli. Yang arreteeriti 14. septembril 2009 koos
veel nelja koguduse juhiga. 25. novembril 2009 määrati
Yangile ja teistele Lifen-Fusani koguduse juhtidele
Shanxi provintsist vanglakaristus 2-7 aastaks. Neid
viite koguduse juhti süüdistati ’rahva kokkukutsumises
avaliku korra häirimiseks’kuna nad olid korraldanud
palveralli päev peale seda kui 400 militaarpolitsei
sõdurit olid korraldanud reidi koguduse valdustesse.
Selle reidi ajal sai üle 30 uskliku tõsiselt
haavata ning 17 hoonet hävinesid. Yang on olnud
vangistuses üle 750 päeva. Tema tütre
sõnul on tema külastusajad vanglas väga
piiratud. Organisatsioon Märtrite Hääl
kutsub inimesi neil jõuludel üles olema
julgustuseks sellele kannatavale vennale Kristuses.
Möödunud aastate jooksul on Yangile kirjutatud
820 kirja ning Märtrite Hääl soovib seda
arvu viia kuni tuhandeni jõuludeks. Neil on veebilehekülg,
mille kaudu saab julgustada usu pärast vangi mõistetud
inimesi ning kirjutada neile. Inimestel on võimalik
neile väljendada oma armastust ning anda teada,
et nende eest palvetatakse. Palveta samuti, et Yang
ning tema kaasvangid võiksid olla õnnistuseks
isegi seal ning, et neil oleks võimalusi jagada
evangeeliumi just nii nagu Paulus tegi seda ligi 2000
aastat tagasi. Et saada rohkem teada ustavatest kristlastest,
kes on oma usu pärast vangistatud ning saata neile
kirju, külasta veebilehte prisonalert.com (otselink
Yang Xuani lehele: http://www.prisoneralert.com/pprofiles/vp_prisoner_201_profile.html?_nc=e76b739f8ca77f1137c5c89115e1635c)
Mission
Network News – Isegi üks laulatus, kogu oma tseremoniaalse
kaunidusega, on suur sündmus ning nõuab
palju tööd inimeselt, kes seda planeerib.
Kujuta ette 91 laulatuse planeerimist samaaegselt. Just
see toimub Muraille Lacee’s, väikeses linnas Haiiti
loode osas. Mission Network uudiste andmeil on seda
tohutu suurt laulatuse tseremooniat viiimas läbi
Baptisti Haiiti Misjon. Pastor Jean Claude Smith ja
Williamsoni Konservatiivse Baptisti koguduse liikmed
on reisinud korduvalt sinna piirkonda ning viinud evangeeliumi
ja teeninud inimesi. Selles piirkonnas on olnud vähe
evangeeliumi kuulutamist ning seal ei ole ühtki
evangeelset pastorit või kogudust. Williamsoni
koguduse liikmed leidsid, et evangeeliumi puudumise
tõttu ei ole selles kogukonnas ka tugevat moraali
ning palju linna paaridest lihtsalt elavad koos. Selle
tulemusel on paljudel Muraille Lacee naistel lapsed
juba enne 18-aastaseks saamist. Pastor Smith loodab,
et massi laulatus „saab positiivse tunnistuse võimaluseks
kogukonnas ning aitab neil alustada Piibli printsiipidele
alistumist.“ Sellise suurusega laulatus köidab
kindlasti palju tähelepanu. Avalikul pühenudmisel
Issanda, perekonna ja sõprade ees, on võime
muuta kogu linna. Suur laulatuse päev on seatud
30. detsembrile 2011.
Mission
Network News – Võib-olla sa ei ole enne kuulnud
sellisest teenistusest kui Global Baseball (Globaalne
Pesapall), kuid see on avaldamas suurt mõju kogudusele
ja valitsuse juhtidele Kuubas. Global Baseball on teenistus,
mis kasutab pesapalli vahendina evangeeliumi levitamiseks
ja koguduste rajamiseks kõikjal maailmas. Kuuba
on üks riik, kus Global Baseball on omanud igavikulistt
mõju. Organisatsiooni president, Jeff Siegel,
ütleb, et pesapalli populaarsus on üle maailma
kasvamas. „Tegelikult mõnedes riikides on see
lausa esikohal. Näiteks Kuubal on pesapall kuningas.“
Siegel arvab, et ta teab, miks see nii on. „Väljaspool
evangeeliumit inimestel ei ole erilist lootust. Üks
asi, mis neile väheke rõõmu pakub,
on sport. Mingil põhjusel on just pesapall see,
mis toob inimesed kokku ning pakub neile lõbu.“
Siegel räägib, et Global Baseball on kujundatud
mitmel eesmärgil: „Üks asi, millele me väga
keskendume, on tasuta pesapalli treeningud lastele riikides,
kus nad muidu ei saaks sellist juhendamist.“ Pesapall
on aga vaid vahendiks. Siegel ütleb: „Me teeme
koostööd kohalike kogudustega ning teeme kindlaks,
et kui inimesed saavad päästetud, siis toimub
nendega ka järeltöö. Lisaks spordile
toob Global Baseball ka humanitaarabi. Samuti me toome
pesapalli varustust, mille me jätame kogudustele,
et alustada pesapalli programme, mida kogduse tööga
siduda.“ Organisatsioon Global Baseball on töötanud
Kuubal juba mitmeid aastaid. Siegel räägib:
„Kuulus rahvusmeeskonna mängija, Raul Valdez, sai
päästetud. Meie kodukoguduste arv kasvas nelja
pealt kaheksale, kaheksalt kuueteistkümnele ja
nüüd kahekümnele. Valdez tutvustas mind
ka Fidel Castro vanuselt eelviimasele pojale.“ Castro
poeg tuli samuti Kristuse juurde, mis omakorda avas
uksed selleks, et kohtuda inimestega Kuuba valitsuses.
Nüüd kui suhted inimestega on arenenud, räägib
Siegel, et nad on saavutanud valitsuse respekti ning
neil on võimalik riiki tuua kristlikke pesapalli
meeskondi, kristlikke muusikuid, humanitaarabi jne.
Mulle antakse nüüd religioosseid viisasid
Kuubale.“ Nüüd on neil tarvis partnerit, kes
suudaks neid vasrustada humanitaarabiga. Siegel ütleb,
et tal on Kuuba juhtkonnalt juba luba olemas. Nad olid
talle öelnud: „Kui sa oled valmis, anna meile teada
lennu number ja me kanname hoolt, et nad pääsevad
sinna kuhu vaja.“ See programm on olnud väga edukas,
mitte ainult pesapalli suhtes, vaid selle suhtes, et
elud on saanud muudetud. „Castro poeg tuli Issanda juurde.
Kuuba hiinlased on saamas päästetud. Inimesed
Castro siseringist on saamas päästetud.“ Siegel
on palvetamas, et Jumal lubaks teda lõpuks jagada
sõnumit Kristusest ka Fidel Castro endaga.
Mission
Network News – 1. detsember on ülemaailmne AIDSi
päev. AIDSi päeva eesmärk on tugevdada
globaalset võitlust kogu maailma haaranud AIDSi
epideemia vastu. Esimest korda tähistati ülemaailmset
AIDSi päeva 1988. aastal, mil rahvusvahelisel tervishoiuministrite
kohtumisel otsustati senisest enam tähelepanu pöörata
ühiskondlikule tolerantsusele ning arendada HIV-d
ja AIDSi puudutava info vahetamist. ÜRO andmeil
on uued HIV nakkuste juhtumid märkimisväärselt
vähenenud või stabiliseerunud enamikes maailma
piirkondades. Sub-Sahara Aafrikas on uued HIV nakkuste
juhtumid vähenenud üle 26%. Kuid mõnede
jaoks on uute juhtumite vähenemine tulnud liiga
hilja. ÜRO hinnangul on umbes 16% Zimbabwe ning
12% Botswana ja Svaasimaa lastest jäänud orvuks
tänu AIDSile. Zimbabwes koges umbes iga kümnes
nakatunu ühte karmimat AIDSi epideemiat maailmas.
Inflatsiooni, töötuse ja tervishoiusüsteemi
kokkuvarisemise keskel on ravi ja lootus tulevikuks
üsna harvaesinev. Organisatsiooni Christian World
Outreach (CWO) asepresident, Greg Yoder, räägib:
„See on tõeline tragöödia siin Simbabwes,
et noored kasvatavad noori.“ AIDS ei röövi
neilt noortelt mitte ainult perekonda, vaid ka kultuuri.
„Siin on noored, kes ei ole õpetatud vanemate
poolt. Nad ei ole kaotanud ainult pere liikmeid vaid,
kes aitab neil täiskasvanuks saada? Me loodame,
et see, mida me täna teeme, aitab Zimbabwet tulevikus.“
CWO juhib mobiilset orbude teenistust nimega ’Meie lapsed,’
(Our Kids) mis pärineb aafrika kontseptsioonist,
kus nähakse igat last kogukonnale kuuluvana. „Mõnikord
me nimetame ’Our Kids’ programmi ’OK’ programmiks, sest
kuigi nad on oma elus läinud läbi paljudest
halbadest asjadest, võib nende tulevik olla hea.
Me jagame nendega evangeeliumi.“ Yoder jätkab:
„Me läheme kogukondadesse ning töötame
koos sealsete koolidega. Me nimetame seda mobiilseks
lastekoduks, sest me läheme nende juurde, varustame
neid seal, kus nad on, püüame neid julgustada
ning anda neile mingisugust normaalset elu, kui see
võimalik on.“ See programm lubab lastel jääda
sellesse kogukonda, kus nad on sündinud, selle
asemel, et neid kusagile institutsiooni saata. Selline
lähenemine on oluline, sest see ei juuri lapsi
välja oma kogukonnast. See lubab lastel ka jääda
kooli, lõpetada oma haridustee ning jääda
oma sõprade ja tuttavate inimeste lähedusse.
Lisaks koduhoolele, toidule ja stipendiumile, saavad
nad ka pidevat hingehoidu, AIDSi haridust, tööoskuste
õpetust ning osaleda projektides väikese
sissetuleku teenimiseks ning nädalalõppudel
toimuvates laagrites, kus õpitakse oskusi eluks.
CWO töötajad ja vabatahtlikud töötavad
seal ning see avab uksed evangeeliumi jagamiseks. See
on põhjus, miks me seda teeme, sest Jumal armastab
neid ning see väljendub selles, mida meie saame
nende jaoks teha.“
Charisma
News –Enamiku ajast aastas, saadab organisatsioon Seoul
USA Põhja-Koreasse õhupalle, milles on
vaimulikku kirjandust, esmatarbekaupu ning uudiseid
välismaailmast. Kuid käesoleva aasta jõuluõhtul
saadavad nad hoopis teistsuguse saadetise mailma kõige
suletumasse riiki – vahukommi sarnased erikujulised
maiustused, Peeps. Seoul USA valmistab tuhandeid populaarseid
vahukommist tähti, jõulupuid ja põhjapõtru,
et suurte õhupallide abil neid saata üle
kogu Põhja-Korea. Õhupallid saadetakse
teele ühest salajasest paigast Lõuna-Koreas,
Demilitariseeritud tsooni läheduses. Seoul USA
tegevdirektor, Eric Foley, räägib et nad said
inspiratsiooni I Maailmasõja aegsest loost, kus
ühel jõuluõhtul tulid inglise ja
saksa sõdurid oma kaevikutest välja, selleks
et kuuvalgel laulda jõululaule ning mängida
jalgpalli. Üheks õhtuks pandi sõda
ootele inimkonna kasuks. „Me usume, et ühel õhtul
on võimalik jagada lihtsat rõõmu
ka Põhja-Korea inimestele,“ rääkis
Foley. „Ülejäänud aasta me jätkame
sokkide, ravimite, lendlehtede ja Piiblite saatmist
õhupallidega. Kuid jõuluõhtul langevad
vahukommid Põhja-Koreas, nagu lumi.“ Foley märgib,
et õhupallide lennutamine Põhja-Koreasse
on seaduslik Lõuna-Koreas. Tema organisatsioon
korraldab 50 kuni 60 õhupallide lennutamist aastas
ning möödunud aasta jooksul saatsid nad 1,4
miljonit lendlehte ja 45 000 Piiblit sellesse suletud
kommunistlikusse riiki. Tema organisatsiooni tööd
on kajastatud erinevates meedia väljaannetes ning
nad on andnud nõu ka USA Välisministeeriumile
ja Kongressi liikmetele Põhja-Korea usuasjade
küsimustes. „Kõik küsimused Põhja-Korea
asjus on sünged,“ räägib Foley. „Iga
päev räägitakse selle tuumarelvadest,
seksikaubandusest ja koonduslaagritest. Üheks õhtuks
me tahame lihtsalt levitada rõõmu. Pealegi,
kes saaks olla kommide vastu?“ Foley märgib, miks
nad just need vahukommid valisid: „Meie õhupallid
lendavad väga kõrgel. Kui me saadaksime
piparkooke või pulgakomme, siis võivad
need maha kukkudes katki minna. Pealegi, kes tahaks
õhust kukkuva pulgakommiga vastu pead saada?
Vahukommid on kerge kaalulised ning mida kergem kaal,
seda rohkem me saame neid saata.“
Charisma
News – Mõned nädalad tagasi varastas keegi
Oregonis, West Salem Foursquare koguduse väikese
kaubiku, mis oli täis pakitud viima abisaadetist
ühele kohalikule perekonnale. West Salemi linna
Dream Center direktor, Craig Oviatt, rääkis,
et maha jäi vaid katkine tabalukk ja rehvi jäljed
kruusale, kust auto oli kiriku sissesõiduteelt
välja kihutanud. West Salemi vanempastor, John
Fehlen räägib, et see kaubik koos ühe
teise vanema kaubikuga, on olnud justkui ikooniks juba
aastaid West Salemi linnas. Kui inimesed meie kogukonnas
näevad seda kusagil sõitmas, siis esindab
see lootust ning kellegi unistuste täitumist, see
esindab vabadust rõhumise alt.“ Ainuüksi
möödunud aastal viidi koguduse kaubikuga toitu,
mööblit ja muid tarbeid 540 perekonnale. Kuid
see kaubik on vaid abivahend. „Tegelikult on teenivate
ja annetavate inimeste kirg see, mis näitab haiget
saanud maailmale Jumala headust.“ Üks anonüümne
ja helde annetaja kuulis sellest kaubiku vargusest ning
tahtis seda asendada suurema ja uuemaga, et aidata kogudusel
aidata kogukonda. Samuti oli teisi, kes kuulsid koguduse
kaotusest ning tegid annetusi selleks, et uue kaubiku
teenistus võiks olla veelgi suurem. Mõned
inimesed sõitsid isegi teisest osariigist sinna,
et annetusi tuua. Kuid andvat südant on näha
mujalgi. Töötuse tase Crook maakonnas, Oregonis,
on 19% ning see tähendab, et iga viies inimene
Eastside Fellowship koguduses, Prinevilles, on tööta.
Kuid koguduse liikmed ei lase sellel end peatada andmast.
Üks Eastside koguduse pastoritest, Brian Carmack,
rääkis, et neil on alates 13. novembrist käimas
projekt ’Ela, et anda.’ Inimesi julgustati andma igal
päeval kellelegi kingitust, kuni 2011. aasta lõpuni.
See on 49 päeva ja kingitust, mille need inimesed
annavad ükskõik kellele soovivad. „See kingitus
ei pea maksma midagi,“ selgitas Brian. „Me julgustame
neid jagama Kristuse armastust loominguliselt enda ümber
olevatele inimestele.“ Ta räägib, et see on
meeldetuletus sellest, et me ei saa iial anda rohkem,
kui Jumal seda teeb. Erinevad kogudused võivad
tähistada jõule erineval viisil, kuid üks
asi on selge: Jeesus Kristus on elav ning jagamas
armastust oma rahva kaudu ka neil jõuludel.
CBN
News – Üks kogudus Medina’s, Ohio osariigis, töötab
selle nimel, et koguda raha vaestele Keenias ning söövad
vaid seda, mida vaesed peavad iga päev sööma.
Üle 50 inimese koguduses nimega Connection Church,
ei söö viis päeva midagi muud, kui vaid
riisi ja ube. Raha, mida hoitakse söögi pealt
kokku, saadetakse ühele Keenia koolile, kes pakub
oma õpilastele toitvat lõunat. Koguduse
vanempastor Tony Myles, rääkis, et kampaania
eesmärgiks on ka tuua enam teadlikkust inimestele
sellest, milline on kolmanda maailma orbude tavapärane
söögilaud. „See muidugi tekitab segadust su
seedeelundites,“ rääkis Myles, „kuid see aitab
meil ka mõista, mida tähendab elada ohvrimeelselt.
Kui ma istun maha ja palvetan enne igat söögikorda,
siis leian ma end aina tänulikumana, sest mina
teen seda valikuliselt, kuid lapsed kolmanda maailma
riikides ei teagi alati millal või kas üldse
tal järgmist söögikorda tuleb,“ rääkis
ta. Taolist projekti tehakse nende koguduses teist aastat.
Möödunud aastal kogusid nad Nairobis asuva
kooli jaoks 1000 dollarit. Hiljuti käis Gospel
Harves Ministries misjonär, Cathy Perman, sellele
kogudusele jagamas vahetut selgitust sellest, milline
on elu selle kooli laste jaoks. „Sealsed vajadused on
palju suuremad, kui ressursid, mis neil praegu on. Teietaoliste
koguduste toetuseta, ei oleks meil ka kooli laste aitamiseks,“
rääkis 62-aastane Perman. „Paljudel neist
lastest, kes sinna kooli tulid, oli alguses palju kõhuprobleeme.
Rääkides nende vanematega, me avastasime,
et see oli sellepärast, et lapsed ei olnud söömisega
harjunud. Sageli olid nad ilma söögita olnud
kuni kolm päeva,“ selgitas misjonär.
Mission
Network News – Ron Hutchcraft Ministries (RHM) asutaja,
Ron Hutchcrafti, sõnul on panused suure misjonikäsu
täitmiseks vaid kasvanud, nüüd kui möödunud
kuul sai täis seitse miljardit inimest maailmas.
Hutchcraft ütleb: „Jeesuse päevil oli maailmas
hinnatavalt 200 miljonit inimest. Täna on see Pakistani
rahvaarv. Üks riik! Nüüd seitsme miljardi
inimesega peaks meie põlvkonna vastutus olema
laserfokusseeritud evangeeliumi levitamisele.“ Seda
vastutust tuntakse Suure Misjonikäsuna, mille Kristus
andis oma järgijatele, et nad läheksid ja
teeksid jüngriteks kõik rahvad. Nüüd,
mil on suurem hulk rahvast, kelleni jõuda, tuleb
kogudusel leida loomingulisi viise võrkude heitmiseks
kaugemale evangeelse sõnumiga. Hutchcraft räägib:
„Me oleme vaadanud igat võimalikku platvormi
evangeeliumi välja viimiseks, ka läbi Facebooki
ja teiste sotsiaalvõrgustike.“ Lisaks interneti
kasutamisele, on vaja vaadata ka seda, kuidas kristlased
lisavad oma eelarvesse misjoni töö. Kahjuks
on näha misjonitöö toetuseks eelarvete
kahanemist. Misjonär peab vahel kuni kolm aastat
töötama selleks, et leida piisavat toetust
misjonipõllule minekuks. „Iga päev sureb
158 tuhat inimest ja astuvad igavikku, kas nad on selleks
valmis või mitte,“ räägib Hutchcraft.
„Pidades meeles sellist hädaolukorda, vaata oma
kulutusi .. nagu Paulus ütles, et ma ükskõik
mis viisil võiksin päästa mõne.“
Hutchcraft toob esile, et kreeka keelset sõna
’dunamis’ kasutatakse Uues Testamendis selleks, et kirjeldada
Püha Vaimu väge. „Evangeelium on Jumala dünamiit!
See peaks meid mobiliseerima ja motiveerima välja
minema. Me peaksime misjonitööst oma koguduses
tegema tähtsa asja,“ rääkis Hutchcraft.
Palu, et Issand annaks sulle südamesse ühe
maailma osa, et tuua suuremat mõju tema nimele.
Praegu on aeg, mil evangeeliumi vajatakse rohkem kui
iial varem.
CBN
News – Uue lühifilmi ’I against my brother’ (Mina
oma venna vastu) teemaks on moslemid, kes on pöördumas
Kristuse poole Somaalias. Olles vaid 15 minuti pikkune,
loodavad filmi tootjad, et sellest saab evangelismi
vahend – midagi, mida somaalid saavad isegi mobiiltelefoniga
vaadata. ’Mina oma venna vastu’ on dramatiseering tõsielu
loost ühest somaali naisest, kes tuli usule Kristusesse.
Hind tema jaoks oli äärmiselt kõrge.
Ta räägib, et Somaalias on moslemiks olemine
osa sinu rahvuskuuluvusest. „Somaali rahvas hoiab väga
kokku. Me jagame kõike,“ rääkis naine
filmis. „Meie majas oli vaid üks tuba ja meid oli
seitse inimest.“ Kolides linna, kohtus see somaali naine
ühe kristliku perekonnaga. Sõbrunedes temaga,
näitasid nad talle Jumala armastust. Siis hakkas
ta salaja Piiblit lugema. „Ma mõtlesin, et isegi
kui see raamat on tõde, pole mingit võimalust,
et ma selle saaksin vastu võtta. Ma olen somaali
rahvusest. Ma ei saa kusagile teise maailma elama minna.
Kui ma selle vastu võtan, siis mind tapetakse,“
meenutas naine. Lõpuks naine siiski pöördus
ning filmis näidatakse mitmeid ohte, mis tema teele
tulid. Filmitegijad rääkisid CBN uudistele,
et need ohud teevad somaali kristlastele jumalateenistuste
pidamise väga raskeks. Turvalisuse huvides pidid
inimesed ka selles loos jääma anonüümseks.
„Somaali kristlased on põranda all. Nad ei tunne
ühteteist. Nii palju, kui mina tean, ei ole Somaali
usklike kogudust, kus oleks somaali rahvusest pastor,“
rääkis üks filmi tegijatest. Nad loodavad,
et kui lääne kogudus vaatab seda filmi, siis
nad palvetavad somaalide eest. „Somaali rahvas jõuab
peaaegu igal nädalal uudistesse väga kohutavate
asjade tõttu,“ lisas teine produtsent. „Seal
on piraatlust, terrorismi, Somaalias on sõda,
seal on pagulaslaagrid,“ jätkas ta. „Me tahame,
et kogudusel oleks neid pealkirju lugedes teistsugune
reaktsioon, kui maailmal.“ Filmitegijad loodavad ka,
et väikesed grupid kasutavad ära nende internetipõhiseid
piibliõppe materjale ning pühenduvad palvetama
igal nädalal Somaalia tagakiusatud koguduse eest.
Filmi ja materjalid leiad veebilehelt http://somalistory.com/
Charisma
News – San Francisco Tenderloin’i piirkond majutab 37 000
inimest 586 korterelamus – kõik need asuvad ühe
ruutmiili suurusel alal. Organisatsiooni San Francisco
City Impact (SFCI) unistus on rajada kogudused kõigisse
nendesse korterelamutesse. Francis Chan, raamatu Crazy
Love autor ja endine Cornerstone Community Church pastor,
töötab meeskonnaga, mille nimi on Adopteeri
Hoone. SFCI on missioonil et tervendada ja muuta terviklikult
San Francisco kogukonda abitööde ja preventiivse
töö kaudu. Hädaabi töö kaudu
pakuvad nad toitu, riideid, terviseabi ja päästeabi
neile, kes on kriisis; preventiivne töö on
harimine, nõustamine, õpetamine ja vaimulik
jüngerlus, selleks, et vaesuse ja meeleheite tsüklid
ei peaks korduma. Adopteeri Hoone meetod võtab
ühe korterelamu ning kogub palvemeeskonna palvetama
selle elanike eest. Siis läheb ’Grace team’ ehk
’armu meeskond’ ukselt-uksele, külastades iga korterit
selles majas. Nad küsivad elanikelt, kas nad vajavad
midagi – toitu, meditsiini- või koolitarbeid,
palvet. See meeskond on põhimõtteliselt
selleks, et öelda: „Me ei taha teilt midagi, me
tahama lihtsalt anda,“ selgitab Francis Chan. Grace
team koostab nimekirja vajadustest ja palvesoovidest
elanike eest ning tuleb järgmisel nädalal
tagasi, et tuua see, mida paluti. See annab meeskonnale
võimaluse jätkata eelneval nädalal
alustatud vestlust ning küsida, kas palved on saanud
vastuse. Chan ütleb, et kui inimese palvesoovid
said vastuse, siis nad küsivad, kas ta tahaks Jumalat
tunda. Siis toob teenistus sisse jüngerluse meeskonna,
kes õpetab elanikele seda, kuidas õppida
Piiblit ning tunda Jumalat isiklikult. „Meie lõplik
eesmärk on see, et me treeniksime osasid neist
inimestest ning õpetaksime neid olema juhid selles
hoones ning nemad edaspidi koguksid teised usklikud
kokku ning saaksid selle korterelamu pastoriks,“ selgitab
Chan. „Meie eesmärk on minna igasse hoonesse ning
rajada kogudus. Ma tean, et see kõlab veidi ebatõenäolisena
või hullumeelsena sinu jaoks, kuid me usume,
et see on võimalik ning midagi, mida Jumal tahab
teha.“Adopt a Building üks juhidest, Christian
Huang, ütleb, et meeskond kasutab jüngerluse
õppekava, mida Chan on välja töötamas
pastorite treenimiseks. Teenistusel oli möödunud
pühapäeva õhtul algatuskoosolek 65
vabatahtlikuga. Praegu töötavad nad neljas
hoones, kuid loodavad lähitulevikus laieneda ka
teistesse korterelamutesse. „Me usume, et Jumal vastab
oma rahva palvetele ning ta näitab oma väge,“
räägib Chan. „Me usume, et tema kogudus saab
siin rajatud.“
Charisma
News – Organisatsioonid Asian Access ja SIM (Serving
in Mission) USA on tegemas koostööd, et rajada
1000 kogudust Jaapanisse 2020. aastaks. Selle alliansi
eesmärgiks on koondada kahe misjonäre välja
saatva organisatsiooni jõud uue mudeli kaudu,
mis aitab mõlemal grupil kasutada kuningriigi
ressursse paremini. „SIM toob stabiilsust meie tegevusse
ning aitab mobiliseerida inimesi, et me saaksime täita
oma visiooni ja missiooni Jaapanis,“ räägib
Joe Handley, kes on 44 aastat tegevuses olnud misjoniorganisatsiooni,
Asian Access, president. „See strateegiline partnerlus
ei ole liitumine või kontoritööde jagamine.
See on tõesti uus viis, kuidas teha koos misjonit,
kumbki pool toob oma tugevused ning pühendub Kuningriigi
visioonile.“ Praktilisest küljest võtab
SIM vastutuse misjonäride värbamise eest ning
samuti finantsilise aruandluse ning inimressurssidega
seotud küsimused, misjonäride väljaõpe
jne. Asian Access vastutuseks jääb ellu viia
üldist visiooni Jaapanis, juhtides misjonäride
positsioonidele paigutamise strateegiat oma Jaapani
koguduste võrgustiku kaudu ning kandes hoolt
juba Jaapanis baseeruvate misjonäride eest. „See
allianss avab koheselt meile täiesti uue riigi,
kuhu SIM misjonäre saata, selle asemel, et me peaksime
ise kõike algusest alustama,“ räägib
Bruce Johnson, kes on SIM USA president. SIM Usa töötab
kuuel kontinendil ning neil on misjonipõllul
2100 misjonäri. Bruce Johnson jätkab: „Lisaks
sellele, on meil suur au ja eesõigus töötada
organisatsiooniga nagu seda on Asian Access, kellel
on Jaapanis juba ajalugu, kordaminek ja reputatsioon.“
Charisma
News – Organisatsioon Kristus Kõigile Rahvastele
lõpetas äsja Agbanis, Nigeerias, järjekordse
nädalase krusaadi, mida evangelist Daniel Kolenda
armastab kutsuda ’Püha Vaimu evangelismiks.“ Viissada
tuhat inimest osales koosolekutel ning paljud võtsid
Jeesuse Kristuse vastu oma Issanda ja Päästjana.
Kolenda rääkis sellest, kuidas kogu rahvas
oli üle voolamas rõõmu- ja tänutundest.
Üks naine kinkis talle isegi tänutäheks
lamba. Üks kohalik pealik tõi oma nõiduse
laeka, mis oli tema perekonnas olnud juba mitmeid põlvkondi.
Krusaadi ajal purustas ta selle koos Kolendaga ning
põletas ära koos terve hunniku teiste ebajumalate,
amulettide, fetišite ja nõidumisesemetega. Ning
nagu on tavaline neil krusaadidel – inimesed said terveks
Jumala väes. Kolenda räägib: „Peale haigete
eest palvetamist kutsusin ma inimesi andma tunnistusi.
Siis märkasin ma tunnistajate rivis ühte meest,
kes ilmselgelt ei olnud nigeerlane. Ta ütles mulle,
et on hindu ning ta on pärit Indiast, kuid on praegu
Agbanis täitmas tööülesandeid. Ta
ei olnud krusaadil, vaid oli tegelikult kaugel ühes
majas, kui kuulis mind valjuhääldite kaudu
jutlustamas evangeeliumi. Ta põlvitas maha sealsamas
oma kodus ning palvetas koos minuga, et võtta
Jeesus vastu. Ta mitte ainult ei saanud päästetud,
vaid sai ka terveks kohutavast jõuetusest, mis
oli talle juba mitmeid kuid raskusi valmistanud.“
Mission
Network News – Eile hommikul tabas Türgit taas
tugev 5,2 magnituudine maavärin. See on seal piirkonnas
juba kolmas viimastel nädalatel toimunud suurem
raputus, kui mitte arvestada kümneid väiksemaid
värinaid ja järeltõukeid, mida inimesed
Van piirkonnas on kogenud. See maavärin järgneb
5,7 magnituudisele raputusele möödunud nädalal
ning 7,2 magnituudisele oktoobri lõpus, milles
hukkus üle 600 inimese. Need katastroofid koos
järeltõugetega on viinud Türgi idapoolsed
elanikud pöörase hirmu alla. Rahvusvaheline
Misjoni Nõukogu teatab, et inimesed ei tunne
end turvaliselt. Tuhanded elavad kahjustatud hoonete
vahel telkides ning paljud kaotasid oma perekonnaliikmeid
ja sõpru esimeses maavärinas. Ellujäänud
magavad telkides külmakraadidega ilma kohase riietuseta.
Misjoni Nõukogu märgib, et need koduta jäänud
inimesed riskivad külmetusest ja sooja saamiseks
telgi sees süüdatud tulest ja suitsust tekkida
võiva bronhiidi ja muude haigustega. Misjoni
Nõukogu töötajad kohtusid ühe
naisega, kes oli just põgenenud Afganistanist
Türki, kui riiki tabas esimene maavärin. Majad
on jätkuvalt kokku varisemas ning abitöölised
teevad kõik, mis suudavad, et täita füüsilisi
vajadusi. Kuid ka hingelised haavad, mis inimesed on
nende maavärinate jooksul saanud, vajavad tähelepanu.
Kohalik evangeelne kogudus Van’is aitab neid, kes magavad
nende koguduse ümbruses telkides. Teised kogudused
kõikjalt üle Türgi on samuti saatnud
vabatahtlikke. Van’i kogudus koordineerib nende tööd,
see kaasab endas toidu ja meditsiiniabi jagamist. Kümned
inimesed kogunevad iga päev kirikusse. Usklikud
toidavad neid ning jagavad Kristuse armastust. „Meid
ei ole palju ning me oleme väsinud,“ rääkis
üks Van’i koguduse liige. „Kuid me anname endast
kõik. Nad näevad seda armastust ning kuulevad,
miks me seda teeme.“ Palveta jätkuvalt Türgi
eest. Palu neile füüsilist kaitset ja vaimulikku
tervenemist. Türgi on moslemi maa, kuid inimesed
on otsimas rahu selle hirmu keskel. Palu, et usklikud
oleks inimestele lohutuseks ning esindaks Kristust sellisel
viisil, et inimesed tahaks rohkem teada saada.
Billy
Graham Evangelistic Association – „Kogu staadion on
täidetud Jumala Vaimuga, sa võid Jumalat
tunda selles paigas.“ Reverend Mohan Babu tervitas rahvast
nende sõnadega Indias, Hyderabad’i Festivalil
Franklin Grahamiga ning need sõnad olid prohvetlikud.
Püha Vaim puudutas 1240 inimese südant, kes
vastasid evangeeliumi sõnumile selle õhtu
lõpus. 24-aastane Anjushree, kes elab HITEC City’s,
rääkis: „Ma tunnen suurt rõõmu.“
Olles sündinud küll kristlikus perekonnas,
ei tundnud Anjushree kunagi lähedust Jumalaga.
„Me käisime kirikus, kuid mul oli seal alati igav,“
rääkis ta. Selleks ajaks kui ta keskkooli
jõudis, oli tema ainukeseks mureks leida omale
boyfriend. „Ma tahtsin seda armastust, mida filmides
näidati,“ rääkis ta pead raputades. Kuid
Anjushree otsingul ei olnud Bollywoodi lõppu.
Käies ühelt kohtingult teisele, ei suutnud
ta leida kedagi erilist. Olles veelgi meeleheitlikum
armastuse järele, alistus ta füüsilise
suhte survele. „Mul on nüüd häbi, kuid
ma tegin palju kohutavaid asju.“ Kuid sel õhtul,
kui Franklin Graham rääkis Jumala armastuse
sügavusest ning kuidas seks väljaspool abielu
on patt, siis Anjushree teadis, et nüüd on
aeg muutusteks. „Kui jutlustaja ütles, et Jeesus
suri inimeste eest, kes on patused ja et Jumal armastab
mind, siis ma olin nii õnnelik,“ rääkis
ta. „Kõik, mida ma iial tahtsin, oli vaid olla
armastatud.“ 30-aastane Samuel, kes külastas Bangalore’st,
rääkis, et teda puudutas Piibli lugu kuningas
Manassest. „Franklin Graham rääkis meile,
kuidas sellel kuningal olid ebajumalad, kuid siis Jumal
andestas talle, kui ta end alandas,“ rääkis
Samuel. „Ma olen nii uhke, mulle meeldib mu raha ja
krediitkaardid, kuid ometi pole ma õnnelik.“
Sel õhtul alandas ka Samuel ennast ning otsustas
Jeesuse vastu võtta. „Ma tean nüüd,
et ma ei tulnud juhuslikult Hyberabad’i,“ rääkis
ta rõõmsalt. Viimane koosolek pühapäeva,
13. novembri, õhtul Lal Bahadur staadionil, oli
rahvast pilgeni täis. Mõned tuhanded inimesed
pidid isegi jääma parkimisplatsile, mis tähendas,
et kokku oli rahvast üle 73 000 sel õhtul.
Festivali üldjuht, piiskop Ernest Komanapalli,
ütles õhtu lõpul lava ette tulnud
2500 inimest vaadates: „Mu süda voolab rõõmust
üle, Issand on vastanud meie palvetele. Kõik
on hõiskamas täna.“ BGEA Festivali direktor
Hyberabadis, Chad Hammond, rääkis, et on tänulik
selle eest, kuidas Jumal kohtus meeskonnaga igal sammul.
„Me nägime Jumala kaitset ja varustust igas üksikasjas
ning vaatamata vastuseisule ja vaimulikule sõjapidamisele,
oli Issand võidukas.“ Vastus evangeeliumile kõigil
õhtutel, oli suurem kui tema julges ette kujutada.
„See festival on tunnistus palve väest ning iga
inimene, kes võttis Kristuse vastu, on ime.“
19 100 inimest jälgisid pühapäeva õhtust
festivali teenistust satelliidi teel Gunturis, Indias
ning seal pühendas 1500 inimest oma elu Issandale.
CBN
News – Näib, et riiki tabanud majanduslik ebakindlus
on pannud üha rohkemaid kreeklasi pöörduma
usu poole. Associated Press kirjutab oma uudistes, et
möödunud nädalavahetusel olid Ateena
kirikud rahvast täis. Mõnede jaoks on kirik
muutunud olulisemaks keset finantsilist ja poliitilist
segadust. Üks kirikuskäija ütles, et
kogudus on paljude jaoks viimane väljapääs.
Breaking
Christian News – TheCall üritusi on GodTV kaudu
kantud üle linnadest kõikjalt üle USA
juba mitmeid aastaid. Nüüd esmakordselt edastab
TheCall 24tunnise ürituse Ford Field staadionilt,
Detroidist, Michiganist, nende globaalvõrgustik.
Täielik 24-tunnine sündmus on kättesaadav
internetist vaatajatele aadressil www.god.tv/liveevents
Eesti aja järgi 12. novembri varahommikust alates
kell 3:30 kuni pühapäeva, 13. novembri varahommikuni
kell 1:00. Üritust võõrustab
Lou Engle koos paljude teiste mõjukate palvejuhtidega,
kaasaarvatud kohalike Detroidi linnast pärit koguduste
juhtidega. Ürituse fookuseks on taastada lootus
rassilise pinge, majandusliku kokkuvarisemise ja moraalse
allakäigu keskel. 70 000 istmega staadionile oodatakse
kümneid tuhandeid noori, kes tuleks paastuma ja
palvetama, meelt parandama ja otsima Jumala tahet Ameerika
pärast. TheCall ürituse fookus on Joeli 2:15,
mis ütleb, et „Puhuge sarve Siionis, pühitsege
paastupüha, kutsuge kokku pühalik koosolek.“
Seetõttu ei ole TheCall Detroit pidutsemise aeg,
vaid meeleparanduse, ülistuse ja eestpalve aeg.
Paljusid osavõtvaid muusikuid ja kõnelejaid
ei ole sihilikult avalikustatud, kuna see koosolek ei
ole nendest inimestest, vaid sellest, et innukalt otsida
Jumalat. „Usklikud üle kogu Ameerika kogunevad,
et paastuda, palvetada ja hüüda Jumala poole
selles linnas, mis on saanud USA üleriigilise kriisi
mikrokosmoseks – mis väljendub majanduslikus kokkuvarisemises,
rassilistes pingetes ja meie sündimata laste süütu
vere valamises,“ rääkis Lou Engle, kes on
TheCall rajaja. „Jumal on valinud selle paiga, kus öeldakse,
et pole lootust, paigaks, mis võiks olla lavaks
komunaalsele tervenemisele ning võiks olla tema
palvekoda kõigi rahvaste jaoks. Me kutsume oma
rahvast 24-tunnisele pühalikule kogunemisele, julgedes
uskuda, et Detroidi meeleheide toob esile palve, mis
muudab tervet rahvast.“ TheCall pühalikud kogunemised
on saanud alguse üleloomulikult, need on kõigile
rassidele, kõigile põlvkondadele ja kõigile
konfessioonidele mõeldud kogunemised, et ühiselt
palvetada ja paastuda. Osalevad kristlikud juhid usuvad,
et Ameerika vajab meeleheitlikult Jumala halastust ning
vaimulikku äratust. TheCall on pühendunud
sellele, et koondada inimesi kõikjalt üle
riigi paluma Jumalalt halastust USA peale. „Ainult läbi
palve ja paastu näeme me ärkamist tulemas
Ameerikasse ja teiste rahvaste sekka,“ rääkis
God TV kaasasutaja ja televisiooni direktor Wendy Alec.
„See nädalalõpp on aeg inimestele kõikjalt
üle maailma selleks, et tulla kokku globaalse televisiooni
kaudu ning pühendada end selleks, et hüüda
Issanda poole, et näha vaimulikku läbimurret
tulemas USAsse, kuid ka nende oma eludesse ja kogukondadesse.“
God TV kanal on nähtav ka interneti kaudu aadressil
www.god.tv. Lisa informatsiooni TheCall liikumise kohta
leiad nende veebilehelt www.thecall.com
CBN
News, Billy Graham Evangelistic Association – Esmaspäeval,
7. novembril, sai rev Billy Graham, Ameerika kuulsaim
evangelist, 93-aastaseks. Tema pojapoeg, Will Graham,
rääkis, et evangelist veetis oma päeva
koos perekonna ja sõpradega. Kuigi tema silmanägemine
ja kuulmine on üles ütlemas, kohtub Graham
ikka veel kristlikke juhtidega kõikjalt maailmast.
Samuti tuli äsja trükist välja tema 30.
raamat pealkirjaga Nearing Home: Thoughts on Life, Faith
and Finishing Well (Lähenedes kodule: mõtteid
elust, usust ja hästi lõpetamisest). „Ma
võitlesin vanaks saamise vastu igal viisil,“
kirjutab Graham. Tema viimases raamatus on teemasid
alates Pühakirja tsitaatidest elu lõpu kohta
kuni finantsilise planeerimiseni. „Ma tegin ustavalt
harjutusi ning vaatasin hoolikalt kuidas oma elutempot
seada, kui hakkasin tundma vana mehe ea tulekut. See
ei olnud muutus, mida ma ootasin ning ma hakkasin pelgama
seda, mida teadsin end ees ootavat,“ rääkis
ta. Graham rääkis, et tahab jutlustada veel
ühe jutluse enne kui sureb. Tema raamat sisaldab
sarnaseid jutluseteemasid. „Me ei ole mõeldud
ainult selle maailma jaoks. Me oleme mõeldud
Taeva, meie lõpliku kodu jaoks.“ Billy Graham
räägib: „Saades 93-aastaseks, olen ma tänulik
Issandale, et just enne seda sünnipäeva sain
ma lõpule raamatuga, mille kallal olen mõnda
aega töötanud. Ma olen kirjutanud üles
õppetunnid ja tarkuse, mida ma oleks tahtnud
teada varem oma elus, sest olen hakanud mõistma,
et kuigi ma tean, kuidas surra, pole keegi mind iial
õpetanud selles, kuidas vananeda. Kuigi ma ootan
igatsusega seda, et näha Jeesust Kristust palgest
palgesse ning saada taas kokku Ruthi, oma vanemate ja
terve hulga sõpradega, kes on läinud minu
eel, annab Jumal mulle jätkuvalt aega siin maa
peal. Mu tuhmuv silmanägemine ei lase mul lugeda
nii nagu ma seda varem tegin ning mu füüsiline
sitkus on vilets, kuid mul on rohkem aega palvetada.
Ma räägin Issandaga perekonna ja sõprade
vajadustest, evangeeliumi tööst, milleks Jumal
on meid BGEA’s kutsunud. Piibel ütleb: „Seda Kuningriigi
evangeeliumi peab kuulutatama rahvastele tunnistuseks
kogu maailmas,“ (Mt 24:14) ja see on see, mille eest
ma palvetan. See täitab mind tänutundega,
kui ma tean, et Jumal kasutab meie teenistust – ka kaasaegsete
uuenduste kaudu – et jõuda täna suurema
hulga inimesteni evangeeliumiga, rohkemates maades kui
iial varem BGEA ajaloos. Jumal on lubanud mul kuulutada
isiklikult enam kui 185 riigis ning ma tahaksin veel
jutlustada, kuid praegu ei ole mul jõudu seista
kuulajaskonna ees. Kuid tehnoloogia ime kaudu, lubab
Jumal mul armulikult kuulutada Häid Sõnumeid
sel aastal mitmes riigis – kolm neist riikidest on maad,
kus mul pole iial olnud võimalust krusaadi läbi
viia. Staadioni asemel kasutab Minu Lootus projekt kümneid
tuhandeid kodusid üheaegseteks kogunemisteks terves
riigis. Kristlikud perekonnad kutsuvad oma uskmatuid
naabreid ja lähedasi vaatama evangeelseid telesaateid,
mis on ette valmistatud just selle konkreetse riigi
jaoks. Selles programmis on minu evangeelne sõnum,
mis on hoolikalt tõlgitud kohalikku keelde. Teistes
programmides on sõnum Franklinilt. Peale igat
saadet jagavad võõrustajad oma tunnistust
külalistega ning kutsuvad neid üles pöörduma
meeleparanduses ja usus Jeesuse Kristuse poole. Haiitil
tegi hiljuti üle 100 000 inimese oma otsuse Kristuse
kasuks projekti Minu Lootus tulemusena. Detsembris teeme
me sarnast evangeelset üritust Aafrikas, Sambias.
See on maa, kus ma viimati jutlustasin 51 aastat tagasi.
Samuti Portugalis ja Hispaanias, Euroopa riikides, kus
Jumal pole mulle iial avanud ust, et seal isiklikult
jutlustada. Palun palveta koos meiega, et paljud paneksid
oma lootuse Kristusele. Jumal on õnnistanud meid
ka muude laialt avatud teenimise ustega. Mitmed tuhanded
inimesed kogu USAst ja mitmelt poolt maailmast on teatanud,
et andsid oma elu Jeesusele Kristusele meie uue interneti
evangelismi lehekülje kaudu (vt SearchforJesus.net).
Alates sellest aastast jõuame me ka lasteni üle
kogu maailma selleks spetsiaalselt kujundatud evangelismi
ja jüngerluse programmi kaudu, mille nimi on The
Greatest Journey (Suurim Rännak). Me usume, et
näeme enam kui 3 miljonit last kasutamas seda imelist
materjali, mis mitte ainult ei õpeta neid Piiblit
tundma ja Kristust järgima, vaid varustab neid
ka seda teistega jagama. Ma olen tänulik, et olen
elanud piisavalt kaua, et näha neid asju juhtumas.
Jumal ütleb Piiblis: „Küsi minult, ja ma annan
rahvad su pärandiks“ (Psalm 2:8). Mõned
viitavad sellele, kui Jumala enda palvesoovile. Ta tahab,
et iga rahvas pöörduks tema poole. Liitu minuga
selles palves,“ rääkis Billy Graham oma läheneva
93. sünnipäeva eel.
Charisma
News – Kui George Burton oli 19-aastane, ei olnud tal
aimugi, et Jumal kutsub teda misjonäriks. Tema
tahtis saada põllumeheks. Kuid peale hariduse
omandamist põllumajanduses, läks George
õppima Oral Roberts Ülikooli Tulsas, Oklahomas,
kus ta kohtus oma naise Joyce’ga, kes oli omandamas
õpetaja haridust misjonipõllule minekuks.
Jumal kasutas Joyce’i ning teisi, et kogeda Jumala Sõna
viimise pakilisust teiste rahvaste sekka. „Tuleb välja,
et ma olengi põllumees,“ kuulutab ta. „Jumal
tegi mind võimeliseks külvama tema Sõna
seemet kõikjal maailmas.“ George’il ja Joyce’il,
kes on nüüdseks olnud abielus 30 aastat, on
neli poega, kellest kaks elavad koos nendega Singapuris.
See abielupaar on teeninud erinevates rollides Foursquare
koguduses üle maailma. Alates 2003. aastast, teenib
George Butron Kagu Aasia piirkonnas misjonärina.
2009. aastal võttis ta vastu ka Community of
Praise Baptisti koguduse vanempastori koha. See vaimuga
täidetud kogudus on mõjutamas Singapuri
ja puudutamas mitmeid Aasia rahvaid nii kohalike kui
rahvusvaheliste teenistuste kaudu. Butron’id teavad,
et Jumal on kutsunud neid viima tema Sõna rahvaste
juurde, kellel ei ole olnud sama ligipääsu
evangeeliumile, mis Lääne riikidel. Nad ütlevad,
et on kutsutud paikadesse, kus kultuurilised, keelelised,
poliitilised või vaimulikud barjäärid
hoiavad inimesi kuulmast Häid Sõnumeid ning
nägemast Jumala väge toimimas. „Me ainult
ei tunne, et Jumal on meid kutsunud rahvaste sekka,
vaid me ka armastame Aasia kultuuride, inimeste, toitude
ja elustiilide erisugusust," rääkis George
Burton foursquare.com lehele. Burton kirjeldab Kagu-Aasiat
kui dünaamilist ja kiiresti muutuvat maailma piirkonda.
Foursquare koguduse Kagu-Aasia piirkonda kuulub kümme
riiki: Singapur, Malaysia, Taimaa, Myanmar (Birma),
Kamboodža, Filipiinid, Guam (USA), Laos ja Brunei. Need
10 riiki esindavad 350 miljonit inimest ning seal on
vaid 5600 Foursqare kogudust. Enamik neist kogudustest
on Kamboodžal (3365) ja Filipiinidel (1800). Statistika
nendes Kagu-Aasia riikides peegeldab tohutut kasvu ja
potentsiaali. Selles piirkonnas registreeriti 2010.
aastal kokku 207 000 otsust Kristuse kasuks, 41 600
veega ristimist ning 26 400 Püha Vaimuga ristimist.
Väljakutseid evangeeliumi levitamiseks Kagu-Aasias
on palju. Paljud neist riikidest on poliitiliselt ebastabiilsed,
valitsussüsteem on korrumpeerunud ning soodustab
seetõttu tagakiusu, laialtlevinud vaesust, terrorismi
ning narko- ja inimkaubandust. Samuti on kristlastel
väljakutseid, mille esitavad hinduismi, budismi
ja islami tugevad mõjud. Koguduse üks suurimaid
väljakutseid on see, et suurim osa Aasia elanikkonnast
on all 30 aastased. „Noortekultuuri, meedia ja tehnoloogia
kokkupõrge traditsionaalsete väärtushinnangutega
mõjutab nii linna kui maa piirkondi,“ selgitab
Burton. „Uue põlvkonna kristlike juhtide üleskasvatamine
ja väljaõpetamine saab väljakutseks,
kui nii paljud andekad noored juhid emmigreeruvad teistesse
riikidesse ning ei taha alati tagasi tulla. Riigid selles
piirkonnas on raskustes, kuna on puudud tugevatest järeltulijatest,
kes kannaks edasi koguduste ja teenistuste tööd.“
Kuid need raskused loovad juurde vajadusi ning seetõttu
pakuvad rohkem võimalusi evangeeliumile. Vaatamata
religioossele äärmuslusele, tagakiusule ja
takistustele, on kogudus kasvamas. Kristlus on muutumas
usaldusväärseks ja võimsaks alternatiiviks,
eriti nooremale põlvkonnale, kes otsivad vastuseid
sügavamalt kui materialism, maailma tarkus, filosoofia
ja traditsioonid. Burton kinnitab: „Kogudused ja kristlased,
kes kannavad hoolt orbude ja leskede eest, aitavad vaeseid
ja pakuvad katastroofiabi, saavutavad usaldusväärsust.
See toob inimesi Kristuse juurde ning avab tee uute
koguduste asutamiseks.“ Kogu Kagu-Aasias on palju põhjuseid,
mille eest olla tänulik. Näiteks on Kamboodža
kogemas üht suurimat koguduste-rajamise liikumist
maailmas ning vaatamata suurtele väljakutsetele
on nad oma riiki mõjutmas. Kuid Burton palub
eestpalvet nende kristlaste eest, kes on kogemas tagakiusu.
See on suureks ohuks siiani Kamboodžal, Myanmaris, Vietnamis
ja Laoses. Laos on poliitiliselt tõrjuv kristluse
suhtes. Samuti on vaja palvet poliitilise kliima muutuse
eest riikides, kus islami sõjakus, budism ja
vaesus on kristliku koguduse kasvule esitanud väljakutse.
Palu sealsetele töölistele kaitset, varustust
ja tervist. Samuti palub Burton eestpalvet Myanmari
rahva eest, kes koges maavärinat mõned päevad
peale Jaapani maavärinat. Mõned linnad ja
külad riigi idaosas hävisid täielikult.
Ka mitmed koguduse hooned hävinesid ning need tuleb
uuesti üles ehitada. Usklikud selle rahva keskel
on kogenud erakordseid raskusi ja väljakutseid,
kuid samas on Jumal tegemas võimsat tööd
seal.
Ulf
Ekman Ministries – Möödunud akadeemilisel
aastal, võtsid paljud usklikud Poolas osa Elu
Sõna DVD põhisest piiblikoolist, milles
õpetab pastor Ulf Ekman. Sellel oli suur mõju
ning see äratas paljusid igatsema rohkema järele.
Ilmselt oli see ka põhjus, miks nii paljud inimesed
olid tulnud kohale uue nädalavahetuseti toimuva
piiblikooli avapäevale septembri alguses. „Algus
oli palju suurem, kui me olime oodanud. Jumal alati
üllatab meid oma võimalustega,“ rääkis
Michal Nikodem, kes on Varssavis asuva piiblikooli dekaan.
Äsja alguse saanud piiblikooli viiaks läbi
kümnel pühapäeval alates 2011. aasta
septembrist kuni 2012. aasta juuni kuuni. Selle eesmärgiks
on tugevdada kristlaste usku ning teha neid kindlamaks
selles, kes nad on, mida Piibel räägib, kes
Jumal on ning mis neil on Jumalas. Piiblikool teenib
ka kohtumispaigana kristlaste jaoks erinevatest taustadest
ja vaatenurkadest, kes võivad ülistada ühtsuses
ning õppida koos Jumala Sõna tundma. Sissejuhatavale
päevale tuli kohale 450 inimest, et rohkem piiblikooli
kohta teada saada. Kirik oli rahvast tulvil ning vaatamata
lisatoolidele, ei saanud kõik istekohta. Külalised,
kes tulid väga erinevatest koguduslikest taustadest
– protestandid, evangelikaalid, katoliiklased ja vabakoguduste
inimesed – kuulasid suure huviga pastor Ulf Ekmani ja
Robert Ekhi jagatud õpetust. Neli inimest, kes
olid sinna tulnud, tunnistasid päeva jooksul tervenemisest.
Tunnistati seljaprobleemide paranemisest ja valu kadumisest
jalgadest. Peale Ulf’i jutlust, mille teemaks oli võitev
usk, juhtis ta inimesi palves ning tõi esile
tunnetuse sõnu just neile inimestele, kes olid
saanud terveks. Kuulajate hulgas oli ka grupp kodutuid
inimesi, kes olid saanud päästetud tänavaevangelismi
kaudu. „Ma olen rõõmus, nähes seda,
kuidas Jeesus täidab oma sõna piiblikooli
kaudu Varssavis,“ rääkis Jack Weigl, kes on
Kristliku Karismaatilise osaduse Chefsiba juht ning
kes samuti aitas seda sissejuhatavat päeva korraldada
Varssavis. „Alates sellest, kui pastor Ulf võttis
meie kutse vastu siia tulla ja jutlustada, olen
ma palvetanud, et Issand kasutaks seda kursust enda
auks ning ühendaks poola kristlasi.“ Sissejuhatava
päeva tulemusel registreerus piiblikooli akadeemilisele
aastale üle 200 õpilase.
Charisma
News – Vaatamata ebasoodsale ilmale, luges organisatsioon
Kristus Kõigile Rahvastele kokku 148 330 registreeritud
otsust Jeesuse kasuks ning nägi võimsaid
tervenemise ja vabastuse imesid oma oktoobrikuisel krusaadil
Zaki-Biamis, Benue osariigis, Nigeerias. „Vihma kallas,
heitis äikest ja oli raevukas kõueilm, kuid
inimesi see ei heidutanud,“ kirjutas evangelist Daniel
Kolenda sündmuse viimasel päeval. „Me oleme
kõik nii liigutatud nende kallite inimeste visadusest
ja kirglikkusest, kes ei lase ennast lihtsalt sellest
häirida. Nad olid otsustanud kätte saada oma
õnnistused ning ma usun, et Issand tasub neile
nende nälja eest.“ Alates 2000. aastast on Kristus
Kõigile Rahvastele dokumenteerinud üle 55
miljoni päästmisotsuse. Nende viimane krusaad
oli ühes kauges Zaki-Biam külas. Kolenda,
kes on jutlustanud enam kui 8 miljonile inimesele kogu
maailmas, kirjutas: „Kui Jeesus ütles ’kuni maailma
otsani,’ siis ilmselt mõtles ta just Zaki-Biami
peale.“ Teisel krusaadi õhtul sai üks seotud
naine imeliselt vabaks. Kolenda kirjutas: „Ta ema ütles,
et nad tavatsesid tütart ohjeldada selle läbi,
et nad sidusid ta köitega kinni, kuid nüüd
on vaimsed ahelad ta üle murtud ning tüdruk
on täiesti terve.“ Kolenda rääkis, et
see oli vaid üks imedest, mille üle nende
meeskond rõõmutses, kuid kõige
enam hõiskasid nad nende tuhandete inimeste üle,
kes pöördusid evangeeliumi poole. Kolmanda
päeva Tulekonverentsi ajal, sai üks pime naine
terveks, kuigi nad pidid ilma tõttu oma koosoleku
varem lõpetama. Naine tunnistas, et arstid olid
tema silmade osas alla andnud, öeldes, et ta on
lootusetult pime. Ta oli otsinud üles ka ühe
nõidarsti, kes nõudis temalt kopsakat
rahasummat. Kuid tema tädi, kes oli üks tulekonverentsi
delegaatidest, kutsust ta osalema koosolekutele ning
saama tervist Jeesuselt. Kolenda teatas ka ühest
noormehest, kes sai terveks HI Viirusest peale palvet.
Evangeeliumi võeti vastu suure innukusega. Kristus
Kõigile Rahvastele meeskond on nüüd
valmistumas oma järgmiseks sündmuseks Agbani’s,
Enugu osariigis, Nigeerias, mis algab 9. novembril.
Gateway
News – Noor Pietermaritzburgi mees, Lõuna-Aafrikas,
andestas mehele, kes teda põhjuseta pussitas
ning juhtis ta mõned päevad hiljem usule
Jeesusesse Kristusesse. Endine noorte evangelismi programmi
African Enterprise (AE) liige, Nkonzo Zulu, oli koos
sõpradega kõndimas 7. oktoobril kodu poole,
kui üks noor mees tuli joostes selja tagant, karjus
kellegi teise nime ning lõi teda pika noaga kaks
korda õlga. Enne kui ta sai Zulu’t kolmandat
korda lüüa, haaras keegi ümbrusest temast
kinni, võttis noa ära ning viis Zulu kiiresti
Edendale’i haiglasse, teatas AE novembri uudiskiri.
Nuga oli lõiganud läbi närvi ning jättis
Zulu vasakust käest halvatuks. Kui noormehe seisukord
stabiliseerus, pandi ta palatisse koos kahe teise mehega,
keda samuti oli pussitatud. Zulu rääkis: „Kui
olin arendanud sõprust nende meestega, hakkasime
Jeesusest ja usust rääkima.“ Üks meestest
andis oma elu Jeesusele. Kaks päeva hiljem viidi
Zulu järgmisesse palatisse. Tema ründaja,
kes on oma kogukonnas tuntud narkodiiler, tuli teda
sinna külastama. Nad rääkisid omavahel
mitmeid tunde ning pussitaja tunnistas oma patud Zulu’le.
Zulu rääkis: „Ta rääkis mulle oma
minevikust ja nuttis seda tehes.“ Peale rünnakut
ei saanud ta enam magada ning jõi iga päev,
tahtes kõik lõpetada ja ennast ära
tappa. Meeleheitel otsustas ta Zulu’t haiglas külastada,
teadmata seda, kuidas teda vastu võetakse. Ta
oli teadlik sellest, et võib Zulu vanemad või
politsei eest leida, kes teda ootavad. Zulu rääkis:
„Peale kahte tundi, mille me koos veetsime haiglas,
läks see noormees sealt ära uue looduna. Issand
oli talle andestanud ja samuti mina.“ Ta palus Zulu’lt
ka luba minna koos temaga kirikusse niipea kui ta haiglast
välja saab. Zulu andis talle ka oma Piibli lugemiseks
ning kirjutas isegi talle sõnumi Piibli sisekaanele.
Ta ütles: „Ma mõtlesin sellele, kuidas mina
olin rünnakus ellu jäänud ning et Jumal
andis mulle teise võimaluse elada. Ka minu ründaja
väärib uut võimalust.“ 24. oktoobril
oli Zulu’l õla operatsioon. AE uudiskiri lõppes
sõnadega: „Kiitus Jumalale, et närv tema
käes sai edukalt parandatud ning Nkonzo saab taas
oma vasakut kätt kasutada. Nüüd on tal
ees pikk taastumise periood kodus, kuid kõige
selle keskel on ta jätkuvalt säramas Jeesusele.
Palun pea teda oma palvetes meeles.“
Charisma
News – Neliteist tuhat inimest 49 riigist kogunesid
Aasiasse ühel eesmärgil: ühendada vaimuliikumisi
üle kogu Aasia ning koondada oma ressursid lõikusele.
Nüüd, mil nelja päevane Empowered21 Aasia
Kongress lõppes 29. oktoobril, räägivad
kristlikud juhid sellest, mida nad kogesid Jakartas,
Indoneesias möödunud nädalal ning mida
see tähendab ülemaailmse koguduse jaoks. „Ma
usun, et need, kes olid kohal, kogesid ärkamise
tuld ning viivad selle tule kaasa teiste rahvaste sekka,“
rääkis Empower21 Aasia võõrustaja
Niko Njotorahardjo, kes on Gereja Bethel Indonesia koguduse
vanempastor ning Empowered21 Aasia kabineti kaasjuht.
„See ärkamise tuli sai süüdatud palves,
kiituses, ülistuses ja ühtsuses viimase nelja
päeva jooksul.“ Marilyn Hickey, kes tähistas
hiljuti oma 80. sünnipäeva, reisis samuti
Jakartasse, ning nimetas seda sündmust ’imeliseks.’“Selle
visioon ja kirglikkus on tõesti puudutanud mu
südant. Ma tunnen, et see on saatuse aeg,“ rääkis
Hickey. „Ma näen kõiki neid inimesi kõikjalt
Aasiast ja ma tean, et nad lähevad tagasi koju
värske võidmisega ja ’rünnaku režiimis’“
Singapuri City Harvest koguduse pastor, Kong Hee, ütles,
et kogudus peab jääma aktuaalseks meie kultuurile.
Kuid lisas, et enam kui kunagi varem, vajame me Püha
Vaimu väge. New Life Assembly of God koguduse pastor
Chemmais, Indias, ütles: Empowered21 Asia on ühendav
vahend Jumala kätes, mis toob kristlikke juhte
kokku kõikjalt üle Aasia, et näha Jumala
liikumist 21. sajandil. Lisaks pastoritele, olid sellel
sündmusel ka meedia juhid, et sündmust kajastada
kuid ka ise saada innustatud. Mark McClendon, kes teenib
CBN Indoneesia presidendina, ütles: „See sündmus
näitab mulle, et Aasial ja eriti Indoneesial, on
tohutu roll mängida lõpuaja lõikuses.“
Ka ärimaailma mõjutajad olid kohal sellel
sündmusel. Mart Green, kes on ühe suure poeketi
tegevdirektor USAs, rääkis, et see konverents
muutis tema vaatenurka ärile. „Enne Empowered21
sündmust nägin ma Aasiat läbi ärimehe
silmade ning see oli vaid paik, kuhu me tulime kaupa
ostma oma poodidesse. Kuid nüüd on mu silmad
avatud ja ma näen Püha Vaimu töötamas
Aasias,“ rääkis Green. Ricardo Sanchez, kes
on rahvusvaheline ülistusjuht, võrdles Empower21
kui kultuuride ja põlvkondade edastus tsoonina
– ning märkis, et see edastus tsoon on paik, kus
teatejooksus antakse teatepulk edasi. „Teatejooksu ohtlikkus
ei peitu teatepulgaga jooksmises, vaid selles üleandmise
hetkes edastus tsoonis,“ rääkis Sanchez. „See
on koht, kus mõnikord kukub teatepulk maha ning
see on kõige ohtlikum kuid ometi ka kõige
edukam paik.“ Täna elab üle 3,9 miljardi inimese
Aasias ning see moodustab 61% kogu maailma rahvastikust.
Aasia kasvav mõju, eriti majanduse, äri
ja tehnoloogia valdkonnas, on olnud meedia tähelepanu
all üle kogu maailma. Empower21 Asia fookuses on
varustada sealset noort põlvkonda avaldama mõju
oma rahva keskel.
Globaldayofworship.com
– 11. novembril peetakse Ülemaailmset Ülistuse
päeva (Global Day of Worship –GDW). See on kutse
ühtseks, globaalseks ülistusliikumiseks, et
tõsta Jeesuse Kristuse nime kõrgele kogu
maal. See on päev, mis ühendab paljud konfessioonid
Kristuse Ihus, kuid samal ajal mõistes ja tähistades
erinevaid viise, kuidas me väljendame oma armastust
Jeesuse Kristuse suhtes. Ühise Jeesuse nime ülistuse
ja tähistamise kaudu näeb maailm, et me oleme
tema jüngrid. Globaalse ülistuspäeva
veebileht kirjutab: „Liitu meiega 11. novembril 2011,
19.00 – 20.00 igas ajavööndis, ülistuse
ja kummarduse laines, mis ulatub üle maakera ning
ühendab usklikud ühe ihuna. Kasutades 24 ajavööndit,
me nõustume ja liitume 24 vanemaga, kellest räägitakse
Ilmutuse raamatu 24. peatükis, kes juba ülistavad
Jeesust trooni ümber. See on aeg, mil taeva ülistus
kohtub ülistusega maa peal ning rahvaste vaimulik
kliima muutub, kui me teenime ustavalt siin praegu valmistudes
tema tulekuks. Globaalne Ülistuspäev on päev,
kus ei keskenduta millegi küsimisele või
palumisele Issandalt. Me lihtsalt vaatame tema ilu,
täname teda ta armastuse eest ning kuulutame tema
omadusi ja headust meie elus, perekondades, kogukondades
ja rahvaste keskel,“ kirjutab veebileht. „Me võime
ülistada Jeesust mõtisklevate armastuse
väljenduste kaudu või valju rõõmsameelse
pühitsemise kaudu. Me võime laulda hümne
ja kirikulaule või minna vabasse – voolavasse,
kirglikku ülistusse. Meid kõiki on loodud
armastama Jeesust ning see sündmus annab meile
võimaluse väljendada oma armastust tema
vastu ainulaadsel viisil, ühtsuses üle kogu
maailma.“ Ülistuspäeva veebileht kannab üle
ülistusteenistusi otse igast ajavööndist,
alates väikestest kodustest perekondade kogunemistest
kuni suurte üritusteni. Johannese 12:32 Jeesus
ütleb: „Ja kui mind maa pealt ülendatakse,
siis ma tõmban kõik enese juurde.“ Ülistuspäeva
ainsaks fookuseks on tõsta kõrgeks Jeesuse
nime. See ühendab Kristuse Ihu, vaatamata erinevatele
jumalateenistuse praktikatele, väljendustele ja
teoloogiale üle kõigi konfessioonide, kultuuride,
keelte ja rahvaste. Eesmärgiks on ehitada armastuse,
austuse ja hindamise sildu erinevate ülistuse väljenduste
ja kultuuride vahele. Lubades erinevaid väljendusi
ilma kohutmõistmata, võime me keskenduda
Jeesusele. Veebileht kirjutab: „me igatseme, et inimesed
osaleksid ja ülistaksid Kristust ning ei oleks
lihtsalt pealtvaatajad. Osalejaid julgustatakse ülistama
Jeesust ükskõik, mis kohas nad seda eelistavad
teha, kas minnes jalutama, maalides, tantsides, mediteerides,
kogunedes kokku perekonnana, kodugrupina, kogudusena
või koos teiste kristlastega selles piirkonnas.
Või kui nad eelistavad liituda teistega oma ajavööndis,
saavad nad jälgida ülemaailmset veebi ülekannet.
Meie eesmärk Globaalse Ülistuspäevaga
on see, et 24 ajavööndit üle maailma
toovad nagu ülistuslaine üle kogu maakera.
Internet teenib selle ülistuse dirigendina.“ Rohkem
infot leiab ülistuspäeva veebilehelt www.globaldayof
worship.com
Charisma
News – Living Hope Church (Elava Lootuse kogudus) on
tõestuseks, et Jumal annab tasu ustavatele ning
varustab külluslikult. Kogudus mitte ainult ei
saavutanud oma eesmärki ennetähtaegselt, vaid
nad said rohkem kui oli vaja. Washingtoni osariigis
Vancouveri piirkonnas asuva megakoguduse vanempastor,
John Bishop, ütleb, et see polnud lihtne. 6000
liikmelisel kogudusel olid oma väljakutsed, kuid
ka tema isiklikult koges vaimulikku sõjapidamist
terviseprobleemide näol ja poja lahingus narkootikumidega.
Raamatu ’Ohtlik Kogudus’ (Dangerous Church) autor, Bishop,
rääkis Charisma uudistele: „See on kogudus,
kes on õppinud, mida tähendab olla kogudus
– ohverdada, seada teiste vajadused esimesele kohale,
õppida, mida tähendab seada Jeesuse visioon
oma mugavusest ette poole.“ Kogudus, mille Outreach
ajakiri nimetas 2007. aastal kõige kiiremini
kasvavaks koguduseks USAs, vajas 5 miljonit USDd, et
osta hoone, milles nad hetkel koos käivad – endine
Kmart ostukeskus. Peale seda, kui koguduse liikmed olid
kogunud umbes 4 miljonit, vajasid nad veel 1 miljonit
dollarit. Osana fortyfirstday.com kampaaniast küsis
Bishop 1000 koguduselt, et igaüks annetaks 1000
dollarit eesmärgi saavutamiseks. „Me teeme seda,
mida Jumal kutsub meid tegema. Ma tean, et see on riskantne,“
rääkis Bishop. „Ma ei tahtnud lihtsalt inimestel
küsida .. aga ma tunnen, et panused on palju suuremad
kui vaid raha.“ Pastor rääkis, et umbes 20
inimest annetasid teemant sõrmused, mitmed inimesed
andsid oma autod, üks inimene andis mootrratta
ning üks annetas oma korteri, mis müüdi
100 000 dollari eest 7 päeva jooksul. Üks
perekond annetas oma raha, mida nad olid säästnud
Disneylandi minekuks ning üks raskustes olev kogudus
kirjutas neile 5000 dollari suuruse tšeki. Bishop rääkis
ühest koguduseliikmest, kes andis talle möödunud
aasta detsembris tšeki 10 000 dollariga, kui kogudusel
polnud veel kodu. See naine uskus Living Hope kogudusse.
„Ta ütles, et on näinud kogu oma perekonda
tulemas usule Living Hope koguduses, üle 20 inimese
on tema perest saanud siin ristitud,“ rääkis
Bishop. Ühel hetkel kogunes see 1996. aastal alguse
saanud kogudus mitmes erinevas paigas ning neil oli
kuni 19 teenistust päevas. Kuigi koguduste trendiks
on saanud laieneda mitmetesse erinevatesse asukohtadesse,
otsustas Bishop, et parem on minna tagasi ühte
hoonesse. Kui nad olid kaotanud ühe oma viimastest
kogunemiskohtadest, olid nad muserdatud. Kuid Bishop
ütleb, et kurvastus on uks või värav
ning kui sa sellest läbi lähed, saab Jumal
midagi suurt su elus teha. Käesoleva aasta jaanuaris,
kui nad olid kogudusega endisesse Kmart kaubanduskeskusesse
kolinud, kogusid nad vähem kui üheksa kuuga
2 miljonit dollarit. Viis kuud kasutas Living Hope seda
hoonet ei millegi rohkema kui käepigistuse eest.
Nad kirjutasid alla ostu-müügi lepingule mai
kuus ning vajasid 5 miljonit dollarit möödunud
neljapäevaks. Hetkel on kogudus kogunud umbes 5,2
miljonit ning raha on veel sisse tulemas. Ülejäänud
raha kavatsevad nad kulutada vähimate peale. „Meil
on plaanitud suurim kodutute teenistus, mida see linn
on iial näinud,“ rääkis Bishop. „Me ületasime
oma eesmärgi ning tahame külvata tagasi oma
kogukonda, eriti puuduses olevatesse inimestesse.“ Laupäeval
26. novembril läheb kogudus linna 20 bussiga ja
toob kodutud oma hoonesse. Kogudus, kelle südames
on töö kodututega, varustab neid magamiskottide,
sokkide, vajalikke asju täis olevate seljakottide,
õhtusöögi ja isegi tagavaraga. Koguduse
töötajad riietuvad pidulikku vormi ning teenivad
kodutuid. Bishop, kes rääkis kogudusele, et
see hoone on nende tõotatud maa, kui nad esimesel
päeval seal kogunesid, ütles, et asi pole
rahas või hoones, vaid usus. „Kristlastena on
meile loomuomane mitte riskida. Kuid Jumal tahab, et
me astuksime usus välja,“ rääkis ta.
„See on usk, mis liigutab mägesid, ilma usuta ei
või sa olla Jumalale meelepärane.“ Ta uskus
Jumalat ka selles, et saab oma ametikoha alles hoida.
Ta oli plaaninud astuda tagasi oma kohalt, kui kogu
summa poleks kokku tulnud. „Tean oma südames, et
kui see poleks juhtunud, oleks mul tulnud tagasi astuda,“
rääkis ta. „Kuidas ma saaksin juhtida kogudust
ja öelda, et see on meie tõotatud maa ning
see ei juhtuks päriselt? Ma siis kas pole kuulnud
seda Jumalalt või midagi pidi väga valesti
minema.“
CBN
News – Kuu aega kestnud meedia kampaania Soomes, on
süüdanud üleriigilise arutluse Jumala
ja tema väe üle. Soome on protestantlik maa,
kus kristlik usk on pikka aega olnud kahanemas. Kuid
mõned koguduste juhid näevad märke,
et see langev trend võib olla ümber pöördumas.
Helsingi kesklinnas kandsid trammid ja bussid 15. septembrist
kuni 15. oktoobrini koguduste poolt sponsoreeritud reklaame,
mis julgustasid inimesi helistama valvetelefonile, et
saada rohkem teada Kristusest. Great Commission Media
Teenistuse president, Hannu Haukka, rääkis,
et see pani isegi sekulaarse meedia rääkima.
„Nad on küsinud, et mida see suur, üle-linnaline
kampaania tähendab,“ selgitas Haukka. „Nad küsivad,
et miks kogudused tulevad välja sellise jõuga
ja nii nähtavalt üle linna. Mis on see sõnum,
mida kogudused tahavad ühiskonnale anda?“ Kampaania
käigus trükiti tuhandeid kristlikke brošüüre
ning toodeti videosid, mis rääkisid lugusid
muudetud eludest suhte läbi Kristusega. „Me nägime
ka enneolematul hulgal videode allalaadimisi Youtube’s.
Lugusid elu muutusest on vaadatud 55 000 korda,“ rääkis
ta. Haukka loodab, et see meedia kampaania äratab
üles riigi isoleeritud kristliku usu. Soome evangelikaalid
esindavad vaid 12% riigi 5 miljonist inimesest ning
vähem kui üks kümnest inimesest käib
kirikus. Kuid paljud kogudused teatavad muutusest. „Praegu
oleme kuulnud teateid 73 inimesest, kes on tulnud Issanda
Jeesuse tundmisele oma Päästjana ühe
koguduse erisündmusel. Me teame ühest teisest
kogudusest, kes on plaaninud juba teist ristimisteenistust,“
rääkis Haukka. Soome kampaania järgnes
sarnastele meedia äkkrünnakutele, mida meedia
teenistus on läbi viinud linnades kõikjal
üle maailma. Haukka väitis, et viimase kaheksa
aasta jooksul on meedia kampaaniad jõudnud 100
miljoni inimeseni 57 linnas, tuues kaasa enam kui 500 000
telefonikõnet. Nad on trükkinud ja jaganud
üle 1,5 miljoni raamatu. Haukka loodab jõuda
maailmas 433 linna, mille rahvaarv on 1 miljon või
rohkem. Ta usub, et meedia kampaaniad pakuvad parimat
võimalust jõuda evangeeliumiga suurima
hulga inimesteni.
Billy
Graham Evangelistic Association – Leedu Lootuse Festivali
direktor Viktor Hamm julgustab iga riigi kristlast tulema
kaasa 29.-30. oktoobrini toimuvale festivalile. „Iga
inimene on oluline,“ ütleb ta. Kui asi puudutab
sõn umi levitamist Lootuse Festivali kohta, on
valem lihtne. „Iga kogudus loeb,“ ütles Hamm. „Iga
grupp loeb, iga üksikisik loeb.“ Selles, umbes
3 miljoni inimesega riigis, on vaid umbes 3000
evangeelset kristlast. „Kui võtta arvesse iga
grupp, iga konfessioon ja iga piibliõppe grupp,
on neid kokku 249,“ rääkis Hamm. „Kui sa jagad
249 kolme tuhande inimese vahel, siis keskmiselt on
kogudused üsna väikesed.“ Kuid innukus selle
evangeelse sündmuse suhtes ei ole väike. Tegelikult
on põnevust kõikjal üle Leedu, mis
– oma maailma kõrgeima enesetappude tasemega
– näib karjuvat lootuse järele. „Me oleme
riigi risti-põiki läbi käinud, püüdes
rääkida nii paljude pastoritega isiklikult
kui võimalik ning nii paljude usklikega isiklikult
kui võimalik,“ rääkis Hamm. „Innukus,
mida me näeme usklike südames on eeskujuks
ülejäänud Euroopale.“ Usklikud on liitumas
igaõhtusel palvesündmusel festivali eest,
mida peetakse 10 000 kohalises Siemens areenil, Vilniuses.
„Kas nad on siis parasjagu bussis või kusagil
mujal, me oleme palunud neil peatuda kell 10 õhtul
ning palvetada festivali eest,“ rääkis Hamm.
Kuna Leedu Lootuse Festival katab kogu riigi, kasutatakse
bussi kampaaniat selleks, et kõik kogudused saaksid
kaasas olla. Idee on selles, et kohalikud kogudused
rendivad bussi ja täidavad selle poolenisti usklike,
poolenisti mitteusklikega, kas üheks või
mõlemaks festivali õhtuks ning ka lastefestivali
jaoks 29. oktoobri hommikul. Hammi sõnul on tehtud
juba üle 7000 reserveeringu bussidesse. „Meil on
2000 last, kes on juba reserveerinud endale koha festivalil,“
rääkis ta. „Operatsioon Jõululaps on
samuti osa sellest festivalist. Me liidame kõik
need ettevõtmised kokku.“ Leedu Lootuse Festival
on kolmas ja viimane osa BGEA pühendumisest Balti
riikide kogudustele, et tuua evangeeliumi sellesse piirkonda.
5.-7. novembrini 2010 Lätis toimunud festivalil
registreeriti 3000 otsust Kristuse kasuks ning 29.-31.
maini 2009 Eestis toimunud festivalil registreeriti
1400 otsust. „Mitmeid aastaid tagasi tulid juhid Leedust,
Lätist ja Eestist kokku Billy Grahami Evangeelse
Assotsiatsiooni juhtkonnaga ning me veetsime mõned
päevad koos palvetades, rääkides ja unistades,“
rääkis Hamm. „Kui me sellest nõupidamisest
välja tulime, oli kõigile selge, et Jumal
tahtis meie koostööd kogudustega nendes riikides,
et kuulutada seal Jeesuse evangeeliumi.“ Kahe õhtune
programm Leedus on tugevalt mõjutatud selle piirkonna
mitmekesise ja kõrgetasemelise muusika poolt.
Mõlemal õhtul mängib Newsboys, kuid
enamik artistidest peegeldavad selle piirkonna kultuuri,
kaasaarvatud Kolm Läti Tenorit, Leedu poistekoor,
suurim Leedu koguduse koor (400-liikmeline) ning presidendi
orkester, mis mängib festivali avamiseks loo ’Suur
Jumal kui ma näen.’Kohal on ka üks Poola bänd,
kuna 6% leedu rahvastikust on poolakad,“ rääkis
Hamm. „Samuti on bänd Valgevenest ja solist Ukrainast,
kes laulab Viini Ooperis.“ Samuti esinevad Dennis Agajanian,
Huntley Brown, John ja Annie Barbour Tommy Coomes bändist
ja Monte Gaylor. Franklin Graham esitab Evangeeliumi
sõnumi. „Ma ootan seda väga ja olen sellest
põnevil,“ rääkis Franklin Graham. „See
on põnev võimalus kuulutada Jeesuse Kristuse
evangeeliumi ja seista koos sealsete kogudustega.“
Mission
Network News – Ülikooli õpilased kõikjal
maailmas on valmistumas ülemaailmseks palve initsiatiiviks.
Intervarsity Kristlik osadus on osa ülemaailmsest
liikumisest nimega Rahvusvaheline Evangeelsete Üliõpilaste
Osadus. InterVarsity Link programmi direktor Bob Grahmann
ütleb: „Need on kristlastest üliõpilaste
grupid maailma 155 riigis. Paljud neist on maad, mida
me nimetame ’suletud riikideks’ või ’riikideks,
kuhu tuleb siseneda loominguliselt.’Evangeelsete Üliõpilaste
Osadus on määranud reede, 21. oktoobri Maailma
Üliõpilaste päevaks, mil palvetada
üliõpilaste eest maailmas. Grahmann ütleb,
et üliõpilastel oli tohutu mõju Araabia
Kevade sündmustes. „Üliõpilased võivad
muuta ühiskonda ja riike. Me tõesti usume,
et kui kristlastest üliõpilased tulevad
kokku, suudavad nad mõjutada terveid riike, kultuure
ja ülikoole evangeeliumiga ning muudavad maailma.“
Grahmann ütleb, et tuhanded osalevad selle aastasel
sündmusel. Mis teeb sellest õnnestunud sündmuse?
„Mida me tahame näha ja mille eest me palvetame,
on ülemaailmne ärkamine noorte seas, kes tulevad
Jeesuse juurde, kasvavad temas ning on võimsaks
tunnistuseks. See muudab maailma.“
Assist
News – Vaatamata survele ja ähvardustele ühelt
poolt ning keelule printida ja müüa evangeeliumit
teiselt poolt, on kristlus jätkuvalt levimas Iraani
noorte ja perekondade keskel. Jumala Sõna on
jõudmas paljudesse Iraani kodudesse. Iraani valitsuse
poolt juhitava veebilehe, Hamsed, poolt välja antud
raportite põhjal teadustab Islami Mõtte-
ja Kultuuriuuringu keskus seda, et evangeelium on imbunud
iraanlaste keskele, öeldes: „Täna on evangeelium
kättesaadav kolmes tuhandes keeles üle maailma,
samal ajal kui Koraani tõlkeid on vaevu sada.“
Iraani kristlik uudisteagentuur Mohabat News (www.mohabatnews.com)
kirjutab, et mulla Sadegh Reshad ja tema kolleegid teotavad
Piiblit, väites, et seda on väänatud.
Mulla ütles: „Väärtusetu Evangeeliumi
ja Toora sisu on imbunud kogu maailma ning on isegi
sisenenud Iraani piiridesse ning jõudnud noorte
inimeste kodudesse ja meeltesse. Aga meie ei tee ikka
veel midagi. Me oleme kinni ja ei suuda otsustada, kas
võtta pliiatsid ja kirjutada või mitte.“
Mohabat uudised kirjutavad: „Kuigi mulla teotas Piiblit
nimetades selle sisu väärtusetuks, ei suutnud
ta vastata oma enda küsimusele, miks ja kuidas
see sama raamat suutis ületada riigi piirid, mida
valvab Revolutsiooniline Kaardivägi ning jõuda
iraanlaste kodudesse. Pole kahtlustki, et Elava Jumala
Vaim leiab ja läbistab iga januse ja innuka südame
ning rahuldab seda oma Sõnaga. Kristluse leviku
kartus Iraani noorema põlvkonna keskel on põhjustanud
igasuguse strateegia kasutusele võtu, et kristluse
järgijaid vahele võtta ning hoida ära
selle kasvu noorte ja Iraani perekondade keskel.“ Kultuuri
ja Islamijuhtimise ministeerium on keelanud kõigil
raamatupoodidel müüa evangeeliume, mille Iraani
ametlikud kirikud on heaks kiitnud. Kuid ometi režiimi
ametlikel andmeil näitab religiooni statistika,
et evangeelium levib üle kogu riigi. Mohabat uudised
võtsid oma loo kokku, öeldes: „Kuigi evangeeliumist
rääkimine ja kristliku teoloogia üle
arutlemine on riskantne ettevõtmine, potentsiaalselt
tõsiste tagajärgedega, on selge, et kristlikud
noored ja paljud teised, räägivad neist teemadest
ning jagavad Kristuse armastuse sõnumit teistega.“
Assist
News – „Kogu mu elu õpetati mulle, kuidas kristlasena
surra, kuid keegi ei õpetanud mulle kunagi, kuidas
ma peaksin elama oma surmale eelnevatel aastatel. Vanaks
jäämine on olnud mu elu kõige suurem
üllatus,“ kirjutas dr Billy Graham oma uues, äsja
ilmunud Thomas Nelsoni poolt kirjastatud raamatus ’Lähenedes
kodule: elu, esk ja hästi lõpetamine’ (Nearing
home: Life, Faith and Finishing Well). Selles liigutavas
jutustuses jagab Billy Graham oma isiklikku kogemust
vananemisega, kuid õpetab ka mõningaid
olulisi õppetunde sellest, kuidas vaadata oma
aega siin maa peal. Ta ütleb, et Piiblis on selgelt
öeldud, et Jumalal on konkreetne põhjus,
miks ta meid siin hoiab. Mis on siis tema eesmärk
nende aastate jaoks ja kuidas me saame oma elu selle
järele kohandada? Kuidas me saame õppida
oma hirmude, raskuste ja kasvavate piirangutega mitte
ainult toime tulema, vaid tegelikult kasvama sisemiselt
tugevamaks nende raskuste keskel? Maailmatuntud autor,
jutlustaja ja evangelist, dr Graham, on kuulutanud evangeeliumi
rohkematele inimestele kui paljud teised ajaloos ning
on teeninud maailma igal kontinendil. Miljonid inimesed
on lugenud tema klassikalisi raamatuid nagu Inglid,
Õnne saladus, Rahu Jumalaga, Püha Vaim,
Lootus murelikule südamele ning Kuidas sündida
uuesti. „Parim viis, kuidas kohtuda kõrge ea
väljakutsetega, on valmistuda nende jaoks praegu,
enne seda, kui nad kohale jõuavad,“ räägib
dr Graham. Ma kutsun sind koos minuga uurima mitte ainult
vananemise elu reaalsust vaid ka lootust, täituvust
– ja isegi rõõmu – mis võib meile
kuuluda, kui me õpime neid aastaid vaatama Jumala
vaatenurgast ning avastama tema tugevust, mis hoiab
meid alal igal päeval.“ Dr Grahamilt küsiti,
kuidas Jumala vaatenurk erineb maailma perspektiivist
elu hilisematele aastatele? „Päevad, mil eakaid
imetleti, respekteeriti ja neile vaadati alt üles,
on kadunud,“ rääkis ta. „Kuid Issand asetab
kõrgemat väärtust tarkuse, teadmiste,
hea nime ja usu väärtustele. Asjad, mida me
väärtustame oma elu parimatel aastatel,
järgivad meid meie videviku aastatesse. Kui me
väärtustame usku Jeesusesse Kristusesse, siis
tugevdab see meid ka vananedes. Vana iga toob enesega
kaasa mälestuste, tähelepanekute ja meenutuste
anni. Suurim kättesaadav lohutus, isegi eakatele,
on see, kui me mäletame teda.“ Dr Graham rääkis,
et raamat sisaldab isikikke, autobiograafilisi meenutusi
selles, kuidas ta on hakanud nägema vanemat iga,
kaasaarvatud mõistmine, et oma kõrge
ea aastateks valmistumise aeg on praegu. „Kuigi me mõtleme
sellele sageli finantsilises mõttes, siis meie
vaimulik ja emotsionaalne ettevalmistus on veelgi olulisem,
mis kannab meid läbi. Piiblis on palju õpetusi
selle teema kohta, kaasa arvatud sellest, mis on Jumala
eesmärk nendel aastatel. Raamat ’Lähenedes
kodule’ püüab anda praktilisi selgitusi küsimustele
nagu: ’Kuidas ma leian Jumala eesmärgi nende aastate
jaoks?’, ’Kuidas end kohandada selle eesmärgi järgi?’,
’Kuidas saada hakkama oma hirmude, raskuste ja kasvavate
piirangutega ning tegelikult kasvada sisemiselt tugevamaks
nende raskuste keskel?’, ’Kuidas näha tulevikku
lootusrikkalt mitte meeleheitega?’Dr Graham selgitas,
et see raamat ei ole kirjutatud ainult vanadele inimestele,
’vaid inimestele igas elu faasis. Parim viis, kuidas
vana ea väljakutsetele vastu minna, on valmistuda
nende jaoks nüüd, enne kui need kohale saabuvad.’
„Mingis mõttes läheneme me kõik kodule,
kuid meil tuleb õppida, mida tähendab vanemaks
saada ja Jumala abiga vananeda kaunilt ning lõpetada
hästi,“ rääkis ta. Dr Graham viis selle
raamatu kirjutamise lõpuni, olles peaaegu 93-aastane.
Ta ütleb: „See projekt arenes sama moodi nagu kõik
mu viimased raamatud, milles ma olin kaasas igal sammul.
Ma olen sellest teemast mõelnud viimased kuus
või seitse aastat, peale oma viimast New York
City krusaadi 2005. aastal, kui hakkasin peatükkide
kavandit paika panema. See protsess jätkus kuni
Ruth’i surmani 2007. aastal, kui ma hakkasin dikteerima
mitmeid näiteid, anektoote ja illustratsioone erinevatele
töötajatele. Nad aitasid mul oma mõtteid
organiseerida ja lugeda ette erinevaid käsikirja
visandeid, milles ma tegin redigeeringuid, lisandusi
ja muudatusi. „Viimase 18 kuu jooksul muutusin väga
otsusekindlaks, et näha seda lõpetatuna.“
Pensioni kohta ütles dr Graham: „Töö
on osa Jumala plaanist meie elude jaoks, mitte midagi
sellist mida me teeme ainult toidu lauale saamiseks.
See on üks suurim vahend, mille Jumal meile andnud
on, et tuua temale au. Meie pensionil olek, ei tähenda
seda, et meie töö on tehtud. Pension annab
meile võimaluse veeta rohkem aega Jumala töö
tegemisele, teenides teisi Isanda nimel. Võti
edukale pensioni eale, on näha seda kingitusena
Jumalalt, mille ta on meie kätte usaldanud iseenese
auks.“
Ulfekman.org
– Paljud inimesed mäletavad Vietnami verise sõja
järgi ’60 ja ’70ndatel. Poliitilised reformid on
hõlbustanud majanduslikku kasvu, kuid on avanud
ka tee ärkamisele sellel kommunistide poolt valitsetaval
maal. See on ärkamine, mille juured asuvad Venemaal.
Elu Sõna koguduse pastor Hanois, Fam, räägib:
„2009. aasta jõuludel oli meil koos teiste protestantlike
kogudustega Hanois ühine palvekoosolek. 12 000
inimest osales sellel ja 2000 inimest võtsid
Jeesuse vastu. Võimude jaoks oli see koosolek
šokeeriv. Nad ei olnud ettegi kujutanud, et protestandid
on nii tugevad ning, et me võime nii palju inimesi
kokku koguda. Peale seda on nad meisse suhtunud hoopis
teistmoodi.“ Järgneval aastal püüdis
kogudus korraldada taas jõulu sündmuse.
Kolm tuhat inimest kogunes hoone ümbrusesse, mille
nad olid rentinud, kuid politsei peatas nad hoonesse
sisenemast. Koguduse pastorid palusid siis inimestel
põlvitada ja palvetada, kuid see tõi kaasa
üheksa pastori arreteerimise. Mõnesid neist
piinati vanglas, mitmed neist minestasid selle käigus
ja üks pidi veetma kaks nädalat haiglas. „Võimud
on alati uskunud, et kristlus on midagi ameerikalikku
ning ajalooliselt on protestantlikud kirikud tulnud
Lõuna-Vietnamist, kus on tugev ameeriklaste kohalolu.
Kuid meie tuleme kõik Moskvast, linnast millega
kommunistlikul Vietnamil on head suhted ning see tekitab
neis segadust,“ selgitab Fam. Alates ’50-ndatest on
Vietnam olnud kommunistlik riik ning vabadus seal on
väga piiratud. Partei jälgib kõike,
mis võib nende diktaatorlikku poliitikat ohustada.
Võimude hoiak kristlaste suhtes on olnud väga
piirav kogu ajaloos ning paljud on maksnud kõrget
hinda oma usu eest. Nii nagu paljud ta sõbrad,
kohtus Fam Jeesusega Venemaal. Peale kodusõda
– või ’Ameerika sõda’ nagu paljud seda
nimetavad – oli Vietnamil suur võlg kommunistliku
emamaa ees. Finantside puudumisel, kuid vaeste proletaarlaste
rohkuse tõttu, lahendasid nad olukorra tõeliselt
seltsimehelikult ning saatsid sadutuhandeid odavtöölisi
Venemaa vabrikutesse. Paljusid neist saadeti ka Venemaa
ülikoolidesse hariduse saamiseks. Fam kuulus viimasesse
kategooriasse ning 1993. aastal saadeti ta Vietnami
võimude poolt Moskvasse õppima. Mõnede
kristlasest vene õpilaste kaudu kuulis ta Jeesusest
ning grupp vietnami õpilasi sai päästetud.
Nad hakkasid pidama oma koosolekuid ning külastasid
ka erinevaid kogudusi linnas. Ühel päeval
kutsuti nad Ulf Ekmani konverentsile Ismailova spordikompleksis.
„Me polnud midagi sellist näinud – tundsime kohe,
et see on midagi erilist,“ meenutas Fam. Nad said kontakti
Rootsi Elu Sõna misjonäridega, kes hakkasid
neid ülikoolis külastama, õpetades
neile Jumala Sõna. Hiljem liitusid nad Moskva
Elu Sõna kogudusega ning osalesid ka selases
piiblikoolis. „Ma usun, et Jumal saatis meid Moskvasse,
et me saaksime päästetud ja õpetatud
ning saaksime visiooni, kuidas Jumal tahab ehitada oma
kogudust Vietnamis,“ rääkis Fam. 2002.
aastal kolis Fam’i poolt juhitav väike grupp pealinna
Hanoisse, kus nad alustasid väikese usklike grupiga
tööd. Nende baasiks oli väike kogudus,
mis juba eksisteeris. Nende pastor oli kannatanud aastate
jooksul oma usu pärast palju tagakiusu. See väike
grupp kasvas ning 2004. aastal oli neil juba 400 liiget.
Täna on nende koguduses 1200 liiget. Teenistusi
peetakse nii Hanois, kui ka linnast väljas. Teised
kogudused Vietnamis kutsuvad neid pidama konverentse
ning nad näevad oma tööd püsivalt
kasvamas ja arenemas. „Meie tegevusel ei ole seaduslikku
alust ja selletõttu ei saa me koguneda suurtes
saalides. Seepärast oleme ehitamas koguduse võrgustikku
ühise juhtkonnaga ning me koguneme erinevates paikades.
Meil on isegi piiblikool, kus me treenime inimesi, kes
samuti võivad alustada uute kogudustega.“ Praegu
on neil päevane piiblikool, kus on umbes 100 õpilast
ning õhtune piiblikool väljaspool Hanoid,
kus on umbes 20 õpilast maapiirkondadest. Neil
on ka 40 õpilast, kes õpivad teist aastat,
et valmistuda uute kodukoguduste rajamiseks. Vietnami
84 miljoniline rahvas on jagatud etnilisteks vietnamlasteks,
kes elavad idaranniku ääres ja etnilisteks
vähemusteks läänepoolsetes mäestikes,
kus paljud kannatavad karmi kohtlemist ja rõhumist
võimude poolt. Nende vähemusgruppide hulgas
on olnud mitmeid ärkamisi. Täna on nende hulgas
tuhandeid usklikke. Ärkamine on alles alanud selles
riigis, kuid võib kogeda, et see on millegi algus,
mis kasvab ajaloolistesse proportsioonidesse. Pikem
artikkel inglise keeles http://www.ulfekman.org/default.aspx?idStructure=13762
Mission
Network News – Peale enam kui kaheksa kuud kestnud tänavaproteste,
mis nõudsid Jeemeni presidendi ametist lahkumist,
ütleb ta, et on valmis oma kohalt alla astuma.
Aktivistid usuvad, et see on pettemanööver
ning nad on valmis oma pingutustega jätkama. Oppositsiooni
juhid ütlevad, et ta on tuntud oma venitustaktikate
poolest ning see võib tähendada verevalamiseks
valmistumist. Protestid, mis nõuavad režiimi
muutust, jätkusid mitmetes Jeemeni provintsides.
Vaadates kaose taset riigis, keskendub Operatsioon Mobilisatsioon
oma sellekuises palvekampaanias Jeemenile ning usklikele
seal riigis. Palveta, et potentsiaalne tagakius ja poliitiline
rahutus ei peataks evangeeliumi levikut Jeemenis. Jeemeni
põhiseadus kinnitab, et islam on riigi religioon
ning Sharia seadus on seadusandluse allikas. Nii kaua
kui riigis elavad välismaalased ei evangeliseeri
kohalikke, ei sekku Jeemeni valitsus nende usupraktikasse,
kuid Jeemeni kodanikud saavad ususttaganemise süüdistuse,
kui avastatakse, et nad on pöördunud kristlusesse
või mõnda muusse usku. Vaatamata riskidele,
levib evangeelium jätkuvalt. Paljud Jeemeni usklikud
kogunevad väikestes gruppides. Palu Jeemeni koguduse
üle kaitset ja kasvu. Hadramaut piirkonnas, Jeemenis,
on väga vähe kristlikke töötegijaid.
Palveta sealsete usklike eest ning teiste eest, kes
tunnevad kutsumust levitada evangeeliumi selles kauges
paigas. Operatsioon Mobilisatsioon teatab ka, et Uue
Testamendi järele on viimastel kuudel olnud palju
suurem nõudlus, kui iial varem. Inimesed konkreetselt
küsivad selle järele. OM sõnul jagavad
kohalikud usklikud neid oma tuttavatele ning küsivad
juurde kui Testamendid otsa saavad. Üks meeskonna
liige kirjutas, et inimesed on väga agarad Sõna
lugema. Grupid sageli jagavad ühte Uut Testamenti
omavahel ning see liigub nädalast nädalasse
uue inimese kätte. Palveta, et Jumala Sõna
tooks Jumala Kuningriigi muudatusi sinna riiki.
CBN
News – Raske on seda küll ette kujutada, aga täna
eksisteerib rohkem orje, kui ühelgi teisel hetkel
ajaloos. Üks Põhja-Aafrika teismeline teab
seda liiga hästi, et Sudaan on selles osas üks
suurim süüdlane. Istudes mikrofoni taga Kapitooliumi
mäel, oli 18-aastase Ker Aleu Dengi suu laialt
naerul. Kuid vaid mõnda aega tagasi, oli tal
väga vähe asju, kui üldse midagi, mille
üle naeratada. Ta oli noor poiss, kui araabia sissetungijad
rüüstasid nende küla, tapsid mehed ning
sidusid Dengi ja ta ema kaameli külge. Seejärel
lohistati nad oma kodust minama Lõuna-Sudaanis
ning viidi orjaks. Deng’i omaniku jaoks oli tema nimi
sünonüümiks tema tööga: Karja
Hoidja. „Nad lasid mind magada kitsedega koos,“ rääkis
Deng CBN uudistele. Ta magas väljas ning ta jalad
olid seotud omaniku kitsede külge, selleks, et
poiss ärkaks üles, kui mõni kits püüdis
ära minna. Purjus ja vihasena peksis isand teda
sageli. Kord hõõruti talle karistuseks
tšillipipart silmadesse, mistõttu poiss jäi
pimedaks. Möödunud teisipäeval rääkis
Deng oma lugu seadusandjatele Washington D.C’s, öeldes,
et tema orjaaastad kummitavad teda siiani. „Iga päev
on see mu mõtetes,“ tunnistas poiss Välisasjade
Aafrika, Globaalse tervise ja Inimõiguste Alamkomitees.
Asjatundjad ütlevad, et ei ole konkreetset hinnangut
Sudaani orjade arvu suhtes. Andmete puudumises süüdistatakse
rahvusvahelise kogukonna huvi puudumist. Teisipäevase
istungi eesmärk oli tuua teadlikkust Sudaanis vohavast
orjandusest USA Kongressile ja avalikkusele. Selleks
kasutati Dengi ja hulga teiste inimeste lugusid. Christian
Solidarity Internationali tegevdirektor, John Eibner,
rääkis: „CSI jätkab keskendumist sellele
probleemile, kuni ka viimane ori on vaba.“ CSI päästis
Deng’i ning tõi ta USAsse, kus arstid hiljuti
opereerisid ta silmi. See on veel ebaselge, kui palju
ta oma nägemisest tagasi saab. Praegu on Deng keskendunud
oma emale ja paljudele teistele, kes on veel orjanduses.
Ta tahab, et Ameerika aitaks neil saada vabaks. Tema
päästjad ütlevad, et orjandus Sudaanis
ei puuduta ainult füüsilist ja poliitilist
vabadust, vaid ka usuvabadust. „Nende naiste järeltulijad,
kes on orjastatud ning, keda nende isandad või
nende pojad vägistavad, saavad moslemiteks. Neil
ei ole valikut,“ selgitas Eibner. Deng, keda varem sunniti
igapäevaselt tsiteerima moslemi palveid, on nüüd
uhke oma uue usu üle. „Ma olen nüüd kristlane,“
ütles Deng. Ta ütleb, et tal on nüüd
lootust ning tema eesmärk on olla oma päästjate
sarnane ning vabastada ka teised Sudaani vangid.
Charisma
News – Samamoodi nagu Gutenbergi kirjatrükk sillutas
teed reformatsioonile ning muutis maailma majanduslikku,
sotsiaalset ja vaimulikku süsteemi, on ka tänapäeva
digitaaltehnika muutmas dramaatiliselt meie maailma
religioosset dünaamikat. Bible League International
(Piibli Liit) on liitnud oma jõud Digitaalse
Piibli Seltsiga (DBS), et luua virtuaalne kristlik raamatukogu
mitmete tasuta Piibli versioonide ja tõlgetega,
samuti on neil sadu tunde audio ja video meterjale,
mis on mahutatud DVD’de või muude digitaalsete
salvestusvahendite peale. „See on nagu miniatuurne kristlik
raamatupood,“ rääkis Robert T. Frank, kes
on Piibli Liidu täidesaatev juht. „Digitaalse Piibli
Seltsiga koostööd tehes, saame oma teenistuse
mõju tohutult laiendada. Me saame need materjalid
viia piirkondadesse, kus kiusatakse usklikke taga ning
paikadesse, kus nõudmine Pühakirja järele
ületab kaugelt meie varusid. Isegi vaestes paikades
saame asetada kogu selle kristliku materjali tavaliste
inimeste kätesse, kes muidu ei saaks endale lubada
isegi ühe Piibli ostmist.“ Diditaalse Piibli Raamatukogu
ainulaadne funktsioon on see, et ta kasutab andmete
kokkupakkimise tehnoloogiat, mis annab maksimaalse salvestusmahu.
Kõige efektiivsemateks meetoditeks materjali
kohaletoimetamisel on mikro SD kiibid, mälupulgad,
CD’d ja DVD’d, mis kindlustavad maksimaalse kaasaskantavuse-
ning paljundamisvõimaluse. Kuigi informatsioonile
pääseb ligi vaid brauseriga, ei jäta
see materjal seadmele ühtki jälge sellest,
et neid on kasutatud. See annab inimestele tagakiusatud
piirkondades suurema turvalisuse. „Veel üks DBS’i
poolt kokku pandud materjalide märkimisväärne
eripära on see, et need ei ole autoriõigustega
kaitstud,“ lisas Frank. „Grupid, kellega DBS on koostööd
teinud selle raamatukogu kokku panemiseks, on nõustunud,
et seda materjali võib tasuta paljundada nii
palju kui vaja. Seega võib neid ressursse jagada
riikides, kus isegi ühe trükitud Piiblitõlke
hankimine on keeruline, kui mitte võimatu ülesanne.“
Ulf
Ekman Ministries – Rabi Gupta nägu, mida kunagi
iseloomustas raev ja fanatism, särab täna
armastusest Jeesuse vastu. Ta on põlemas selleks,
et jõuda kadunuteni, kes jätkuvalt võitlevad
vastamat palvete ning ebakindluse tõttu selle
suhtes, kas Jumal kiidab nad heaks või mitte.
Ta on põlemas , et juhtida neid Jeesuse tingimusteta
armastusse ja valgusesse. Koos paljude indialastega,
kummardas Rabi Gupta hindu jumalannat Kali’t, kes loob,
kaitseb ja hävitab ning, kes elab pimeduses. Ta
on ema, kes annab elu oma lastele, kuid võtab
selle ka tagasi suvalisel hetkel. Tema välimus
on hirmutav ning tema järgijad paluvad, et ta võiks
olla nende kaitsja. Tema kuju on näha kõikjal,
see on kaitseks joonistatud uksepostidele, jalgratastele,
taksodele ja veoautodele ning tema altareid võib
leida peaaegu igas kvartalis. Keegi ei või tulla
Kali juurde tühjade kätega. Inimesed paastuvad
ja ohverdavad toitu, lilli, maiustusi ja raha enne seda
kui palvetavad, selleks, et talle meeldida. Ta on ettearvamatu
ja vägivaldne, nõuab isegi vereohvreid,
näiteks kitse verd. Kalit peetakse paljude teiste
jumalate allikaks ning ta võib ilmuda erinevatel
kujudel. India ida osas peetakse igal aastal 13 suurt
festivali, millest enamik on Kali ning tema erinevate
maskeeringute auks. Sa võid näha tõsist
palvust, kuid ka metsikut tantsimist, mida saadab valjuhäälditest
kaikuv vali muusika. Enne festivali algust käivad
pühendunud järgijate grupid ringi ning kerjavad
raha, selleks et osta ohvreid ja jumalanna kuju. Arvatakse,
et kristlastel on rohkem raha kui teistel ning seepärast
võetakse nemad kerjamise sihtmärkideks.
Kerjused on sageli ähvardavad ja vägivaldsed,
kui nad ei saa seda, mida küsivad. Rabi Gupta oli
üks neist. Ta võis isegi inimeste kodudesse
sisse murda ja varastada neilt, kes keeldusid talle
raha andmast. Ta oli fanaatiline Kali järgija ning
oma perekonna guru.Ta vihkas kristlasi ning ei kõhelnud
neile viga tegemast, kui nad koostööd ei teinud.
Praegu on seda raske uskuda mehest, kes on väga
suure ja rahuliku naeratusega. Rabi’st voolab rõõmu
ning tema elu on näide Jumala muutvast armust.
Rabi kodu lähedal oli kirik, millest ta möödus
igal päeval. Kuid ühel päeval ei saanud
ta sellest lihtsalt mööda kõndida.
Kaunid helid, mis seestpoolt kõlasid, köitsid
teda ning ta astus sisse. Need kristlased, keda ta sügavalt
põlgas ja keda ta taga kiusas, hakkasid tema
eest palvetama. Ta mäletab siiani ühe kristlasest
mehe sõnu. Rabi räägib: „Ma olin hämmingus
sellest, kuidas üks India mees võib rääkida
mulle võõrast Jumalast. Kali on India
jumal. Kuidas mina, India mehena saaks iial ta hüljata?
Olin seda meest mitmeid kordi ekspluateerinud.“ Kuid
peale esimest kiriku külastust, hakkas midagi Rabi
sees toimuma. Temas tekkis nälg kuulda rohkem.
„Koguduse liikmed jätkasid palvet minu eest ning
me hakkasime rohkem Jeesusest rääkima. Kuus
kuud hiljem võtsin ma Jeesuse vastu ja sain ristitud.
Mõistsin kohe, et kõik peavad kuulma seda
sõnumit, et Jeesus on kõigi jaoks,“ rääkis
ta. Rabi nägi nägemust sellest, kuidas ta
jutlustab evangeliseerimata piirkondades ning kuidas
kõikjal, kus inimesed said päästetud,
alustas ta kodugruppidega. Kaksteist aastat peale seda,
kui ta päästetud sai, kuulis Rabi piiblikoolist
tavalistele koguduse liimetele, kellel ei ole võimalik
täisajalist teoloogilist haridust omandada. See
oli midagi uut tema jaoks. Ta läks sellesse Elu
Sõna piiblikooli ning nautis väga praktilist,
usku ülesehitavat õpetust. Rabi räägib:
„Nad ütlesid, et peale piiblikooli aastat saadavad
nad mind võidukalt välja mu enda piirkonda.
See julgustas mind kõige enam. Tundsin oma südames,
et kui ma tagasi lähen, juhtub midagi suurt!“ Saabudes
koju, läks ta kalameeste ja põllumeeste
juurde, rääkides kõigiga, keda ta kohtas.
Ja midagi tõesti hakkas juhtuma – paljunemine.
„Ma andsin edasi kõike seda, mida olin oma piiblikooli
aasta jooksul õppinud ning kõik hakkas
lihtsalt kasvama,“ rääkis Rabi. Ta reisis
uutesse küladesse ning veelgi enam inimesi võtsid
pääste sõnumi vastu. Enne piiblikooli
aastat oli Rabi’l seitse kodugruppi, millest igaühes
oli umbes 12 inimest. Nüüd kaks aastat hiljem
on neist saanud 50 gruppi, kus on kokku 650 inimest,
kes kogunevad igal nädalal. „Nüüd saadan
ma nii paljusid kui võimalik piiblikooli,“ räägib
Rabi sellest kasvust. „Kõigepealt ma valmistan
neid ette, et nad oleks võimelised vastu võtma
nii palju kui võimalik kooliaasta jooksul. Nad
tulevad muudetuna ja varustatuna tagasi, näljastena
võitma hingi. Nad aitavad mind entusiasmiga,
jagades seda, mida nad ise on saanud ning see paljuneb
jätkuvalt kõikjal. Ma olen näinud,
et see on fantastiline viis, kuidas ehitada Jumala Kuningriiki
ning ma kavatsen saata igal aastal rohkem õpilasi
piiblikooli.“ Tema tunnistus paljunemisest ei ole veel
lõppenud – see jätkub.
CBN
News – Kui asi puudutab inimõigusi ja usuvabadust,
on Põhja-Korea neis kõige hullem. Kirstlaste
jaoks võib Jumalasse uskumine maksta elu. Üks
inimõiguste grupp on tegevuses, korraldades ebatavalist
õhurünnakut, et julgustada riigi salajasi
usklikke. Mõnda aega tagasi liikus väike
bussitäis kristlasi, kelle isikuid nende turvalisuse
huvides ei avalikustata, just enne päikeseloojakut
Seoulist põhja poole. „See, mida me teeme, võib
meile pahandusi tuua,“ rääkis ’Peter.’ „Me
läheme umbes 6 km kaugusele Põhja-Korea
piirist ning demilitariseeritud tsooni lähedusse,“
rääkis ta CBN uudistele. Demilitariseeritud
tsoon (DMT) on üks kõige tugevamini kindlustatud
ja potentsiaalselt ohtlikumaid paiku maailmas. Miljon
relvastatud Põhja-Korea sõdurit on valmis
teisel pool DMT’ d ning lõunas on neid sama palju.
Üks faktor, mis võib kogu selle retke rikkuda,
on ilmastik. „Üks väike muutus tuule suunas
võib selle missiooni rikkuda,“ rääkis
Peter. Peter andis sellele missioonile nimeks Operatsioon
Võilill. „Alustasime selle projektiga 1991. aastal
ja täpselt nii nagu võilill vajab tuult
oma seemnete levitamiseks, vajame meie tuult sõnumi
levitamiseks,“ selgitas ta. See sõnum on Jumala
Sõna, mis on prinditud korea keeles tuhandetele
oranžidele õhupallidele. „Põhja-Koreasse
on peaaegu võimatu Piibleid viia, nii et õhupallide
kasutamine on üks efektiivsemaid viise, evangeeliumi
jagamiseks. Mahuti bussi tagaosas pumpas õhupallidesse
heeliumi. Meeskond töötab kiiresti, hoides
alati tuule suunal silma peal, samal ajal vaikselt palvetades.
Seejärel lastakse õhupallid valla. Mõned
minutid hiljem liiguvad õhupallid juba vaikselt
üle Põhja-Korea õhuruumi. „Neid õhupalle
saates, anname oma Põhja-Korea vendadele ja õdedele
teada, et me palvetame nende eest ning kirjakohad õhupallidel
on mõeldud nende julgustamiseks,“ rääkis
üks usklikest. Selle meeskonna palved algasid Seoulis
ühes salajas peetud paigas. Alates 1991. aastast
on 78-aastane Oh Mo Duk, koos väikese hulga muude
usklikega valmistanud igal nädalal neid õhupalle
ette nende lennuks Põhja-Koreasse. „Ma sündisin
Põhja-Koreas. See on minu viis, kuidas aidata
evangeeliumi tagasi mu kaasmaalasteni,“ rääkis
ta CBN uudistele. Õhupallide smugeldamine toimib
nii: Õhupall täidetakse heeliumiga. Selle
ümber tõmmatakse teip ning nii lendab see
Põhja-Korea taevasse. „Heelium lekib õhupallist
välja ning lõpuks kukub see maha,“ selgitas
Duk. Kui keegi selle üles korjab, saavad nad lugeda
Markuse evangeeliumi 16 peatükki.“ Minevikus kasutas
Peter koos teiste gruppidega paate, et lasta õhupallid
teele mere pealt. Need õhupallid on suuremad
ning sisaldavad väikest raadiot, Piiblit ja muud
kristlikku kirjandust. „See ei ole küll kõige
peenem või kõrg-tehnoloogilisem meetod,“
tunnistas ta. „Kuid kui asi puudutab riiki, mis on piiratud,
väga kinnine ning karistab oma kodanikke, siis
tuleb meil proovida midagi, mis viiks neile lootust.“
Lisaks õhupalli operatsioonile, korraldab Peter’i
grupp iganädalast raadio programmi, mis lindistatakse
Seoulis ning mis seejärel edastatakse kesk- ja
lühilainete kaudu Põhja-Koreasse. „Raadio
saade on nagu regulaarne koguduse jumalateenistus ülistuse
ja Jumala Sõna kuulutamisega,“ selgitas üks
usklik, kes koordineerib neid saateid. „Põhja-Korea
valitsus püüab pidevalt meie signaali segada,
kuid meil on teised meetodis, kuidas sõnumit
kohale saada,“ rääkis ta. CBN uudised said
audio salvestusi ja fotosid salajastest põrandaalustest
koguduse koosolekutest Põhja-Koreas. „Kui põhja-korealane
võtab Jeesus Kristuse vastu, kogeb ta tagakiusu,
vangistust ja võimalik et ka surma oma usu pärast,“
rääkis Peter. Ta andis CBN uudistele salvestuse,
mis ilmselt oli olnud eetris ühel Jaapani televisiooni
kanalil, mis näitas Põhja-Korea kristlaste
hukkamist. Täpset kristlaste arvu Põhja
Koreas on väga raske teada saada. Dr Lim Chang
Ho, kes töötab Kosin Ülikoolis, rääkis:
„Põhinedes andmetele Põhja-Korea väejooksikutelt
ja rahvusvahelistelt inimõiguse gruppidelt, peetakse
meie andmeil poliitilistes vangilaagrites kinni umbes
30 000 kristlast ning kogu riigis on peidus umbe 10 000
põrandaalust usklikku. Kasutades pimeduse katet,
jätkab Peter’i meeskond sadade õhupallide
õhku saatmist erinevatest kohtadest. Sel korral
olid tuule tingimused head. „Sageli tuule suund muutub
äkitselt ning me peame ootama,“ selgitas Peter.
„Mõnikord me tuleme järgmisel päeval
tagasi, kuid me oleme järelejätmatud. Inimeste
elud on kaalul. Me jätkame selle tegemist ning
palvetame edasi, kuni Põhja-Korea on vaba ja
kristlased võivad ülistada Jeesust Kristust
ilma kartuseta,“ lubas ta.
Breaking
Christian News – 7600 kogudust 34 konfessioonist avas
oma uksed kokku umbes 250 000 külalisele rahvuslikul
tagasi kirikusse pühapäeval, mida peeti 18.
septembril. Möödunud aastast kaks korda enam
osalevaid kogudusi haaranud initsiatiiv, on saanud suurimaks
konfessioonide üleseks evangeelseks ettevõtmiseks
Ameerikas. Sündmuse järgsele uuringule vastanud
kogudused tervitasid keskmiselt 34 uut külastajat
sel pühapäeval ning nende iganädalane
koguduse külastatavus kasvas keskmiselt 25,4 protsenti.
Peaeagu 95% pastoritest ütles, et nad osalevad
ka järgmisel Rahvuslikul tagasi kirikusse pühapäeval,
mida peetakse 16. septembril 2012. „Entusiasm tagasi
kirikusse pühapäeva suhtes on kasvanud koos
suureneva hulga kogudustega,“ rääkis LifeWay
Research pressiesindaja, Philip Nation. LifeWay aitas
seda üleriigilist sündmust kolm aastat tagasi
algatada. „Me oleme põnevil reaktsioonist selle
initsiatiivi osas, mitte ainult koguduste poolt vaid
nendelt sõpradelt ja naabritelt, kes on tulnud
kirikusse ning öelnud, kui väga nad hindasid
seda sooja vastuvõttu.“ Pastor Scott Polley,
Life in Christ Fellowship kogudusest West Jeffersonist,
Ohio osariigist, ütles oma Facebooki lehel, et
tema koguduse teenistustest osavõtt kahekordistus
riiklikul tagasi kirikusse pühapäeval. „Parim
selle juures oli see, et minule teadaolevalt tegid kolm
inimest otsuse järgida Kristust! Me ei oota kuni
järgmise aastani, et seda jälle teha. Teeme
plaane taoliseks sündmuseks iga kolme kuu tagant.“
Mitmete koguduste uurimusest tuli esile, et paljud külastajad
tulid kogudusse esmakordselt üle aastate ning hindasid
väga seda kutset tulla tagasi. „Neile meeldis see,
et kogudus hoolis neist ning nad mõistsid kui
oluline on koguduses käimine,“ kirjutas üks
kogudus. Üks teine uurimusele vastaja kirjutas:
„Paljud inimesed ootavad kutset, et saada terveks sellest
valust, mida nad kunagi varem on kirikus kogenud. Nad
tahavad teada, et nad on teretulnud ning et neid julgustataks
tulema tagasi kogudusse.“ Paljud kogudused ütlevad,
et neil on külastajatega plaanis teha järeltööd
piiblitundide, filmiõhtute ja toiduosaduste kaudu.
Osavõtnud kogudused hindasid väga ka seda,
kuidas tagasi kirikusse pühapäev andis nende
rahvale palju energiat. Pastor Polley märkis Facebookis:
„Suur rõõm oli näha kogudust tulemas
kokku ühisel eesmärgil ning seadmas sihiks
mõjutada nii paljusid inimesi kui võimalik
Kristuse armastusega.“ Üks teine uuringule vastaja
kirjutas: „See kampaania on aidanud meil pöörduda
tagasi oma evangelismi missiooni juurde, mobiliseerides
ning tehes liikmeid võimeliseks seda tegema.
See aitab teha kindlaks, et meie kogudus on ikka õigel
rajal.“ Alates sellest, kui tagasi kirikusse sai 2009.
aastal alguse, on nad näinud kasvavat edu. 2010.
aastal osales umbes 3800 kogudust. Kuigi 83% ameerika
täiskasvanutest nimetavad end kristlaseks, osaleb
vaid 20% neist pühapäeviti jumalateenistustel.
Ainult 2% koguduse liikmetest kutsuvad teisi kaasa regulaarselt.
LifeWay Reaserch ja Põhja-Ameerika Misjoni Nõukogu
poolt läbiviidud uuringus 15 000 ameeriklase hulgas,
näitas, et 67% neist läheks kirikusse, kui
saaks isikliku kutse oma pereliikme poolt ning peaaegu
sama palju läheks kirikusse, kui sõber või
naaber neid kutsuks.
Charisma
News – Ajal, mil abielulahutus on vohav ning perekonnad
on lagunemas – isegi koguduses – vajavad mehed meeleheitlikult
julgustust võtta enda roll isana. Kirstliku sisuga
filmide Fireproof ja Facing the Giants tootjad, on pööranud
oma tähelepanu sellele olulisele teemale oma uues
filmis Courageous (Vapper, julge), mis esilinastus möödunud
reedel. Film järgib nelja sõbra lugu, kes
kasvavad kokku tragöödia töttu, mis äratab
igatühte neist üles nägema oma puudujääke
lapsevanemaks olemises. Filmis on näha igaühe
vaatenurgast neid raskusi, mis vanemaksolemisega kaasnevad
ning kuidas nende otsused mõjutavad nende lapsi.
Filmi produtsent Alex Kendrick räägib: „Nad
hakkavad vaatama oma rolli isana ning esitama üksteisele
väljakutset täita Jumala plaane isaks olemises.
Meie lootus on see, et kui inimesed näevad neid
mehi Courageous filmis, siis nad seostavad end ühega
neist. Kui inimesed kinost välja lähevad,
siis nad ütlevad: „Mul pole mitte ainult vaja parandada
oma rolli isana ning omada strateegiat oma laste jaoks,
vaid mul tuleb elada järjekindlat elu, otsides
Issandat nii, et mu pojad ja tütred tahaksid teha
sedasama. Kui me saame seda teha meestele, siis me näeme
kuidas rohujuuretasandilt hakkavad perekonnad muutuma,
kui nad otsivad Issandat. Seetõttu muutuvad ka
kogudused, kogukonnad ja rahvad.“ Film on toodetud Sherwood
Pictures poolt ning selle juhtkonnas on Kendrick, kes
mängib ka juhtrolli; tema vend Stephen Kendrick,
kes on kaasautor ja produtsent; Michael Catt, kes on
Sherwoodi koguduse vanempastor; ja Jim McBride, kes
samuti on pastor Sherwoodi koguduses. Mitmel viisil
on see film armastuskiri Larry Kendrickule, kes on Alexi
ja Stepheni isa. Vennad on imetlenud oma isa järjekindlust
ja julgust alates sellest, kui nad olid noored poisid.
Nüüd filmitegijatena võtavad nad tema
tööd jätkuvalt eeskujuks. Alex räägib:
„Me nägime järjekindlat isa kuju oma maises
isas. Nägime, et ta oli väga kirglik Issanda
otsimises ning selles, et oma eluga teda austada. Oleme
näinud teda läbi minemas polüskleroosi,
mis on väga masendav haigus. Nägime, kuidas
ta võitles ning hoidis kinni Issandast väga
rasketel päevadel – ning siis andmas tänu
Jumalale, kui Issand ta sellest läbi tõi.“
Stephen Kendrickut, kes on teeninud Sherwoodi Baptisti
koguduses Jumala Sõna õpetajana alates
2001. aastast, on mõjutanud ka Billy Grahami
World Wide Pictures. Ta räägib: „Me kasvasime
Alexiga üles, vaadates World Wide Pictures filme,
nagu Joni, The Prodigal, The Hiding Place, The Home
Coming. Me oleme tänulikud Billy Grahami teenistusele
ja igasugusele tööle, mis toob inimesi Kristuse
juurde. Me tähistame kõigi nende filmide
vilja.“ Olles näinud tugevat eeskuju oma isas,
on vendadel nüüd igatsus aidata teisi mehi
haarata kinni lapsevanemaks olemisest kristlikust vaatenurgast.
„Me usume, et isale on antud üks eesmärk ning
ta peaks kasvatama oma lapsi tundma Jumalat, armastama
Jumalat ning kuuletuma talle,“ rääkis Alex.
„Me tahame, et mehed võtaks oma mõjuka
rolli oma kodudes ning rakendaks seda standardit, mille
Jumal on Pühakirjas andnud, nii et järgmine
põlvkond otsiks Issandat tuliselt ja kirglikult.
Kui mehed tõusevad üles ja teevad seda,
siis muutub meie kultuur.“ Sherwoodi vanempastor, Catt,
usub, et kogudused peaks astuma isade kõrvale
ning juhendama neid isaks olemises. „Kõik langeb
juhtidele. Kui pastorid ja võtmekujud koguduses
on eeskujuks sellest, mida tähendab olla jumalakartlik,
siis mõjutab see kogu ülejäänud
kogudust. Sellel pole midagi pistmist suurusega. Sellel
on pistmist mehe südame kvaliteediga, mees kes
on nõus olema vastutav, nõus astuma esile.“
Catt on panustanud sellesse, et olla isadele nõuandjaks
ning filmimise ajal esitas ta oma kogudusele väljakutse
palvetada kogu selle aja, mil toimusid filmi võtted
ja tootmine. „Meie kogudusel on 24/7 eestpalveteenistus.
Koguduse rahvas palvetas näitlejate eest ning teenistuse
partnerite eest. Iga päev võisid sa võtteplatsil
ringi vaadata ja näha inimeste gruppi palvetamas.“
Tema palve on, et see film tõukaks mehi astuma
järgmise sammu. „Me loodame, et näeme selle
Courageous filmiga sama, mida nägime filmiga Fireproof.
Me loodame, et mehed ütlevad: „Me oleme näinud
filmi, see oli üks sündmus. Mis on nüüd
see protsess? Usume, et me saame neid aidata protsessis
saada jumalakartlikuks meheks.“
loe
edasi 

|