|
Gateway
News – Tervendusärkamise teenistused, mis on nüüdseks
kestnud juba üle kuu aja Tongaatis, KwaZulu-Natali
provintsis, Lõuna-Aafrikas, liiguvad 15. mail
edasi Pretoriasse. Eeloleval pühapäeval, 12.
mail on viimane teenistusTongaatis, kus kõik
alguse sai ja kuhu Kanada evangelist Todd Bentley kutsuti
algselt teenima vaid neljaks päevaks, alates 5.
aprillist. Alates 15. maist jätkuvad koosolekud
Pretoria linnas, rääkis John McGirvin Fresh
Fire teenistusest. Ta rääkis, et Bentley otsustas
liikuda peale seda, kui oli palves Issandat otsinud.
Selle kohta, kui kaua Pretorias ollakse, ütles
McGirvin: „Meil ei ole aimugi, kas see saab olema üks
kuu, kuus aastat või kümme aastat. Nagu
Todd ütleb – me järgneme pilvele. Me läheme
sinna, kuhu Isa juhatab.“ Ta ütles ka, et Bentley’l
on südames minna mingil hetkel Kaplinna, kuid tal
ei ole aimugi, millal see saab toimuma. Tongaati tervendusärkamine,
kus on toimunud hulgaliselt jumalikke tervenemisi ja
tehtud tuhandeid otsuseid Kristuse kasuks, on saanud
globaalseks fenomeniks tänu igapäevastele
rahvusvahelistele otseülekannetele kristliku televisioonivõrgustiku,
GOD TV poolt, alates 12. aprillist. GOD TV on kohal
kuni viimase teenistuseni pühapäeval, kuid
ei ole veel kinnitanud, kas nad teevad otseülekandeid
ja Pretoriast. Sündmuse kajastamisega kogu maailmale
kaasneb kõrge kulu ning seda arvestatakse. Al
Gibson GOD TV’st räägib, et tunnistusi Jumala
imettegevast väest saadetakse neile jätkuvalt,
sest inimeste elud saavad puudutatud Tongaatis toimuvatel
teenistustel ning paljud teised saavad oma imed kätte
ka kodus ülekannet vaadates. Ta räägib,
et mitmed vaatajad on jaganud sellest, kuidas nad oma
käed sirutasid teleka ekraani poole ning said terveks,
kui Bentley palvetas. Nende hulgas on järgnevad
tunnistused: ’Puudutasin usus telekat ja kae kadus mu
silmadelt täielikult!’ ’Saan esimest korda taas
kõndida alates 2007. aastast. Kasvajad kadusid
mu kõrvadest.’ ’Ma sain just terveks peale 16
aastat pidevat valu. Vaatan Nigeeriast.’ Alates esimesest
päevast on sellel ärkamisel olnud massilised
altarikutsed ning tänaseks on registreeritud 7000
otsust Kristuse kasuks ning paljud pääste
imed inimeste elus, kes tulevad moslemi ja hindu taustast,
rääkis Gibson. Ka tuhandete palverätikute
üle on palvetatud ning need on toonud palju positiivseid
tulemusi. Gibson räägib, et Bentley näeb
seda tervendusärkamist võimalusena läkitada
inimesi olema ka ise tervendusvõidmise kandjateks,
sest neil teenistustel on suur arm kanda üle Jumala
tervendavat väge inimestele, kes teenistust vaatavad.
CBN
News – Öeldakse, et kõige ilusamad inimesed
on need, kes on tundnud kaotust, kannatusi, raskusi
ja leidnud siis tee sellest välja. Bangalorest,
Indiast pärit, Roopa Raju, on üks neist. „Mul
on olnud keeruline elu alates lapsepõlvest ning
ma olen kogenud rohkem kohutavaid asju, kui enamus minu
vanuseid inimesi,“ rääkis Roopa. Juba noorena
sundisid Roopa vanemad teda minema kaltsu korjajaks.
Neid mehi, naisi ja lapsi on palju, kes sorivad räpastes
prügihunnikutes India linnades. Nad otsivad kõike
sellist, mida saaks ümbertöödelda ja
müüa – plastikut, pudeleid, metalli, klaasitükke,
äravisatud toitu. „Mu päev algas kell 4 hommikul
ja ma korjasin prügi 10 kuni 12 tundi päevas,“
rääkis Roopa. Väga heal päeval teenis
ta umbes 2 dollarit. Tänavatel, kus koerad olid
tema ainukesteks kaaslasteks ja miljonid vingerdavad
vaglad, kärpsed, rotid ja varesed tema pidevaks
tähelepanu kõrvale juhtijateks, võistles
ta teiste kaltsukogujatega iga kasuliku jäätme
eest. „Kui ma vanemaks sain, ütles mu ema mulle,
et ma ei too prügi korjates piisavalt raha koju,
seepärast olin ma sunnitud meestega magama, et
rohkem raha saada. Minust sai prostituut,“ rääkis
ta. Roopa kirjeldab seda raevu, mida ta oma vanemate
suhtes tundis: „Ma mõtlesin, et jooksen ära.
Ma ei usaldanud oma vanemaid. Kuidas nad võisid
midagi sellist mulle teha?“ rääkis ta. „Ma
olin vihane, tahtsin neid ära tappa. Ma tahtsin,
et midagi kohutavat juhtuks nendega.“ Roopa on dalit,
niinimetatud ’puutumatu.’ India ühiskond on märgistanud
dalitid madalatest madalaimaks. Ebapuhasteks. Vähemateks
kui inimene. Peaaegu kõik kaltsukorjajad on dalitid.
Ning nii nagu Roopa, saavad paljud noored tüdrukud
prostituutideks või satuvad inimkaubanduse võrku.
„Kui ma sellele mõtlen, hakkan ma nutma,“ rääkis
Roopa. Kuid tema jaoks on see kõik minevik. „See
Roopa, keda sa näed täna, ei ole see vana
Roopa enam! Ma ei suuda kirjeldada seda, mida Jumal
on minu elus teinud,“ rääkis ta. Ta saab tänada
Jumalat ja Jeevaline Kumar’i selle muutuse eest. Kumar
juhib kristlikku teenistust, Tarika Naistekeskus, mis
võtab vastu, rehabiliteerib ja annab uue võimaluse
paljudele noortele riskigrupis olevatele naistele. Peaaegu
kaks aastat tagasi tuli Roopa sinna keskusesse abi otsima.
Seal teda nõustati, ta õppis rääkima
inglise keelt, võttis õmblemise ja arvuti
tunde ning tema väärikus sai taastatud. Ta
kohtas seal ka kümneid teisi endasarnaseid naisi,
kellel olid sarnased elu kogemused. „Ma tahan neile
näidata, et ma ei taha alla anda ühegi nende
puhul, pole vahet kui palju kordi nad langevad, sest
ma tean, et neil on raske,“ selgitas Kumar. „Nad on
harjunud teatud elustiiliga. Nad on harjunud mõtlema
teatud viisil, seega muutuse toomine nende ellu võtab
aega,“ rääkis ta. Tarika keskus on vaid üks
käputäiest kristlikest teenistustest, kes
Indias töötavad. Nad püüavad meeleheitlikult
päästa tuhandeid daliti naisi inimkaubanduse
ja seksiorjuse küüsist. Paljude ohvrite jaoks
on taolised teenistused päästenööriks
paremasse tulevikku. Roopa rääkis, et just
selles keskuses avastas ta rõõmuga, milline
on tema väärtus Jumala silmis. „Ma tulen hindu
taustast. Ma teadsin väga vähe Jeesusest Kristusest.
Kui ma Tarikasse tulin, hakkasin ma Piiblit lugema ja
siis ma mõistsin, mida tegelikult tähendab
vabadus ja kui palju ma tähendan Jumalale,“ rääkis
ta. Kumar rääkis, et just Piibli sõnum
on see, mis toob naistesse püsiva muutuse. „See
on see, mis on nende jaoks nii väärtuslik.
Nad ei suuda seda uskuda, sest kõik need aastad
on neile räägitud, et nad on madalamad kui
loomad ja siin ütleme meie neile, et nad on loodud
Jumala kuju järele. See lihtsalt tabab ja hämmastab
neid,“ rääkis Kumar. Ühel hiljutisel
reede õhtul, liitus Roopa koos 105 muu naisega
ühel laval, oma lõputseremoonial, mis tähistas
nende 18-kuulise kursuse lõpule jõudmist
Tarikas. Sel õhtul istusid saalis ka Roopa ema
ja isa. Nad rääkisid CBN uudistele, et see
oli nende elu kõige uhkem hetk. „Tarika keskus
on teinud head tööd. Mu tütar on hoopis
teine inimene,“ rääkis Roopa ema, Saraswathi.
„Ma tunnen end halvasti nende asjade pärast, mida
me talle tegime, aga nüüd ma tahan, et ta
õpiks hästi ja et tal oleks hea tulevik,“
rääkis ta isa, Raju. Pilt sellest, kuidas
Roopa hoiab kinni oma isa käest, räägib
kõnekalt sellest, kuidas evangeeliumi vägi
on muutnud tema elu. Ta rääkis CBN uudistele,
et ta on oma vanematele andeks andnud selle, et nad
teda prostitutsiooni sundisid. „Igal õhtul enne
seda, kui ma voodisse lähen, tänan ma Jumalat
Tarika keskuse eest,“ rääkis Roopa. „Ma tänan
Jumalat, et ta päästis mind mu minevikust.“
Praegu töötab ta enesekindla müügi
assistendina suures kaubamajas, mis asub Bangalore kõige
kuulsamal ostutänaval – samal tänaval, kus
ta kord rämpsu korjas. Nüüd teenib ta
piisavalt raha, et elatada iseennast ja oma peret. Tema
tõeline igatsus on aga teenida murtud ja kuritarvitatud
noori naisi. Ta räägib: „Neid inimesi on palju,
kes kandsid minu eest hoolt ja näitasid mulle armastust.
Ma tahan teha sedasama teistele. See teeks mind õnnelikuks!“
Charisma
News – Evangelist Steve Hill oli igaviku künnisel
peale aastaid ravimatu melanoomiga võitlemist.
Tema lähedased tegid ettevalmistusi matusteks ning
ostsid hauaplatsi peale seda, kui arstid olid neile
öelnud, et tal on veel kolm päeva elada. Kuid
ometi, seistes igavikuga silmitsi, tegi see tuline jutlustaja,
kes sai
ülemaailmselt tuntuks Brownsville ärkamise
järgi, Pensacolas, Floridas, Jumalaga
oma surivoodil lepingu. Ta palvetas: „Jeesus,
mulle just öeldi, et ma suren ja suremine
on mulle kasu. Sina, Jeesus, ja mina oleme teineteisesse
väga armunud. Sa oled olnud aastakümneid
minu parim sõber. Nüüd nad räägivad,
et mu elu on läbi. Kui see on läbi,
siis see on hästi .. aga sul on kitsikus
evangelistidega, Jeesus. Meil on väga vähe
selliseid evangeliste, kes teevad seda, mida mina teen
ja sa tead seda. Kui sa lubad mul elada, siis ma võidan
veel miljon inimest sinule, Issand.“ Kohasena oma radikaalsele
loomusele, ei viidanud Hill lihtsalt suvalistele inimestele,
vaid ’kõvadele inimestele,’ (hardcore) nagu ta
ise neid kirjeldab. Täna, tulles imekombel välja
paljudest ravimitest, mida ta tarbis, näeb Hill
päästmisele tulemas inimesi, keda ’ei saa
päästa.’ Hill hoiatab neid, kes jälgivad
tema teenistust, et keegi ei jäljendaks tema meetodit
loobuda talle määratud ravimitest, kuid ta
ütleb: „Issand kõneles meiega ja see oli
ka teadlik otsus hakata vähehaaval loobuma mõningaist
ravimeist, et ma ei oleks sellises zombi olekus. Kuid
see võttis kuid ja kuid ja kuid aega.“ Tõepoolest
on Hilli rännakus terve selline aasta, mil ta ei
olnud võimeline suhtlema. Jeri, tema naine, kellega
nad on olnud abielus 33 aastat, jätkas tema eest
hoolitsemist kogu selle valuliku protsessi, mil mehe
tervis käis järjest alla kestva kemoteraapia
tõttu. Jeri uskus, et Jumal andis talle juhise
’kanda hoolt jumalamehe eest.’ Hillil on jätkuvad
valud ning ta saab vähiravi, kasutades rohkem holistlikumaid
vahendeid. Kuid samas on temas suurem sund kui iial
varem, võita kadunuid. „Praegu olen ma väga
kaine ja väga põlemas,“ räägib
ta. „Ma olen jälle viimas läbi suuri krusaade,
palvetan tuhandete inimeste eest. Ma olen jätkuvalt
põlemas. Ma olen nagu sõdur. Sõdur
võitleb sageli taludes valu.“ Sõnum, mis
praegu on kõige tulisemalt Hill’is põlemas,
tuli nägemusest, mille ta sai ühes sarnases
valu ajas, mil ta oli võimetu kõndima
ning tundis end kasutuna. Kuigi Hill ütleb, et
ta ei saa nägemusi eriti sageli, usub ta, et Jumal
andis talle selle hoiatusena Kristuse Ihu jaoks. Ta
kirjeldab seda kui ’täis-värvilist, avatud
nägemust.’ Hill nägi üht suusa kuurorti,
mis esindab kogudust, kus kõigil on lõbus,
kuid vähesed võtsid kuulda suusapatrulli
hoiatust hoiduda piirkondadest, kus lumi oli muutunud
ebastabiilseks ning kus varitses surm. Nüüdseks
on terve see sõnum antud Charisma House kirjastuse
poolt välja raamatuna Spiritual Avalanche: The
Threat of False Teachings That Could Destroy Millions
(Vaimulik laviin: valeõpetuste oht, mis võib
hävitada miljoneid). See hoiatab lugejaid mõningate
petlike õpetuste suhtes, kuid kutsub usklike
üles ka pühadusele ja puhtusele. Need on teemad,
mis on kannustanud Hilli teenistust kõik need
aastad. Raamatu on heaks kiitnud paljud koguduste ja
vaimulikud juhid, kaasaarvatud Jack Hayford, Mike Bickle,
Sid Roth ja Perry Stone. Nüüd, kui tema tervis
on läinud paremaks, jutlustab Hill juba erinevates
maailma paikades ning on alustanud ka uue veebilehe
ja televisiooni programmiga ’From the Frontlines with
Steve Hill’ (Eesliinilt Steve Hilliga). Programmi tõlgitakse
ka teistesse keeltesse, kaasaarvatud araabia keelde
ning Hill räägib, et ta on saanud teateid,
milles öeldakse, et see on jõudnud ka militaar-organisatsiooni,
al-Qaida, liikmeteni.
CBN
News – Lõuna-Korea pastor Baik Kyung Sam, World
Loving kogudusest, räägib, et palve, mitte
poliitika, on ainus lahendus kestvaks rahuks Korea poolsaarel.
„Poliitika tuuled on selles piirkonnas alati muutlikud,
seepärast on meie fookus Jumalal,“ rääkis
ta CBN uudistele. „Jumal on meid kutsumas palvetama
strateegilisi palveid Põhja-Korea rahva üle.“
Pastor Baik alustas World Loving kogudusega kuus aastat
tagasi. Nende kirik vähem kui tunniajase autosõidu
kaugusel maailma kõige kindlustatumast ja ohtlikumast
piirist, mida nimetatakse demilitariseeritud tsooniks
(DMT). Mõlemal pool 250 km pikkust ja 4 km laiust
tsooni, mis eraldab kahte Koread, on ligi 2 miljonit
vastakuti seisvat sõdurit, valmis minema sõtta
hetkelise märguande peale. Ameerika Ühendriikidel
on siin samuti 28 000 sõdurit positsioonidele
seatud. „Me ei karda siin olla,“ rääkis Baik
CBN uudistele. „Kui me tahame olla tõsised palve
suhtes, siis me teadsime, et meil tuleb liikuda DMT
nii lähedale kui võimalik.“ Nende kogudus
on viimastel nädalatel palvetanud ööd-päevad
läbi, eriti ajal, kui Põhja-Korea ähvardused
muutusid väga tõsiseks. „Ma arvan, et me
peaksime alati olema mures, kui keegi ähvardab
meie kodumaad ja meie liitlasi ning see põhjustab
ebastabiilsust selles piirkonnas,“ rääkis
USA komandör kindral James Thurman. Kuid selle
asemel, et keskenduda Põhja-Korea sõjakuse
tsüklitele, ütleb pastor Baik oma koguduse
liikmetele, et nad näeksid kaugemale, kui naaberriigi
režiimi hirmutamise taktika. „Kui Põhja-Korea
püüab näidata maailmale, et ta on ohtlik
ja ettenägematu, siis nad lihtsalt peidavad oma
puudulikkust,“ selgitas Baik. „Tõde on selles,
et nad on nõrgad, meeleheitlikult vaesed ja neid
juhivad mehed, kes ei taha midagi muud, kui vaid püsida
võimul. Seepärast tuleb meil palvetada nende
eest veelgi rohkem.“
Charisma
News – Rahvusvaheliselt tuntud evangelist ja organisatsiooni
Kristus Kõigile Rahvastele (Christ for All Nations
–CFAN) asutaja, Reinhard Bonnke, teatas kolmapäeval,
et ta viib esimest korda oma 35 teenistusaasta jooksul
läbi krusaadid üle kogu USA. Need teenistused
kannavad ühist pealkirja ’Head Sõnumid:
Evangeeliumi krusaad Rahvusvahelise evangelisti Reinhard
Bonnkega.’ „Ma olen hakanud armastama oma maad, aga
mu süda põleb, kui ma näen seda jalustrabavat
moraali ja usu allakäiku selle rahva keskel,“ rääkis
Bonnke, kellest sai hiljuti USA kodanik. „Ameerika vajab
evangeeliumi nagu ei kunagi varem. Vaatamata sellele,
et olen aastaid jaganud Jumala päästesõnumit
välisriikides, usun ma, et Jumal on mind nüüd
kutsumas pöörama oma teenistuse sissepoole,
et aidata Ameerikal leida uuendust ja ärkamist.“
Nende Heade Sõnumite krusaadide tõttu
reisib Bonnke linnast linna, et inspireerida ameeriklasi
tulema lähemale suhtesse Jeesusega. CFAN teeb koostööd
kohalike koguduste ja pastoritega, et võõrustaada
oma esimest sündmust Orlandos, Floridas 27-28 Septembril
käesoleval aastal. Bonnke on kõige enam
tuntud oma suurte evangeelsete krusaadide poolest Aafrika
kontinendil. Varasemas Bonnke elus pani Jumal tema südamele
teenida kogu Aafrikas ning ta pühendas oma elu
vabaõhu evangeelsete kampaaniate läbiviimisele
kogu sellel kontinendil ning nendel koosolekutel osales
korraga isegi kuni 1,6 miljonit inimest. Kogu Bonnke
35 teenimisaasta jooksul on CFAN registreerinud 72 miljonit
dokumenteeritud otsust Jeesuse Kristuse kasuks. „Minu
töö Aafrikas sai kinni makstud põhiliselt
Ameerika kristlaste poolt ja ma olen nii rõõmus
ja tänulik nende andvate südamete eest,“ räägib
Bonnke. „Aga Jumal rääkis minuga ja ütles
’Ma ei saatnud sind Ameerikasse lihtsalt selleks, et
see riik oleks vaid korjanduskarp Aafrika jaoks. Ma
saatsin sind Ameerikasse ameeriklaste pärast.’“
Kuigi esimene Heade Sõnumite krusaad on plaanitud
Orlandos, on CFAN juba plaanimas sündmusi ka teistes
paikades eeloleval aastal. Informatsiooni eelolevatest
krusaadidest võib leida nende veebilehelt whatgoodnews.com.
Kristus Kõigile Rahvastele on rahvusvaheline
teenistus, mis on asutatud Reinhard Bonnke poolt 1947.
aastal peale seda, kui Jumal andis talle visiooni sellest,
kuidas Aafrika kontinent saab Kristuse kaudu päästetud.
Alates oma teenistuse algusest on Bonkke jutlustanud
näost-näkku paljudele miljonitele inimestele
Aafrikas ning üle 72 miljoni inimese on vastanud
pääste kutsele, täites ära otsuse
kaardi ning on saanud juhitud koguduste järeltöö
programmidesse. Täna asub CFAN’i põhibaas
Orlandos, Floridas, kuid tal on kontorid veel Kanadas,
Saksamaal, Suurbritannias, Nigeerias, Lõuna-Aafrikas,
Singapuris, Austraalias, Hong Kongis ja Brasiilias.
Gateway
News – Gateway uudiste toimetaja Andre Viljoen, kõneles
evangelist Todd Bentley’ga, kes on olnud Tongaati linnas,
KwaZulu Natal’i provintsis, Lõuna-Aafrikas, alates
selle kuu algusest, juhtides tervendusärkamise
koosolekuid, mida jälgib taas ülemaailmne
televisiooni vaatajaskond. „Ma arvasin, et olen Tongaat’is
need neli päeva, milleks, mind kutsuti,“ rääkis
Kanada päritolu evangelist Todd Bentley, kes on
olnud imeliste tervenemiste ja päästmiste
laine keskmes, mis ei näi veel niipea vaibuvat.
Sündmus, mis on saanud nimeks The Great Awakening
Revival (Suur ärkamine), on köitnud rahvusvahelist
tähelepanu, kuna kristlik televisiooni võrgustik,
GOD TV, on katkestanud oma tavapärase programmi
alates 12. aprillist, et sellelt sündmuselt teha
otseülekannet igal õhtul. Inimesed reisivad
kõikjalt maailmast Tongaati, mis asub Durbani
linnast 37 km põhja pool. Paljud kogudused erinevates
riikides on seadnud oma kirikus üles suured ekraanid,
et äratusteenistusi üle kanda. Umbes 1200
kodu erinevates maailma riikides osalevad GOD TV Elutoa
initsiatiivis, milles inimesed kutsuvad oma sõpru
ja naabreid liituma nendega otseülekande vaatamisel
Lõuna-Aafrikast. Teenistustel osaleb igaõhtuselt
kuni 4500 inimest. Otseülekannete ajal tunnistavad
paljud inimesed tervenemise kogemisest ning kõikjalt
maailmast tulevad sõnumid inimestelt, kes ütlevad,
et nad said terveks või kohtusid Jumalaga, vaadates
teenistust televisiooni kaudu. Vaidlusi tekitanud 37-aastane,
raskelt tätoveeritud evangelist köitis rahvusvahelise
meedia tähelepanu viis aastat tagasi, kui ta oli
Lakelandi ärkamise teenistuste eesliinil. Ta astus
teenistusest maha 2008. aasta juulis, peale seda, kui
ta abielu lagunes ning tal tekkis emotsionaalne side
ühe teenistuskaaslasega, kellest nüüd
on saanud tema abikaasa Jessa. Suur hulk inimesi on
internetis postitanud tugevalt negatiivseid kommentaare
Bentley kohta, nende hulgas sõnumid, et ta taastati
teenistusse liiga kiiresti; et ta ei tohiks üldse
teenistuses olla, kuna ta on Jumala silmis abielurikkuja
oma lahutuse tõttu; et tema tervendusimed on
võltsid; et tema teenistuse stiil on jumalakartmatu
ning et ta on valeprohvet. Endavastase kriitika ja kiire
teenistusse naasmise kohta, ütleb Bentley, et peale
seda, kui oli 2008. aastal teenistusest välja astunud,
tundis ta, et on ennast diskvalifitseerinud üldse
teenistusse tagasi tulemast. „Rick Joyneril, kes sirutus
minuni apostelliku isana, kulus kuus kuud, et saada
mind välja heitumusest ja depressioonist.“ Bentley
rääkis, et Joyner suhtles temaga mitmeid kordi
nädalas, korrates talle, et ta võib saada
taastatud, mitte lihtsalt teenistusse, vaid suhtesse
Jumala ja Kristuse Ihuga. „Ta ütles mulle ’Jumal
armastab sind ja ta võib sind taastada ka teenistusse,
kui ta seda tahab.’ Ma ei jutlustanud ühtegi sõnumit
ega teeninud, isegi ei palvetanud kellegi eest 17 kuud.
13. detsembril 2010 palus Joyner mul juhtida reede õhtust
teenistust Morningstar koguduses.“ Tal paluti jagada
oma taastamisest ning parandada koguduse ees avalikult
meelt. „Sellele järgneva aasta jooksul lasti mul
teenida vaid Rick Joyneri kohaliku koguduse tasandil,
tema järelvaatamise all. Esimest korda teenisin
väljaspool kohalikku kogudust 2,5 aasta möödudes.
Minu jaoks ei ole see olnud kiire protsess.“ Gateway
uudised tegid Bentley’ga möödunud nädalal
telefoni intervjuu. Ta rääkis, et Durbani
linnal on tema südames eriline koht, sest seal
sai ta oma algse läkituse tervendusteenistusse
23-aastasena. Bentley tuli sel aastal Lõuna-Aafrikasse
tajudes, et Jumal tahab teda tuua tagasi oma juurte
juurde. Ta tundis ka kutset ’kaevata üles kaevud
Lõuna-Aafrikas, mille suured mineviku äratajad,
nagu John G lake ja William Branham, on kunagi rajanud.
Praegused äratusteenistused Tongaatis toimuvad
koguduses, mis kuulub Apostelliku Usu Misjoni (Apostolic
Faith Mission) denominatsiooni, mille Lake asutas 1908.
aastal. Sündmus Tongaatis, pidi kestma ainult neli
päeva, aga siis hakkasid tervendusimed esile murdma
ja igal õhtul vastas evangeeliumile suur hulk
inimesi, kaasaarvatud palju hindusid ja moslemeid, kes
tegid oma esmakordse pühendumise järgida Jeesust.
Kuid selle sündmuse juures on enamat kui vaid tervenemised
ja päästmised, rääkis Bentley. „Ma
armastan imesid ja tunnustähti. Ma olen pidanud
enam kui 150 krusaadi, kus on rahvast 10 000 kuni 120 000
korraga kohal. Kuid siin ei maksa ainult imed ja rahvahulk
ja dollarid. Siin on kohal suveräänse armu
auhiilguse sfäär, mida ma olen kogenud vaid
mõned vähesed korrad oma 16 teenimisaasta
jooksul. Kui sa oled korra maitsnud tõelist ärkamist,
siis sa võid selle lõhna ära tunda
ja teada, kus see toimub,“ rääkis ta. „Oleme
siin vähemalt kuni kuu lõpuni. Aga praegu
võtame nädal korraga, püüdes järgida
Issandat.“
CBN
News – Baritoni häälega George Beverly Shea,
kelle laul eelnes tuhandetele evangeelsetele sõnumitele,
mida pidas rev Billy Graham, on lahkunud igavikku. Shea
laulis enam kui 200 miljonile inimesele 60 aasta jooksul,
mil ta Billy Grahami krusaadidel esines. Ta on öelnud,
et ta laulis sageli rahulikke hümne enne Grahami
jutlust, sest evangelist ’armastab vaikust enne kui
ta kõneleb.’ Shea kohtus Grahamiga Chicagos 1940ndatel.
Graham räägib: „Kohtusin Bev Shea’ga Chicagos,
kui tema oli Moody raadios. Alustades noore mehena oma
teenistuega, küsisin, kas Bev liituks minuga. Ta
ütles jah.“ 1947. aastal alustasid nad koostööd
ning koos jutlustasid nad evangeeliumi kogu USAs ja
mitmel pool maailmas. Sündides Winchesteris, Ontarios,
Canadas, kus tema isa oli Wesley metodisti koguduse
pastor, oli Shea esimene avalik laulmine oma isa
koguduse kooris. Krusaadide, raadio ja televisiooni
esinemiste kõrval paljudes riikides, laulis ta
sadadel kontsertidel ja salvestas enam kui 70 albumit
vaimuliku muusikaga ning võitis Grammy auhinna
1965. aastal. Teda nomineeriti Grammy auhinnale 10 korda.
23-aastasena kirjutas ta muusika ühele oma kõige
tuntumale soololoole „I’d rather have Jesus“ (Ma pigem
valin Jeesuse). Franklin Graham räägib: „Kuigi
Bev oli 10 aastat vanem kui minu isa, ei käitunud
ta kunagi oma ea kohaselt. Temaga oli väga tore
koos olla. Bev oli üks kõige armulisem ja
vähenõudlikum inimene, keda ma iial olen
tundnud. Ta oli alati julgustav ja toetav, sügava
usuga ja tugeva pühendumisega Jeesusele Kristusele.“
Shea’d jäävad leinama tema naine Karlene ja
lapsed tema esimesest abielust, Ronald ja Elaine. Tema
esimene abikaasa, Erma, suri 1976. aastal. Billy Graham
on Shea kohta öelnud: ’Ta on üks kõige
alandlikum ja armulisem mees, keda ma olen iial tundnud
ja üks mu lähedasemaid sõpru. Ma armastan
teda nagu oma venda.“ Igavikku lahkudes oli George Bevery
Shea 104-aastane.
CBN
News – Kristlased üle kogu Ameerika on palvetamas
pastor Rick Warreni ja tema perekonna eest, kui nad
leinavad oma noorimat poega, Matrhew’d, kes sooritas
enesetapu. Warren, kes teavitas Saddleback koguduse
liikmeid sellest laupäeval, tänas kõiki
toetuse tulva eest. „Kay ja mina oleme hämmingus
kogu teie armastusest, palvetest ja lahketest sõnadest.
Te kõik julgustate meie murtud südant,“
kirjutas ta oma ligi miljonile Twitteri järgijale.
27-aastane Matthew Warren võitles vaimuhaigusega.
Ta võttis oma elu möödunud reede õhtul,
olles mõned tunnid varem veetnud aega oma vanematega.
„Vaatamata Ameerika parimate arstide, meditsiini, nõustajate
ja palvete tegemisele tervenemise eest, ei andnud vaimse
haiguse piin iial järele,“ kirjutas pastor Warren.
„Peale lõbusat õhtut koos meiega, läks
ta koju ning hetkelises meeleheite laines, võttis
ta oma elu.“ Warren kirjeldas oma poega kui ’äärmiselt
lahket, õrna ning kaastundlikku meest.’“Matthew’l
oli hiilgav intellekt ning ta tajus hästi, kes
kannatas valu või kellel oli seltskonnas kõige
ebamugavam olla,“ kirjutas Warren. „Tema siis püüdis
seda inimest julgustada ja kõigesse kaasata.“
Peale kurba teadet tõusis sotsiaalmeedias esile
hulgaliselt toetuse ja armastuse väljendusi. Inimesed
lubasid palvetada nende eest. Kristlik artist Israel
Houghton kirjutas Twitteris: „Nutame ja leiname koos
sõbra Rick ja Kay Warreniga nende poja traagilises
kaotuses. Sõnade kadudes lihtsalt palveta.“ Life
Church pastor Oklahoma Citys, Craig Groeschel, kirjutas
samuti: „Armastus ja palved Rick Warrenile ja perele.
Meie kogudus on palvetamas teie kõigi eest.“
Warren on Saddleback koguduse asutaja ja vanempastor,
Lake Forestis, Californias, kus nende iganädalastel
teenistustel käib keskmiselt 20 000 inimest. Ta
on kõige enam tuntud oma raamatu ’Eesmärgist
juhitud elu’ poolt, mida on müüdud 32 miljonit
eksemplari ning teinud temast tuntud nime paljudes kristlaste
kodudes. Selle megakiriku pastori mõju ulatub
aga kaugemale kui kiriku seinad. Koos oma naise, Kay’ga,
on nad töötanud selle nimel, et kogudus teeks
koostööd ka avalike- ja erasektoritega, et
ravida, abistada ja hoida ära HIV ja AIDSi levikut
üle maailma. Oma kirjas kogudusele ütles Warren,
et koos meditsiinilise raviga palvetas Matthew ka oma
tervenemise eest. „Me Kay’ga sageli imetlesime tema
julgust jätkata liikumist, vaatamata järelejätmatule
valule. Ma ei unusta iial seda, kuidas mitmeid aastaid
tagasi, üks raviviis oli läbi kukkunud ja
Matthew ütles: ’Isa, ma tean, et ma lähen
taevasse. Miks ma ei võiks lihtsalt surra ja
see valu lõppeks?’ Aga ta jätkas edasiminemist
veel terve dekaadi.“ Ühes julgustavas tekstis,
mis Warreni perele anti Facebooki kaudu, tsiteeris keegi
tundmatut jutlustajat: „Usk ei anna meie alati vastuseid,
mida me otsime, aga usk annab meile jõu ja võime
elada ka nende vastamata küsimustega.“
Charisma
News – Nick Vujicic on New York Times’i menukas autor,
raadiosaadete toimetaja ja motivatsioonikõneleja.
Tema elu on inspireerinud miljoneid inimesi kõikjal
maailmas. ’Inspireerinud’ on ehk isegi liiga pehmelt
öeldud. Vaadates kommentaare tema veebilehel ja
Facebooki lehel, on ta muutnud seda viisi, kuidas mõned
inimesed mõistavad elu ja Jumalat. „Mul ei ole
käsi ega jalgu, kuid ma olen terviklik ja mul ei
ole millestki puudust,“ rääkis Nick. „Ma ei
ole kade kellegi peale, kellel on jalad ja käed,
sest mul on midagi palju enamat, mis on usk Jeesusesse
Kristusesse .. tema kannab mind, kui mina käia
ei saa.“ Olles 30-aastane, on Nick juba reisinud enam
kui 44 riiki ning näinud palju inimesi võtmas
vastu uue elu Kristuses. Kõikjale kuhu ta läheb,
saab Nick inimestega hea ühenduse. Inimesi tõmbab
tema poole, vaatamata nende eale, kultuurile või
staatusele. „Nad teavad, mis tunne on tunda end üksi
ja tunda lootusetust,“ rääkis Nick ning lisas,
et üle kõige inimesed tahavad leida eesmärki
ja Nick’i lugu on seda täis. Nick sündis Melbourne’s,
Austraalias, serblasest vanematele. Kuigi ta oli oma
pere esmasündinu, ei saatnud keegi tema emale lilli
ege õnnitlusi peale seda, kui Nick sündis
ilma käte ja jalgadeta. Noore lapsena oli ta depressioonis
oma näiliselt tumeda ja üksildase tuleviku
tõttu. 10-aastasena püüdis ta ennast
vannis uputada, aga ei suutnud seda, sest ta hoolis
selleks oma vanematest liiga palju. 15-aastasena luges
Nick Piiblist Johannese 9. peatükki, kus jüngrid
näevad sünnistsaati pimedat meest ja küsivad,
et miks see nii on. Jeesus ütles, et see juhtus
selleks, et Jumala teod saaksid temas avalikuks (Jh
9:3). Lapsena Nick mõtles, et ta oleks õnnelik,
kui tal oleksid käed ja jalad. Aga see salm jäi
temas helisema ning ta leidis, et õnnelikkus
tuleb sellest, kui ta teeb seda, milleks Jumal teda
loonud on: inspireerides teisi ja rääkides
neile, et vaatamata olukordadele võib Jumal neid
kasutada. „Teoloog William Barclay ütles, et inimese
elu kaks kõige suuremat päeva on see päev,
kui sa sündisid ja see päev, kui sa mõistsid
miks,“ rääkis Nick. Ta kirjutab oma veebilehel:
„Kui Jumal saab kasutada ilma käte ja jalgadeta
meest, kes oleks temale käteks ja jalgadeks, siis
ta saab kasutada igat südant, kes on nõus!“
Praegu elab Nick Californias oma abikaasa Kanae ning
nende äsja sündinud poja Kiyoshiga. Isa olemine
on ’rõõm ja armastus, mida sa pole iial
varem kogenud,’ rääkis ta, kuid oli aeg, mil
ta arvas, et seda ei saa kunagi juhtuma. Kuidas ta võiks
leida naise, kes armastaks teda ilma jäsemeteta?
Oma raamatus ’Unstoppable’ (peatamatu), kommenteerib
Nick tegutsevat usku. Inimesed võivad öelda,
et neil on usk, aga kas nende teod näitavad seda?
„Lõpeta Jumala piiramine,“ rääkis ta.
„Mistahes sinu hirmud on, Jumal on suurem.“ See on Jumal,
kes annab inimestele väe võita. Oma intervjuus
Christian Broadcasting võrgustikuga, rääkis
Nick küsimuste esitamisest Jumalale: „Küsimus
oli, et ’miks?’ Miks Jumal tegi mind sellisena?“ Vastus
oli: „Kas sa usaldad mind?“ Kui sa vastad ’Jah’ sellele
küsimusele, siis miski muu ei ole enam oluline.
Väljastpoolt tervik olemisel ei ole mõtet,
kui sa oled seestpidi katki. Ma leidsin, et Jumal võib
sind tervendada ilma, et ta muudaks olukorda.“ Nickil
on kaks bakalaureuse kraadi – üks raamatupidamises
ja teine finantsplaneerimises. Ta abiellus Kanae’ga
2012. aasta veebruaris ning nende poeg sündis 2013.
aasta veebruaris. Nickil ei ole jäsemeid, kuid
tal on kaks varvast vasaku jala kohal, mis aitavad teda
teatud tegevustes: ta saab tõsta veeklaasi, kammida
juukseid, trükkida, lüüa golfipalli ja
habet ajada. „Aga see kõik on igav võrreldes
langevarju hüppe, akvalangiga sukeldumise, ujumise
ja surfamise kõrval,“ rääkis ta. Ja
ta on teinud kõike seda. „Ma võiksin olla
vihane kõige selle pärast, mida mul ei ole,
või olla tänulik selle eest, mis mul on,“
rääkis Nick. Ta räägib inimestele
kõikjal maailmas, et tal on nii palju, mille
eest tänulik olla. Nick rääkis, et taevas
on Jumal tõotanud meile täiuslikud ihud.
Mis on siis esimene asi, mida ta teeks oma käte
ja jalgadega. „Ma kallistaksin Jeesust, siis kallistaksin
oma naist, perekonda ja sõpru ja siis kallistaksin
kõiki neid, kes said julgustatud selle teenistuse
kaudu. Nii, et oleks palju kallistamist ja siis ma jookseksin,“
rääkis ta.
Mission
Network News – Põhja-Korea koguduste juhid paluvad
kristlastel kogu maailmas palvetada nende riigi eest
keset sõjalisi ähvardusi ja ettevalmistusi
riigi ametnike poolt. „Palve meie kitsikuses olevate
vendade ja õdede eest Kristuses on olulisem,
kui iial varem,“ teatab Open Doors, organisatsioon,
mis toetab tagakiusatud kristlasi enam kui 60 riigis.
Salajases kirjas, mis smugeldati riigist välja,
kirjeldavad põrandaalused kristlased sõjasarnast
õhkkonda. „Meil on ees otsustav lahing ühes
käes relv ja teises käes haamer,“ võttis
üks kristlik juht kokku selle sõnumi, mille
Põhja-Korea rahvas hiljuti sai ’ülemjuhatuselt.’
„Militaararmee, merevägi, õhujõud,
strateegilised raketisalgad, punakaart ja noorte punakaart
on kõik lahingu valvel. Kõikjal peetakse
kiireloomulisi koosolekuid, vaatamata sellele, kas on
päev või öö. Neil miitingutel
teevad ametnikud otsuseid, mis peaks toimuma juhul,
kui puhkeb sõda. Kõik, kaasaarvatud naised,
peavad olema lahinguvalmis.“ Open Doors allikate väitel,
on paljud autod teedel kaetud kamuflaažvõrkudega
ning sõdurid kannavad relvi ja kaitsemaskeeringuga
mütse. Põhja-Korea juht Kim Jong-Un andis
edasi teate oma rahvale, öeldes, et ’kui peaks
puhkema sõda USA tegevuse ja nende hüpiknuku
Lõuna-Korea andestamatu käitumise tõttu,
siis nad lõpetavad häbiväärse
kokkuvarisemisega ning meie rahvas saab tervitada hiilgavat
taasühinemise uut päeva. Kätte on jõudnud
päev, et näidata kogu maailmale meie sõjalist
jõudu ja suurt rahvast.“ Kuid kristlased
ja teised kodanikud kardavad sõda ja selle tagajärgi.
„Paljud inimesed kiirustavad igaks juhuks toiduvarude
ja igapäevaste tarbeesemete ostmisega. Kaupade,
kaasaarvatud toidu hinnad on küündimas kõrgustesse,“
rääkis üks usklik Põhja-Koreas.
Usklikud seal on väga tänulikud kristlaste
eest mujal maailmas ja paluvad nende viivitamatuid palveid.
„Ma tahaksin tänada paljusid vendi ja õdesid
kogu maailmas nende jätkuva armastuse ja toetuse
eest,“ rääkis see usklik. „Me teame, et meie
teekond ei saa olema kerge, kuid me oleme kindlad, et
meie usk, meeleheitlik lootus ja kirglik igatsus, kannab
ühel päeval vilja. Pole vahet, kui raske elu
meie jaoks on, ei kaeble me kunagi oma olukorra üle.
Jumal on tõotanud meile Piiblis, et kui me otsime
esmalt tema kuningriiki, siis antakse meile ka kõike
muud peale. Palun palvetage meie eest.“ Open Doors USA
pressiesindaja, Jerry Dykstra, lisab: „Kogu selle sõja
retoorika ja tuumarakettide käikulaskmise pinna
all Põhja-Koreas, on kristlaste kannatused ja
tagakius. Open doors 2013. aasta maailmavaatluse nimekirja
põhjal on Põhja-Korea valitsus number
1 kristlaste tagakiusaja maailmas juba 11 aastat järjest.
Meil tuleb nüüd vastata nende kristlike juhtide
abipalvele nende eest palvetada. Palveta Kim Jung-Un’i
eest, et Jumal töötaks tema südames ja
et ta võiks nõuda taga rahu, mitte sõda.
Palveta kristlaste eest, kes on pandud veelgi suuremasse
ohtu sõja ettevalmistuste tõttu. Palveta,
et inimesed leiaksid toitu, et toita oma perekondi.
Palveta ka selle eest, et mistahes juhtub, kristlased
jääksid tugevaks oma usus.“
Charisma
News – Äkiline vägivalla laine Tansaanias,
mis on sihiks võtnud kristlased, on andnud teed
hädaohule. Märtrite Hääle eestkõneleja
USAs, Todd Nettleton, selgitab: „Ähvardusi on tehtud
seoses ülestõusmispühadega. See on
üheks mureks.“ Teine hädaoht on hiljutine
propaganda kampaania. „Riigis levitatakse lendlehti,
mis õhutavad kristlasi vastama vägivallaga
ning ründama moslemeid vastutasuks nende rünnakute
eest kristlaste vastu. Nii, et lähenedes ülestõusmispühadele,
on riigis suur ülestõusu oht.“ Kristlased
paluvad eestpalveid rahu ja lepituse eest sellel vägivalla
ajal. Mitmed rünnakud koguduste juhtide vastu Tansaanias
viimase nelja kuu jooksul, on teinud usklikud selles
Ida-Aafrika riigis murelikuks usuvabaduse tuleviku suhtes.
Nettleton omistab seda osaliselt ühele ärevusttekitavale
nihkele. „Osaliselt on põhjuseks radikaalse islami
tõus selles riigis. Esile on tulnud tõendeid
radikaalsete moslemite seotusest Tansaanias, eriti Zanzibari
saarel, al-Shabaabi liikumisega Somaalias.“ Tegelikult,
kustahes isalmi militaristid näivad kalduvat kristlaste
hävitamisele, on toimunud vastavalt ka rünnakute
sagenemised kirikute ja juhtide vastu, tapmisähvardused
ja mõrvad. Nettleton lisab: „Viimasel ajal oleme
näinud Tansaanias rohkem tagakiusu, kui oleme seda
näinud aastate jooksul ja see on Tansaania toonud
nende gruppide huviorbiidile, kes jälgivad usuvabaduse
ja tagakiusu olukorda kõikjal maailmas.“ See
kajastub ka Open Doors 2013. aasta maailma vaatluse
nimekirjas. See nimekiri on kompilatsioon 50 riigist,
mis on kõige tuntumad kristlaste tagakiusu poolest.
Tansaania ei ole kunagi varem selles nimekirjas olnud,
kuid sel aastal on ta seal 24. kohal. See olukord esitab
küsimuse, kas need on vaid üksikud sündmused
või on need sümptomid suuremast probleemist.
Nettleton räägib, et usklikud on mures ja
tajuvad ohtu. „Üks minu kaastöölistest
oli möödunud nädalal Tansaanias, et julgustada
ja kohtuda tagakiusatud kristlastega, kes on viimasel
ajal raskusi kogenud,“ märkis ta. „Kahtlemata tuntakse
muret selle üle, mis saab toimuma.“ Kuid Nettleton
jätkab: „Üks asi, mis mõjutab evangeeliumi
levikut on see, kuidas kristlased vastavad tagakiusule.“
Näiteks ühe mõrvatud koguduse juhi
lesk, on 12 lapse ema. Nüüd kui ta abikaasa
on surnud, ei saa ta enam pastoraadis elada. Ühe
hetkega oli ta kaotanud nii oma abikaasa kui ka kindlustunde.
Kuid ometi on ta oma abikaasa tapjatele andestanud.
Põhimõtteliselt peegeldas ta Kristuse
sõnu ristil: ’Isa anna neile andeks, sest nad
ei tea, mida nad teevad.’ See võib olla tõeline
evangeeliumi seeme, sest see on üleloomulik. See
ei ole inimlik vastus.“ Selline ebatavaline vastus võib
olla just see, mida on sellises ebakindlas olukorras
vaja. „See paneb tagakiusajaid küsima, et kuidas
on võimalik sellisel viisil reageerida? Kuidas
on võimalik vastata armastusega inimestele, kes
tapsid sinu abikaasa? See võib olla ärkamise
seemneks.“ Palveta, et surve islami äärmuslaste
poolt leiab vastuseisu ning usuvabadus on kaitstud.
Palu kaitset koguduse juhtidele Zanzibari ja Pemba saartel.
Palu, et kristlastel oleks julgust jagada Jumala armastust
moslemitega.
Gateway
News – Dokumentaalfilm nimega ’Father of Lights’ (Valguse
Isa), on viimane osa väelisest triloogiast, mis
räägib inimeste kohtumisest Jumalaga ning
on mõjutanud miljoneid vaatajaid kõikjal
maailma. Möödunud nädalatel tegi filmi
meeskond tuuri Lõuna-Aafrikas ning Gateway uudised
tegid filmi režissööri, Darren Wilsoniga intervjuu.
Wilson räägib, et möödunud nädalasel
filmi linastumisel Johannesburgis, oli üks nõidarst
nende 30 inimese hulgas, kes peale filmi nägemist
oma elu Jeesusele pühendasid. Film peegeldab Taevase
Isa võrreldamatut väge ja veelgi enam tema
armastavat, kaastundlikku südant. Filmide tegemise
ajal reisisid Wilson ja kaks kaamerameest mitmetesse
maailma paikadesse, et salvestada filmimaterjali sellest,
kuidas Jumal on tegutsemas. Nad olid alati teadlikud
sellest, et kui Jumal kohale ei ilmu, siis pole neil
ka filmi. „Need filmid on minu jaoks väga isiklikud,
ma ei tee neid massidele. Ma teen neid endale. Ma olen
lihtsalt väga õnnelik, et need meeldivad
inimestele. Aga ma lähen nendesse paikadesse, sest
mul on küsimusi, millele ma tahan vastust,“ rääkis
Wilson oma sügavalt muutvast kuue aastasest rännakust,
mis algas 2006. aastal, kui ta alustas Finger of God
(Jumala Sõrm) filmi salvestamist ilma igasuguse
käsikirja ja eelarveta. Ta oletas, et inimesed
saavad nende filmide poolt mõjutatud, sest need
tulenevad tema isiklikust rännakust. „Ma arvan,
et inimesed näevad minus iseennast. Ma olen justkui
see keskmine mees, tavaline mees, kes ei usu, kui ta
palvetab.“ Jumala Sõrm filmi asus ta tegema küsimusega:
Kas Jumal teeb veel imesid? Filmile jäädvustati
mitmeid ebaharilikke imesid. „Alguses ma olin uudishimulik,
nagu iga teine. Mul ei olnud usku, et Jumal seda teeb,
aga ma lootsin, et ta teeb.“ Teises filmis, Furious
Love (Pöörane armastus), tahtis ta teada,
mida tegelikult tähendab fraas ’Jumal armastab
sind.’ Ta külastas mõnigaid kõige
kurjemaid, pimedamaid olukordi maailmas, küsides,
et kas on inimesi, kes olid läinud ’liiga kaugele’
selleks, et Jumala armastus võiks nendeni jõuda.
„Mida pimedamasse paika me läksime, seda
eredamalt tema säras,“ rääkis Wilson.
Father of Lights filmis tahtis ta lahendada küsimust
’Kes on Jumal?’ Ta mõistis, et temal, nii nagu
paljudel teistel, on väärarvamusi Jumalast.
Tal oli pilt Jumalast, kui kellestki, kes on ärritunud,
kättemaksuhimuline ja kurb. Aga ta avastas, et
Jumal on ’heldeim, armastavaim ja kaastundlikuim Isa,
keda sa võid iial ette kujutada.“ Otsides küsimustele
vastuseid oma filmi-tegemise rännakuil, muutis
see teda. „Need filmid on sõna otseses mõttes
muutnud minu DNAd. Need on täielikult muutnud kõike
minu sees. Minu isiksus on sama, aga kõik muu
on erinev,“ rääkis ta. „Issand on mulle viimase
aasta jooksul näidanud, et kogu see rännak
oli selleks, et viia mind kohta, kus ma võin
end lõpuks nimetada Jumala sõbraks. Varem
ma olin tema tuttav. Ma teadsin temast, ma olin temaga
mõned korrad kohtunud, kuid ma ei tundnud teda.
Ma ei olnud temaga sõber ja ma ei usaldanud teda.
Nüüd usaldan ma teda kõiges ja ma ei
taha teha mitte midagi ilma temata.“ Wilson räägib,
et tema lõplik Jumala sõbraks saamine
toimus siis, kui oli filmimas Valguse Isa viimast stseeni,
mis kaasas endas Kaljumošeed, Jeruusalemmas. Enne, kui
ta hakkas filmi tegema, ütles Jumal talle, et viimane
stseen tuleb Iisraelis. Kui Iisraeli mineku aeg kätte
jõudis, läks ta sinna ilma muu plaanita,
kui vaid see, et võtta kaasa sõber, Todd
White, keda Püha Vaim oli ajendanud kutsuma. „Ma
teadsin, et Jumal oli mind saatnud Iisraeli ja et lõpp
tuleb seal. Aga kui ma sinna jõudsin, siis Tema
justkui oleks tahtnud, et ma ise mõtlen välja
selle, mida ma teha tahan ja et tema tuleb appi, sest
ma usaldan teda. Ja samuti peale kolme filmi nüüd
tema usaldas mind. Ja see ongi sõpruse juures
oluline, mida ma õppisin. Põhiline nimetaja
sõpruse juures on usaldus. Sinu parim sõber
maailmas on see isik, keda sa kõige rohkem usaldad.
Me alati mõtleme, et meil tuleb vaid Jumalat
usaldada. Aga see on kahesuunaline tänav. Et olla
tõeline Jumala sõber, peab ka tema sind
usaldama. Armastus on kingitus. See on tasuta. Sa ei
pea midagi tegema, et seda rohkem välja teenida.
Aga usaldus tuleb välja teenida. Sellepärast
on meil tähendamissõna talentidest.“ Aga
Wilson räägib, et tal on veel küsimusi,
millele tahab vastuseid saada. Juuli kuus alustab ta
tööd oma viimase dokumentaali kallal, milles
ta küsib küsimusi Püha Vaimu kohta. „Ma
ei mõista Püha Vaimu. Ma tean temast, aga
ma tahan teda tunda kui isikut.“ Ta ütleb, et see
tuleb erinev kolmest eelnevast filmist. „Triloogia on
nüüd tehtud. Ma ilmselt ei tee enam kunagi
selliseid filme, sest see on olnud täiesti eraldiseisev
rännak – rännak, milles ma sain sõbraks.
Aga nüüd tahan ma teha filmi, olles Jumala
sõber.“ Info ja filmid leitavad http://www.wpfilm.com/
Charisma
News – Kogu oma teenistusaja jookusl on rev Billy Graham
pälvinud mitmeid tiitleid ja tunnustusi: evangelist,
autor, vaimulik nõuandja ja hingekarjane USA
presidentidele jm. Carson-Newman Ülikool tundis,
et üks tiitel on veel puudu. Möödunud
reedel nimetas see Jefferson Citys, Tennessee’s asuv
kool Grahami ’20. sajandi evangelistiks.’ See tunnustus
anti Grahamile üle tema kodus, Montreat’is, Põhja-Carolinas,
Carson-Newman ülikooli presidendi, J.Randall O’Brieni
poolt. „Ma olen tänulik Dr O’Brienile ja Carson-Newman
ülikoolile selle au eest saada ’20. sajandi evangelisti’
tiitel,“ ütles Graham. „Eriti tähendusrikas
on see saada koolilt, mis on tuntud selle poolest, et
see kujundab järgmise põlvkonna õpilaste
südameid ja meeli Jeesusele Kristusele. Ma olen
rõõmus ka selle üle, et see kogudusega
seotud institutsioon sai hiljuti ’ülikooli’ staatuse,
mis on väga sobiv Carson-Newman’i missiooniga ’kõrgem
haridus kõrgema eesmärgiga.’ Kuigi mina
ei vääri seda autasu, võtan ma selle
vastu tema nimel, keda ma olen püüdnud teenida
kogu oma elu.“ O’Brien ütles, et otsus anda see
prestiižne autasu Grahamile, oli ülikooli juhatuse
poolt üksmeelne. „Me tunneme, et meil on eesõigus
anda see tunnustus dr Grahamile,“ rääkis O’Brien.
„Carson-Newmanis me usume evangeeliumi väesse muuta
elusid selleks, et paremini teenida Jumalat ja oma lähedast.
Ma ei tea kedagi lähiajaloost, kes oleks aidanud
muuta rohkem elusid Jumala Kuningriigi jaoks, kui Billy
Graham,“ rääkis O’Brien. „See tunnustab tema
ustavat teenistust ja südant jagada teistega Kristuse
päästvast armastusest.“ Grahami mõju
tema teenistuse jooksul on olnud suur. Sageli on talle
viidatud kui ’Ameerika pastorile;’ ta on olnud 56 korda
Gallupi ’Maailma kõige imetletumate meeste top
10s’alates 1948. aastast – see on rohkem kui ükski
teine indiviid. See Põhja-Carolinast pärit
mees, asutas Billy Grahami Evangeelse Assotsiatsiooni
1950.aastal ning on jutlustanud evangeeliumi rohkem
kui 185 riigis, umber 215 miljonile inimesele. Ta on
31 raamatu autor ning paljud neist on saanud menuraamatuteks.
Ta on saanud Ühendriikide kongressi kuldmedali
1996. aastal ning Briti Impeeriumi ordu rüütelkomandöri
tiitli 2001. aastal. O’Brien selgitas, et see oli Carson-Newmani
ülikooli esimene ’sajandi evangelisti’ autasu,
mille nad väljastasid. „Eelolevatel aastatel, me
tahame jätkuvalt tunnustada inimesi, kes on ennast
eraldanud selleks, et jagada häid sõnumeid
Jeesusest Kristusest meie maailmaga,“ lisas ta. Carson-Newman
ülikool on humanitaarteaduste eraülikool,
mis asutati 1851. aastal.
Charisma
News – Suurbritannia tähistas teisipäeval,
19. märtsil, maailma kuulsaima misjonäri,
Dr David Livingstone’i 200. sünniaastapäeva
ning kristlastele taastutvustati sellega üht 19.
sajandi suurimat misjonäri ja maadeuurijat. 1864.
aastal asus Livingstone ekspeditsioonile, et avastada
Niiluse jõe allikat. Selleks ajaks oli ta juba
maailma üks kuulsamaid mehi oma rännaku tõttu
üle Aafrika ning 1855. aastal Viktooria joa ’avastamise’
tõttu, mis asub tänapäeva Zambia ja
Zimbabwe riigi territooriumil. Aastad möödusid
ja kuulsast maadeavastajast ei olnud midagi kuulda.
Londonis keerlesid kuuldused, et ta oli surnud. Ajalehed
esitasid küsimusi: ’Kus on Livingstone?’1871. aastaks
olid Livingstone’i otsingud jõudnud kõrgpunkti.
New York Herald kirjastaja, James Gordon Bennett, tajus
eeloleva kõmuuudise tulekut ning saatis ajakirjanik
Henry Morton Stanley Livingstone’i üles otsima,
olgu siis elava või surnuna. Peale kaheksa kuud
kestnud selgamurdvat reisi, jõudis Stanely 10.
novembril 1871 Ujiji külasse, Tanganyika järve
ääres ning leidis Livingstone’i elavana kuid
mitte hea tervise juures. „Ma ei teadnud, kuidas ta
mind vastu võtab,“ kirjutas ta hiljem. „Seega
tegin, mida argus ja vale uhkus soovitas mul teha –
kõndisin pikkamisi tema juurde, võtsin
oma mütsi peast ja ütlesin: ’Dr Livingstone,
ma eeldan?’“ „Jah,“ ütles ta lahke naeratusega,
tõstes kergelt oma mütsi. Seejärel
ütlesin ma valjuhäälselt: ’Doktor, tänu
Jumalale, et mind on lubatud sinuga kohtuda.’ Ja Livingstone
vastas: „Ma tunnen end tänulikuna, et olen siin
ja saan sind tervitada.“ Sündides äärmisesse
vaesusesse Blantyre’s, Šotimaal, 19. märtsil 1813,
alustas Livingstone tööd 10-aastasena veski
abilisena, töötades kuni 14 tundi päevas,
sageli väga suures palavuses. Livingstone õppis
meditsiini ning 27-aastasena võeti ta vastu misjonäriks
Aafrikasse. Peagi pärast tema saabumist 1840.aastal,
seadis ta kolm eesmärki: avastada seda kontinenti,
pöörata aafriklasi kristlusesse (tal õnnestus
tuua pöördumisele vaid üks inimene) ja
aidata lõpetada orjakaubandus. Kirjad, mille
ta Londoni Misjoniseltsile saatis, aitasid õhutada
orjakubanduse lõpetamise liikumist, mida ta sageli
kirjeldas kui ’maailma avatud ja veritsevat haava.’
„Livingstone oli silmapaistev, eriline misjonär
ja veel palju enamat,“ rääkis šoti ajaloolane,
Tom Devine. „Ta ei olnud kõige kuulsam mees Šotimaal,
ta oli kõige kuulsam mees maailmas.“ Endine anglikaani
piiskop Botswanas, Musonda Mwaba, lisas: „Livingstone
samastas end väga palju meie inimestega. Ta armus
Aafrikasse ning oli üks meist.“ Livingstone on
jätkuvalt väga populaarne ajalooline isik
oma kodumaal Šotimaal ja Inglismaal, kuid ka Aafrikas,
kus juhid on tavaliselt väga kiired reageerima
emotsionaalselt iga märgi peale, mis meenutab neile
nende riigi briti koloniaalaega.
CBN
News – Esimest korda ajaloos juhib katoliku kirikut
paavst, kes tuleb Ladina-Ameerikast. Kardinal Jorge
Bergoglio valimine – nüüd siis paavst Franciscus
– innustas ustavaid poolehoidjaid Vatikanis ning sündmust
on kajastatud üle kogu maailma. Uus paavst on esimene
kaasaegne mitte-eurooplasest paavst, esimene jesuiidi
ordust ning esimene paavst, kes on võtnud Franciscuse
nime, mis on samatähenduslik sõnale lihtsus
ja alandlikkus. „Kõige üllatavam asi minu
jaoks on see, et ta on sõber evangelikaalidele,“
rääkis evangelist Luis Palau, kes on temaga
kohtunud mitmel korral. „Tal on vapustav respekt evangelikaalide
suhtes. Ta oli sõber. Mulle avaldas muljet, et
ta tõesti tunneb Jeesust Kristust kui Issandat
ja Päästjat,“ lisas ta. „Ma ütlen seda
läbimõeldult, sest see viis, kuidas ta palvetas,
oli Jumala laps, kes kõneleb oma Taevase Isaga.“
Konklaavi teisel päeval, oli kogu maailm ootamas
ja jälgimas valimisi. Lõpuks, peale kahte
päeva, kolmapäeval, tõusis valge suits
Sixtuse kabeli korstnast. Tund aega hiljem ilmus paavst
Franciscus püha Peetruse väljaku kohale rõdule,
et tervitada rõõmustavat rahvast. Kümned
tuhanded inimesed kogunesid kokku, kui valge suits tõusis
üles ja Püha Peetruse Basiilika kellad hakkasid
helisema. Üks esimesi asju, mida uus paavst tegi,
oli see, et ta palus inimestel palvetada enda eest.
Paljud latiinod rahva hulgas ütlesid, et rahvas
paneks end valmis ladina-ameerika paavsti jaoks. „Kui
ma kuulasin paavst Franciscuse õnnistust ja hüvastijättu,
siis võis seda väga ainulaadset Lõuna-Ameerika
maitset kogeda,“ rääkis Felix Barbosa, Ecuadorist.
Uus paavst Franciscus seisab silmitsi tohutu suure ülesandega:
juhtida katoliku kirikut. Kathryn Lopez, ajakirjast
National Review, rääkis, et paljud katoliiklased
on taasavastamas suurt misjonikäsku. „Üks
kriitiline aspekt sellest on mandaat, mis meil on evangeeliumi
jagamiseks. Mitte ainult elada evangeeliumi, vaid seda
ka jagada,“ rääkis Lopez CBN uudistele. „Evangelikaalid
teevad seda palju paremini kui katoliiklased. Aga see
on tohutu osa sellest, oma usu tundmine, oma usu elamine
ja oma usu jagamine, sest kui sa usud, et see on tõde,
miks sa seda siis ei jaga?“ Paljud katoliiklased on
lootmas ja palvetamas, et paavst Franciscus aitab samuti
levitada häid sõnumeid Jeesusest maailmale.
Mission
Network News – Mis on ühist kleitidel ja inimkaubandusel?
Rachel Eggum Cinader organisatsioonist Hope for Women
(Lootus naistele) International, räägib: „Andes
tüdrukule uue kleidi, ei pane see teda ainult tundma
end hästi ja väärtustatuna, vaid see
paneb teda näima vähem ohvrina inimkaubitsejatele.“
Selleks, et anda haavatavatele tüdrukutele väärikust
ja kaitsta neid kaubitsejate eest, alustas Hope for
Women projektiga ’kleit tüdrukule kõikjal
maailmas.“ See mobiliseerib inimesi kogu maailmas õmblema
kleite, mis seejärel annetatakse teenistustele,
kes jagavad neid vajadusesolevates paikades. Lisaks
sellele, et see aitab tüdrukutel näida vähem
haavatavad, on iga kleidi küljes ka üks silt.
See näitab kaubitsejatele, et see väike tüdruk
on ühe organisatsiooni järelvalve all, rääkis
Cinader. „Meil ei ole statistikat selle tõestuseks,
et me oleme nii palju tüdrukuid päästnud
inimkaubandusest, kuid me tunneme, et kui see päästab
ühe tüdruku, siis on asi seda väärt,“
jagas ta. Operatsioon Mobilisatsioon (OM) teenistuse
laevad on äsja selle projektiga liitunud ning küsinud
10 000 käsitsi valmistatud kleiti. Logos Hope meeskonna
liikmed veetsid äsja terve pärastlõuna,
et neid kleite suuruse järgi sorteerida, valmistades
need ette välja jagamiseks. Cinader ja seistme
liikmeline meeskond lendasid Kamboodžasse, kus laev
hetkel seisab sadamas, et inimesi teenida. Seal töötasid
’kleit tüdrukule’ meeskond koos 25 laevameeskonna
liikmega, et kleite jagada. Oma esimesel päeval
Kamboodžal, kohtus meeskond 2000 lapsega. Cinader ütles
meeskonna liikmetele, et nad keskenduksid just sellele
tüdrukule, kes on nende ees, mitte neile tuhandetele,
kes veel ootavad ja kleiti vajavad. „Valmista kleit
ette; tõmba see tüdrukule nende riiete peale,
mida ta just parasjagu kannab; põlvita tema ees
ja ütle talle, et Jumal armastab teda ning siis
palveta lühidalt ta üle,“ andis ta juhised.
Igale tüdrukule anti ka kristlikku kirjandust OM
poolt, lisas Cinader. Palveta, et iga tüdruk, kes
kleidi saab, saaks mõistma Jumala armastust tema
vastu. Palu, et Jumal kasutaks neid kleite selleks,
et kaitsta tüdrukuid kaubitsejate eest. Infot projekti
’kleit tüdrukule’ kohta leiad www.dressagirlaroundtheworld.com/how-we-began
Assist
News – Käesoleva aasta sügisel liituvad Ameerika
kaks suurimat kristlikku meedia kompaniid selleks, et
toetada Minu Lootus Ameerika evangeelset kampaaniat,
mida Billy Grahami Evangeelne Assotsiatsioon (BGEA)
korraldab. BGEA uudiste väljaande kohaselt toob
see sündmus kokku tuhandeid kogudusi ja üksikisikuid
üle kogu USA ning varustab neid jagama oma kogukondades
evangeeliumi eeloleval sügisel. Thomas Nelson Publishers
annab oktoobri kuus välja Billy Grahami kirjutatud
viimase raamatu „The Reason for My Hope: Salvation“
(Põhjus Minu Lootusele: Päätmine).
Samal ajal annab Capitol Christian Music grupp välja
muusika albumi, mille produtsent on Michael W. Smith
ning millel on kaastööd tegemas mõned
tänapäeva tuntuimad kristliku muusika artistid.
Selles projektis on ka uusi laule, mis on kirjutatud
raamatu teemade põhjal ning mida esitavad artistid
nagu Kari Jobe, Michael W. Smith, Darlene Zschech, Lacey
Sturm ja paljud teised. „Muusika on olnud suureks osaks
mu isa teenistusest kohe päris algusest peale.
Ja nüüd peaaegu 95 aastasena, püüab
mu isa jõuda meie rahvani veel viimast korda
Jeesuse Kristuse Evangeeliumiga,“ rääkis Franklin
Graham, BGEA tegevjuht ja president. Capitol Christian
Music grupi tegevjuht, Bill Hearn, rääkis:
„Kogu meie meeskond on väga põnevil sellest,
et saame lähedast koostööd teha Thomas
Nelsoniga, et luua uusi laule ja ajatuid salvestusi,
mis tugevdavad välja antavas raamatus esitatud
teemade olulisust ning austavad reverend Grahami pärandit
ja sõnumit, mida ta on kuulutanud enam kui 70
aastat.“ Michael W. Smith rääkis: „Minu elu
on rikkam Billy Grahami tõttu. Mul on olnud au
laulda mitmel tema krusaadil ja Franklin Grahami festivalil
ning ma olen olnud tunnistajaks evangeeliumi väele,
nähes lugematul hulgal elusid, mis on saanud muudetud
BGEA teenistuse kaudu. Ma olen põnevil sellest,
et saan olla osa sellest koostööst, sest see
valmistab teed üleriigilisele evangeelsele ettevõtmisele
USAs.“ Billy Grahami raamat järgneb tema menukale
’Nearing Home’ raamatule, millele anti 2012. aasta Kristliku
Raamatu tiitel Evangelical Christian Publishers assotsiatsiooni
poolt. Uus raamat on üks tema selgepiirilisemaid
töid, mis keskendub täielikult Jeesuse Kristuse
kaudu toimuva pääste väele. „Üle
70 aasta on Billy Graham julgustanud maailma nii nagu
ei keegi teine,“ räägib Matt Baugher, kes
on Thomas Nelson Publishers asepresident. Ta lisab,
et Billy Graham toob oma uues raamatus taaskord olulise
sõnumi päästest maailmale, oma lihtsa
kirjutamise stiili ja tõe sõnadega. Tema
kirjastajana on meil suur au teha koostööd
selle mehega, kes on jätkuvalt hämmastavalt
tugev nii oma mõistuse kui vaimu poolest.“
Charisma
News – Võidusõidu päeval on tegevuspaik
meeliülendav: valjuhääldid üürgavad,
kummipõletuse lõhn täidab õhku
ja kümned võidusõidu autod vallutavad
sõidurajad. Kuid ka võistlusraja kõrval
on üks koht, kus pealtvaatajatel pole vaja
ruudulist lippu selleks, et kogeda võidu magusat
maitset. Elevusttekitav, kristlik Indy-autode võistlusmeeskond,
Kingdom Racing, tähistab ’võitu’ igal võidusõidul
ning see on sügava, igavikulise olulisusega võit.
Asutaja ja kaas-osanikuna jagab Houstonist pärit
ärimees, George Del Canto, oma kirge selle teenistuse
suhtes ning viise, kuidas see puudutab inimeste südameid.
„Meie missioon Kingdom Racing meeskonnaga on ’viia Jumala
Sõna motospordi kaudu’ ning see tähendab,
et meie eesmärk on võita inimeste südameid
ja elusid Kristusele,“ räägib ta. Kingdom
Racing fookuses on kaks dünaamilist teenistust
võidusõiduraja ääres. Nende
Miles of Smiles teenistus sirutub välja isikute
suunas, kes on minemas läbi erinevatest raskustest
või kaotustest oma elus (kohalikud organistatsioonid
ja kogudused aitavad neil neid inimesi leida). „Me kohtleme
neid väga austusväärselt,“ räägib
Del Canto, „anname neile isikliku VIP pääsme
võidusõidu meeskonna juurde, teenime neid,
armastame neid. Et jõuda kogu võidusõidu
kogukonnani, korraldame rajaäärseid fännide
festivale, kus on näituse autod, autogrammide sessioonid,
kristlik meelelahutus ja veel muud, pakkudes inimestele
kogemusi ja ressursse, mis puudutavad neid turvalisel
moel ning annavad neile võimaluse mõelda
Jumalale.“ 2013. hooajaks on planeeritud kolm fännide
festivali ning Miles of Smiles teenistusega ollakse
kohal 10 võidusõidul sel hooajal. Kuigi
2008. aasta märgib Kingdom Racing jaoks aastat,
mil nad said esmakordselt võistelda Indy 500
võistlusel, sai idee alguse juba aastaid varem
ning pärineb Del Canto isiklikust kaotuse ja taastamise
loost. „Kümmekond aastat tagasi leidsin ma end
pankrotist,“ selgitab ta. „Olin pankrotis finantsiliselt,
emotsionaalselt ja vaimulikult. Ühel õhtul
ma põlvitasin ja nutsin, öeldes: „Jumal,
ma ei jaksa enam. Ma annan kõik oma probleemid
sulle – leia sina tee sellest välja.’ Ja Jumal
tegi seda.“ Olles hiljem ühes palvegrupis, julgustati
seal inimesi unistama suurelt Jumalale. Del Canto mäletab,
kuidas ta naine küsis temalt: „Mis on sinu suur
unistus Jumalale, George?“ “Ma ehitan Indy-auto meeskonna
ja viin Jumala Sõna välja autospordi kaudu,“
vastas ta momentaalselt, uskudes kahtluseta, et Jumal
andis talle selle idee, kui tema alles ebateadlikult
oma sõnu ritta seadis. Nii sündis Kingdom
Racing. Nüüd, viis aastat hiljem, on sündinud
mitmed olulised sõprused üleriigiliste partnerite
ja teenistustega nagu Man in the Mirror, Creation Museum,
Fiesta Mart Inc, Athletes in Action, Fellowship of Christian
Athletes, IndyCar Ministry ja Cru, mis on tuntud endise
nimega Campus Crusade for Christ. Kui Del Canto hakkas
meeskonda kokku panema, kohtus ta Indy-auto sõitja
ja riikliku tšempioni, Davey Hamiltoniga. Ta mõistis
peagi, et see mees on Kingdom Racing loo füüsiline
kehastus – mees, kes ühel hetkel tundis end väga
murtuna, kuid leidis tervenemise Kristuses. Hamilton
oli elanud üle kohutava avarii 2001. aastal, mis
viis peaaegu tema jalgade amputeerimiseni. Pöördudes
oma murtuses Jumala poole, elas Hamilton üle 21
operatsiooni 6 aasta jooksul. Ta ütleb, et seejärel
aitas Jumal tal pöörduda tagasi juhikabiini
ning taastas tema võidusõidu karjääri.
2012. aasta hooaeg läks Kingdom Racing meeskonnal
väga hästi ning nad ootavad veelgi paremaid
tulemusi 2013. aastal. „Me tahame virgutada oma meeskonda
võidule,“ jagas Del Canto. „Võidukas hooaeg
annab meile hea platvormi Jumala Sõna jagamiseks.“
Eesmärgiga ’miljon meest Kristusele,’ ootab Kingdom
Racing innuga iga võidusõidu ’võitu,’
mida saavutada sügavalt kirglikul viisil, et tuua
Jumalale au. „Kui Jumal on meie poolel ning kui meie
otsime teda kõigis asjades, siis me võime
joosta seda elu võidujooksu, viia Jumala Sõna
ning tähistada tõelist võitu,“ rääkis
Del Canto.
Charisma
News – Ajal, mil paljud ameeriklased on aktsepteerinud
seda, et 50% abielulahutuste tase on paratamatu, on
mõned kogukonnad leidnud viisi, kuidas oma piirkonnas
abielusid teha peaaegu ’lahutuste-kindlaks.’ Üks
näide sellest on Kansas City metro piirkond. Samal
ajal kui Kansas City lahutuste tase Missouri osariigis
tõusis aastatel 1995 – 2005, siis teiselpool
osariigi piiri, Kansas City’s Kansase osariigis, oli
lahutuste tase langemas. Vaimulikud seal usuvad, et
nad teavad, mis selle vahe tõi. Pastor Jeff Myers,
Christ Lutheran kogudusest ühes Kansas City äärelinnas
oli mures nende laastavate mõjude üle, mida
ta nägi lagunevate abielude tulemusena. „Kui abielu
laguneb, on see nagu kivi viskamine tiiki. See tekitab
lainetust, mis kestab põlvkondi,“ rääkis
ta CBN uudistele. Uuringud näitavad, et lahutuse
üle elanud lapsed tunnevad selle mõju ka
oma täiskasvanu eas: Võimalus, et nende
oma abielu laguneb, on kahekordne; nende eeldused koolist
välja langemisele ja teismelisena rasedaks jäämisele
on kolmekordselt suuremad kui tervest perekonnast tulevatel
lastel; tõenäosus, et nad elavad vaesuses
on viis korda kõrgem jne. Kuna ligi 80% paaridest
abielluvad kirikus, mõistis Meyers, et pastoritel
võib olla rohkem väge abielude tugevdamisel,
kui enamik seda arvestab. „Ma mõtlesin: ’kus
on kogudus?’ See on meie küsimus. See on asi, millega
meie peaksime tegelema,“ rääkis Meyers. See
oli aeg, kus Meyers hakkas suhtlema Mike ja Harriet
McManusega teenistusest Marriage Savers (Abielu päästjad).
See Marylandist pärit abielupaar kasutab igasuguseid
vahendeid abielude tugevdamiseks, kaasaarvatud seda,
et tuua võimalikult palju usulisi juhte ühes
piirkonnas kokku ning kirjutada alla kogukonna abielu
strateegiale. Sellega lubavad nad, et ei laulata ühtki
paari oma kirikus ilma, et nad võtaksid osa abielueelsetest
nõustamissessioonidest pastori või abielu
nõustajatega. Meyers asus tegema koostööd
Leroy Sullivaniga, kes oli Kansas City Bread of Life
koguduses pastoriks. Nad olid küll pärit justkui
erinevates maailmadest, kuid mõlemad tundsid
sama tungivat vajadust tegeleda selle lahutuste kriisiga.
„Me oleme nii hõivatud taevasse minemise teemaga,
et me ei õpeta inimestele seda, kuidas maa peal
elada,“ rääkis Sullivan. „Pastoritel ja kogudustel
on oluline mõista seda, kui kriitiliselt vajalik
on meil investeerida igasse abieluliitu,“ lisas Meyers.
Meyers ja Sullivan veetsid 1996. aastal mitmeid kuid
selleks, et värvata kümneid teisi pastoreid
Kansas Citys kogukonna abielu strateegiale alla kirjutama.
Järgneva 10 aasta jooksul oli selles linnas näha
hämmastavat 70% abielu lahutuste langust – 650
lahutuselt 1995. aastal, vaid 196ni 2005. aastal. Pastorid
enam kui 220 Ameerika kogukonnas on sellele kogukonna
abielu strateegiale alla kirjutanud. Kuid McManus tunneb,
et nüüd on aeg hakata avaldama survet ka sekulaarsetele
võimudele, et ka nemad teeksid midagi abielude
tugevdamiseks. USA lahutuste arv on kolm korda suurem
kui Prantsusmaal ja Suurbritannias. McManus arvab, et
üks suur põhjus on lahutuse ooteaeg nendel
maadel. „Sa pead ootama viis aastat ühes, ja kuus
aastat teises riigis, et saada lahutust. Selle aja jooksul
toimub palju lepitust. 66% nendest paaridest teatavad
hiljem tugevamast, õnnelikumast, terviklikumast
abielust, kui nad vaid otsivad lepitust,“ rääkis
ta. McManus tahaks näha kõigis osariikides
samuti vähemalt kahe aastast ooteperioodi, enne
kui antakse lahutus. „See on muserdav asi. Lahutus on
meie kogukondades, perekondades, laste eludes isiklikult
kuid ka sotsiaalselt,“ rääkis Meyers. „Ma
tõesti usun, et see, mida me teeme, toob igavikulist
kasu paaridele ka tulevikus,“ rääkis üks
abielunõustajatest, Llewellyn. Meyer räägib,
et ta on oma kirikus viinud läbi umbes sada laulatust
sellest peale ning neist ei ole ükski lahutanud.
McManus räägib: „Kui meil on kultuur, mis
edendab abielu ja kui meie kogudused saavad visiooni,
et nemad võivad olla abielude päästjad,
siis ma arvan, et me võiksime üleriigiliselt
tuua lahutuste taseme alla vähemalt poole võrra.“
Gateway
News – „Alžeerias ei ole denominatsioone,“ rääkis
Operatsioon Mobilisatsioon (OM) tööline rev
Youssef Ourahmane. Kõik kristlased selles Aafrika
põhjaosa riigis teenivad Jeesust Kristust ühtsuses
ning see on osa moslemite evangeliseerimise kordaminekust
seal. Kuid Jeesuse järgimise ja kuulutamise hind
Alžeerias on suur. Ourahmane, kes on muuhulgas ka OM
Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika regiooni juhi
assistent, sündis väga konservatiivses moslemi
peres Alžeerias ning tuli Issanda juurde misjonäride
kaudu 1980. aastal. Alates 1988. aastast on ta koos
oma naise Hee Tee’ga teeninud Issandat Alžeerias. Ta
räägib, et Jumal on seal tegemas väga
ainulaadset tööd. „Täna on meil Alžeerias
ärkamine ja üle 100 000 moslemi on pöördunud.
Meil on kogudusi, mis kasvavad 200, 400 ja isegi kuni
820% aastas!“ Ourahmane kogemuse kohaselt on moslemid
kõige kergemini evangeliseeritavad inimesed.
„Kurat on meile valetanud, et moslemeid on võimatu
pöördumisele tuua. Aga Jumal kasutab neid,
kellel pole mingit kristlikku pärandit ega teoloogilist
väljaõpet, et tuua moslemeid Kristuse juurde.
Moslemina tundsin ma alati, et Jumal on nii kaugel,
kuid Jeesuses Kristuses on Jumal nii lähedal. Meie
kogudus on täis moslemiusust pöördunuid.
Isegi kõigil meie jutlustajatel on moslemi nimed.
Moslemid ei väsi kunagi ära Jumalast rääkimisest.
Seepärast on neid nii lihtne evangeliseerida,“
rääkis Ourahmane. Moslemid respekteerivad
neid, kes elavad ja usuvad kompromissitult seda, mida
nad räägivad. „Pöördunuid on nii
palju, et kirikud on jäänud liiga väikeseks.
Kui sa tahad istekohta saada, tuleb sul vähemalt
kaks tundi enne teenistust kohale tulla. Maailma suuruselt
4. kogudus on Alžeerias. Ainuüksi möödunud
pühapäeval ristisid nad 100 endist moslemit!
See, mis seal riigis toimub, on suureks peavaluks Alžeeria
valitsusele. Esimest korda ajaloos näevad nad kümneid
tuhandeid moslemeid tulemas Kristuse juurde. Üks
moslemist juht ütles umbes 3 aastat tagasi, et
kui kristlased tõeliselt elaksid kui kristlased,
siis poleks maapeal enam ühtki teist religiooni.“
Ourahmane sõnul on Alžeeria usuasjade minister
öelnud kolmel korral: „Evangelism Alžeerias on
hullem kui terrorism.“ Seega näeb ta tõeliselt
kristlikku elu elavaid kristlasi hullematena kui terroriste,
käies ise samal ajal teistes riikides uusi mošeesid
avamas. Alžeeria oli kristlik maa, kuid sajandite jooksul
sai sellest moslemi riik. Esimesed misjonärid tulid
1881. aastal. See oli väga raske aeg. Nad ei näinud
pikki aastaid ühtki pöördunut. Hiljem
pöördunud kas mürgitati või hüljati
oma perekondade poolt. 2008. aastal mõisteti
Ourahmane kolmeks aastaks vangi, kuid kuulutati, koos
kahe kolleegiga samal aastal süütuks peale
mitmeid apellatsioone. „Jah, Jeesuse järgimine
läheb midagi maksma,“ rääkis ta. Koraan
õpetab, et moslemit, kes lahkub islami usust,
tuleb kolm korda hoiatada. Kui ta ei kuula, siis ei
panda tema tapmist kellelegi süüks. Kui sa
lahkud islamist ja saad kristlaseks, pole sul enam õigust
oma perakonna pärandile, sa oled perekonnast väljaheidetud.
Kuid Jumal on Alžeeria kristlased vabastanud inimeste
kartusest. Seadused on küll samad, kuid nad ei
karda seadust. Nad kardavad Jumalat, mitte inimest,
rääkis Ourahmane.
Mission
Network News – Egiptuse moslemite ja kristlaste vahel
on pinged kasvanud. Viimaste rahutuste keskmes on väidetavalt
36-aastase moslemist õpetaja pöördumine
kristlusesse. Kui politsei kasutas jõudu sadade
moslemite vastu, kes püüdsid pääseda
kirikusse, kus seda õpetajat viimati nähti,
astus rahvas neile vastu ning kümmekond ametnikku
sai vigastada. Kuigi see tüli pärineb juba
piibliaegadest, on Egiptuse kristlased ja moslemid olnud
järjest kasvavas vastasseisus eriti peale Mubaraki
võimu langemist kaks aastat tagasi. Riiklik ebastabiilsus
lisab ärevusele veel ühe kihi juurde. IN Network
esindaja Egiptuses, Mike, räägib: „Asjad on
minemas allamäge, puudub visioon ja inimesed Egiptuses
on vihased.“ Ta ütleb, et paljud egiptlased, kes
hääletasid suvel Morsi poolt, on nüüd
pöördunud tema vastu. „Morsi andis suure lubaduse
ja rääkis plaanist, mis muudaks asju Egiptuse
majanduses .. ta andis palju lubadusi. Kuid nüüd
on tema võimuletulekust möödas umbes
6 kuud ja inimesed on mõistnud, et tal ei ole
tegelikult plaani olnud,“ rääkis Mike. „Kuid
selle surve ja ebakindla tuleviku tõttu, on kõigis
kogudustes tõusmas üles üks palve vaim,“
selgitab ta. Mike rääkis, et see on toonud
kogudused kokku ka uude üksmeele vaimu. „Kogudused
on astumas uude ajajärku. Me ei ole seda kunagi
varem kogenud ja seepärast tuleb meil koguduste
juhte treenida.“ IN võrgustik ongi just seda
tegemas – varustamas pastoreid, et jõuda alaliselt
muutuva Egiptuse inimesteni. Samuti treenivad nad pühapäevakooli
õpetajaid, kes töötavad lastega vanuses
4 kuni 11. „Paljud perekonnad on väga vaesed ning
ei suuda oma laste eest hoolt kanda,“ selgitab Mike.
„Me siis õpetame lastetöölisi, kuidas
lasteni jõuda, kuidas vaeseid lapsi aidata ning
isegi, kuidas toetada neid nende vajadustes. Egiptus
on väga oluline riik ja mistahes seal toimub, mõjutab
kogu Araabia maailma. Nii, et palun palu tarkust riigi
juhtidele, palu stabiilsust valistuses ning palveta
ressursside eest, et inimesed ei peaks rohkem kannatama.“
Mission
Network News – Bangladesh on üks tihedamini asustatud
riike maailmas ning üle 90% selle rahvastikust
on islamiusulised. Riigi suurim islami partei, Jamaat-e-Islami
(JI), on hetkel Bangladeshi valitsusega vastasseisus.
Vähemalt 60 inimest on saanud surma kestvates politsei
ja aktivistide vahelistes kokkupõrgetes. Riigi
president kirjutas veebruari kuus alla uuele seadusele,
mis lubab kohut mõista tervete organisatsioonide
üle sõjakuritegude eest. See oli põhjuseks
rahutustele, milles protestijad nõudsid rangemaid
karistusi sõjakurjategijatele. Konflikt kasvas
peale seda, kui JI üks tippjuhte mõisteti
möödunud nädalal surma sõjakuritegude
eest, milled ta pani toime Bangladeshi võitluses
iseseisvuse eest 1971. aastal. Kõigi nende pingete
valgel, mida Bangladesh on praegu kogemas, on kristlaste
palved vajalikud ka Piibli tõlkimise projektide
lõpuleviimise eest. Üks Wycliffe Piibli
tõlkijate meeskond on Uut Testamenti tõlkimas
ühte kohalikku Bangladeshi keelde. Operation World
andmeil kõneldakse seal 46 dialekti ning 88%
kõigist rahvagruppidest ei ole evangeeliumi kuulnud.
Järgnevatel kuudel on üks neist tõlkimise
projektidest jõudmas lõpule ning tõlkijate
ja konsultantide meeskond vaatab veel üle ja kontrollib
viimaseid raamatuid. Nad loodavad saada Uue Testamendi
trükivalmis käesoleva aasta sügiseks.
Palveta, et Jumal valmistaks Bangladeshi rahva südant
ette Sõna vastu võtma.
Ulfekman.org
– 26. mail tähistab Elu Sõna kogudus Uppsalas,
Rootsis, oma 30. aastapäeva. See päev saab
olema pastor Ulf Ekmani eelviimane pühapäev
selle koguduse vanempastorina. Sellele järgneval
pühapäeval antakse teatepulk edasi ning Joakim
Lundqvist ordineeritakse koguduse pastoriks ning Ulf
Ekmani mantlipärijaks. Pühapäeval, 3.
märtsil, informeeris pastor Ulf Ekman kogudust
sellest suurest muutusest, mis mai lõpus aset
leiab – Ekman, kes on selle koguduse rajaja ning olnud
pastor 30 aastat, astub vanepastori kohalt tagasi. „See
saab olema oluline päev, kummaline päev. Loomulikult
on see Elu Sõna ajaloos üks suurem sündmus,
kuid ma tunnen rõõmu ja suurt rahu selle
otsuse suhtes,“ rääkis Ekman. „Viimastel aastatel
olen ma palju mõtisklenud Elu Sõna ja
oma enda tuleviku peale ning kaalutlenud selle üle,
kuidas oma aega investeerida. Ma saan sel aastal 63
aastaseks ning sellise suurusega teenistuse pastori
ja juhina, tuleb mul muidugi möelda sellele, et
tuleb aeg, mil ma ei suuda olla nii aktiivne, kui ma
seni olen olnud. Samm-sammult on saanud mulle selgeks,
et muutus peab toimuma. Ma olen palvetanud selle eest,
me oleme arutlenud selle üle koguduse juhatuses
ning ühiselt palvetanud ja leidnud, et praegu on
hea aeg kogudusel selle muutusega kohaneda. Ma tunnen
tugevalt, et see on otsus Jumalalt ning ta on käskinud
mul anda teenistus üle Joakimile.“ 2012. aasta
mais kannatas Ulf Ekman tervise tagasilööke
tugeva ületöö tõttu ning on sellest
alates loobunud paljuski reisimisest ja õpetamisest.
Kuigi see ei ole peamine põhjus vanempastori
kohalt lahkumiseks, omas see teatud mõju otsuse
langetamisel. „Mõtteid muutuste kohta on mul
olnud juba mõnda aega, kuid olukord mu tervisega
andis mulle võimaluse möelda ja palvetada
selle eest rohkem. Selles mõttes on mu tervis
mänginud olulist osa otsuse langetamisel,“ rääkis
Ekman. Ta jääb kaasatuks Elu Sõna töösse
erinevatel viisidel. Ta ütleb: „Ma astun tagasi
vanempastori vastutusest ja kohustustest, see on suur
ja oluline kutsumine. .. Ma annan suure rõõmuga
selle positsiooni üle andekale, tegusale ja vaimulikult
varustatud järeltulijale – Joakim Lundqvist’ile.
Ma ise tahan keskenduda kirjutamisele, õpetamisele,
aeg-ajalt reisimisele ning meie teoloogilise aluse jätkuvale
rajamisele. Nii, et kuigi ma annan ühe suure ja
olulise osa oma tööst üle Joakimile,
ei ole mul töö puudust.“ Joakim Lundqvist
on olnud Elu Sõnas üheks pastoritest alates
1997. aastast, kui temast sai noortepastor. Lisaks oma
pastori ja Elu Sõna piiblikooli direktori tööle,
on ta olnud juhiks oikumeenilisele üliõpilasorganisatsioonile
New Generation, mille ta asutas 2002. aastal. Tema jaoks
ei tulnud ettepanek ootamatult saada Elu Sõna
vanempastoriks. „Mulle meeldib möelda, et Jumala
plaane on kõige parem näha tahavaate peeglist.
Nüüd kui ma seisan selle uue üleasande
künnisel, näen ma, et Jumal on juhtinud mind
siia palju pikema aja jooksul, kui mina sellest teadlik
olin. Hetkel, mil pastor Ulf minult seda küsis,
oli minus kohene sisemine kinnitus, et see on Jumalalt,
kuigi ma ei osanud seda ette näha. Kui ma siis
selle pärast palvetasin, sai see tunne veelgi tugevamaks
ning ma tunnen suurt rõõmu,“ rääkis
Joakim Lundqvist. „Elu Sõna on ainulaadne kogudus
ning ma näen seda kui suurt eesõigust teenida
selle pastorina. Ma olen selle suhtes kirglikum kui
ühegi muu asja suhtes ning mul ei ole ühtki
teist plaani, kui see, et pühendada oma elu sellele
kutsele.“
CBN
News – Üks väeline liikumine on toimumas üle
kogu Ukraina. Tuhanded kristlased on tulemas kokku,
et kanda hoolt nende eest, kellel ei ole isa. Ühtse
hääle ja ühtse südamega on perekonnad
mobiliseerumas, et tuua muutus iga orvu ellu Ukrainas.
Nüüd on see lapsendamise meelsus levimas ka
teistesse riikidesse. Svetlana ja Jevgeni Isaev on üks
osa lahenduses Ukraina orbude küsimusele. Inimmõistusele
näib see peaaegu võimatu. Kuid kui veeta
veidi aega Isaevi perekonnaga, veenavad nad sind peagi
selles, et koos Jumalaga on kõik võimalik.
„Ma luban sulle, et see hetk, mil sa näed ühe
orvu silmi, muudab su elu,“ rääkis Svetlana,
kes elab Ukrainas, Mariupoli linnas. Kümme aastat
tagasi oli Svetlana Isaev naine, kellel oli tume minevik.
Jevgeni Isaev oli narkosõltlane ja HIV positiivne.
Mõlemad said radikaalse kohtumise osaliseks Jeesuse
Kristusega, mis muutis nende elusid igaveseks. „Ma hakkasin
otsima Jumalat, ma nägin seda rada, millele mul
tuli minna,“ rääkis Jevgeni. Selle abielupaari
unistus on näha oma riiki, Ukrainat, ilma orbudeta.
„Kui keegi oleks mulle öelnud 10 aastat tagasi,
et mul saab täna olema nii palju lapsi ja ma olen
abielus HIV positiivse mehega, siis ma ütleksin,
et see on inimlikult võimatu,“ rääkis
Svetlana. „Kuid Jumal lasi meis sündida midagi
erilist.“ Svetlana ja Jevgeni said esimeseks perekonnaks
Ukrainas, kes adopteerisid HIV positiivse lapse – mitte
ainult ühe, vaid seitse. „Kui me tahame Ukrainat
näha ilma orbudeta, siis tuleb kristlastel olla
osa sellest lahendusest,“ ütles Svetlana. Ja kristlased
on vastamas sellele kutsele. Svetlana liitus hiljuti
Kiievis sadade pastorite ja kristlike juhtidega erinevatest
maailma paikadest, et koguneda orbude hoolekande teemat
arutama. Üks kohtumisel osalejatest oli Ruslan
Maiuta, kes töötab liikumisega ’Maailm ilma
orbudeta’ ning juhib rahvaliikumist, mis on pühendunud
Ukraina orbude eest hoolitsemisele. „Jumal ütles,
et ta on Isaks neile, kel pole isa. See tähendab,
et ta tahab, et iga orb oleks perekonnas,“ rääkis
Maliuta. „Kuidas Jumal seda teeb? Läbi koguduse.
Adopteerimine ja kodu pakkumine orvule, on evangeeliumi
lahutamatu osa.“ Inimesed sellel kohtumisel olid väga
tõsised selles, et näha Ukrainat ilma orbudeta.
Rahva hulgas oli ka umbes 160 perekonda, kes olid kas
adopteerinud ühe Ukraina lapse või on mõnele
kasuvanemateks. Gennadi Mohnenko on üks neist.
Ta on pastoriks koguduses nimega Head Muutused Ukrainas
ning neil on naisega 31 kasulast. „Kas kõik perekonnad
peaks võtma 31 last nii nagu meie? Ei. Aga kui
see liikumine tahab omada püsivat mõju,
siis kristlikud juhid peavad seadma eeskuju ja seda
nad teevadki,“ rääkis Mohnenko. „Viimastel
aastatel on Jumal liikunud pastorite südametes,
et seda liikumist juhtida,“ rääkis ta. Paul
Pennington töötab ühe Texases baseeruva
grupiga, Lootus Orbudele, kes aitab Ukraina kogudusi
orbude teenistuses. Ta ütles, et on väga julgustatud
sellest, mida ta näeb Ukrainas toimumas. „Kakskümmend
aastat tagasi oli orbude peal selline häbimärk,
et kristlased võltsisid rasedust, kandes patja
riiete all, enne kui omale orvu võtsid. Täna
me kuulutame oma kogudustes, et võtke omale orbusid
koju,“ rääkis ta. Avalikkus on seda tähele
panemas. Üleriiklikult televisioonis edastatud
sündmusel, mis tõmbas kokku kõik
Ukraina rikkad ja kuulsad, said Svetlana ja Jevgeni
kangelase staatuse ning neid austati ’Riigi uhkuse’
autasuga nende töö eest orbudega. Rahva hulgas
polnud kuiva silma, kõik tõusid ja aplodeerisid
neile. „Me ei möelnud ühelegi autasule, me
tegime lihtsalt seda, mis oli meie südames,“ rääkis
Jevgeni. „Meil on ainult Jumal, keda selle eest tänada.
Ta näitab meile, kuidas armastada neid, keda ei
armastata. Ilma temata ei ole meil elu. Ilma temata
ei ole mu lastel lootust,“ rääkis ta. „Ilma
temata ei ole Ukraina orbudel lootust,“ lisas Svetlana.
Charisma
News – Miljoneid kristlasi üle maailma kiusatakse
nende usu pärast taga. Usklikud kogevad igapäevaselt
piinamisi, vangistust või ka oma elu kaotust
vaid seetõttu, et nad on kristlased. Kuidas oleks
kõndida nende inimeste kingades? Heebrealastele
13:3 ütleb meile: Pidage meeles vange, nagu te
oleksite kaasvangid, ja kurja kannatajaid, sest ka teie
olete alles maises ihus.“ Tuhanded noored erinevatest
maailma riikidest osalevad eeloleval nädalavahetusel
(2., 3. märts) initsiatiivil nimega Shockwave e
Lööklaine, et toetada kannatavaid usklikke.
Shokwave on rahvusvaheline nädalavahetus ühendatud
palveks tagakiusatud kristlaste eest riikides nagu Põhja-Korea,
Iraan, Hiina, Süüria ja Nigeeria. Shockwave
2013 teemaks on ’Palve ja üksmeel.’ Möödunud
aastatel on sellel osalenud noori Lõuna-Aafrikast,
Indoneesiast, Suurbritanniast, Jaapanist, Austraaliast,
Indiast, Prantsusmaalt, Brasiiliast, Saksamaalt ja USAst.
Käesoleval aastal toimub see organisatsiooni Open
Doors poolt korraldatav sündmus juba 12. aastat
järjest. Shockwave korraldajate sõnul ühendab
see sündmus noori, kes on ’kirglikud, pühendunud
ning ei häbene Jeesust.’ Nad paluvad noori kõikjal
maailmas olla selleks hääleks, kes räägib
tagakiusatud koguduse lugu ning olla grupp, kes on justkui
’kõndivad teadetetahvlid,’ kes häbenematult
seisavad nende eest, kes kannatavad Jeesuse järgimise
pärast. „Shockwave on hämmastav viis, kuidas
noori kõikjalt maailmast saada palvetama tagakiusatud
koguduse eest,“ rääkis Open Doors USA ajutine
tegevjuht, Steve Ridgway. „Liitu meie ja tuhandete noortega
selleks, et tõsta palves üles meie kannatavaid
vendi ja õdesid sel nädalavahetusel.“ Open
Doors USA on palve materjalid teinud kättesaadavaks
oma Facebooki lehel facebook.com/opendoorsfans.
Mission
Network News – Sudaan on vaikselt liikumas selles suunas,
et saada islami riigiks. Sudaani president Omar Hassan
al-Bashir on öelnud, et ta tahab saavutada 100
protsendilist islami konstitutsiooni, nüüd,
mil riigi lõunaosa on eraldunud. Kristlased tunnevad
muret, et nad ei saa enam oma usku praktiseerida – see
on mure, mis on sündinud lähtuvalt Sudaani
viimastest sündmustest. Matt Parker, kes töötab
organisatsiooniga Kids Alive International, räägib:
„Kuigi valitsus ise ütleb, et nende riigis on usuvabadus,
on need tegelikult tühjad sõnad.“ Parker
räägib, et Kids Alive partnerid on jaganud
sel nädalal lugusid kirikutest, mis hävitati
ning sellega kaasaskäinud arreteerimistest ja riigist
välja saatmistest. „Me teame teisi kristlikke organisatsioone
selles piirkonnas, kes on kaotanud olulisi töötajaid
ning tunnevad muret tuleviku ees. Samuti oleme kuulnud
sissemurdmistest ja reididest kristlike gruppide kontoritesse,
samuti on teateid lastekodude ja koolide sulgemisest.“
Kuigi ametnikud salgavad tugevalt igasugust diskrimineerimist
kristlaste suhtes, räägib Parker, et kristlased
ja kogudused Sudaanis on mures. Meedias on selle kohta
väga vähe kajastust.... Kuid samal ajal on
Sudaanis kristlasi, kes on väga pühendunud
Heade Sõnumite jagamisele.“ Kids Alive International
teeb tööd Khartoumi piirkonnas. Parker räägib:
„Meil on programm, milles töötame 30 endise
tänavalapsega, pakkudes neile hoolt ja peavarju
ning see asub ühe kiriku valdustes. Meeskond seal,
kes pole otseselt saanud mõjutatud nende sulgemiste
ja arreteerimiste poolt, jälgib olukorda tähelepanelikult.
Me oleme teadlikud, et meil võib olla piiratud
võimaluste aken ning seepärast oleme pühendunud
olema seal nii kaua kui võimalik ning kasutades
seda võimalust täielikult olla Kristuse
tunnistajad.“
CBN
News – Peale laialdaselt teatavaks tehtud lahutust evangelist
Benny Hinni ja tema abikaasa, Suzanne’i vahel, teatasid
nad, et nad abielluvad uuesti märtsis. Uudised
järgnevad aasta aega kestnud lepitus protsessile.
„Ma tahan, et te teaksite neid häid uudiseid, sest
Issand Jeesus on teinud suuri ja imelisi asju meie elus,
nii ühiselt kui ka individuaalselt,“ kirjutas Hinn
oma teenistuse veebilehel. „Mina ja Suzanne oleme rohkem
armunud ja õnnelikud kui iial varem,“ jätkas
ta. „Kõige olulisem on see, et me teame, et Jumala
käsi on selle esile toonud ja Jeesus saagu kogu
au, austuse ja kiituse!“ Paar oli olnud abielus üle
30 aasta, kui Suzanne andis sisse lahutuse Orange County
Ülemkohtusse 2010. aastal, viidates lepitamatutele
erinevustele. Hinnid annavad oma abielutõotused
3. märtsi tseremoonial, mida juhib Dr Jack Hayford.
„Me oleme põnevil tuleviku suhtes ning tõotuste
jagamine 3. märtsil on täiuslik järgmine
samm selle suunas, et veeta ülejäänud
meie elust koos,“ rääkis Hinn. „Aitäh,
et olete palvetanud minu kalli perekonna, Suzanni ja
minu eest,“ jätkas ta. „Teie palved, eestpalved
ja armastus on need, mis on toonud meid siia, kus me
oleme täna.“
Breaking
Christian News – Need meist, kes elavad riikides, kus
enam-jaolt on usuvabadus, leiame end sageli täielikult
hõivatuna oma enda väikesest maailmast ning
mõni ettetulev probleem täidab vahel kogu
meie nägemise. Kuid enamike meie jaoks kehtib Heebrea
kirja 12. peatükis öeldu: „Teie ei ole veel
vereni vastu pannud patu vastu võideldes.“ Mõnikord
on hea saada meeldetuletus sellest, mis elus on oluline
ja mida päriselt tähendab usus kindlana seismine
Jeesuses Kristuses. Üks liigutav näide sellest
on pastor Saeed Abedini, kes kirjutas kirja ühest
Iraani jõhkraimast vanglast. Ameerika pastor
Saeed mõisteti hiljuti 8 aastaks sinna vanglasse
oma kristliku usu pärast. Tema naine, lapsed ja
usklikud kõikjal palvetavad tema vabanemise eest.
Tema hiljuti kirjutatud kirjas oli öeldud: „Mu
kallid sõbrad, tingimused siin on läinud
väga raskeks ja mu silmad on muutunud häguseks,
mu ihul ei ole jõudu, et kõndida ning
mu sammud on muutunud nõrgaks ja värisevaks.
Erinevad jõhkrad grupid; psühholoogiline
sõjapidamine; aasta, mil ma pole näinud
oma peret; füüsiline vägivald; teod,
mida tehakse minu alandamiseks; solvangud; pilked; kokkupõrked
vanglas äärmuslastega, kes püüavad
luua veel nende vangla müüride vahel omaette
vanglat; tapmisähvardused jm. on kõik mõjutanud.
See on huvitav, et kuna ma olen kristlasest pastor,
jälgitakse mind hoolikalt. Minult oodatakse naeratust,
vaatamata sellele, mis mulle tehakse ja et ma mõistaksin,
miks nad kõiki neid asju teevad. Aga loomulikult
ma võin selgelt näha, mis toimub ja kuna
ma tahan Jumalat teenida, siis ma näen kõiki
neid raskusi kui kuldseid võimalusi ja suurepäraseid
uksi, mille kaudu teenida. Siin on tühjad anumad,
kes on janused Elava Vee järele ja me võime
kustutada nende janu, andes neile Jeesust Kristust.
Võib-olla sina oled ka sellises olukorras, siis
palveta ja otsi Jumalat, et ta kasutaks sind ja juhiks
sind nendes elu survetes ja raskustes. Siin on ka neid,
kes on Elava Sõna vaenlased ja ei taha kuulda.
Nad püüavad panna mind sellise kohutava surve
alla, et püüda mulle näidata, et mu usk
on tühi ja mitte tõeline. Peale kõiki
neid surveid, peale kõiki neid naelu, mida nad
on minu käte ja jalgade vastu surunud, ootavad
nad vaid ühte .. et ma salgaksin Kristust. Aga
nad ei saa seda minult kunagi. Seepärast on Piibel
Tõde ja nemad on oma teel hukatuse suunas. On
veel üks grupp, kes ei tunne Tõe evangeeliumi.
Selle asemel, et tõeliselt kuulata ja mõelda
Jumala Sõnale, tahavad nad lihtsalt näha,
kuidas ma reageerin kogu nende survele ja tagakiusule.
Mis minust nendel pingelistel hetkedel välja tuleb.
Kuid siis on mul jälle kuldne võimalus lasta
Kristuse valgusel särada selles pimedas maailmas
ja lasta Jumalal end kasutada. Eile, kui ma laulsin
ülistuslaule, ründas mu kongi pealik mind,
selleks, et ma enam ei kiidaks, kuid selle vastusena
ma kallistasin teda ja näitasin talle armastust.
Ta oli šokeeritud. Nendes karmides tingimustes vajan
ma sügavalt Jumala päästvat armu, et
ma võiksin olla Kristuse lõhn selles pimedas
Evini vangla hoones. Ma olen sageli näinud säravat
Koidutähte selle vangla pimeduses ja ma olen näinud
tema hämmastavaid ja üleloomulikke tegusid.
Oo, kui ilus on näha särava Koidutähe
valgust sellises kurjas pimeduses. Nii, et näe
oma kuldseid võimalusi survete all ja raskustes.
Näe säravat Koidutähte oma elu pimedatel
aegadel. Ma armastan teda, ta on armuline, halastaja
ja õige minu suhtes. Ma tean nüüd,
et mind ei ole unustatud ja et me oleme koos sellel
rajal. Jumal annab mulle armu. See on minu sõnum
kogudusele: püsi tugevana tema auks. Ta tuleb pea!
Ole koos Jumalaga ja anna oma parim tema Kuningriigi
jaoks. Pastor Saeed, Jeesuse Kristuse sulane ahelates
evangeeliumi pärast. Ma armastan teid kõiki.“
Charisma
News – Aktivistist palvetöö juht, kes on näinud
vastatud palveid ning juhatab kristlasi mõjutama
Kanada valitsuse tippjuhte, Faytene Grasseschi, teab,
mida tähendab olla osa liikumisest, mis suunab
ühte rahvast tagasi piibellike väärtuse
juurde. See Kanada päritolu visonäär
mobiliseerib kümneid tuhandeid kristlasi tasakaalustatud
palve ja praktiliste tegevuste kaudu mõjutama
poliitilisi juhte ja avalikku poliitikat kristlikku
maailmavaate kaudu. Selle tulemusena on ta tõugatud
esiliinile oma kodumaa kuumimates sotsiaalprobleemides
nagu näiteks abort ja seksikaubandus. Kuid selle
3o-ndates eluaastates oleva naise visioon on suurem
kui Kanada piirid. 2005. aastal juhtis Grasseschi väikest,
äsjaloodud teenistust. Vaatamata mõjukuse,
raha ja poliitilise jõu puudumisele, julges ta
uskuda Jumalalt ebatavalist soosingut, et mõjutada
valitsust oma rahva ajaloo ühel kriitilisel hetkel.
Kanada liberaalne muutus ei olnud veel täielik,
kuid valitsevad parteid näisid kallutavat riiki
postkristlikku ajajärku. Koos väikese grupi
noorte, kirglike usklikega suundus Grasseschi Parliament
Hill’i poole Ottawas, kus asub Kanada föderaalvalitsus,
eesmärgiga kohtuda ja kutsuda riigi juhte tagasi
piibellike väärtuste juurde tuleviku põlvkondade
kasuks. Selle esimese reisi jooksul reserveerisid nad
meeskonnaga 4 päeva jooksul üle 60 kohtumise
parlamendi liikmetega, et oma sõnumit jagada.
Üks prohvessionaalne lobist ütles talle hiljem:
„Sa ei mõista. See ei ole normaalne. Sa ei saa
lihtsalt Parliament Hill’i sisse kõndida ja broneerida
vastuvõtte nii paljude parlamendi liikmetega,
kui sa just pole maailmatasemel juht, USA president
või kui riik on kriisis ja sinul on vastus sellele.“
Säraga silmis vastas Grasseschi talle: „Noh, me
võime olla sellest kolmandast kategooriast.“
Tõepoolest, kaheksa aasta jooksul peale seda,
on nad isiklikult kohtunud rohkem kui 1000 parlamendi
saadikuga, on juhtinud tuhandeid inimesi 11 palvekogunemisel
ning on leidnud end töötamas hämmastavas
riiklikus nihkes õigsuse suunas. Lou Engle, kes
on rajanud USAs baseeruva The Call palveliikumise, on
töötanud koos Grasseschiga, kes juhib peamiselt
noorte täiskasvanute hulgas populaarset Canada
palveliikumist The CRY. Engle ütleb: „Nagu Ester
Piiblis, on Faytene riskinud kõigega, et astuda
Kanada ajaloo lavale. Siin on noor põlvkond mehi
ja naisi, kes on paisatud tohutu mõju areenidele
ning see kõik on sündinud sellest paastu-
ja palveliikumisest lähtuvalt. Faytene on üks
neist uutest prohvetlikest häältest ning aktiivse
palvejuhina oma põlvkonnas, esitab ta julgeid
väljakutseid ning võitleb õigsuse
eest valitsuse ja kultuuri väravate juures. Kutsudes
Kanada noori üles palvele ja paastule, näevad
nad nüüd ilmseid muutusi toimumas.“ Grasseschi
on aktiivne ka sotsiaalsetes küsimustes veidi teistsuguse
nurga alt – ta on pigem hoolitsemas selle eest, et peegeldada
Jeesuse südant, kui et väljendada poliitilisi
seisukohti. Selle tulemusena on tema organisatsioon,
MY Canada, kogumas mitte ainult hoogu, vaid ka liigutamas
seadusandlust seaduseelnõude kaudu, mis võitlevad
inimkaubanduse vastu ning mõistavad hukka soo-põhise
abordi. „Me töötame kogu hingega seaduste
juures, mis kaitsevad haavatavaid inimesi, loovad kultuuri,
mis päästab elusid ning toob turvalisust inimestele,“
rääkis Grasseschi. „See tähendab vaimuliku
atmosfääri muutmist ühe rahva üle
sellisel viisil, et see vabastab õhkkonna suuremaks
Jumala liikumiseks.“ Grasseschi toob esile austuse printsiibi
peamise põhjusena, miks ta on saanud enneolematu
soosingu ja ligipääsu osaliseks riigi juhtidele.
Tema teenistuse algusaastatel andis Issand talle kirjakoha
5Moosese 5:16 „Austa oma isa ja ema .. et su käsi
hästi käiks sellel maal, mille Issand, su
Jumal, sulle annab!“ Nad uskusid, et kui nad juhivad
palve ja aktivismi liikumist, mis kannab austuse kultuuri
süüdistuste asemel, siis annab Jumal neile
selle maa. „Me teadsime, et vajame muutust ja me teadsime,
et Jumal tahab üles tõsta uut sugu – uut
Jeesuse liikumist,“ rääkis ta. „Kui see pidi
olema Jeesuse liikumine, siis pidi see ka lõhnama
nagu Jeesus. Tema aroom ei ole süüdistused
ja debatid, vaid eestpalve, austus ja armastus. Me ei
hoia end kunagi tagasi tõe rääkimisest,
aga kui me seda räägime, siis me tahame teha
seda õiges vaimsuses.“ Grasseschi räägib:
„Sellel inimajaloo tunnil tuleb meil olla palveinimesed
nagu ei kunagi varem. Me oleme oma kultuuri reformimise
rännakul.“
CBN
News – Kujuta ette, et sul oleks võimalik jätta
oma 9-17 töö ning minna ligi aasta aega kestvale
misjonireisile: täpsemalt 11 riiki 11 kuu jooksul.
Selline võimalus on tuntud nimega the World Race,
teenistuse Adventures in Mission (Seiklused misjonis)
all. CBN uudised kohtusid hiljuti 28-aastase Virginia
osariigist pärit Emily Wrightiga, kes otsustas
sellest seiklusest osa võtta. Wright jättis
oma töö, korteri ja elu Virginia Beachil,
et võtta vastu World Race väljakutse. Järgneva
11 kuu jooksul külastab Wright 11 riiki ning veedab
igaühes neis umbes 30 päeva. „Nendes kultuurides,
kuhu me läheme, inimesed ei hooli nii väga
sellest, millised me välja näeme või
kuidas me lõhname. Nad hoolivad sellest, millist
sõnumit me kanname,“ rääkis ta. „Ainus
piirang meile on see, mille me ise endale seame. Ma
olen põnevil sellest, et võin olla osa
millestki, mis on suurem kui mina.“ Tema reis sai alguse
orbude aitamisega Mosambiigis. Sealt edasi reisib ta
Svaasimaale, Lõuna-Aafrikasse, Indiasse, Nepaali,
Taimaale, Kamboodžasse, Vietnami, Malaisiasse, Moldovasse
ja lõpetab oma rännaku Rumeenias. The World
Race, mis tähistab sel aastal oma seitsmendat tegevusaastat,
on eelnevalt rajanud kontaktid kõigis neis riikides
nii, et Wright ja tema meeskond töötavad koos
kohalike koguduste ja teenistustega kõigis neis
piirkondades. „Teenistusi on erinevaid, alates vaheaja
piiblikoolidest lastele, orbudega töötamisest
kuni naiste ja laste teenimiseni, kes on sattunud inimkaubanduse
ohvriteks, eriti Kagu-Aasias,“ selgitas ta. Wright’i
grupp on osa suuremast meeskonnast, kuhu kuulub umbes
50 inimest ning neil tuleb reisida väheste asjadega.
„Mul on üks seljakoti täis asju kogu aasta
jaoks ja mul on ka telk kaasas. Nii, et mõnikord
meil on majutus olemas, teinekord ei ole,“ rääkis
ta. Kui talt küsiti, kas ta on valmis elama ilma
dušita terve nädala, vastas ta: „Olen küll.
Ma olen selline tüdruk, kes saab sellega hakkama.
Treeningul me harjutasime seda. Elasime nädal aega
metsas 50 liikmelise grupiga, et saada lähedasemaks.“
World Race asutaja, Seth Barnes tuli esile selle ideega
mitmeid aastaid tagasi, et anda noortele inimestele
alternatiivi 9-17 rutiinile. „Me lükkame inimesed
sellesse, mida me nimetama Luuka 10 rännakuks,
kus nad lähevad välja ja ei võta põhimõtteliselt
midagi endaga kaasa ning nad teavad, et neil on kõik
vaimulik meelevald,“ selgitas Barnes. „Me ütleme,
et nad palvetaksid kohalike vajaduste eest ja lihtsalt
vaataksid, mida Jumal teeb, kui ta kohale tuleb. Ja
see muudab noori. Kui nad sõltuvad täielikult
Jumalast, siis tema ilmub oma väega kohale,“ rääkis
ta. Barnes ütles, et igal aastal soovib tuhandeid
noori osaleda World Race programmis, sest nad otsivad
midagi enamat. „Jättes maha kõik need asjad,
mis meid on defineerinud ja lihtsalt lastes Jumalal
avada oma võimalused kõigis neis erinevates
kultuurides, leiavad nad, et elus on midagi enamat ning
et sellele igatsusele, mis nende sees on olnud, on vastus,“
rääkis ta CBN uudistele. Üks asi, mida
Wright ja tema meeskond on avastamas, on see, et misjoni
töö võib olla raske ja et vaimulik
sõjapidamine on väga reaalne. Ta jagas järgnevat
lõiku oma blogis Mosambiigist: „Valgus paistab
pimeduses ja pimedus ei ole seda võitnud, Johannese
1:5. Teenistuses ma näen lapsi, kes on haiglas
suremas ja kellel ei ole mitte midagi. Pole voodiriideid,
pole toitu, pole arste (need kõik streigivad),
pole rätikuid, et oma mustust pühkida. Nii
kerge on näha vaid seda lootusetust ja pimedust.
Haigla on minu jaoks kõige raskem teenistus.
Aga tõde on selles, et Jumalal on meelevald ka
iga näiliselt lootusetu olukorra üle. Ta on
usaldusväärne. Ta on hea. Ta saab hakkama
ma minu arusaamise puudumisega. Ta on meie tervendaja,
ta on juba võitnud haiguse ja surma. Mul on siin
võimalus ka jagada armastust eelkoolides käivate
lastega, kes on terved ja täis elu. See on ilmselt
mu lemmik osa meie teenistusest.“ World Race programmis
osalemiseks peavad inimesed olema 21 kuni 35 aastased
ning neil peaks olema süda misjoni ja seikluste
jaoks. Wright rääkis, et kuigi see reis ei
ole alati kerge, jääb missioon alati samaks:
Jumala armastus. „Mistahes vormi see võtab, kas
andes inimesele kingad või viies ta õhtuks
välja, Jeesus ütles: tehke haiged terveks,
ajage välja kurjad vaimud ja äratage üles
surnud. Ja meilt oodatakse sellist usku,“ rääkis
ta. Emily Wrighti seiklust saab jälgida ja näha,
kus ta parasjagu viibib, tema blogi lehel: emilywright.theworldrace.org.
World Race erinevate programmidega on võimalik
liituda kolm korda aastas. theworldrace.org
Blog.Godreports.com
– Üks misjoniorganisatsiooni Pioneers töötaja
Indias, kirjutab: „Me tunneme justkui oleksime tagasi
Apostlite tegude aegades, kogedes Jumala hämmastavat
väge ja armastust, mis katab meid kõiki.
Me vajame teie pidevaid palveid tohutult!“ Jumal on
liikumas ühel üllataval ja imelisel viisil,
sirutudes nende kaudu välja hijra või eunuhhide
kogukonda, kellest paljude elud on saanud muudetud.
Eunuhhid Indias on transsoolised mehed, kes on riietunud
naisteks. Kuid rohkem kui välised naiselikud ehted,
identifitseerivad need inimesed end naisena, räägivad
ja elavad kui naised. Mõnikord perekonnad pettuvad
kui sünnib poeg ja siis kasvatavad nad oma poega
kui tütart. Teised saavad eunuhhideks, sest neil
on homoseksuaalsed kalduvused kultuuris, mis nende elustiili
ei aktsepteeri. Peaaegu kõik neist tulevad seksuaalselt
väärkoheldud taustast. Nad elavad siis ühistes
kodudes perekondadena – tavaliselt vaesena – kerjates
ja olles prostituutideks, et raha saada ning andes selle
siis oma maja juhile. Nad on oma perekondadest ja kultuurist
väljaheidetud ning enamik inimesi kardab neid.
Kui tee peal eunuhhe kohatakse, siis inimesed vaatavad
teises suunas või mõistavad nad koheselt
hukka. Eunuhhid kasutavad seda hirmu ära, et raha
teenida. Nad ilmuvad kohale pidudele ja kodudesse, ähvardades
tekitada piinlikke olukordi või needa perekondi,
kui need neile ei maksa. Viimastel aastatel on Pioneers
misjonärid teinud koostööd ühe India
mehega, kes on endine transsooline ja homoseksuaal eunuhhide
kogukonnas. Kuid 10 aastat tagasi sai ta päästetud
ja tema südames on teenida teisi eunuhhe tutvustades
neile Jeesuse armastust. Nüüdseks on grupp
inimesi Pioneers meeskonnast ja kohalikke, kes aitavad
tal seda visiooni ellu viia. 2011. aasta jõuludel
hakkasid nad meeskonnaga ühe taolise eunuhhide
kogukonnaga suhtlema, külastades nende kodu, lauldes
neile jõululaule, einestades koos nendega ning
tuues neile kingitusi majapidamistarvetega. Kuus kuud
hiljem kutsus meeskond neid ühe grupiliikme koju
õhtusöögile ja kümme neist tuli.
Nad olid šokeeritud ja tänulikud, sest neid ei
oldud iial kutsutud kellegi koju õhtusöögile.
Keegi ei olnud iial tahtnud olla nende sõber.
Sel õhtul meeskond palvetas nende eest ja mitmed
neist said terveks haigustest. See avas ukse, et rääkida
neile Jeesusest, kes tervendas. Kaks nädalat pärast
seda hakkasid nad igal nädalal koos käima
Alfa kursusel ning peale 14 nädalat õppimist
ja osadust, andis meeskond neile võimaluse teha
lõplik pühendumus järgida Jeesust.
Neil oli täielik arusaamine sellest, kes Jeesus
on ja igaüks neist tegi otsuse, et Kristus vastu
võtta – praeguseks 13 inimest. Neli neist avaldasid
huvi selle vastu, et saada ristitud. „Jumal on seda
tegemas – päästmas ja taastamas näiliselt
võimatus olukorras! Ma olen hämmingus tema
väest ja õrnast kaastundest nende tähelepanuta
jäetud ja mittetahetud inimeste suhtes,“ kirjutas
üks Pioneers tööline. Muutus nende inimeste
elus on väga ilmne. Kaks neist on pöördunud
tagasi oma kodudesse, et saada lepitatud oma perekondadega.
Mitmed on läinud tööle kerjamise asemel.
Kõik nad on loobunud prostitutsioonist. Nüüd
vajavad nad teisi uusi võimalusi raha teenimiseks,
näiteks õmblemise või ehete valmistamise
kaudu. „Kogu selle loo juures on nii palju keerukaid
nüansse, millest meil polnud aimugi – kaasaarvatud
see, kuidas nende muutumine näib ähvardav
võimudele, kes neid siiani on ekspluateerinud,“
räägib Pioneers tööline. „Me lihtsalt
püüame teha asju, mida Jeesus oleks teinud
ja oleme jätkuvalt tema käed ja jalad. Nad
on vaid inimesed: tänulikud, aupaklikud, häbelikud,
viisakad inimesed, kes igatsevad tunda aktsepteerimist
ja armastust. Väga lihtne on neid armastada, süüa
koos nendega ja jagada Päästjat nendega.“
Kes on sinu ligimene, keda näib väga raske
olevat armastada? Võib-olla see polegi nii raske,
kui sa arvad.
Gospel
for Asia – Nadish oli samasugune nagu iga teine 9-aastane
poiss, kes ei võtnud oma koolitöid väga
tõsiselt. Peale seda, kui ta isa oli surnud vähki,
tuli Nadish Evangeelium Aasiale Bridge of Hope keskusesse
Indias, kus sealsed töötajad teda armastasid
ja andsid talle hariduse. Kuid ühel päeval
ta ema pahandas temaga, et ta ei pühandunud piisavalt
koolile. Teadmata, mida teha, jooksis Nadish kodust
ära ning leidis end suurest linna raudteejaamast.
Seal kohtas ta ühte vanemat meest, kes sõbrustas
temaga ning viis siis Nadishi oma kodukülla. Kuid
Nadish ei leidnud eest armastavat kodu. Järgmised
kaks aastat oli ta sunnitud tegema orjatööd
ning ta elas kui vang, koristades terved päevad
läbi loomade väljaheiteid. Iga päev,
kui ta oli oma töö lõpetanud, lukustati
Nadish ühte ruumi, mis oli nende loomade läheduses,
kelle järelt ta koristas ning talle anti väga
vähe toitu süüa. Nadishi ema leinas sügavalt.
Ta oli juba kaotanud oma abikaasa vähile ja nüüd
oli ta kaotanud ka ühe oma poja. Kuid Bridge of
Hope keskuse töötajad palvetasid innukalt
noore Nadishi eest. Kaks aastat peale seda, kui Nadish
vangistati, toodi sinna samasse ruumi üks uus poiss
ja peremees unustas ukse lukku keerata. 13 päeva
peale Nadishi 12. sünnipäeva, põgenes
ta koos oma uue kaaslasega. Joostes lähimasse politsei
jaoskonda, tunnistasid poisid oma vangistaja vastu.
Nadish on nüüd tagasi kodus oma pere juures
ning osaleb taas Bridge of Hope programmis. Palveta
selle poisi eest. Tal on vaimselt raskusi selle pika
vangistuse ja halva kohtlemise pärast. Palveta,
et ta suudaks kontsentreeruda õpingutele ning
jõuda järgi sellega, millest ta ilma jäi.
Kuid selliseid lapsi, nagu Nadish on veel palju. Mõningatel
andmetel jääb ainuüksi Indias igal aastal
kaduma 45 000 last. See on kurb reaalsus, mida lapsed
kõikjal Lõuna-Aasias kohtavad iga päev.
Nad jäävad kadunuks erinevatel põhjustel.
Mõned röövitakse võõraste
poolt ja pannakse sunnitööle, nagu Nadish.
Teistega kaubitsetakse ning neid kasutatakse ära
seksikaubanduses. Teisi müüakse perekondadesse
koduabilisteks. Umbes 44 miljonit orbu ja ära jooksunud
last elavad tänavatel, teadmata midagi ohtudest,
mis neid ees ootab. Indias on ligi 13 miljonit alla
15-aastast last, kes on tööjõuks –
see on rohkem kui üheski teises riigis maailmas.
Mõningatel hinnangutel võib neid olla
ligi 100 miljonit. Aga India ei ole ainus koht. Tais
on peaaegu iga kümnes laps vanuses 10 – 14 töötamas
ning ei käi koolis. Bangladeshis töötab
hinnatavalt 27% lastest vanuses 10-14 erinevate ohtlike
tööde peal. Sri Lankas on üks füüsiliselt
kõige raskem töö lastele kalatööstuses
ning mis hoiab lapsi orjataolistes tingimustes ning
eemal avaliku silma eest. UNICEFi hinnangul kaubitsetakse
4500 last Bangladeshist Pakistani igal aastal. Ning
tuhandeid veel saadetakse Indiasse ja Lähis-Idasse.
Palveta, et lapsed saaks vabastatud ja taasühendatud
oma perekondadega. Palveta nende laste füüsiliste
vajaduste eest, sest enamik neist ei saa piisavalt süüa
ning raske füüsiline töö võib
nende ihudele isegi põhjustada halvatust. Palveta
tüdrukute ja poiste eest, keda sunnitakse töötama
seksikaubanduses. Palu, et Issand tooks bordellide omanike
ja klientide teod päevavalgele ning, et Jeesuse
armastus immutaks läbi need pimadad paigad. Palu
ka, et toimuks radikaalne suhtumiste muutus Lõuna-aasia
ühiskonnas, nii et nende riikide kodanikud hakkaksid
nõudma laste ärakasutamise lõpetamist.
CBN
News – Kristlased moodustavad veid enam kui 2% India
rahvastikust, kuid see ei ole peatanud ühte pastorit
tegemast ajalugu. Pastor R. Abrahami viimane saavutus
tõi kokku ligi 17 000 pastorit ühepäevasele
juhtide konverentsile ja ligi 1 miljon inimest neli
päeva kestnud õhtustele palvekoosolekutele.
See on vaid üks osa mehe loost, kes on saanud kodutu
seisusest kangelaseks. Abraham rääkis CBN
uudistega riigi pealinnast New Delhist väljas asuvas
pargis vaid mõned päevad enne seda, kui
ta sai 60-aastaseks. Ta meenutab Jumala hääle
kuulmist, mis kutsus teda teenistusse. Ta oli 21 aastane
ning tundis rõõmu oma uuest karjäärist
keemikuna. „Mul oli isegi auto,“ rääkis Abraham.
„1974. aastal autot omada oli väga suur asi. Neil
päevil oli see väga kõrgepalgaline
töökoht nii, et sa tundsid, et su elu on kindlal
järjel. Ja siis Jumal kõneles minuga. See
oli justkui kuuldav hääl,“ jätkas ta.
„Jumal ütles mulle: ’Poeg, ma olen kutsunud sind
väga konkreetse eesmärgiga. Ma tahan, et sa
astuksid tagasi oma töökohalt, lahkuksid oma
kodust ning läheksid ja kuulutaksid evangeeliumi
oma rahvale.’“ Kuigi tal polnud aimugi, kuidas jutlustada,
järgnes Abraham sellele kutsele. Kuid vaid mõned
kuud peale tema teenistuse algust, oli Abraham rahaliselt
laostunud, kodutu ning näljane. „Neil päevil
oli mu elu suurimaks imeks see, kui mul oli midagi süüa,“
rääkis ta. „Ja öösel ei olnud mul
kusagile minna, nii ma siis ootasin et poodnikud sulgeksid
oma poe katted nii, et ma saaksin minna poe ette koridori
magama. Siis ma hakkasin mõtlema, et miks ta
mind kutsus? Miks?!“ Peale kahte aastat palvet ja kannatlikkust
liitis pastor Abraham oma jõud ühe teise
jumalamehega, et alustada kogudust nimega New Indian
Church of God. Nüüdseks jõuab see organisatsioon
üle kogu India inimesteni enam kui 3000 koguduse
kaudu. Vaadates tagasi, sellele, mis tehtud, ütles
pastor Abraham: „Ma olen alati vastanud Jumala juhtimisele
ja ma olen vastanud vajadustele. Kuna üks vajadus
oli minu silmade ees, siis kõik see, mis on tehtud,
on olnud just selle vajaduse nägemise tõttu.“
Bethesda Laste Kodud on üks neist vajadustest.
See on võrgustik 14 lastekodust üle riigi,
mis on kõik rajatud pastor Abrahami poolt. Esimese
neist avas ta peale seda, kui oli külastanud üht
riigi piirkonda, kus vanemad müüsid oma lapsi
väikese raha eest. Paljud neist lastest said alamakstud
tööjõuks või töötasid
tänavatel. Kaks tüdrukutest, kes elavad ühes
neist lastekodudest jagasid oma kohutavaid lugusid CBN
uudistega. Üks neist meenutas seda, kuidas ta isa
oli ema petrooleumiga üle valanud ja surnuks põletanud.
Teine rääkis sellest, kuidas tema purjus ema
oli ta kodust välja ajanud. „See lihtsalt rebis
mu südame, ma seisin seal ja nutsin,“ meenutab
Abraham. „Issand küsis minult: ’kes kannaks nende
eest hoolt?’ Esimest korda üldse oma elus ma tegin
oma suu lahti ja ütlesin, et mina hoolitsen nende
eest. Ma läksin nende vanemate juurde ja ütlesin,
’ärge müüge neid, andke nad mulle.’“
Lisaks 14 lastekodule juhib pastor Abrahami teenistus
16 piiblikooli ning neil on ka 6 kristlikku misjonikooli.
„Ma olen täielikult pühendunud sellele, et
aidata lapsi,“ rääkis Abraham. „Mul on südant
laste jaoks ja tahan anda oma parima neile.“ Kuid pastor
Abrahamil on südant kõigi India inimeste
jaoks, nii noorte kui vanade. Tema viimane projekt on
ehitada eakatele, pensionile jäänud pastoritele
kodu. „Pastoritele siin Indias ei maksta pensioni. Neil
ei ole mingisugust elu kindlustust. Neil ei ole sotsiaalkindlustust,“
selgitas ta. „Ainus võimalus on see, et kas nende
lapsed kannavad nende eest hoolt või jäävad
nad tänavale.“ Pastor Abraham ise on elanud tänaval
ning ei taha näha kedagi sinna sattumas. Nüüd
60-aastasena ütleb ta, et tal on veel vähemalt
40 aastat, et jõuda inimesteni evangeeliumiga.
CBN
News – Mitmeid aastaid tagasi läks Ali Mekasse
moslemite palverännakule, mida tuntakse hadži nime
all. „Loomulikult, kui ma läksin Mekasse, läksin
ma sinna selleks, et tuua austusavaldusi Kabbale ja
täita islami nõudmisi,“ meenutab ta. Kuid
sellest reisist sai suurem vaimulik rännak, kui
ta oleks iial osanud ette kujutada. „Sel öösel
nägin ma unenäos Jeesust. Esmalt puudutas
Jeesus mu otsaesist oma sõrmega. Kui ta seda
oli teinud, ütles ta mulle, et ma kuulun temale,“
rääkis Ali. „Siis puudatas ta mind mu südame
kohalt ja ütles: ’Sind on päästetud.
Järgne mulle. Sa kuulud minule.’“Ali lugu Mekas
on jutustatud ja dramatiseeritud DVDl, mille nimi on
’More than Dreams“ (Rohkem kui unenäod). „Ma otsustasin,
et ma ei lõpeta seda hadži e palverännakut.
Pole vahet, mis selleks vaja on, ma otsustasin järgida
seda häält, mida kuulsin,“ selgitas ta. Film
dokumenteerib ja dramatiseerib Ali ja veel mitmete teiste
moslemite lood, kes tulid usule Jeesusesse unenäo
või nägemuse kaudu. „Me näeme seda
kõikjal. Me kuuleme inimestest, kes pole kunagi
isegi möelnud Jeesusest kui Päästjast,“
rääkis Tom Doyle, kes teenib E3 Ministries
meeskonnas. „Nad on rahulolevad moslemid ning nad näevad
neid unenägusid korduvalt.“ Doyle ja tema naine
Joanna viivad evangeeliumi moslemi maailma. Ta on äsja
kirjutanud ka raamatu Unenäod ja nägemused:
Kas Jeesus on äratamas moslemi maailma? (Dreams
and Visions: Is Jesus Awakening the Muslim World?) „Ma
arvan, et meie Jumal on õiglane Jumal, inimesed
on otsimas ja nad ei tea, kuhu minna,“ rääkis
Doyle. „Võib-olla neil ei ole Piiblit, võib-olla
nende külas ei ole misjonäri,“ rääkis
ta. „Jumal lihtsalt viib selle sõnumi neile mingil
viisil.“ Unenägude ja nägemuste fenomen on
tõusnud esile kogu moslemi maailmas, alates Indoneesiast,
kuni Marokoni. „Kui sa seal koguduses küsid, et
kuidas nad Kristuse juurde tulid, siis 80% ütleb
’ma nägin teda unenäos,’ rääkis
üks naine Kesk-Aasiast CBN uudistele. Üks
kristlasest sõber oli esitanud talle väljakutse,
et ta küsiks Jumalalt isiklikku kõnetust.
Naine jätkab: „Ma siis otsustasin Jumalalt küsida
ja järgmisel öösel nägin ma unenäos
Jeesust. Ma otsustasin tulla tema juurde.“ Hazem Farraj
juhib satelliitprogrammi moslemitele, nimega ’reflections’
ehk mõtisklused. Ta räägib, et tema
kuuleb sageli tagasisidet unenägude ja visioonide
kohta. Doyle räägib, et need nägemused
on tavaliselt moslemite pöördumise alguseks,
mitte lõpuks. „Keegi ei lähe magama moslemina
ja ei ärka järgmisel hommikul kristlasena,
vaid see lükkab ümber need vale barjäärid,
mis on justkui kaasasündinud islami usus,“ selgitas
Doyle. Ta ütles, et praeguse revolutsiooni all,
mis Lähis-Idas on toimumas, toimub ka vaimulik
maavärin. „Kui asjad on islamis justkui üles
köetud poliitiliselt ja vaimselt, siis Püha
Vaim on veelgi väelisemalt liikumas,“ rääkis
Joanna. „Praegu on aeg, mil südamed on avatud,
inimesed on meeleheitel, valitsused on muutumas. Kõigi
vundamendis on tohutud praod ning Jeesus on see vastus,
kes võib tulla ja täita selle vajaduse.“
Paljud pikaaegsed misjonärid moslemi maailmas,
räägivad, et unenäod ja nägemused
koos satelliittelevisiooniga, tutvustavad moslemitele
Jeesust enneolematus mahus. Nad lisavad, et Jeesuse
juurde on tulemas rohkem moslemeid, kui ühelgi
teisel islami 1400 aastase ajaloo hetkel. Doyle’d soovivad,
et usklikud läänes liituks selle vaimuliku
revolutsiooniga. „Mitte igaüks ei lähe Lähis
Idasse, kuid me kõik saame palvetada,“ rääkis
Doyle. „Ja ükski valitsus ega juht ei saa takistada
eestpalvet kõikjal maailmas,“ rääkis
ta. „Nii et meil tuleb usklikena palvetada, et Jumal
jätkuvalt aitaks viia evangeeliumi maailma äärteni.“
CBN
News – Samal ajal kui radikaalsed moslemid võitlevad
selle nimel, et võita Dagestan islamile, on grupp
kristlasi salaja pidamas teistsugust sõda – vaimulikku.
Nad riskivad oma enda eludega, et võita moslemite
hingi üks korraga. Venemaa lõuna osas, Kaspia
mere ida kaldal, asub Dagestan, mis on riigi kõige
ohtlikum provints. Moslemid võitlevad vene vägede
vastu peaaegu igapäevaselt. Kuid rindejoonelt eemal
on väike grupp kristlasi jagamas moslemite keskel
evangeeliumi. Vene väed on selles piirkonnas pidanud
juba 20 aastat võitlust islami mässuliste
vastu. Provintsis toimub mõrvasid, atentaate
ja pommiplahvatusi põhimõtteliselt iga
päev. Ultrakonservatiivsed moslemid tahavad, et
islam valitseks seda nurka riigist, mis on tuntud Põhja-Kaukasusena.
Dagestan on selle rahutuse südamik. 1999. aastal
üritas grupp radikaalseid moslemeid teha Dagestanist
emiraadi, mida valitsetaks islami Sharia seaduse kohaselt.
Vene armee astus vahele ja katkestas selle ettevõtmise
kiiresti. Kuid alates sellest, on selles provintsis,
mis on koduks umbes 2,5 miljonile inimesele, juba üle
3000 mošee. Ühiskonnast on üks osa inimesi,
eriti noori, kes on muutunud radikaalsemaks ning tahavad
järgida puhtal kujul islami. Küsitluste põhjal
toetab iga kolmas Dagestani elanik abielurikkujate kividega
surnuks viskamist ja varastel käte otsast lõikamist.
CBN uudised kohtusid hiljuti ühe sealse põrandaaluse
koguduse pastori, Romaniga. Nad käivad koos väikestes,
diskreetsetes kodugruppides, sest paljud neist, kes
osalevad, on pöördunud islami usust. Roman
räägib sellest, kui avatud on moslemid Dagestanis
Jeesusest kuulma. Ta ütles: „Mul tuleb öelda,
et on neid, kes on avatud ja kuulnud Kristusest, kuid
meil tuleb olla väga ettevaatlik. Mõnede
usklike jaoks võib usk tähendada surma.
Teiste jaoks tähendab see igapäevast tagakiusu
või ahistust.“ 15. juulil 2010 tappis üks
relvastatud kurjategija Romani lähedase sõbra
Artur Suleimanovi. 49-aastane Suleimanov juhtis Dagestani
suurimat protestantlikku kogudust. Kohalik meedia oli
süüdistanud teda moslemite aktiivses pööramises.
„Ausalt öeldes, ma mõtlesin, et mina olen
järgmine järjekorras. Ma tahtsin koheselt
siit linnast lahkuda ja enam mitte tagasi tulla,“ rääkis
Roman. Kuid nüüd, kolm aastat peale sõbra
surma, on Roman enam kindlameelne kui iial varem, et
jagada Kristuse armastust. „Ma saan tavapäraseid
ähvardusi moslemitelt. See on elu,“ rääkis
ta. Dagestan on enam kui 90% moslemiusuline. Keegi ei
tea täpselt, kui palju seal on salajasi evangeelseid
kristlasi. Usklikud räägivad, et kogudus Dagestanis
on fokusseeritud kahele valdkonnale: jüngerlus
ja koguduste rajamine. Romani kooguduses osaleb 50 inimest.
22 neist on täisajalised koguduste rajajad. „Mõnikord
mu naine teeb nalja, et meile ei jäägi kogudust,
sest kõik saadetakse välja,“ rääkis
ta. „Ma ei taha ehitada kogudust ja täita seda
inimestega. Kui keegi on Issanda vastu võtnud,
siis me teeme ta jüngriks ja saadame välja.“
Üks neist koguduste rajajatest, Valentin, teenib
ühes kauges külas Tšetšeenia piiri ääres.
„Viimase kuue või seitsme aastaga, on sellest
külast saanud radikaalse moslemi arengu piirkond.
Siit värvatakse palju noori, kes liituvad nende
võitlevate vägedega. Me püüame
nendeni jõuda enne, kui see juhtub,“ rääkis
Valentin. Üks teine usklik peksti armutult läbi,
kui too püüdis evangeeliumi jagada ühe
moslemi tüdrukuga. „Mitte miski ei peata Püha
Vaimu tööd siin. Täpselt sama moodi,
nagu Jumal armastab hiinlasi, ameeriklasi ja sakslasi,
on tal suur armastus ka Dagestani, Tšetšeenia ja kogu
Kaukasuse vastu,“ rääkis üks teine usklik.
Oksana õpetab ühes moslemi koolis. Ta ei
saa avalikult rääkida kristlusest, aga kui
õpilased küsivad tema usu kohta, on tal
vastus. „Kui ma sinna kooli läksin, siis õpilased
ütlesid mulle, et nad vihkavad kristlasi. Kuid
nende südamed on muutunud. Ainus asi, mida ma teha
saan, on elada oma kristlikku elu alandlikkuses ja armastuses
ning jätta ülejäänu Jumala hooleks,“
rääkis Oksana. Dagestan ja Põhja-Kaukasus
on üks neist paikadest maailmas, mis on kõige
vähem evangeliseeritud. Kasvav islami tulisus on
hoidnud paljusid venelasi isegi külastamast seda
piirkonda. Kuid Romani, Valentini ja teiste usklike
jaoks, kes töötavad vaikselt ja varjatult,
on see risk, mis on väärt võtmist,
et teha Kristuse nime tuntuks. „Me teenime narkosõltlasi,
me teenime noori ja me õpetame välja järgmist
põlvkonda koguduste juhte. See on meie strateegia,“
rääkis Roman. „Me ei pruugi näha koheselt
kõiki oma töö vilju, kuid meid on kutsutud
rajama vundamenti ja harima maad tuleviku põlvkondade
jaoks.“
Charisma
News, cfan.org – 23.-27. jaanuarini toimusAbidjanis,
Elevandiluurannikul (e Cōte d'Ivoire’s) Kristus Kõigile
Rahvastele (Christ For All Nations - CFAN) evangeelne
krusaad. Üks kohalik koguduse juht nimetas neid
suurimateks koosolekuteks, mida nad on iial näinud.
Esimesel krusaadi päeval oli kohal hinnatavalt
85 000 inimest. Iga
järgneva õhtuga tuli rahvast järjest
juurde, kasvades viimaseks õhtuks 250 000ni.
Krusaadi toimumise paik iseenesest oli kord surma ja
hävingu paigaks selles piirkonnas väldanud
kodusõja tõttu. Üsna väljaku
lähedal oli suur massihaud, kuhu on maetud lugematu
hulk tuvastamata laipasid. Kuid sellele vaatamata olid
sajad tuhanded inimesed tunnistajaks imelistele tervenemistele
ning kogesid Jumala lunastavat tööd päästmise
kaudu. Videod, mis on evangelist Daniel Kolenda blogisse
(www.danielkolenda.com) ja YouTube’i postitatud, dokumenteerivad
mitmeid neist tervenemistest. Oma blogis ütles
Kolenda krusaadil toimunud tervenemiste kohta: „Seda
ei juhtu sageli, et ma leian end sõnatuna, kuid
praegu ei ole ma kindel, mida öelda. Ma ei ole
kunagi varem näinud midagi sellist, mida me viimasel
õhtul kogesime. Sageli, kui haige inimene saab
terveks, siis see põhjustab suurt lärmi
nende inimeste keskel, kes asuvad vahetult tervenenu
läheduses. Kui need, kes seisavad selle ime läheduses,
näevad seda oma silme ees toimumas, siis omab see
väga sügavat mõju nende üle. Sageli
hakkavad nad hõiskama, kiljuma, hüüdma,
hüppama, tantsima jne ning tavaliselt me näeme
ja kuuleme lavalt seda, et rahva seas on mingi ime toimunud.
Me oleme tegelikult aastate jooksul üsna ära
harjunud selle fenomeniga, sest see toimub pidevalt
peale seda, kui oleme haigete eest palvetanud. Kuid
tänane õhtu oli midagi uut.“ Daniel Kolenda
jätkab: „Juba enne kui ma tõusin jutlustama
(igavate teadete ajal), hakkas see üle kogu väljaku
toimuma sellises ulatuses, et seda on raske kirjeldada.
Mu kaelakarvad tõusid üles, kui jälgisime
seda, kuidas ratastoolid, kargud ja kõndimisraamid
tõusid kõikjal üles õhku.
Üks ime järgnes teisele ja kolmandale ja neljandale
jne, kuni erutus selle 250 000 inimese keskel tõusis
haripunkti. Rahvamassi möire kasvas järjest
valjemaks ja valjemaks, kuni need, kes meist olid laval,
vaatasime üksteisele otsa täielikus šokis
ja aukartuses. Raske oli uskuda seda, mis oli toimumas!
Pimedad, kurdid, tummad, jalutud ja igasugustes haigustes
ja tõbedes inimesed olid spontaanselt tervenemas
– ilma, et keegi oleks palvetanud ja isegi enne seda,
kui kuulutati evangeeliumi. See tuletas mulle meelde
miskit, mida evangelist Bonnke on sageli öelnud:
„Mõnikord Püha Vaim ei suuda ära oodata
seda, kuni meie jutlustajatena oma igavad jutlused ära
lõpetame – ta kibeleb tegema suuri asju!“ Nüüd
on see imeline ja ajalooline sündmus lõppenud
ning kogu meie meeskond on aukartuses selle ees, mida
Jeesus sel nädalal tegi.“ Kolenda jätkas:
„See sündmus jätab kustutamatu jälje
Elevandiluurannikule. Kogu pealinn on saanud raputatud.
Meedia oli täies mahus igal õhtul kohal.
Valitsuse tippametnikud on pannud sündmust tähele
ning tulnud palvele. Koguduste juhid ei ole varem midagi
sellist näinud. Ma olen kindel, et kui Issanda
tulemine viibib, siis nende inimeste lapse-lapse-lapsed
räägivad ikka veel sellest, mida Jeesus siin
tegi sel nädalal. Tahame tänada kõiki,
kes aitasid meid finantsiliselt ja kes tegid meie eest
eestpalvet. Teie olete osa meie meeskonnast. Me oleme
kaastöötajad lõikuses. Nüüd
oleme suunamas oma pilgud Kamerunile, sõidame
sinna vaid kolme lühikese nädala pärast.“
loe
edasi 

|