Saaremaal 89,0MHz  Hiiumaal 88,7MHz  Läänemaal 89,4MHz

 Netiraadio 128 stereo

     

 Kuule selle nädala
        saateid

    Eestpalve
    Teisip. kell 21.15

    Õnnesoov
Pühap. kell 8.30-10
 ja tööp. kell 9.15

  KAS JUMAL ON
   OLEMAS ?

   Toeta hea sõnumi
      kuulutust!

Eesti
Kristlik
Ministri

     Iisraeliraport

                                             Laupäev 28 jaanuar

06.00 Piibel kaanest kaaneni
06.45 Piiblivõti
08.00 Hommikusõnum
08.15 Nädalauudised ( Tiina Usin )
08.45 Piiblivõti
09.00 Hommikuprogramm.

10.00 konverents "2012. aasta - see on lõikuse aasta" Kohtla - Järvel   (otseülekanne)
20.00 Rahu Jumalaga (Evangeelne saade-Annely Veevo
22.00 Kõneleb Türi Misjonikoguduse pastor Neemo Raasik

              Tiina Usin       

Charisma News – Robert W. Schambach kuulutas enam kui viiskümmend aastat: „sul ei ole mingeid probleeme .. kõik, mida sa vajad on usk Jumalasse.“ Nüüd on see usu kindral läinud koju Issanda juurde. R.W. Schambach lahkus teisipäeval südamerabanduse tõttu. Ta oli 85 aastane. Tuntud kõige enam oma klassikaliste usu ja väe evangeelsete sõnumite kaudu, pühendas Schambach oma elu Jeesuse Kristuse evangeeliumi kuulutamisele, uskudes, et imed ja tunnustähed kinnitavad Sõna. Tema teenistuse kaudu on jalutud hakanud kõndima, pimedad nägema, kurdid kuulma ning paljud vangid said vabaks Püha Vaimu väe läbi. Tema veebilehel on kirjas: „Isand võttis legendaarse usuisa R.W. Schambachi vastu võtma oma tasu teisipäeval, 17. jaanuaril, mil tema süda lakkas töötamast. Tema elu ja teenistus oli jumalik militaarne missioon, mis algas sõjaväes teenides II Maailmasõja ajal. Koos oma naise Winniga teenisid nad rahvusvahelistel krusaadidel ja telgikoosolekutel, tuues lugematuid tuhandeid inimesi Jeesuse päästvale tundmisele kuue aastakümne jooksul.“ Schambach kuulutas Jumala Sõna enam kui 200 riigis ning teda mäletatakse laialdaselt oma gospeltelgi tõttu. Schambach reisis üle kogu Ühendriikide telkidega, mis mahutasid 2000 kuni 8000 inimest. Rebecca Garcia Escarfuyette, kirjutas Schambach’i Facebooki lehel: „Ma mäletan seda, kui käisin tema telgikoosolekutel, mil ta oli Bronxis ning mul oli eesõigus teenida ühe tema kohanäitajana. Kiidan Issandad, et sain olla väike osa tema teenistusest kui kasvasin üles ning parim osa oli temaga rääkida ja kuulda teda kuulutamas Issanda Sõna. Ma ei unusta kunagi seda, milline suur mees ta oli. Puhka Issanda ligiolus.“ Schambach sai oma väljaõppe Central Bible Instituudis, Springfieldis, Missouris, ’40-ndate keskel, peale teenimist II maailmasõjas sõjalaeval. Tema mentor oli A.A. Allen, kes oli ’40-ndatel ja 50-nadtel teeninud tervendusevangelist. Kui Schambachilt küsiti ühes teleintervjuus, et mis teeb sind võimeliseks tervendama, vastas ta: „Kui sina saaksid päästetud ja täidetud Püha Vaimuga, võiksid ka sina inimesi tervendada. Sa võiksid panna oma käed haigete peale ja nad saaksid terveks.“

Mission NetworkNews – Viimase 10 aasta jooksul on orjade arv Ameerika Ühendiriikides kasvanud 50 000 ohvrilt 300 000ni. Nädal tagasi peeti seal Inimkaubanduse Teadlikustamise päeva, kuid USA president Barack Obama kuulutas terve jaanuari kuu inimkaubanduse teadlikustamise kuuks. York Moore, kaasaja orjade vabastuse nõudja ja evangelist InterVarsity kristlikust osadusest, räägib, et inimkaubanduse teadlikustamine USAs ja kogu maailmas on elutähtis. Nõudlus inimkaubanduse järele on kasvamas ning ülemaailmses ettevõtluses on see kolmandalt kohalt tõusnud teisele kohale. Ainus inimkaubandusest suurem ettevõte on narkokaubandus. „Kui me mõtleme inimestega kaubitsemisest, siis selles on loodud toode, mida saab tarbida korduvalt,“ selgitab Moore. „See teeb selle kaubanduse äärmiselt tulutoovaks.“ Vaatamata sellele, et need faktid on väga häirivad, on jaanuar pühendatud sellele eesmärgile, et sellest kasvavast arengusuunast inimesi teavitada. Moore julgustab inimesi end enam kurssi viima nende faktidega. Inglise keelset infot võib leida Ühendriikide välisministeeriumi lehelt (http://www.state.gov/g/tip/rls/tiprpt/), organisatsiooni International Justice Mission lehelt (http://www.ijm.org/), Not for Sale kampaania lehelt (http://www.notforsalecampaign.org/),  raamatutest nagu The Slave Across the Street (http://www.traffickingproject.org/2010/01/slave-across-street.html) ning mitmetest teistest paikadest (http://www.mnnonline.org/article/14734). Teadlikkus on selles, kui sa tead fakte, kuid samas püüad ka olukorda muuta. Moore märgib, et kui me võtame ühe kuu selleks, et ülemaailmset orjandust kaotada, siis selles on üks oht: veebruar jõuab kätte ning enamik orje on ikka veel orjad. „ Nende kannatus ei kesta ühe päeva. Nende kannatus ei kesta ka ühe kuu. Nad kannatavad pikalt edasi ka peale seda, kui meie oleme raamatu läbi lugenud või kuulnud teateid sellest olukorrast,“ räägib Moore. „Meie teadlikkus peaks tegelikult kujundama seda, kuidas me elame igapäevaselt.“ Kristlastena on meie vastutus isegi suurem. „Olla kristlane päeval, kus me näeme inimkaubanduse vohamist, tuleb meil endalt küsida: kuidas võiks meie usk mitte ainult informeerida meid, vaid mida peaks kogudus tegema selleks, et pakkuda jätkusuutlikke lahendusi nende jaoks, kes kannatavad?“ On olemas erinevaid viise, kuidas igaüks meist saab isiklikult olla hääleks neile, kes ise ei saa rääkida. Esmalt tuleb meil end olukorraga kurssi viia kuid on olemas ka inimkaubanduse vastaseid gruppe, kelle tööd saab toetada, kuid eelkõige palveta nende miljonite ohvrite eest, keda igapäevaselt sunnitakse tööle või prostitutsiooni. Saa teada, kas on võimalik, et orjad töötavad ka sinu heaks http://slaveryfootprint.org/

Ulfekman.org  – Venemaal on toimumas ärkamine ning uusi kogudusi rajatakse endiste narkosõltlaste poolt, kes on nüüd radikaalsed jüngrid Issanda teenistuses. Kuid need noored ja kriglikud juhid on suures vajaduses väljaõppe järele, mistõttu Elu Sõna kogudused on viimas läbi pastorite kursusi Siberi südames, Novosibirskis. Tänu oma kesksele asukohale, on Novosibirsk sobilik paik pastorite ja juhtide kokku toomiseks. Elu Sõna kogudus on treenimas 120 juhti üle kogu Siberi, kasutades selleks kursust, mida on aastate jooksul kasutatud erinevates riikides alates Singapurist idas ja lõpetades Norraga läänes. Selle kursuse on lõpetanud 1600 inimest. Livets Ord Teoloogilise Seminari üks juht, Anders Gerdmar, räägib: „Sellest on pikk aeg möödas, mil meie misjonärid Rootsist rajasid siin kogudusi. Nüüd on kogudused kasvanud ja üles tõusnud, meie osa on neid nüüd vaid kinnitada ja rajada kindel alus tuleviku jaoks.“  Seda Pastorite kursust võõrustab Elu Sõna üks teenistusharusid Venemaal, The Cornerstone Church. Kaksteist aastat tagasi oli see teenistus üks väike baptisti kogudus, Novosibirski linnast idas asuvas väikeses linnas. Täna kuulub sellesse teenistusse 74 kogudust, 100 rehabilitatsiooni keskust narkosõltlastele ning 4000 liiget. Selle võrgustiku juht on Sergei Nepomnishi, kes räägib oma taustast: „Umbes 11 või 12 aastat tagasi oli mul kogudus Archinskis. Kolme aasta jooksul oli kogudus kasvanud 50-60 liikmeliseks ning ma olin väga heitunud. Ma ei olnud kindel, kas Jumal saab mind kasutada pastorina,“ räägib ta. Mitu nädalat järjest palus ta igal õhtul sama palvet: „Kas sul on minust hea meel Jumal? Kas sa laseksid mul näha oma palet ning kas sa lubad mul kanda vilja sinu Kuningriigile?“ „Isegi mu naine ei teadnud, et ma palusin seda palvet.“ 1998. aasta talvel läks ta Ulf Ekmani ja Carl-Gustaf Severini konverentsile Abakani linnas. Ulfi koosolekul seisis Sergei seal tooliridade vahel, suutmata osa võtta selle heitumuse tõttu. Üks äsja päästetud saanud narkosõltlane oli tulnud temaga Archinskist kaasa. Ulf palvetas tema eest, mees kukkus põrandale ja jäi sinna kaheks tunniks, naerdes vaimus. Peale seda oli mees narkootikumidest täielikult vaba. Ulf pani oma käed ka Sergei peale ning palvetas midagi, millest Sergei kahjuks aru ei saanud. Kuid kui Sergei koju naases, oli midagi juhtunud. Narkosõltlased hakkasid kirikusse tulema. Alguses võtsid nad neid enda juurde koju rehabiliteerimiseks. Hiljem andis linnavalitsus neile ühe vana skaudilaagri, kuhu nad ehitasid rehebilitatsiooni keskuse. Neli kuud peale konverentsi vaatas Sergei seda koosolekut uuesti video pealt. Video lõpus nägi ta äkki seda klippi, kus Ulf prohveteeris tema üle ja nüüd kuulis ta ka neid sõnu: „Jah, mul on sinust hea meel ja sa näed minu palet. Jah, mul on plaan sinu jaoks ning sa kannad vilja minule.“ Issand oli vastanud kõigile Sergei küsimustele, mida ta oli oma palvekambris küsinud. Ta mõistis, et see teenistus, milles ta nüüd oli, kasvava koguduse ja rehabilitatsiooni keskusega, sai vabastatud selle sõnumi kaudu. Ühes teises prohveteeringus 2003 .aasta Moskvas, oli Ulf öelnud, et Venemaa tulevased vaimulikud juhid on praegused narkosõltlased, kurjategijad ja vangid ning et nende keskel tuleb esile ärkamine. Sergei tundis tugevalt, et see sobis täpselt nende visiooniga. Teenistus Archinskis kasvas jätkuvalt. Inimesed hakkasid tulema nende keskusesse teistest Siberi paikadest. Mõned jäid kogudusse Archinskis, kuid paljud läksid oma kodulinna tagasi. Sageli oli neil aga raske sobituda olemasolevatesse kogudustesse oma tausta tõttu. „Meil ei olnud alguses visiooni alustada uute kogudustega, kuid samas tahtsime, et need, kes olid saanud päästetud, võiksid saada toimima Jumala Kuningriigis,“ jätkas Sergei. Seepärast jäi teha vaid ühte: alustada uute kogudustega, mille fookuses on äsja päästetud saanud endised narkosõltlased. Seega rajati rehabilitatsiooni jätkuks misjoni kool. Seal treeniti teenistuse jaoks välja neid, kellel oli südames teatud linnad. See on toonud kaasa uute koguduste rajamise alates Peterburist läänes kuni Hiinani idas ning järgmisel suvel on plaanis rajada kogudus Vladivastokis, Jaapani mere ääres. Üleval põhjas on neil kogudus Norilskis, mis on Põhja-Siberi üks kaugemaid paiku ning lõunas on neil kogudus Krasnodaris. Näiteks üks pastorite kursusel osalejatest on Mikael, Barnauli linnast, Kasahstani piiril. Täna on ta vastutav pastor, kuid ta oli narkosõltlane, kes sai 2003. aastal päästetud sõprade kaudu, kes talle olid tunnistanud ning rääkinud talle võimalusest minna rehabilitatsiooni keskusesse Archinskis. Mikael läks sinna ning peale rehabilitatsiooni teenis ta seal koguduses, kuni tundis Jumala kutset minna tagasi oma kodulinna Barnauli, et alustada seal kogudusega. Siis panid nad kokku meeskonna, kes läbis misjonikooli ning kuus aastat tagasi rajasid nad Barnaulis koguduse, kus tänaseks on 300 liiget. Nad on alustanud veel nelja kogudusega ümbruskonna linnades ning samuti rehabiliteerivad nad 70 -100 endist narkosõltlast ning viivad läbi muid sotsiaalseid projekte. Sergei räägib, et Venemaal on 280 linna, mille rahvaarv on üle 100 000. Tema strateegia on rajada uued kogudused kõigisse neisse linnadesse. Neist võivad saada keskused, mis omakorda rajavad uusi kogudusi selles piirkonnas. Sergei usub, et sel viisil on neil mõnede aastate jooksul tuhat uut kogudust. „Ma ei usu, et see oleks võimatu visioon,“ räägib ta. „Kuid selle jaoks tuleb meil treenida juhte ning ma usun, et Jumal on meid sel põhjusel toonud kokku ka Elu Sõnaga. Selle kaudu meid vabastati sellesse visiooni ning siin saame me oma juhte treenida ning arendada tugevust, mida me vajame töö laienemiseks sel viisil nagu soovime.“

The Christian Post – See on lugu transformatsioonist, mis üllatas tuhandeid ja šokeeris kõiki, kes seda kuulnud on: jõhker, vägivaldse taustaga aafrika sõjapealik leiab Kristuse ning ta elu pöördub dramaatiliselt. Film ’The Redemption of General Butt Naked’ (Kindral Butt Naked’i Lunastus), on jahmatav dokumentaal Joshua Milton Blahyi muutunud elust, keda kunagi kutsuti Libeeria kõige kardetumaks sõjapealikuks. Öeldes nüüd lahti oma vägivaldsest minevikust – kuhu kuulub ka ligi 20 000 inimese tapmine Libeeria 14-aastases kodusõjas – on Blahyi nüüd evangelist, kes reisib jutlustajana oma maal ringi ning palub andestust neilt, kellele ta minevikus on haiget teinud. Filmitegijad Eric Strauss ja Daniele Anastasion veetsid viis aastat Blahyiga, jälgides lähedaselt tema vaevatud elu, mil ta püüdis leida andestust oma endistelt sõduritelt ning ohvritelt. Strauss huvitus Blahyi’st peale seda, kui luges tema kohta raamatust nimega ’Maailma kõige ohtlikumad paigad’ (The World’s Most Dangerous Places). „See oli vaid üks pisike tekstilõik kurikuulsast sõjapealikust, kes oli tapnud tuhandeid, kuid kõndis nüüd tänavatel jutlustades tõde ja lepitust. Ma mõtlesin, et kas kedagi sellist võib tõesti olemas olla?“ rääkis Strauss The Los Angeles Times’ile. „Kas selline äärmuslik muutus on üldse võimalik? Kuidas selline asi päris maailmas esile tuleks?“ lisas Anastasion. Filmi ’The Redemption of General Butt Naked’veebileht kirjutab: „See film sunnib vaatajaid esitama küsimust, et milline näeb välja tõeline, tähendusrikas lepitus riigis, kus õiglus pole olnud kättesaadav. „Ainult kristlus on see, mis võib seda rahvast aidata, sest see on ainus usk, mis käsib sul armastada oma vaenlasi ning aktsepteerida ning andestada neile, kes sulle on haiget teinud,“ rääkis Blahyi. „Kõik meie, keda te näete siin istumas, olime julmad mässulised. Ainus asi, mis on võimeline neid relvituks tegema, on  armastus, see armastus, mis tegi mind relvituks. Ainult Jumal on võimeline pöörama elusid ringi.“ Sarpo suguharu liige, Blahyi, oli enne oma pöördumist lahkunud presidendi Ülemseersant Samuel K. Doe, vaimulik konsultant. 11-aastasena pühitseti ta suguharu preestriks ning osales sel hetkel ka oma esimeses inimohvri toomises. Inimohvreid tõi ta igakuiselt, kuni oli 25-aastane. Hiljem määrati ta Krahni inimestele ülempreestriks ning siis vaimulikuks nõuandjaks Doe’le. Ta rääkis, et kohtus regulaarselt saatanaga ning kõneles temaga. Oma nime – kindral Butt Naked (Ihualasti) – sai ta selle eest, et läks lahingusse ei millegi muu kui kingade ja relvaga, uskudes, et tema alastiolek tegi teda kuulidele nähtamatuks. Endine kindral väitis ka et ta tappis lapsi ja ohverdas nende verd oma jumalale ning mõnikord isegi süües nende südant enne lahingut. Pole ime, et kõikjal üle riigi inimesed ikka veel kardavad teda, vaatamata tema pöördumisele. 1996. aastal oli Blahyi’l dramaatiline kohtumine Kristusega ühe Libeeria sõja kõige jõhkrama võitluse käigus. See oli kohtumine, mida paljud võrdlevad apostel Pauluse pöördumisega Damaskuse teel. Jeesus ilmus talle pimestava valgusena ning ütles talle, et ta sureb kui ta ei paranda meelt oma pattudest. Võttes Kristuse vastu ja paludes andestust oma pattude eest, asetas Blahyi momentaalselt oma relvad maha, lahkus oma sõdurite tagant ning läks pagulaslaagrisse Ghanas, kus algas tema pöördumise protsess. Nüüd jutlustades seal, kus ta kunagi tappis, loodab Blahyi ehitada üles neid inimesi, kellele ta kord haiget tegi, edendades rahu ja mitte vägivalda. „Need on mu elu raskeimad hetked, kui ma näen kedagi, kellele ma minevikus haiget tegin,“ mõtiskleb Blahyi selles filmis. „Siin on tuhandeid inimesi, kes võivad tõusta ja rääkida, mida ma neile tegin. Ma olen süüdi, ma olen 100% süüdi nendes asjades, mida ma minevikus tegin. Mul on kahju, mul on kahju,“ rääkis ta. Kuigi paljud usuvad Blahyi meeleparandusse ja muutusesse, ütlevad mõned, et ta valetab. Kuid vaatamata nende kahtlustele, tõestab endine sõjapealik jätkuvalt oma tegude kaudu oma pöördumist, kuulutades väsimatult evangeeliumi igaühele, kellega ta kohtub. 1999. aastal asutas ta Ghanas End Time Train Evangelistic teenistuse, mille kaudu levitada Kristuse valgust Aafrika kaugetesse paikadesse nagu Togo, Benin, Nigeeria, Guinea ja Libeeria. Peale 6 aastat eksiilis elamist, pöördus ta 2004. aastal Libeeriasse tagasi ning aitas ühe aasta kaasa desarmeerimise protsessis. Kolm aastat hiljem, soovis ta tulla Libeeriasse tagasi oma perekonnaga, kus on tema naine Josie ja nende neli last. Sel ajal nõustus Blahyi tunnistama üles ka oma kuriteod Libeeria Tõe ja Lepituse Komisjoni eest, kuigi ta ei teadnud, mis selle ülestunnistuse tagajärjeks saab olema. See on tegu, mida väga vähesed sõjapealikud nõustusid tegema. Ma läksin selle komisjoni ette, sest tahtsin lepitust oma maaga ning vabastada oma südametunnistust ning nemad soovitasid amnestiat minu jaoks. Sellepeale sai ta muidugi mitmeid tapmisähvardusi. Nüüd on Blahyi Libeerias, jutlustaded tõde Jeesusest Kristusest ning Jumala lõputust halastusest ja lootusest patustele nagu ta ise.

The Christian Post – Peale seda, kui Nicole Weider oli olnud mitmeid aastaid Hollywoodis modelliks, kohtus ta supermodell Gisele Bündchen’iga, Victoria’s Secret’i fotosessioonil. Ta meenutab seda, kuidas oli kiitnud Bündcheni kauneid juukseid, kuid sai vastuseks, et need on vaid juuste pikendused fotode jaoks. Fotosessiooni edenedes kutsuti ta vaatama tehtud fotosid arvuti ekraanil. Ta oli šokeeritud kui nägi, et kõiki fotosid töödeldi – tehes modelli nina kitsamaks või kohendati tema keha mingil viisil. Weider räägib, et see oli hetk mil ta mõistis kogu selle tööstuse võltsi ja pealiskaudset olemust ning, et tema tahtis elult rohkem. Üsna pea pärast seda, sai Weiderist kristlane ning ta hakkas õppima, kuidas olla kristlane Hollywoodis ning kuidas olla eeskujuks noortele tüdrukutele tööstuses, kus on väga vähe häid eeskujusid. Ta lõpetas pesureklaamimise, kuna tundis end selle juures justkui ’liha tükina.’Nüüd võtab Weider, kes on tegelenud modellinduse ja näitlemisega alates 5. eluaastast, vastu ainult neid tööpakkumisi, mis joonduvad tema kristlike väärtushinnangutega ning töötab oma uue veebilehe ’Project Inspired’ juures. Project Inspired peamine fookus on anda teismelistele tüdrukutele teine valikuvõimalus. See on Weideri viis, kuidas neile öelda, et nad ei pea oma ihu kuritarvitama, riietuma provokatiivselt ning käituma ebamoraalselt vaid selle tõttu, et ühiskond seda soodustab. Idee veebilehe taga on selles, et anda noortele tüdrukutele juhiseid otsida positiivseid eeskujusid ühiskonnas. Weider ütles, et üks suuremaid probleeme, millega tüdrukud täna kohtuvad, on ’surve olla seksuaalne ja seksikas.’ Paljud tüdrukud tunnevad survet näha välja ajakirjade kaantel olevate naiste või popstaaride sarnased. Üks lehe teemadest on ’kultuuri šokk,’ kus Weider räägib valedest, mida meedia räägib reklaaminduse ja marketingi kaudu. Veel üks teemadest on ’tõeline ilu’ ning selle peamine fookus on ’tähistada naise loomulikku ilu ning julgustada tervislikku elustiili.“ Selles on ka ruum, kuhu tüdrukud saavad saata endast ilma meigita fotosid, et tuua esile loomuliku ja sisemise ilu ideid. Üldiselt annab see vastuseid erinevates valdkondades, mida tüdrukud oma igapäevaelus kohtavad. Weideri igatsuseks on see, et veebileht räägiks kõigest. Samuti saavad tüdrukud seal esitada küsimusi ning saada vastuseid oma isiklikele küsimustele ning samas pakkuda nõu ja julgustust ka teistele. Weider räägib oma veebilehel: „Maailmas on nii palju ’saladusi,’ mis lubavad seada su elu parimale teele. Mina proovisin neid kõiki, kuid ainult üks neist toimis: oma lootuse panemine Jumalale!“ Oma platvormi ja igatsuse kaudu anda noortele positiivne sõnum, et sisemine ilu on sama oluline kui väline, algatas Weider Anti-Cosmo kampaania. Ta rääkis, et tüdrukud kirjutasid talle kirju sellest, kuidas Cosmopolitani ajakiri mõjutas neid negatiivselt. Cosmopolitan on number üks läbimüügiga naiste ajakiri Ühendriikides ning Weider ütleb, et see on võtnud sihtmärgiks noored tüdrukud. Tema Anti-Cosmo kampaania on kogunud üle 10 000 allkirja ning nad on jätkuvalt kogumas toetust. Kampaania eesmärgiks on saavutada see, et Cosmopolitani ajakirja hakataks müüdama läbipaistmatus pakendis. Weider rääkis, et meelelahutustööstus on kristlase jaoks raske koht. See hävitab paljud noored naised. Ta loodab, et tema veebileht on üks väike samm selle suunas, et anda tüdrukutele teistsugust sõnumit, et tõeline ilu lähtub seestpoolt.

The Christian Post – Suure koguduse juht San Diegos väidab, et inimesed sageli igatsevad imede reaalsust. Pastor James ’Jim’ Garlow, kes on 2500 liikmelise Skyline Wesleyan Koguduse vanempastor, väidab oma uues raamatus, et jumalikud sekkumised juhtuvad maa peal sageli. Raamat nimega ’Imed on päriselt: Mis juhtub, kui taevas puudutab maad’ (Miracles Are For Real: What Happens When Heaven Touches Earth) defineerib imed ning toob põhjendusi, miks need tulevad või ei tule ilmsiks Jumala rahva seas. Garlow rääkis, et ta alustas üleloomulike juhtumite uurimist siis, kui kirjutas ühte teist raamatut, mis rääkis taevast ja elust pärast surma. Ajal, mil ta seda teemat uuris, sai tema naine, kellega ta on olnud nelikümmend aastat abielus, teada, et tal on maksavähk. See tervise kriis oli suureks katsumuseks, kuid lõppes sama äärmuslikult nagu see algas. Veendunud selles, et tema naise aeglane kosumine on peaaegu võimatu, otsustas Garlow koos ühe kogenud kolumnisti, Keith Wall’iga, hakata kirjutama raamatut imedest. Garlow räägib: „Imede definitsioon on need asjad, mida me ei suuda mõista. Need julgustavad meie usku tohutult ning näitavad meile väheke Kuningriigi tulevikku ja kuidas Jumal töötab meie maailmas. Intrigeeriv on olnud näha Jumala kätt inimeste eludes toimimas viisidel, mida me ei mõista.“ Peagi mehed mõistsid, et neil tuleb vaadata asja kahest küljest. Esimesel poolel on skeptikud või need, kellel on loomupärane ülbus öelda, et kui nemad imedesse ei usu, siis neid pole ka olemas. Teine grupp on kristlased, kes võivad saada kasu selle termini paremast definitsioonist. Garlow räägib: „Nii paljud kristlased nimetavad asju imdeks liiga kiiresti. Samas on paljud asjad, mida meie nimetame loomulikuks, iseenesest imed. Seetõttu tegeleme me imedega kogu aeg ning teinekord tulevad nad meie ellu suvalisel hetkel hämmastavate manifestatsioonidena. Jumal teeb neid mõlemaid ühel eesmärgil ning meil tuleb see eesmärk üles leida.“ Garlow rääkis, et mitmed põhjused selgitavad imede olemasolu. Need näitavad Kristuse loomust või teinekord näitavad selgelt seda, et hea võidutseb kurja üle või et milline näeb täiuslik maailm välja Jeesuse tagasitulekul. Vaatamata sellele, mis on põhjus, teeb see alati Jumala au nähtavaks nii pühadele kui patustele. „Jumal üksi võib minna üle maailma loomulikest seadustest. Taolised imed on justkui eelroaks põhieinele, milles tuleviku kuningriik saab olevikuks,“ rääkis Garlow. Ta ütles ka, et on oma teenistuses kogenud paljusid imesid ning suurim ime tema jaoks on see, kuidas usk järgib meid ka kõigis elu muutustes. Ta rääkis, et tundis Jumala tõmmet juba üheksa aastaselt ning on sellest alates pidanud Kristust kalliks. „See eesmärk ja rahu ei ole mind jätnud,“ rääkis Garlow. „Ma ei kujuta elu ette ilma fookuseta ja Kristuse kesksuseta. Ma ei kujuta ette, milline elu oleks ilma selle ankruta.“

Mail Online – Üks kümme aastat ratastoolis olnud invaliid, räägib, et sai imeliselt terveks. 35-aastane Kaya Joseph, sai momentaalselt vabaks valust jalgades, mille tõttu ta ei olnud 10 aastat saanud kõndida, peale seda, kui rev George Booty, pani oma käed tema peale. Naine viidi Milton Keynes’i St George’s anglikaani kirikusse, Buckinghamshire’is, Suurbritannias, ratastoolis ning vaid mõned minutid hiljem kõndis ta sealt iseseisvalt välja. Naine räägib: „Ma tõusin püsti ja kõndisin ning alates sellest ma olengi kõndinud. Tunnen end fantastiliselt. Ma sain terveks.“ Kaya Joseph, kes on kääbuskasvu ning pime, ei ole saanud kõndida alates sellest kui oli 25-aastane tänu selgroo kõverusele. Kuid vaatamata arstide hoiatusele, et ta ilmselt ei kõnni enam kunagi, saab naine nüüd käia kohalikes poodides, sõita kohaliku transpordiga ning kõndida ringi oma kodulinnas Lutonis. Kaya Joseph, kes on 140 cm pikk, rääkis, et tema jalg oli kõver, kuid on nüüd hakanud sirgeks minema alates sellest, kui ta oktoobri alguses tervenes. Ta rääkis: „Ma uskusin, et see juhtub ühel päeval. Ma istusin seal kirikus altari ees ning ta pani oma käed mu peale, palvetas ja ütles, et ma tõstaksin oma jalad üles. Ma saingi seda teha. Tema ei oodanud seda ja mina ei osanud seda oodata. Ma vaid ütlesin: „Aitäh, vau, see on hämmastav!“ Ma läksin teenistusele tõsise valuga, kuid läksin sealt ära ilma igasuguse valuta. Alates sellest on mu ihu üha tugavamaks saanud. Ma käin iga päev kõndimas ning tunnen end paremas vormis kui enne. Mu arstid on hämmingus, kui ma neile räägin sellest, kuidas ma terveks sain.“ Nelja lapse isa, reverend Booty, oli rõõmus, et Kaya Joseph sai terveks, kuid ta annab tunnustuse Jumalale. Ta rääkis: „Mina olen vaid kanal, mille kaudu Jumal tervendab. Mina tahan vaid kanda seda tööd, mida Jumal tahab, et ma teeksin.

Mission Network News – Uus peatükk Iraani pastori Youcef Nadarkhani juhtumis, võib paljudel inimestel vere keema ajada. Nadarkhani arreteeriti ususttaganemise süüdistustega 2009. aastal peale seda, kuid protesteeris valitsuse otsuse vastu, mis nõuab seda, et tema poeg peab koolis koraani lugema. Alates sellest on tema pikaleveninud kohtusaagas ähvardamisi surmanuhtlusesega, kui ta keeldub islami usku vastu võtmast. Märtrite Hääle viimastel andmetel nõudis kohtuvõimu juht, Ayatollah Sadegh Larijani, kohtunikult, kes Nadarkhani juhtumiga tegeleb, et ta viivitaks vandekohtu kirjaliku otsusega veel ühe aasta. Kohtunikul kästi konkreetselt Nadarkhanit hoida veel vanglas ning kasutada iga vajalikku abinõu selleks, et sundida teda oma kristlikust usust lahti ütlema ning pöörduma islami usku, rääkis Märtrite Hääl. Juhtum on pandud mitmeid kordi ootele. Sel korral on põhjendus selle taga kõige häirivam. Kristlased üle maailma olid Nadarkhani võimalikust saatusest  Iraani valitsuse käes väga puudutatud, ning nad saatsid palvekirju oma valitsustele ja muudele gruppidele, kes võiks sõna võtta. Isegi ÜRO on väljendanud oma muret selles küsimuses. Hiljutine korraldus viivitada Nadarkhani kohtuotsusega võis olla vastus nendele protestidele. Present Truth Ministries andmeil anti see korraldus selleks, et rahvusvaheline kogukond ja eriti kristlased, unustaksid Nadarkhani juhtumi. „Kui me tema unustame, on neil vabadus pastor hukata,“ rääkis Present Truth Ministries pressiesindaja. Edaspidi võib sellel olla iraani kristlaste ja evangeeliumi leviku suhtes mitmeid implikatsioone. Open Doors maailma vaatluse nimekirja alusel on Iraan juba praegu teisel kohal oma kristlaste tagakiusamise poolest. Palveta, et Nadarkhani süüdimõistmine saaks ümber pööratud ning et tema perekond usaldaks jätkuvalt Jumalat selles asjas. Vaata Nadarkhani lugu ja kuidas aidata: http://www.prisoneralert.com/pprofiles/vp_prisoner_214_profile.html?_nc=b7d3f324ea56e88933b25166be08bdb5

Charisma News – Põhja-Korea juht, Kim Jong-Il, suri pühapäeva õhtul. Põhja-Korea uudiste agentuurid teatasid, et Kim Jong-Il suri ületöötamisest tingitud kurnatusse ’Põhja-Korea inimeste teenimisel’. Ta oli 69-aastane. Organisatsioon Open Doors kutsub kristlasi palvele selle riigi ja kannatavate kristlaste eest seal, võimalike tagajärgede pärast Põhja-Koreale ja kogu maailmale. Open Doors president ja tegevjuht, dr Carl Moeller, ütles: „See oli oluline päev Põhja-Korea ajaloos. Kuigi see jõhker diktaator on surnud, kes on vastutav nii paljude julmuste eest, on tulevik siiski teadmata. Mõned oletavad, et tema poeg, Kim Jong-Un on täpselt sama jõhker kõigi teisitimõtlejate suhtes. Teised arvavad, et ta võib olla leebem. Meie ei tea Põhja-Korea tulevikku, kuid Jumal teab. Seepärast on oluline, et kristlased kõikjal maailmas palvetaksid Põhja-Korea eest sellel ülemineku ajal. Palveta eriti julgete kristlaste eest seal riigis. Kardetakse, et nad võivad kogeda veelgi rohkem kannatusi. Põhja-Korea vangilaagrites on hinnanguliselt 50 kuni 70 000 kristlast, kus neid koheldakse veel julmemalt, kui teisi vange. Inimesed surevad seal nälga. Põhja-Korea inimesed elavad justkui lõppematus õudusunenäos.“ Viimased üheksa aastat on Põhja-Korea olnud Open Doors maailmavaatluse nimekirjas esimesel kohal. Selles nimekirjas on 50 riiki, mis on kõige hullemad kristlaste tagakiusajad. 2012.aasta nimekiri tuleb välja 4.jaanuaril ning ootuste kohaselt on Põhja-Korea taas esirinnas. Põhja-Koreas nähakse igasugust muud jumalateenistust peale ’suure juhi’ (Kim Il-Sungi) ja ’ülimjuhi’ (Kim Jong-Ili) kummardamise kui riigireetmist. Põhja-Korea kristlased sageli arreteeritakse, piinatakse või isegi tapetakse oma usu pärast Jeesusesse Kristusesse. „See on väga ebatõenäoline, et tuleb mingisugune poliitiline muutus,“ rääkis Open Doors peamine kristlasest kontaktisik Põhja-Koreas. „Tegelikult alates sellest, kui Kim Jong-Un pääses tüürile lähemale, on Põhja-Korea kiirendanud oma püüdeid avastada religioosseid tegevusi riigis. Rohkem on toimunud kodureide, rohkem on treenitud spioone, kes imbuksid usu- ja inimõiguste võrgustikesse ning Hiinas tapeti üks lõuna-korea kristlane, kes aitas seal põgenikke. Kristlased kardavad seda, milleks Kim Jong-Un on võimeline. Ta teeb kõike, et püsida võimul.“ Simon näeb seda nii, et Põhja-Korea on esimene kommunistlik riik, mis on rajanud tõelise dünastia. Võim on kantud edasi kolmandale põlvkonnale, kuid eelmise suktsessiooni puhul oli see vahe, et Kim Il-Sungil oli terve kommunistliku bloki toetus. „Kim Jong-Il oli valmistunud oma rolliks üle 20 aasta enne kui ta võimule tuli. Kim Jong-Un määrati järgmiseks juhiks alles 2010.aasta oktoobris Töölispartei kongressil,“ räägib Simon. „Ta on noor ja kogenematu. Seal võib tulla võimuvõitlus, mida ta ei pruugi võita. Teisest küljest, Kimi perekonda ümbritsev juhtkond on hoidnud nööre enda käes üle kuue aastakümne. Nad on teinud vastaste organiseerumise väga keeruliseks. Režiimi kukutamiseks läheb tarvis midagi erakorralist.“ Üks Põhja-Korea põgenik Seoulis, Lõuna-Koreas, rääkis et tal olid segased tunded kuuldes Kim Jong-Ili surmast. „Ma mõtlesin alati, et kui ta sureb, siis ma olen õnnelik. Ma vihkasin teda, kuid Jumal õpetas mind armatama oma vaenlasi. Minu Põhja-Korea sõbrad reageerisid erineval viisil. Üks on vihane ja ütleb, et ta oleks pidanud surema nii nagu Moammar Gadhafi. Teised tunnevad kergendust ja on rõõmsad ning usuvad, et Korea riigid saavad varsti üheks rahvaks. Mina ei näe seda väga kiiresti juhtumas. Isegi kui absoluutvõim on surnud, teevad kindralid ja teised võimulolijad kõik selleks, et hoida kontrolli enda käes,“ rääkis ta.  Open Doors kohalike allikate põhjal on Põhja-Korea sulgenud piirid ning pitseerinud mustad turud, mida siiani salliti. Turvaagente ja politseinikke on näha igal tänaval ja kõrvaltänaval. Kogu riigis on kuulda inimesta halamist. Simon räägib: „Me loodame, et näeme 2012. aastal tõelist poliitilist ja majanduslikku muutust, kuid eriti vabadust uskuda. Me palvetame vabaduse eest kõigile kodanikele, et nad oleks vabad elama nii nagu nad tahavad ning uskuma nii nagu nad tahavad. Me tahame, et nenda vangilaagrite uksed avaneksid, et me saaksime  emmata oma vendi ja õdesid Kristuses, kes on seal kohutavates tingimustes kannatanud.“     

Israel Today Magasine – Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu teatas möödunud reedel, et ta taastab oma ametlikus residentsis Jeruusalemmas regulaarse piibliõppe grupi. See grupp on avatud Piibli uurijatele, valitsuse ametnikele ja kutsutud külalistele. Netanyahu teatas sellest 30 päeva peale oma äia, Shmuel Ben-Artzi, surma, kes oli respekteeritud Iisraeli poeet ja piibliõpetaja. Ben-Artzi tavatses osaleda Iisraeli esimese peaministri, David Ben Gurion’i, poolt võõrustatud regulaarsetes piiblitundides. „Ben-Gurion mõistis, et raamatute-Raamat on meie mandaat meie rahva jaoks,“ rääkis Netanyahu. „Tema nägi Piiblit juudi rahva imelise loona, meie rahva ainulaadse vaimuliku, kultuurilise ja ajaloolise pärandina ning samuti kui kogu inimkultuuri ühte nurgakivi.“ Netanyahu Likudi partei isa, Menachem Begin, tavatses samuti võõrustada regulaarseid piiblitunde peaministri residentsis. Netanyahu rääkis, et ta tahtis taaskehtestada selle praktika selleks, et julgustada Piibli armastust valituse ametnike keskel ning laiendatult kogu rahva keskel.

Mission Network News – Kas sa kujutaksid ette, et pead olema vanglas ning veetma seal ka jõulud selle tõttu, et viisid läbi palvekoosolekut? Kuidas oleks kui oled vanglas juba kolmandad jõulud selle tõttu? Sel aastal saavad Yang Xuan’il täis kolmandad jõulud vanglas, selle eest, et ta korraldas 2009. aasta septembris palveralli. Yang arreteeriti 14. septembril 2009 koos veel nelja koguduse juhiga. 25. novembril 2009 määrati Yangile ja teistele Lifen-Fusani koguduse juhtidele Shanxi provintsist vanglakaristus 2-7 aastaks. Neid viite koguduse juhti süüdistati ’rahva kokkukutsumises avaliku korra häirimiseks’kuna nad olid korraldanud palveralli päev peale seda kui 400 militaarpolitsei sõdurit olid korraldanud reidi koguduse valdustesse. Selle reidi ajal sai üle 30 uskliku tõsiselt haavata ning 17 hoonet hävinesid. Yang on olnud vangistuses üle 750 päeva. Tema tütre sõnul on tema külastusajad vanglas väga  piiratud. Organisatsioon Märtrite Hääl kutsub inimesi neil jõuludel üles olema julgustuseks sellele kannatavale vennale Kristuses. Möödunud aastate jooksul on Yangile kirjutatud 820 kirja ning Märtrite Hääl soovib seda arvu viia kuni tuhandeni jõuludeks. Neil on veebilehekülg, mille kaudu saab julgustada usu pärast vangi mõistetud inimesi ning kirjutada neile. Inimestel on võimalik neile väljendada oma armastust ning anda teada, et nende eest palvetatakse. Palveta samuti, et Yang ning tema kaasvangid võiksid olla õnnistuseks isegi seal ning, et neil oleks võimalusi jagada evangeeliumi just nii nagu Paulus tegi seda ligi 2000 aastat tagasi. Et saada rohkem teada ustavatest kristlastest, kes on oma usu pärast vangistatud ning saata neile kirju, külasta veebilehte prisonalert.com (otselink Yang Xuani lehele: http://www.prisoneralert.com/pprofiles/vp_prisoner_201_profile.html?_nc=e76b739f8ca77f1137c5c89115e1635c)

Mission Network News – Isegi üks laulatus, kogu oma tseremoniaalse kaunidusega, on suur sündmus ning nõuab palju tööd inimeselt, kes seda planeerib. Kujuta ette 91 laulatuse planeerimist samaaegselt. Just see toimub Muraille Lacee’s, väikeses linnas Haiiti loode osas. Mission Network uudiste andmeil on seda tohutu suurt laulatuse tseremooniat viiimas läbi Baptisti Haiiti Misjon. Pastor Jean Claude Smith ja Williamsoni Konservatiivse Baptisti koguduse liikmed on reisinud korduvalt sinna piirkonda ning viinud evangeeliumi ja teeninud inimesi. Selles piirkonnas on olnud vähe evangeeliumi kuulutamist ning seal ei ole ühtki evangeelset pastorit või kogudust. Williamsoni koguduse liikmed leidsid, et evangeeliumi puudumise tõttu ei ole selles kogukonnas ka tugevat moraali ning palju linna paaridest lihtsalt elavad koos. Selle tulemusel on paljudel Muraille Lacee naistel lapsed juba enne 18-aastaseks saamist. Pastor Smith loodab, et massi laulatus „saab positiivse tunnistuse võimaluseks kogukonnas ning aitab neil alustada Piibli printsiipidele alistumist.“ Sellise suurusega laulatus köidab kindlasti palju tähelepanu. Avalikul pühenudmisel Issanda, perekonna ja sõprade ees, on võime muuta kogu linna. Suur laulatuse päev on seatud 30. detsembrile 2011.

Mission Network News – Võib-olla sa ei ole enne kuulnud sellisest teenistusest kui Global Baseball (Globaalne Pesapall), kuid see on avaldamas suurt mõju kogudusele ja valitsuse juhtidele Kuubas. Global Baseball on teenistus, mis kasutab pesapalli vahendina evangeeliumi levitamiseks ja koguduste rajamiseks kõikjal maailmas. Kuuba on üks riik, kus Global Baseball on omanud igavikulistt mõju. Organisatsiooni president, Jeff Siegel, ütleb, et pesapalli populaarsus on üle maailma kasvamas. „Tegelikult mõnedes riikides on see lausa esikohal. Näiteks Kuubal on pesapall kuningas.“ Siegel arvab, et ta teab, miks see nii on. „Väljaspool evangeeliumit inimestel ei ole erilist lootust. Üks asi, mis neile väheke rõõmu pakub, on sport. Mingil põhjusel on just pesapall see, mis toob inimesed kokku ning pakub neile lõbu.“ Siegel räägib, et Global Baseball on kujundatud mitmel eesmärgil: „Üks asi, millele me väga keskendume, on tasuta pesapalli treeningud lastele riikides, kus nad muidu ei saaks sellist juhendamist.“ Pesapall on aga vaid vahendiks. Siegel ütleb: „Me teeme koostööd kohalike kogudustega ning teeme kindlaks, et kui inimesed saavad päästetud, siis toimub nendega ka järeltöö. Lisaks spordile toob Global Baseball ka humanitaarabi. Samuti me toome pesapalli varustust, mille me jätame kogudustele, et alustada pesapalli programme, mida kogduse tööga siduda.“ Organisatsioon Global Baseball on töötanud Kuubal juba mitmeid aastaid. Siegel räägib: „Kuulus rahvusmeeskonna mängija, Raul Valdez, sai päästetud. Meie kodukoguduste arv kasvas nelja pealt kaheksale, kaheksalt kuueteistkümnele ja nüüd kahekümnele. Valdez tutvustas mind ka Fidel Castro vanuselt eelviimasele pojale.“ Castro poeg tuli samuti Kristuse juurde, mis omakorda avas uksed selleks, et kohtuda inimestega Kuuba valitsuses. Nüüd kui suhted inimestega on arenenud, räägib Siegel, et nad on saavutanud valitsuse respekti ning neil on võimalik riiki tuua kristlikke pesapalli meeskondi, kristlikke muusikuid, humanitaarabi jne. Mulle antakse nüüd religioosseid viisasid Kuubale.“ Nüüd on neil tarvis partnerit, kes suudaks neid vasrustada humanitaarabiga. Siegel ütleb, et tal on Kuuba juhtkonnalt juba luba olemas. Nad olid talle öelnud: „Kui sa oled valmis, anna meile teada lennu number ja me kanname hoolt, et nad pääsevad sinna kuhu vaja.“ See programm on olnud väga edukas, mitte ainult pesapalli suhtes, vaid selle suhtes, et elud on saanud muudetud. „Castro poeg tuli Issanda juurde. Kuuba hiinlased on saamas päästetud. Inimesed Castro siseringist on saamas päästetud.“ Siegel on palvetamas, et Jumal lubaks teda lõpuks  jagada sõnumit Kristusest ka Fidel Castro endaga.

Mission Network News – 1. detsember on ülemaailmne AIDSi päev. AIDSi päeva eesmärk on tugevdada globaalset võitlust kogu maailma haaranud AIDSi epideemia vastu. Esimest korda tähistati ülemaailmset AIDSi päeva 1988. aastal, mil rahvusvahelisel tervishoiuministrite kohtumisel otsustati senisest enam tähelepanu pöörata ühiskondlikule tolerantsusele ning arendada HIV-d ja AIDSi puudutava info vahetamist. ÜRO andmeil on uued HIV nakkuste juhtumid märkimisväärselt vähenenud või stabiliseerunud enamikes maailma piirkondades. Sub-Sahara Aafrikas on uued HIV nakkuste juhtumid vähenenud üle 26%. Kuid mõnede jaoks on uute juhtumite vähenemine tulnud liiga hilja. ÜRO hinnangul on umbes 16% Zimbabwe ning 12% Botswana ja Svaasimaa lastest jäänud orvuks tänu AIDSile. Zimbabwes koges umbes iga kümnes nakatunu ühte karmimat AIDSi epideemiat maailmas. Inflatsiooni, töötuse ja tervishoiusüsteemi kokkuvarisemise keskel on ravi ja lootus tulevikuks üsna harvaesinev. Organisatsiooni Christian World Outreach (CWO) asepresident, Greg Yoder, räägib: „See on tõeline tragöödia siin Simbabwes, et noored kasvatavad noori.“ AIDS ei röövi neilt noortelt mitte ainult perekonda, vaid ka kultuuri. „Siin on noored, kes ei ole õpetatud vanemate poolt. Nad ei ole kaotanud ainult pere liikmeid vaid, kes aitab neil täiskasvanuks saada? Me loodame, et see, mida me täna teeme, aitab Zimbabwet tulevikus.“ CWO juhib mobiilset orbude teenistust nimega ’Meie lapsed,’ (Our Kids) mis pärineb aafrika kontseptsioonist, kus nähakse igat last kogukonnale kuuluvana. „Mõnikord me nimetame ’Our Kids’ programmi ’OK’ programmiks, sest kuigi nad on oma elus läinud läbi paljudest halbadest asjadest, võib nende tulevik olla hea. Me jagame nendega evangeeliumi.“ Yoder jätkab: „Me läheme kogukondadesse ning töötame koos sealsete koolidega. Me nimetame seda mobiilseks lastekoduks, sest me läheme nende juurde, varustame neid seal, kus nad on, püüame neid julgustada ning anda neile mingisugust normaalset elu, kui see võimalik on.“ See programm lubab lastel jääda sellesse kogukonda, kus nad on sündinud, selle asemel, et neid kusagile institutsiooni saata. Selline lähenemine on oluline, sest see ei juuri lapsi välja oma kogukonnast. See lubab lastel ka jääda kooli, lõpetada oma haridustee ning jääda oma sõprade ja tuttavate inimeste lähedusse. Lisaks koduhoolele, toidule ja stipendiumile, saavad nad ka pidevat hingehoidu, AIDSi haridust, tööoskuste õpetust ning osaleda projektides väikese sissetuleku teenimiseks ning nädalalõppudel toimuvates laagrites, kus õpitakse oskusi eluks. CWO töötajad ja vabatahtlikud töötavad seal ning see avab uksed evangeeliumi jagamiseks. See on põhjus, miks me seda teeme, sest Jumal armastab neid ning see väljendub selles, mida meie saame nende jaoks teha.“

Charisma News –Enamiku ajast aastas, saadab organisatsioon Seoul USA Põhja-Koreasse õhupalle, milles on vaimulikku kirjandust, esmatarbekaupu ning uudiseid välismaailmast. Kuid käesoleva aasta jõuluõhtul saadavad nad hoopis teistsuguse saadetise mailma kõige suletumasse riiki – vahukommi sarnased erikujulised maiustused, Peeps. Seoul USA valmistab tuhandeid populaarseid vahukommist tähti, jõulupuid ja põhjapõtru, et suurte õhupallide abil neid saata üle kogu Põhja-Korea. Õhupallid saadetakse teele ühest salajasest paigast Lõuna-Koreas, Demilitariseeritud tsooni läheduses. Seoul USA tegevdirektor, Eric Foley, räägib et nad said inspiratsiooni I Maailmasõja aegsest loost, kus ühel jõuluõhtul tulid inglise ja saksa sõdurid oma kaevikutest välja, selleks et kuuvalgel laulda jõululaule ning mängida jalgpalli. Üheks õhtuks pandi sõda ootele inimkonna kasuks. „Me usume, et ühel õhtul on võimalik jagada lihtsat rõõmu ka Põhja-Korea inimestele,“ rääkis Foley. „Ülejäänud aasta me jätkame sokkide, ravimite, lendlehtede ja Piiblite saatmist õhupallidega. Kuid jõuluõhtul langevad vahukommid Põhja-Koreas, nagu lumi.“ Foley märgib, et õhupallide lennutamine Põhja-Koreasse on seaduslik Lõuna-Koreas. Tema organisatsioon korraldab 50 kuni 60 õhupallide lennutamist aastas ning möödunud aasta jooksul saatsid nad 1,4 miljonit lendlehte ja 45 000 Piiblit sellesse suletud kommunistlikusse riiki. Tema organisatsiooni tööd on kajastatud erinevates meedia väljaannetes ning nad on andnud nõu ka USA Välisministeeriumile ja Kongressi liikmetele Põhja-Korea usuasjade küsimustes. „Kõik küsimused Põhja-Korea asjus on sünged,“ räägib Foley. „Iga päev räägitakse selle tuumarelvadest, seksikaubandusest ja koonduslaagritest. Üheks õhtuks me tahame lihtsalt levitada rõõmu. Pealegi, kes saaks olla kommide vastu?“ Foley märgib, miks nad just need vahukommid valisid: „Meie õhupallid lendavad väga kõrgel. Kui me saadaksime piparkooke või pulgakomme, siis võivad need maha kukkudes katki minna. Pealegi, kes tahaks õhust kukkuva pulgakommiga vastu pead saada? Vahukommid on kerge kaalulised ning mida kergem kaal, seda rohkem me saame neid saata.“

Charisma News – Mõned nädalad tagasi varastas keegi Oregonis, West Salem Foursquare koguduse väikese kaubiku, mis oli täis pakitud viima abisaadetist ühele kohalikule perekonnale. West Salemi linna Dream Center direktor, Craig Oviatt, rääkis, et maha jäi vaid katkine tabalukk ja rehvi jäljed kruusale, kust auto oli kiriku sissesõiduteelt välja kihutanud. West Salemi vanempastor, John Fehlen räägib, et see kaubik koos ühe teise vanema kaubikuga, on olnud justkui ikooniks juba aastaid West Salemi linnas. Kui inimesed meie kogukonnas näevad seda kusagil sõitmas, siis esindab see lootust ning kellegi unistuste täitumist, see esindab vabadust rõhumise alt.“ Ainuüksi möödunud aastal viidi koguduse kaubikuga toitu, mööblit ja muid tarbeid 540 perekonnale. Kuid see kaubik on vaid abivahend. „Tegelikult on teenivate ja annetavate inimeste kirg see, mis näitab haiget saanud maailmale Jumala headust.“ Üks anonüümne ja helde annetaja kuulis sellest kaubiku vargusest ning tahtis seda asendada suurema ja uuemaga, et aidata kogudusel aidata kogukonda. Samuti oli teisi, kes kuulsid koguduse kaotusest ning tegid annetusi selleks, et uue kaubiku teenistus võiks olla veelgi suurem. Mõned inimesed sõitsid isegi teisest osariigist sinna, et annetusi tuua. Kuid andvat südant on näha mujalgi. Töötuse tase Crook maakonnas, Oregonis, on 19% ning see tähendab, et iga viies inimene Eastside Fellowship koguduses, Prinevilles, on tööta. Kuid koguduse liikmed ei lase sellel end peatada andmast. Üks Eastside koguduse pastoritest, Brian Carmack, rääkis, et neil on alates 13. novembrist käimas projekt ’Ela, et anda.’ Inimesi julgustati andma igal päeval kellelegi kingitust, kuni 2011. aasta lõpuni. See on 49 päeva ja kingitust, mille need inimesed annavad ükskõik kellele soovivad. „See kingitus ei pea maksma midagi,“ selgitas Brian. „Me julgustame neid jagama Kristuse armastust loominguliselt enda ümber olevatele inimestele.“ Ta räägib, et see on meeldetuletus sellest, et me ei saa iial anda rohkem, kui Jumal seda teeb. Erinevad kogudused võivad tähistada jõule erineval viisil, kuid üks asi on selge: Jeesus Kristus on elav ning  jagamas armastust oma rahva kaudu ka neil jõuludel.

CBN News – Üks kogudus Medina’s, Ohio osariigis, töötab selle nimel, et koguda raha vaestele Keenias ning söövad vaid seda, mida vaesed peavad iga päev sööma. Üle 50 inimese koguduses nimega Connection Church, ei söö viis päeva midagi muud, kui vaid riisi ja ube. Raha, mida hoitakse söögi pealt kokku, saadetakse ühele Keenia koolile, kes pakub oma õpilastele toitvat lõunat. Koguduse vanempastor Tony Myles, rääkis, et kampaania eesmärgiks on ka tuua enam teadlikkust inimestele sellest, milline on kolmanda maailma orbude tavapärane söögilaud. „See muidugi tekitab segadust su seedeelundites,“ rääkis Myles, „kuid see aitab meil ka mõista, mida tähendab elada ohvrimeelselt. Kui ma istun maha ja palvetan enne igat söögikorda, siis leian ma end aina tänulikumana, sest mina teen seda valikuliselt, kuid lapsed kolmanda maailma riikides ei teagi alati millal või kas üldse tal järgmist söögikorda tuleb,“ rääkis ta. Taolist projekti tehakse nende koguduses teist aastat. Möödunud aastal kogusid nad Nairobis asuva kooli jaoks 1000 dollarit. Hiljuti käis Gospel Harves Ministries misjonär, Cathy Perman, sellele kogudusele jagamas vahetut selgitust sellest, milline on elu selle kooli laste jaoks. „Sealsed vajadused on palju suuremad, kui ressursid, mis neil praegu on. Teietaoliste koguduste toetuseta, ei oleks meil ka kooli laste aitamiseks,“ rääkis 62-aastane Perman. „Paljudel neist lastest, kes sinna kooli tulid, oli alguses palju kõhuprobleeme. Rääkides nende vanematega, me avastasime, et see oli sellepärast, et lapsed ei olnud söömisega harjunud. Sageli olid nad ilma söögita olnud kuni kolm päeva,“ selgitas misjonär.

Mission Network News – Ron Hutchcraft Ministries (RHM) asutaja, Ron Hutchcrafti, sõnul on panused suure misjonikäsu täitmiseks vaid kasvanud, nüüd kui möödunud kuul sai täis seitse miljardit inimest maailmas. Hutchcraft ütleb: „Jeesuse päevil oli maailmas hinnatavalt 200 miljonit inimest. Täna on see Pakistani rahvaarv. Üks riik! Nüüd seitsme miljardi inimesega peaks meie põlvkonna vastutus olema laserfokusseeritud evangeeliumi levitamisele.“ Seda vastutust tuntakse Suure Misjonikäsuna, mille Kristus andis oma järgijatele, et nad läheksid ja teeksid jüngriteks kõik rahvad. Nüüd, mil on suurem hulk rahvast, kelleni jõuda, tuleb kogudusel leida loomingulisi viise võrkude heitmiseks kaugemale evangeelse sõnumiga. Hutchcraft räägib: „Me oleme vaadanud igat võimalikku platvormi evangeeliumi välja viimiseks, ka läbi Facebooki ja teiste sotsiaalvõrgustike.“ Lisaks interneti kasutamisele, on vaja vaadata ka seda, kuidas kristlased lisavad oma eelarvesse misjoni töö. Kahjuks on näha misjonitöö toetuseks eelarvete kahanemist. Misjonär peab vahel kuni kolm aastat töötama selleks, et leida piisavat toetust misjonipõllule minekuks. „Iga päev sureb 158 tuhat inimest ja astuvad igavikku, kas nad on selleks valmis või mitte,“ räägib Hutchcraft. „Pidades meeles sellist hädaolukorda, vaata oma kulutusi .. nagu Paulus ütles, et ma ükskõik mis viisil võiksin päästa mõne.“ Hutchcraft toob esile, et kreeka keelset sõna ’dunamis’ kasutatakse Uues Testamendis selleks, et kirjeldada Püha Vaimu väge. „Evangeelium on Jumala dünamiit! See peaks meid mobiliseerima ja motiveerima välja minema. Me peaksime misjonitööst oma koguduses tegema tähtsa asja,“ rääkis Hutchcraft. Palu, et Issand annaks sulle südamesse ühe maailma osa, et tuua suuremat mõju tema nimele. Praegu on aeg, mil evangeeliumi vajatakse rohkem kui iial varem.

CBN News – Uue lühifilmi ’I against my brother’ (Mina oma venna vastu) teemaks on moslemid, kes on pöördumas Kristuse poole Somaalias. Olles vaid 15 minuti pikkune, loodavad filmi tootjad, et sellest saab evangelismi vahend – midagi, mida somaalid saavad isegi mobiiltelefoniga vaadata. ’Mina oma venna vastu’ on dramatiseering tõsielu loost ühest somaali naisest, kes tuli usule Kristusesse. Hind tema jaoks oli äärmiselt kõrge. Ta räägib, et Somaalias on moslemiks olemine osa sinu rahvuskuuluvusest. „Somaali rahvas hoiab väga kokku. Me jagame kõike,“ rääkis naine filmis. „Meie majas oli vaid üks tuba ja meid oli seitse inimest.“ Kolides linna, kohtus see somaali naine ühe kristliku perekonnaga. Sõbrunedes temaga, näitasid nad talle Jumala armastust. Siis hakkas ta salaja Piiblit lugema. „Ma mõtlesin, et isegi kui see raamat on tõde, pole mingit võimalust, et ma selle saaksin vastu võtta. Ma olen somaali rahvusest. Ma ei saa kusagile teise maailma elama minna. Kui ma selle vastu võtan, siis mind tapetakse,“ meenutas naine. Lõpuks naine siiski pöördus ning filmis näidatakse mitmeid ohte, mis tema teele tulid. Filmitegijad rääkisid CBN uudistele, et need ohud teevad somaali kristlastele jumalateenistuste pidamise väga raskeks. Turvalisuse huvides pidid inimesed ka selles loos jääma anonüümseks. „Somaali kristlased on põranda all. Nad ei tunne ühteteist. Nii palju, kui mina tean, ei ole Somaali usklike kogudust, kus oleks somaali rahvusest pastor,“ rääkis üks filmi tegijatest. Nad loodavad, et kui lääne kogudus vaatab seda filmi, siis nad palvetavad somaalide eest. „Somaali rahvas jõuab peaaegu igal nädalal uudistesse väga kohutavate asjade tõttu,“ lisas teine produtsent. „Seal on piraatlust, terrorismi, Somaalias on sõda, seal on pagulaslaagrid,“ jätkas ta. „Me tahame, et kogudusel oleks neid pealkirju lugedes teistsugune reaktsioon, kui maailmal.“ Filmitegijad loodavad ka, et väikesed grupid kasutavad ära nende internetipõhiseid piibliõppe materjale ning pühenduvad palvetama igal nädalal Somaalia tagakiusatud koguduse eest. Filmi ja materjalid leiad veebilehelt http://somalistory.com/

Charisma News – San Francisco Tenderloin’i piirkond majutab 37 000 inimest 586 korterelamus – kõik need asuvad ühe ruutmiili suurusel alal. Organisatsiooni San Francisco City Impact (SFCI) unistus on rajada kogudused kõigisse nendesse korterelamutesse. Francis Chan, raamatu Crazy Love autor ja endine Cornerstone Community Church pastor, töötab meeskonnaga, mille nimi on Adopteeri Hoone. SFCI on missioonil et tervendada ja muuta terviklikult San Francisco kogukonda abitööde ja preventiivse töö kaudu. Hädaabi töö kaudu pakuvad nad toitu, riideid, terviseabi ja päästeabi neile, kes on kriisis; preventiivne töö on harimine, nõustamine, õpetamine ja vaimulik jüngerlus, selleks, et vaesuse ja meeleheite tsüklid ei peaks korduma. Adopteeri Hoone meetod võtab ühe korterelamu ning kogub palvemeeskonna palvetama selle elanike eest. Siis läheb ’Grace team’ ehk ’armu meeskond’ ukselt-uksele, külastades iga korterit selles majas. Nad küsivad elanikelt, kas nad vajavad midagi – toitu, meditsiini- või koolitarbeid, palvet. See meeskond on põhimõtteliselt selleks, et öelda: „Me ei taha teilt midagi, me tahama lihtsalt anda,“ selgitab Francis Chan. Grace team koostab nimekirja vajadustest ja palvesoovidest elanike eest ning tuleb järgmisel nädalal tagasi, et tuua see, mida paluti. See annab meeskonnale võimaluse jätkata eelneval nädalal alustatud vestlust ning küsida, kas palved on saanud vastuse. Chan ütleb, et kui inimese palvesoovid said vastuse, siis nad küsivad, kas ta tahaks Jumalat tunda. Siis toob teenistus sisse jüngerluse meeskonna, kes õpetab elanikele seda, kuidas õppida Piiblit ning tunda Jumalat isiklikult. „Meie lõplik eesmärk on see, et me treeniksime osasid neist inimestest ning õpetaksime neid olema juhid selles hoones ning nemad edaspidi koguksid teised usklikud kokku ning saaksid selle korterelamu pastoriks,“ selgitab Chan. „Meie eesmärk on minna igasse hoonesse ning rajada kogudus. Ma tean, et see kõlab veidi ebatõenäolisena või hullumeelsena sinu jaoks, kuid me usume, et see on võimalik ning midagi, mida Jumal tahab teha.“Adopt a Building üks juhidest, Christian Huang, ütleb, et meeskond kasutab jüngerluse õppekava, mida Chan on välja töötamas pastorite treenimiseks. Teenistusel oli möödunud pühapäeva õhtul algatuskoosolek 65 vabatahtlikuga. Praegu töötavad nad neljas hoones, kuid loodavad lähitulevikus laieneda ka teistesse korterelamutesse. „Me usume, et Jumal vastab oma rahva palvetele ning ta näitab oma väge,“ räägib Chan. „Me usume, et tema kogudus saab siin rajatud.“

Charisma News – Organisatsioonid Asian Access ja SIM (Serving in Mission) USA on tegemas koostööd, et rajada 1000 kogudust Jaapanisse 2020. aastaks. Selle alliansi eesmärgiks on koondada kahe misjonäre välja saatva organisatsiooni jõud uue mudeli kaudu, mis aitab mõlemal grupil kasutada kuningriigi ressursse paremini. „SIM toob stabiilsust meie tegevusse ning aitab mobiliseerida inimesi, et me saaksime täita oma visiooni ja missiooni Jaapanis,“ räägib Joe Handley, kes on 44 aastat tegevuses olnud misjoniorganisatsiooni, Asian Access, president. „See strateegiline partnerlus ei ole liitumine või kontoritööde jagamine. See on tõesti uus viis, kuidas teha koos misjonit, kumbki pool toob oma tugevused ning pühendub Kuningriigi visioonile.“ Praktilisest küljest võtab SIM vastutuse misjonäride värbamise eest ning samuti finantsilise aruandluse ning inimressurssidega seotud küsimused, misjonäride väljaõpe jne. Asian Access vastutuseks jääb ellu viia üldist visiooni Jaapanis, juhtides misjonäride positsioonidele paigutamise strateegiat oma Jaapani koguduste võrgustiku kaudu ning kandes hoolt juba Jaapanis baseeruvate misjonäride eest. „See allianss avab koheselt meile täiesti uue riigi, kuhu SIM misjonäre saata, selle asemel, et me peaksime ise kõike algusest alustama,“ räägib Bruce Johnson, kes on SIM USA president. SIM Usa töötab kuuel kontinendil ning neil on misjonipõllul 2100 misjonäri. Bruce Johnson jätkab: „Lisaks sellele, on meil suur au ja eesõigus töötada organisatsiooniga nagu seda on Asian Access, kellel on Jaapanis juba ajalugu, kordaminek ja reputatsioon.“

Charisma News – Organisatsioon Kristus Kõigile Rahvastele lõpetas äsja Agbanis, Nigeerias, järjekordse nädalase krusaadi, mida evangelist Daniel Kolenda armastab kutsuda ’Püha Vaimu evangelismiks.“ Viissada tuhat inimest osales koosolekutel ning paljud võtsid Jeesuse Kristuse vastu oma Issanda ja Päästjana. Kolenda rääkis sellest, kuidas kogu rahvas oli üle voolamas rõõmu- ja tänutundest. Üks naine kinkis talle isegi tänutäheks lamba. Üks kohalik pealik tõi oma nõiduse laeka, mis oli tema perekonnas olnud juba mitmeid põlvkondi. Krusaadi ajal purustas ta selle koos Kolendaga ning põletas ära koos terve hunniku teiste ebajumalate, amulettide, fetišite ja nõidumisesemetega. Ning nagu on tavaline neil krusaadidel – inimesed said terveks Jumala väes. Kolenda räägib: „Peale haigete eest palvetamist kutsusin ma inimesi andma tunnistusi. Siis märkasin ma tunnistajate rivis ühte meest, kes ilmselgelt ei olnud nigeerlane. Ta ütles mulle, et on hindu ning ta on pärit Indiast, kuid on praegu Agbanis täitmas tööülesandeid. Ta ei olnud krusaadil, vaid oli tegelikult kaugel ühes majas, kui kuulis mind valjuhääldite kaudu jutlustamas evangeeliumi. Ta põlvitas maha sealsamas oma kodus ning palvetas koos minuga, et võtta Jeesus vastu. Ta mitte ainult ei saanud päästetud, vaid sai ka terveks kohutavast jõuetusest, mis oli talle juba mitmeid kuid raskusi valmistanud.“

Mission Network News – Eile hommikul tabas Türgit taas tugev 5,2 magnituudine maavärin. See on seal piirkonnas juba kolmas viimastel nädalatel toimunud suurem raputus, kui mitte arvestada kümneid väiksemaid värinaid ja järeltõukeid, mida inimesed Van piirkonnas on kogenud. See maavärin järgneb 5,7 magnituudisele raputusele möödunud nädalal ning 7,2 magnituudisele oktoobri lõpus, milles hukkus üle 600 inimese. Need katastroofid koos järeltõugetega on viinud Türgi idapoolsed elanikud pöörase hirmu alla. Rahvusvaheline Misjoni Nõukogu teatab, et inimesed ei tunne end turvaliselt. Tuhanded elavad kahjustatud hoonete vahel telkides ning paljud kaotasid oma perekonnaliikmeid ja sõpru esimeses maavärinas. Ellujäänud magavad telkides külmakraadidega ilma kohase riietuseta. Misjoni Nõukogu märgib, et need koduta jäänud inimesed riskivad külmetusest ja sooja saamiseks telgi sees süüdatud tulest ja suitsust tekkida võiva bronhiidi ja muude haigustega. Misjoni Nõukogu töötajad kohtusid ühe naisega, kes oli just põgenenud Afganistanist Türki, kui riiki tabas esimene maavärin. Majad on jätkuvalt kokku varisemas ning abitöölised teevad kõik, mis suudavad, et täita füüsilisi vajadusi. Kuid ka hingelised haavad, mis inimesed on nende maavärinate jooksul saanud, vajavad tähelepanu. Kohalik evangeelne kogudus Van’is aitab neid, kes magavad nende koguduse ümbruses telkides. Teised kogudused kõikjalt üle Türgi on samuti saatnud vabatahtlikke. Van’i kogudus koordineerib nende tööd, see kaasab endas toidu ja meditsiiniabi jagamist. Kümned inimesed kogunevad iga päev kirikusse. Usklikud toidavad neid ning jagavad Kristuse armastust. „Meid ei ole palju ning me oleme väsinud,“ rääkis üks Van’i koguduse liige. „Kuid me anname endast kõik. Nad näevad seda armastust ning kuulevad, miks me seda teeme.“ Palveta jätkuvalt Türgi eest. Palu neile füüsilist kaitset ja vaimulikku tervenemist. Türgi on moslemi maa, kuid inimesed on otsimas rahu selle hirmu keskel. Palu, et usklikud oleks inimestele lohutuseks ning esindaks Kristust sellisel viisil, et inimesed tahaks rohkem teada saada.

Billy Graham Evangelistic Association – „Kogu staadion on täidetud Jumala Vaimuga, sa võid Jumalat tunda selles paigas.“ Reverend Mohan Babu tervitas rahvast nende sõnadega Indias, Hyderabad’i Festivalil Franklin Grahamiga ning need sõnad olid prohvetlikud. Püha Vaim puudutas 1240 inimese südant, kes vastasid evangeeliumi sõnumile selle õhtu lõpus. 24-aastane Anjushree, kes elab HITEC City’s, rääkis: „Ma tunnen suurt rõõmu.“ Olles sündinud küll kristlikus perekonnas, ei tundnud Anjushree kunagi lähedust Jumalaga. „Me käisime kirikus, kuid mul oli seal alati igav,“ rääkis ta. Selleks ajaks kui ta keskkooli jõudis, oli tema ainukeseks mureks leida omale boyfriend. „Ma tahtsin seda armastust, mida filmides näidati,“ rääkis ta pead raputades. Kuid Anjushree otsingul ei olnud Bollywoodi lõppu. Käies ühelt kohtingult teisele, ei suutnud ta leida kedagi erilist. Olles veelgi meeleheitlikum armastuse järele, alistus ta füüsilise suhte survele. „Mul on nüüd häbi, kuid ma tegin palju kohutavaid asju.“ Kuid sel õhtul, kui Franklin Graham rääkis Jumala armastuse sügavusest ning kuidas seks väljaspool abielu on patt, siis Anjushree teadis, et nüüd on aeg muutusteks. „Kui jutlustaja ütles, et Jeesus suri inimeste eest, kes on patused ja et Jumal armastab mind, siis ma olin nii õnnelik,“ rääkis ta. „Kõik, mida ma iial tahtsin, oli vaid olla armastatud.“ 30-aastane Samuel, kes külastas Bangalore’st, rääkis, et teda puudutas Piibli lugu kuningas Manassest. „Franklin Graham rääkis meile, kuidas sellel kuningal olid ebajumalad, kuid siis Jumal andestas talle, kui ta end alandas,“ rääkis Samuel. „Ma olen nii uhke, mulle meeldib mu raha ja krediitkaardid, kuid ometi pole ma õnnelik.“ Sel õhtul alandas ka Samuel ennast ning otsustas Jeesuse vastu võtta. „Ma tean nüüd, et ma ei tulnud juhuslikult Hyberabad’i,“ rääkis ta rõõmsalt. Viimane koosolek pühapäeva, 13. novembri, õhtul Lal Bahadur staadionil, oli rahvast pilgeni täis. Mõned tuhanded inimesed pidid isegi jääma parkimisplatsile, mis tähendas, et kokku oli rahvast üle 73 000 sel õhtul. Festivali üldjuht, piiskop Ernest Komanapalli, ütles õhtu lõpul lava ette tulnud 2500 inimest vaadates: „Mu süda voolab rõõmust üle, Issand on vastanud meie palvetele. Kõik on hõiskamas täna.“ BGEA Festivali direktor Hyberabadis, Chad Hammond, rääkis, et on tänulik selle eest, kuidas Jumal kohtus meeskonnaga igal sammul. „Me nägime Jumala kaitset ja varustust igas üksikasjas ning vaatamata vastuseisule ja vaimulikule sõjapidamisele, oli Issand võidukas.“ Vastus evangeeliumile kõigil õhtutel, oli suurem kui tema julges ette kujutada. „See festival on tunnistus palve väest ning iga inimene, kes võttis Kristuse vastu, on ime.“ 19 100 inimest jälgisid pühapäeva õhtust festivali teenistust satelliidi teel Gunturis, Indias ning seal pühendas 1500 inimest oma elu Issandale.

CBN News – Näib, et riiki tabanud majanduslik ebakindlus on pannud üha rohkemaid kreeklasi pöörduma usu poole. Associated Press kirjutab oma uudistes, et möödunud nädalavahetusel olid Ateena kirikud rahvast täis. Mõnede jaoks on kirik muutunud olulisemaks keset finantsilist ja poliitilist segadust. Üks kirikuskäija ütles, et kogudus on paljude jaoks viimane väljapääs.

Breaking Christian News – TheCall üritusi on GodTV kaudu kantud üle linnadest kõikjalt üle USA juba mitmeid aastaid. Nüüd esmakordselt edastab TheCall 24tunnise ürituse Ford Field staadionilt, Detroidist, Michiganist, nende globaalvõrgustik. Täielik 24-tunnine sündmus on kättesaadav internetist vaatajatele aadressil www.god.tv/liveevents Eesti aja järgi 12. novembri varahommikust alates kell 3:30 kuni pühapäeva, 13. novembri varahommikuni  kell 1:00. Üritust võõrustab Lou Engle koos paljude teiste mõjukate palvejuhtidega, kaasaarvatud kohalike Detroidi linnast pärit koguduste juhtidega. Ürituse fookuseks on taastada lootus rassilise pinge, majandusliku kokkuvarisemise ja moraalse allakäigu keskel. 70 000 istmega staadionile oodatakse kümneid tuhandeid noori, kes tuleks paastuma ja palvetama, meelt parandama ja otsima Jumala tahet Ameerika pärast. TheCall ürituse fookus on Joeli 2:15, mis ütleb, et „Puhuge sarve Siionis, pühitsege paastupüha, kutsuge kokku pühalik koosolek.“ Seetõttu ei ole TheCall Detroit pidutsemise aeg, vaid meeleparanduse, ülistuse ja eestpalve aeg. Paljusid osavõtvaid muusikuid ja kõnelejaid ei ole sihilikult avalikustatud, kuna see koosolek ei ole nendest inimestest, vaid sellest, et innukalt otsida Jumalat. „Usklikud üle kogu Ameerika kogunevad, et paastuda, palvetada ja hüüda Jumala poole selles linnas, mis on saanud USA üleriigilise kriisi mikrokosmoseks – mis väljendub majanduslikus kokkuvarisemises, rassilistes pingetes ja meie sündimata laste süütu vere valamises,“ rääkis Lou Engle, kes on TheCall rajaja. „Jumal on valinud selle paiga, kus öeldakse, et pole lootust, paigaks, mis võiks olla lavaks komunaalsele tervenemisele ning võiks olla tema palvekoda kõigi rahvaste jaoks. Me kutsume oma rahvast 24-tunnisele pühalikule kogunemisele, julgedes uskuda, et Detroidi meeleheide toob esile palve, mis muudab tervet rahvast.“ TheCall pühalikud kogunemised on saanud alguse üleloomulikult, need on kõigile rassidele, kõigile põlvkondadele ja kõigile konfessioonidele mõeldud kogunemised, et ühiselt palvetada ja paastuda. Osalevad kristlikud juhid usuvad, et Ameerika vajab meeleheitlikult Jumala halastust ning vaimulikku äratust. TheCall on pühendunud sellele, et koondada inimesi kõikjalt üle riigi paluma Jumalalt halastust USA peale. „Ainult läbi palve ja paastu näeme me ärkamist tulemas Ameerikasse ja teiste rahvaste sekka,“ rääkis God TV kaasasutaja ja televisiooni direktor Wendy Alec. „See nädalalõpp on aeg inimestele kõikjalt üle maailma selleks, et tulla kokku globaalse televisiooni kaudu ning pühendada end selleks, et hüüda Issanda poole, et näha vaimulikku läbimurret tulemas USAsse, kuid ka nende oma eludesse ja kogukondadesse.“ God TV kanal on nähtav ka interneti kaudu aadressil www.god.tv. Lisa informatsiooni TheCall liikumise kohta leiad nende veebilehelt www.thecall.com  

CBN News, Billy Graham Evangelistic Association – Esmaspäeval, 7. novembril, sai rev Billy Graham, Ameerika kuulsaim evangelist, 93-aastaseks. Tema pojapoeg, Will Graham, rääkis, et evangelist veetis oma päeva koos perekonna ja sõpradega. Kuigi tema silmanägemine ja kuulmine on üles ütlemas, kohtub Graham ikka veel kristlikke juhtidega kõikjalt maailmast. Samuti tuli äsja trükist välja tema 30. raamat pealkirjaga Nearing Home: Thoughts on Life, Faith and Finishing Well (Lähenedes kodule: mõtteid elust, usust ja hästi lõpetamisest). „Ma võitlesin vanaks saamise vastu igal viisil,“ kirjutab Graham. Tema viimases raamatus on teemasid alates Pühakirja tsitaatidest elu lõpu kohta kuni finantsilise planeerimiseni. „Ma tegin ustavalt harjutusi ning vaatasin hoolikalt kuidas oma elutempot seada, kui hakkasin tundma vana mehe ea tulekut. See ei olnud muutus, mida ma ootasin ning ma hakkasin pelgama seda, mida teadsin end ees ootavat,“ rääkis ta. Graham rääkis, et tahab jutlustada veel ühe jutluse enne kui sureb. Tema raamat sisaldab sarnaseid jutluseteemasid. „Me ei ole mõeldud ainult selle maailma jaoks. Me oleme mõeldud Taeva, meie lõpliku kodu jaoks.“ Billy Graham räägib: „Saades 93-aastaseks, olen ma tänulik Issandale, et just enne seda sünnipäeva sain ma lõpule raamatuga, mille kallal olen mõnda aega töötanud. Ma olen kirjutanud üles õppetunnid ja tarkuse, mida ma oleks tahtnud teada varem oma elus, sest olen hakanud mõistma, et kuigi ma tean, kuidas surra, pole keegi mind iial õpetanud selles, kuidas vananeda. Kuigi ma ootan igatsusega seda, et näha Jeesust Kristust palgest palgesse ning saada taas kokku Ruthi, oma vanemate ja terve hulga sõpradega, kes on läinud minu eel, annab Jumal mulle jätkuvalt aega siin maa peal. Mu tuhmuv silmanägemine ei lase mul lugeda nii nagu ma seda varem tegin ning mu füüsiline sitkus on vilets, kuid mul on rohkem aega palvetada. Ma räägin Issandaga perekonna ja sõprade vajadustest, evangeeliumi tööst, milleks Jumal on meid BGEA’s kutsunud. Piibel ütleb: „Seda Kuningriigi evangeeliumi peab kuulutatama rahvastele tunnistuseks kogu maailmas,“ (Mt 24:14) ja see on see, mille eest ma palvetan. See täitab mind tänutundega, kui ma tean, et Jumal kasutab meie teenistust – ka kaasaegsete uuenduste kaudu – et jõuda täna suurema hulga inimesteni evangeeliumiga, rohkemates maades kui iial varem BGEA ajaloos. Jumal on lubanud mul kuulutada isiklikult enam kui 185 riigis ning ma tahaksin veel jutlustada, kuid praegu ei ole mul jõudu seista kuulajaskonna ees. Kuid tehnoloogia ime kaudu, lubab Jumal mul armulikult kuulutada Häid Sõnumeid sel aastal mitmes riigis – kolm neist riikidest on maad, kus mul pole iial olnud võimalust krusaadi läbi viia. Staadioni asemel kasutab Minu Lootus projekt kümneid tuhandeid kodusid üheaegseteks kogunemisteks terves riigis. Kristlikud perekonnad kutsuvad oma uskmatuid naabreid ja lähedasi vaatama evangeelseid telesaateid, mis on ette valmistatud just selle konkreetse riigi jaoks. Selles programmis on minu evangeelne sõnum, mis on hoolikalt tõlgitud kohalikku keelde. Teistes programmides on sõnum Franklinilt. Peale igat saadet jagavad võõrustajad oma tunnistust külalistega ning kutsuvad neid üles pöörduma meeleparanduses ja usus Jeesuse Kristuse poole. Haiitil tegi hiljuti üle 100 000 inimese oma otsuse Kristuse kasuks projekti Minu Lootus tulemusena. Detsembris teeme me sarnast evangeelset üritust Aafrikas, Sambias. See on maa, kus ma viimati jutlustasin 51 aastat tagasi. Samuti Portugalis ja Hispaanias, Euroopa riikides, kus Jumal pole mulle iial avanud ust, et seal isiklikult jutlustada. Palun palveta koos meiega, et paljud paneksid oma lootuse Kristusele. Jumal on õnnistanud meid ka muude laialt avatud teenimise ustega. Mitmed tuhanded inimesed kogu USAst ja mitmelt poolt maailmast on teatanud, et andsid oma elu Jeesusele Kristusele meie uue interneti evangelismi lehekülje kaudu (vt SearchforJesus.net). Alates sellest aastast jõuame me ka lasteni üle kogu maailma selleks spetsiaalselt kujundatud evangelismi ja jüngerluse programmi kaudu, mille nimi on The Greatest Journey (Suurim Rännak). Me usume, et näeme enam kui 3 miljonit last kasutamas seda imelist materjali, mis mitte ainult ei õpeta neid Piiblit tundma ja Kristust järgima, vaid varustab neid ka seda teistega jagama. Ma olen tänulik, et olen elanud piisavalt kaua, et näha neid asju juhtumas. Jumal ütleb Piiblis: „Küsi minult, ja ma annan rahvad su pärandiks“ (Psalm 2:8). Mõned viitavad sellele, kui Jumala enda palvesoovile. Ta tahab, et iga rahvas pöörduks tema poole. Liitu minuga selles palves,“ rääkis Billy Graham oma läheneva 93. sünnipäeva eel.

Charisma News – Kui George Burton oli 19-aastane, ei olnud tal aimugi, et Jumal kutsub teda misjonäriks. Tema tahtis saada põllumeheks. Kuid peale hariduse omandamist põllumajanduses, läks George õppima Oral Roberts Ülikooli Tulsas, Oklahomas, kus ta kohtus oma naise Joyce’ga, kes oli omandamas õpetaja haridust misjonipõllule minekuks. Jumal kasutas Joyce’i ning teisi, et kogeda Jumala Sõna viimise pakilisust teiste rahvaste sekka. „Tuleb välja, et ma olengi põllumees,“ kuulutab ta. „Jumal tegi mind võimeliseks külvama tema Sõna seemet kõikjal maailmas.“ George’il ja Joyce’il, kes on nüüdseks olnud abielus 30 aastat, on neli poega, kellest kaks elavad koos nendega Singapuris. See abielupaar on teeninud erinevates rollides Foursquare koguduses üle maailma. Alates 2003. aastast, teenib George Butron Kagu Aasia piirkonnas misjonärina. 2009. aastal võttis ta vastu ka Community of Praise Baptisti koguduse vanempastori koha. See vaimuga täidetud kogudus on mõjutamas Singapuri ja puudutamas mitmeid Aasia rahvaid nii kohalike kui rahvusvaheliste teenistuste kaudu. Butron’id teavad, et Jumal on kutsunud neid viima tema Sõna rahvaste juurde, kellel ei ole olnud sama ligipääsu evangeeliumile, mis Lääne riikidel. Nad ütlevad, et on kutsutud paikadesse, kus kultuurilised, keelelised, poliitilised või vaimulikud barjäärid hoiavad inimesi kuulmast Häid Sõnumeid ning nägemast Jumala väge toimimas. „Me ainult ei tunne, et Jumal on meid kutsunud rahvaste sekka, vaid me ka armastame Aasia kultuuride, inimeste, toitude ja elustiilide erisugusust," rääkis George Burton foursquare.com lehele. Burton kirjeldab Kagu-Aasiat kui dünaamilist ja kiiresti muutuvat maailma piirkonda. Foursquare koguduse Kagu-Aasia piirkonda kuulub kümme riiki: Singapur, Malaysia, Taimaa, Myanmar (Birma), Kamboodža, Filipiinid, Guam (USA), Laos ja Brunei. Need 10 riiki esindavad 350 miljonit inimest ning seal on vaid 5600 Foursqare kogudust. Enamik neist kogudustest on Kamboodžal (3365) ja Filipiinidel (1800). Statistika nendes Kagu-Aasia riikides peegeldab tohutut kasvu ja potentsiaali. Selles piirkonnas registreeriti 2010. aastal kokku 207 000 otsust Kristuse kasuks, 41 600 veega ristimist ning 26 400 Püha Vaimuga ristimist. Väljakutseid evangeeliumi levitamiseks Kagu-Aasias on palju. Paljud neist riikidest on poliitiliselt ebastabiilsed, valitsussüsteem on korrumpeerunud ning soodustab seetõttu tagakiusu, laialtlevinud vaesust, terrorismi ning narko- ja inimkaubandust. Samuti on kristlastel väljakutseid, mille esitavad hinduismi, budismi ja islami tugevad mõjud. Koguduse üks suurimaid väljakutseid on see, et suurim osa Aasia elanikkonnast on all 30 aastased. „Noortekultuuri, meedia ja tehnoloogia kokkupõrge traditsionaalsete väärtushinnangutega mõjutab nii linna kui maa piirkondi,“ selgitab Burton. „Uue põlvkonna kristlike juhtide üleskasvatamine ja väljaõpetamine saab väljakutseks, kui nii paljud andekad noored juhid emmigreeruvad teistesse riikidesse ning ei taha alati tagasi tulla. Riigid selles piirkonnas on raskustes, kuna on puudud tugevatest järeltulijatest, kes kannaks edasi koguduste ja teenistuste tööd.“ Kuid need raskused loovad juurde vajadusi ning seetõttu pakuvad rohkem võimalusi evangeeliumile. Vaatamata religioossele äärmuslusele, tagakiusule ja takistustele, on kogudus kasvamas. Kristlus on muutumas usaldusväärseks ja võimsaks alternatiiviks, eriti nooremale põlvkonnale, kes otsivad vastuseid sügavamalt kui materialism, maailma tarkus, filosoofia ja traditsioonid. Burton kinnitab: „Kogudused ja kristlased, kes kannavad hoolt orbude ja leskede eest, aitavad vaeseid ja pakuvad katastroofiabi, saavutavad usaldusväärsust. See toob inimesi Kristuse juurde ning avab tee uute koguduste asutamiseks.“ Kogu Kagu-Aasias on palju põhjuseid, mille eest olla tänulik. Näiteks on Kamboodža kogemas üht suurimat koguduste-rajamise liikumist maailmas ning vaatamata suurtele väljakutsetele on nad oma riiki mõjutmas. Kuid Burton palub eestpalvet nende kristlaste eest, kes on kogemas tagakiusu. See on suureks ohuks siiani Kamboodžal, Myanmaris, Vietnamis ja Laoses. Laos on poliitiliselt tõrjuv kristluse suhtes. Samuti on vaja palvet poliitilise kliima muutuse eest riikides, kus islami sõjakus, budism ja vaesus on kristliku koguduse kasvule esitanud väljakutse. Palu sealsetele töölistele kaitset, varustust ja tervist. Samuti palub Burton eestpalvet Myanmari rahva eest, kes koges maavärinat mõned päevad peale Jaapani maavärinat. Mõned linnad ja külad riigi idaosas hävisid täielikult. Ka mitmed koguduse hooned hävinesid ning need tuleb uuesti üles ehitada. Usklikud selle rahva keskel on kogenud erakordseid raskusi ja väljakutseid, kuid samas on Jumal tegemas võimsat tööd seal.

Ulf Ekman Ministries – Möödunud akadeemilisel aastal, võtsid paljud usklikud Poolas osa Elu Sõna DVD põhisest piiblikoolist, milles õpetab pastor Ulf Ekman. Sellel oli suur mõju ning see äratas paljusid igatsema rohkema järele. Ilmselt oli see ka põhjus, miks nii paljud inimesed olid tulnud kohale uue nädalavahetuseti toimuva piiblikooli avapäevale septembri alguses. „Algus oli palju suurem, kui me olime oodanud. Jumal alati üllatab meid oma võimalustega,“ rääkis Michal Nikodem, kes on Varssavis asuva piiblikooli dekaan. Äsja alguse saanud piiblikooli viiaks läbi kümnel pühapäeval alates 2011. aasta septembrist kuni 2012. aasta juuni kuuni. Selle eesmärgiks on tugevdada kristlaste usku ning teha neid kindlamaks selles, kes nad on, mida Piibel räägib, kes Jumal on ning mis neil on Jumalas. Piiblikool teenib ka kohtumispaigana kristlaste jaoks erinevatest taustadest ja vaatenurkadest, kes võivad ülistada ühtsuses ning õppida koos Jumala Sõna tundma. Sissejuhatavale päevale tuli kohale 450 inimest, et rohkem piiblikooli kohta teada saada. Kirik oli rahvast tulvil ning vaatamata lisatoolidele, ei saanud kõik istekohta. Külalised, kes tulid väga erinevatest koguduslikest taustadest – protestandid, evangelikaalid, katoliiklased ja vabakoguduste inimesed – kuulasid suure huviga pastor Ulf Ekmani ja Robert Ekhi jagatud õpetust. Neli inimest, kes olid sinna tulnud, tunnistasid päeva jooksul tervenemisest. Tunnistati seljaprobleemide paranemisest ja valu kadumisest jalgadest. Peale Ulf’i jutlust, mille teemaks oli võitev usk, juhtis ta inimesi palves ning tõi esile tunnetuse sõnu just neile inimestele, kes olid saanud terveks. Kuulajate hulgas oli ka grupp kodutuid inimesi, kes olid saanud päästetud tänavaevangelismi kaudu. „Ma olen rõõmus, nähes seda, kuidas Jeesus täidab oma sõna piiblikooli kaudu Varssavis,“ rääkis Jack Weigl, kes on Kristliku Karismaatilise osaduse Chefsiba juht ning kes samuti aitas seda sissejuhatavat päeva korraldada Varssavis. „Alates sellest, kui pastor Ulf võttis meie kutse vastu siia tulla ja jutlustada,  olen ma palvetanud, et Issand kasutaks seda kursust enda auks ning ühendaks poola kristlasi.“ Sissejuhatava päeva tulemusel registreerus piiblikooli akadeemilisele aastale üle 200 õpilase.

Charisma News – Vaatamata ebasoodsale ilmale, luges organisatsioon Kristus Kõigile Rahvastele kokku 148 330 registreeritud otsust Jeesuse kasuks ning nägi võimsaid tervenemise ja vabastuse imesid oma oktoobrikuisel krusaadil Zaki-Biamis, Benue osariigis, Nigeerias. „Vihma kallas, heitis äikest ja oli raevukas kõueilm, kuid inimesi see ei heidutanud,“ kirjutas evangelist Daniel Kolenda sündmuse viimasel päeval. „Me oleme kõik nii liigutatud nende kallite inimeste visadusest ja kirglikkusest, kes ei lase ennast lihtsalt sellest häirida. Nad olid otsustanud kätte saada oma õnnistused ning ma usun, et Issand tasub neile nende nälja eest.“ Alates 2000. aastast on Kristus Kõigile Rahvastele dokumenteerinud üle 55 miljoni päästmisotsuse. Nende viimane krusaad oli ühes kauges Zaki-Biam külas. Kolenda, kes on jutlustanud enam kui 8 miljonile inimesele kogu maailmas, kirjutas: „Kui Jeesus ütles ’kuni maailma otsani,’ siis ilmselt mõtles ta just Zaki-Biami peale.“ Teisel krusaadi õhtul sai üks seotud naine imeliselt vabaks. Kolenda kirjutas: „Ta ema ütles, et nad tavatsesid tütart ohjeldada selle läbi, et nad sidusid ta köitega kinni, kuid nüüd on vaimsed ahelad ta üle murtud ning tüdruk on täiesti terve.“ Kolenda rääkis, et see oli vaid üks imedest, mille üle nende meeskond rõõmutses, kuid kõige enam hõiskasid nad nende tuhandete inimeste üle, kes pöördusid evangeeliumi poole. Kolmanda päeva Tulekonverentsi ajal, sai üks pime naine terveks, kuigi nad pidid ilma tõttu oma koosoleku varem lõpetama. Naine tunnistas, et arstid olid tema silmade osas alla andnud, öeldes, et ta on lootusetult pime. Ta oli otsinud üles ka ühe nõidarsti, kes nõudis temalt kopsakat rahasummat. Kuid tema tädi, kes oli üks tulekonverentsi delegaatidest, kutsust ta osalema koosolekutele ning saama tervist Jeesuselt. Kolenda teatas ka ühest noormehest, kes sai terveks HI Viirusest peale palvet. Evangeeliumi võeti vastu suure innukusega. Kristus Kõigile Rahvastele meeskond on nüüd valmistumas oma järgmiseks sündmuseks Agbani’s, Enugu osariigis, Nigeerias, mis algab 9. novembril.

Gateway News – Noor Pietermaritzburgi mees, Lõuna-Aafrikas, andestas mehele, kes teda põhjuseta pussitas ning juhtis ta mõned päevad hiljem usule Jeesusesse Kristusesse. Endine noorte evangelismi programmi African Enterprise (AE) liige, Nkonzo Zulu, oli koos sõpradega kõndimas 7. oktoobril kodu poole, kui üks noor mees tuli joostes selja tagant, karjus kellegi teise nime ning lõi teda pika noaga kaks korda õlga. Enne kui ta sai Zulu’t kolmandat korda lüüa, haaras keegi ümbrusest temast kinni, võttis noa ära ning viis Zulu kiiresti Edendale’i haiglasse, teatas AE novembri uudiskiri. Nuga oli lõiganud läbi närvi ning jättis Zulu vasakust käest halvatuks. Kui noormehe seisukord stabiliseerus, pandi ta palatisse koos kahe teise mehega, keda samuti oli pussitatud. Zulu rääkis: „Kui olin arendanud sõprust nende meestega, hakkasime Jeesusest ja usust rääkima.“ Üks meestest andis oma elu Jeesusele. Kaks päeva hiljem viidi Zulu järgmisesse palatisse. Tema ründaja, kes on oma kogukonnas tuntud narkodiiler, tuli teda sinna külastama. Nad rääkisid omavahel mitmeid tunde ning pussitaja tunnistas oma patud Zulu’le. Zulu rääkis: „Ta rääkis mulle oma minevikust ja nuttis seda tehes.“ Peale rünnakut ei saanud ta enam magada ning jõi iga päev, tahtes kõik lõpetada ja ennast ära tappa. Meeleheitel otsustas ta Zulu’t haiglas külastada, teadmata seda, kuidas teda vastu võetakse. Ta oli teadlik sellest, et võib Zulu vanemad või politsei eest leida, kes teda ootavad. Zulu rääkis: „Peale kahte tundi, mille me koos veetsime haiglas, läks see noormees sealt ära uue looduna. Issand oli talle andestanud ja samuti mina.“ Ta palus Zulu’lt ka luba minna koos temaga kirikusse niipea kui ta haiglast välja saab. Zulu andis talle ka oma Piibli lugemiseks ning kirjutas isegi talle sõnumi Piibli sisekaanele. Ta ütles: „Ma mõtlesin sellele, kuidas mina olin rünnakus ellu jäänud ning et Jumal andis mulle teise võimaluse elada. Ka minu ründaja väärib uut võimalust.“ 24. oktoobril oli Zulu’l õla operatsioon. AE uudiskiri lõppes sõnadega: „Kiitus Jumalale, et närv tema käes sai edukalt parandatud ning Nkonzo saab taas oma vasakut kätt kasutada. Nüüd on tal ees pikk taastumise periood kodus, kuid kõige selle keskel on ta jätkuvalt säramas Jeesusele. Palun pea teda oma palvetes meeles.“

Charisma News – Neliteist tuhat inimest 49 riigist kogunesid Aasiasse ühel eesmärgil: ühendada vaimuliikumisi üle kogu Aasia ning koondada oma ressursid lõikusele. Nüüd, mil nelja päevane Empowered21 Aasia Kongress lõppes 29. oktoobril, räägivad kristlikud juhid sellest, mida nad kogesid Jakartas, Indoneesias möödunud nädalal ning mida see tähendab ülemaailmse koguduse jaoks. „Ma usun, et need, kes olid kohal, kogesid ärkamise tuld ning viivad selle tule kaasa teiste rahvaste sekka,“ rääkis Empower21 Aasia võõrustaja Niko Njotorahardjo, kes on Gereja Bethel Indonesia koguduse vanempastor ning Empowered21 Aasia kabineti kaasjuht. „See ärkamise tuli sai süüdatud palves, kiituses, ülistuses ja ühtsuses viimase nelja päeva jooksul.“ Marilyn Hickey, kes tähistas hiljuti oma 80. sünnipäeva, reisis samuti Jakartasse, ning nimetas seda sündmust ’imeliseks.’“Selle visioon ja kirglikkus on tõesti puudutanud mu südant. Ma tunnen, et see on saatuse aeg,“ rääkis Hickey. „Ma näen kõiki neid inimesi kõikjalt Aasiast ja ma tean, et nad lähevad tagasi koju värske võidmisega ja ’rünnaku režiimis’“ Singapuri City Harvest koguduse pastor, Kong Hee, ütles, et kogudus peab jääma aktuaalseks meie kultuurile. Kuid lisas, et enam kui kunagi varem, vajame me Püha Vaimu väge. New Life Assembly of God koguduse pastor Chemmais, Indias, ütles: Empowered21 Asia on ühendav vahend Jumala kätes, mis toob kristlikke juhte kokku kõikjalt üle Aasia, et näha Jumala liikumist 21. sajandil. Lisaks pastoritele, olid sellel sündmusel ka meedia juhid, et sündmust kajastada kuid ka ise saada innustatud. Mark McClendon, kes teenib CBN Indoneesia presidendina, ütles: „See sündmus näitab mulle, et Aasial ja eriti Indoneesial, on tohutu roll mängida lõpuaja lõikuses.“ Ka ärimaailma mõjutajad olid kohal sellel sündmusel. Mart Green, kes on ühe suure poeketi tegevdirektor USAs, rääkis, et see konverents muutis tema vaatenurka ärile. „Enne Empowered21 sündmust nägin ma Aasiat läbi ärimehe silmade ning see oli vaid paik, kuhu me tulime kaupa ostma oma poodidesse. Kuid nüüd on mu silmad avatud ja ma näen Püha Vaimu töötamas Aasias,“ rääkis Green. Ricardo Sanchez, kes on rahvusvaheline ülistusjuht, võrdles Empower21 kui kultuuride ja põlvkondade edastus tsoonina – ning märkis, et see edastus tsoon on paik, kus teatejooksus antakse teatepulk edasi. „Teatejooksu ohtlikkus ei peitu teatepulgaga jooksmises, vaid selles üleandmise hetkes edastus tsoonis,“ rääkis Sanchez. „See on koht, kus mõnikord kukub teatepulk maha ning see on kõige ohtlikum kuid ometi ka kõige edukam paik.“ Täna elab üle 3,9 miljardi inimese Aasias ning see moodustab 61% kogu maailma rahvastikust. Aasia kasvav mõju, eriti majanduse, äri ja tehnoloogia valdkonnas, on olnud meedia tähelepanu all üle kogu maailma. Empower21 Asia fookuses on varustada sealset noort põlvkonda avaldama mõju oma rahva keskel.

Globaldayofworship.com – 11. novembril peetakse Ülemaailmset Ülistuse päeva (Global Day of Worship –GDW). See on kutse ühtseks, globaalseks ülistusliikumiseks, et tõsta Jeesuse Kristuse nime kõrgele kogu maal. See on päev, mis ühendab paljud konfessioonid Kristuse Ihus, kuid samal ajal mõistes ja tähistades erinevaid viise, kuidas me väljendame oma armastust Jeesuse Kristuse suhtes. Ühise Jeesuse nime ülistuse ja tähistamise kaudu näeb maailm, et me oleme tema jüngrid. Globaalse ülistuspäeva veebileht kirjutab: „Liitu meiega 11. novembril 2011, 19.00 – 20.00 igas ajavööndis, ülistuse ja kummarduse laines, mis ulatub üle maakera ning ühendab usklikud ühe ihuna. Kasutades 24 ajavööndit, me nõustume ja liitume 24 vanemaga, kellest räägitakse Ilmutuse raamatu 24. peatükis, kes juba ülistavad Jeesust trooni ümber. See on aeg, mil taeva ülistus kohtub ülistusega maa peal ning rahvaste vaimulik kliima muutub, kui me teenime ustavalt siin praegu valmistudes tema tulekuks. Globaalne Ülistuspäev on päev, kus ei keskenduta millegi küsimisele või palumisele Issandalt. Me lihtsalt vaatame tema ilu, täname teda ta armastuse eest ning kuulutame tema omadusi ja headust meie elus, perekondades, kogukondades ja rahvaste keskel,“ kirjutab veebileht. „Me võime ülistada Jeesust mõtisklevate armastuse väljenduste kaudu või valju rõõmsameelse pühitsemise kaudu. Me võime laulda hümne ja kirikulaule või minna vabasse – voolavasse, kirglikku ülistusse. Meid kõiki on loodud armastama Jeesust ning see sündmus annab meile võimaluse väljendada oma armastust  tema vastu ainulaadsel viisil, ühtsuses üle kogu maailma.“ Ülistuspäeva veebileht kannab üle ülistusteenistusi otse igast ajavööndist, alates väikestest kodustest perekondade kogunemistest kuni suurte üritusteni. Johannese 12:32 Jeesus ütleb: „Ja kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde.“ Ülistuspäeva ainsaks fookuseks on tõsta kõrgeks Jeesuse nime. See ühendab Kristuse Ihu, vaatamata erinevatele jumalateenistuse praktikatele, väljendustele ja teoloogiale üle kõigi konfessioonide, kultuuride, keelte ja rahvaste. Eesmärgiks on ehitada armastuse, austuse ja hindamise sildu erinevate ülistuse väljenduste ja kultuuride vahele. Lubades erinevaid väljendusi ilma kohutmõistmata, võime me keskenduda Jeesusele. Veebileht kirjutab: „me igatseme, et inimesed osaleksid ja ülistaksid Kristust ning ei oleks lihtsalt pealtvaatajad. Osalejaid julgustatakse ülistama Jeesust ükskõik, mis kohas nad seda eelistavad teha, kas minnes jalutama, maalides, tantsides, mediteerides, kogunedes kokku perekonnana, kodugrupina, kogudusena või koos teiste kristlastega selles piirkonnas. Või kui nad eelistavad liituda teistega oma ajavööndis, saavad nad jälgida ülemaailmset veebi ülekannet. Meie eesmärk Globaalse Ülistuspäevaga on see, et 24 ajavööndit üle maailma toovad nagu ülistuslaine üle kogu maakera. Internet teenib selle ülistuse dirigendina.“ Rohkem infot leiab ülistuspäeva veebilehelt www.globaldayof worship.com

Charisma News – Living Hope Church (Elava Lootuse kogudus) on tõestuseks, et Jumal annab tasu ustavatele ning varustab külluslikult. Kogudus mitte ainult ei saavutanud oma eesmärki ennetähtaegselt, vaid nad said rohkem kui oli vaja. Washingtoni osariigis Vancouveri piirkonnas asuva megakoguduse vanempastor, John Bishop, ütleb, et see polnud lihtne. 6000 liikmelisel kogudusel olid oma väljakutsed, kuid ka tema isiklikult koges vaimulikku sõjapidamist terviseprobleemide näol ja poja lahingus narkootikumidega. Raamatu ’Ohtlik Kogudus’ (Dangerous Church) autor, Bishop, rääkis Charisma uudistele: „See on kogudus, kes on õppinud, mida tähendab olla kogudus – ohverdada, seada teiste vajadused esimesele kohale, õppida, mida tähendab seada Jeesuse visioon oma mugavusest ette poole.“ Kogudus, mille Outreach ajakiri nimetas 2007. aastal kõige kiiremini kasvavaks koguduseks USAs, vajas 5 miljonit USDd, et osta hoone, milles nad hetkel koos käivad – endine Kmart ostukeskus. Peale seda, kui koguduse liikmed olid kogunud umbes 4 miljonit, vajasid nad veel 1 miljonit dollarit. Osana fortyfirstday.com kampaaniast küsis Bishop 1000 koguduselt, et igaüks annetaks 1000 dollarit eesmärgi saavutamiseks. „Me teeme seda, mida Jumal kutsub meid tegema. Ma tean, et see on riskantne,“ rääkis Bishop. „Ma ei tahtnud lihtsalt inimestel küsida .. aga ma tunnen, et panused on palju suuremad kui vaid raha.“ Pastor rääkis, et umbes 20 inimest annetasid teemant sõrmused, mitmed inimesed andsid oma autod, üks inimene andis mootrratta ning üks annetas oma korteri, mis müüdi 100 000 dollari eest 7 päeva jooksul. Üks perekond annetas oma raha, mida nad olid säästnud Disneylandi minekuks ning üks raskustes olev kogudus kirjutas neile 5000 dollari suuruse tšeki. Bishop rääkis ühest koguduseliikmest, kes andis talle möödunud aasta detsembris tšeki 10 000 dollariga, kui kogudusel polnud veel kodu. See naine uskus Living Hope kogudusse. „Ta ütles, et on näinud kogu oma perekonda tulemas usule Living Hope koguduses, üle 20 inimese on tema perest saanud siin ristitud,“ rääkis Bishop. Ühel hetkel kogunes see 1996. aastal alguse saanud kogudus mitmes erinevas paigas ning neil oli kuni 19 teenistust päevas. Kuigi koguduste trendiks on saanud laieneda mitmetesse erinevatesse asukohtadesse, otsustas Bishop, et parem on minna tagasi ühte hoonesse. Kui nad olid kaotanud ühe oma viimastest kogunemiskohtadest, olid nad muserdatud. Kuid Bishop ütleb, et kurvastus on uks või värav ning kui sa sellest läbi lähed, saab Jumal midagi suurt su elus teha. Käesoleva aasta jaanuaris, kui nad olid kogudusega endisesse Kmart kaubanduskeskusesse kolinud, kogusid nad vähem kui üheksa kuuga 2 miljonit dollarit. Viis kuud kasutas Living Hope seda hoonet ei millegi rohkema kui käepigistuse eest. Nad kirjutasid alla ostu-müügi lepingule mai kuus ning vajasid 5 miljonit dollarit möödunud neljapäevaks. Hetkel on kogudus kogunud umbes 5,2 miljonit ning raha on veel sisse tulemas. Ülejäänud raha kavatsevad nad kulutada vähimate peale. „Meil on plaanitud suurim kodutute teenistus, mida see linn on iial näinud,“ rääkis Bishop. „Me ületasime oma eesmärgi ning tahame külvata tagasi oma kogukonda, eriti puuduses olevatesse inimestesse.“ Laupäeval 26. novembril läheb kogudus linna 20 bussiga ja toob kodutud oma hoonesse. Kogudus, kelle südames on töö kodututega, varustab neid magamiskottide, sokkide, vajalikke asju täis olevate seljakottide, õhtusöögi ja isegi tagavaraga. Koguduse töötajad riietuvad pidulikku vormi ning teenivad kodutuid. Bishop, kes rääkis kogudusele, et see hoone on nende tõotatud maa, kui nad esimesel päeval seal kogunesid, ütles, et asi pole rahas või hoones, vaid usus. „Kristlastena on meile loomuomane mitte riskida. Kuid Jumal tahab, et me astuksime usus välja,“ rääkis ta. „See on usk, mis liigutab mägesid, ilma usuta ei või sa olla Jumalale meelepärane.“ Ta uskus Jumalat ka selles, et saab oma ametikoha alles hoida. Ta oli plaaninud astuda tagasi oma kohalt, kui kogu summa poleks kokku tulnud. „Tean oma südames, et kui see poleks juhtunud, oleks mul tulnud tagasi astuda,“ rääkis ta. „Kuidas ma saaksin juhtida kogudust ja öelda, et see on meie tõotatud maa ning see ei juhtuks päriselt? Ma siis kas pole kuulnud seda Jumalalt või midagi pidi väga valesti minema.“

CBN News – Kuu aega kestnud meedia kampaania Soomes, on süüdanud üleriigilise arutluse Jumala ja tema väe üle. Soome on protestantlik maa, kus kristlik usk on pikka aega olnud kahanemas. Kuid mõned koguduste juhid näevad märke, et see langev trend võib olla ümber pöördumas. Helsingi kesklinnas kandsid trammid ja bussid 15. septembrist kuni 15. oktoobrini koguduste poolt sponsoreeritud reklaame, mis julgustasid inimesi helistama valvetelefonile, et saada rohkem teada Kristusest. Great Commission Media Teenistuse president, Hannu Haukka, rääkis, et see pani isegi sekulaarse meedia rääkima. „Nad on küsinud, et mida see suur, üle-linnaline kampaania tähendab,“ selgitas Haukka. „Nad küsivad, et miks kogudused tulevad välja sellise jõuga ja nii nähtavalt üle linna. Mis on see sõnum, mida kogudused tahavad ühiskonnale anda?“ Kampaania käigus trükiti tuhandeid kristlikke brošüüre ning toodeti videosid, mis rääkisid lugusid muudetud eludest suhte läbi Kristusega. „Me nägime ka enneolematul hulgal videode allalaadimisi Youtube’s. Lugusid elu muutusest on vaadatud 55 000 korda,“ rääkis ta. Haukka loodab, et see meedia kampaania äratab üles riigi isoleeritud kristliku usu. Soome evangelikaalid esindavad vaid 12% riigi 5 miljonist inimesest ning vähem kui üks kümnest inimesest käib kirikus. Kuid paljud kogudused teatavad muutusest. „Praegu oleme kuulnud teateid 73 inimesest, kes on tulnud Issanda Jeesuse tundmisele oma Päästjana ühe koguduse erisündmusel. Me teame ühest teisest kogudusest, kes on plaaninud juba teist ristimisteenistust,“ rääkis Haukka. Soome kampaania järgnes sarnastele meedia äkkrünnakutele, mida meedia teenistus on läbi viinud linnades kõikjal üle maailma. Haukka väitis, et viimase kaheksa aasta jooksul on meedia kampaaniad jõudnud 100 miljoni inimeseni 57 linnas, tuues kaasa enam kui 500 000 telefonikõnet. Nad on trükkinud ja jaganud üle 1,5 miljoni raamatu. Haukka loodab jõuda maailmas 433 linna, mille rahvaarv on 1 miljon või rohkem. Ta usub, et meedia kampaaniad pakuvad parimat võimalust jõuda evangeeliumiga suurima hulga inimesteni.

Billy Graham Evangelistic Association – Leedu Lootuse Festivali direktor Viktor Hamm julgustab iga riigi kristlast tulema kaasa 29.-30. oktoobrini toimuvale festivalile. „Iga inimene on oluline,“ ütleb ta. Kui asi puudutab sõnumi levitamist Lootuse Festivali kohta, on valem lihtne. „Iga kogudus loeb,“ ütles Hamm. „Iga grupp loeb, iga üksikisik loeb.“ Selles, umbes 3 miljoni inimesega riigis, on vaid umbes 3000 evangeelset kristlast. „Kui võtta arvesse iga grupp, iga konfessioon ja iga piibliõppe grupp, on neid kokku 249,“ rääkis Hamm. „Kui sa jagad 249 kolme tuhande inimese vahel, siis keskmiselt on kogudused üsna väikesed.“ Kuid innukus selle evangeelse sündmuse suhtes ei ole väike. Tegelikult on põnevust kõikjal üle Leedu, mis – oma maailma kõrgeima enesetappude tasemega – näib karjuvat lootuse järele. „Me oleme riigi risti-põiki läbi käinud, püüdes rääkida nii paljude pastoritega isiklikult kui võimalik ning nii paljude usklikega isiklikult kui võimalik,“ rääkis Hamm. „Innukus, mida me näeme usklike südames on eeskujuks ülejäänud Euroopale.“ Usklikud on liitumas igaõhtusel palvesündmusel festivali eest, mida peetakse 10 000 kohalises Siemens areenil, Vilniuses. „Kas nad on siis parasjagu bussis või kusagil mujal, me oleme palunud neil peatuda kell 10 õhtul ning palvetada festivali eest,“ rääkis Hamm. Kuna Leedu Lootuse Festival katab kogu riigi, kasutatakse bussi kampaaniat selleks, et kõik kogudused saaksid kaasas olla. Idee on selles, et kohalikud kogudused rendivad bussi ja täidavad selle poolenisti usklike, poolenisti mitteusklikega, kas üheks või mõlemaks festivali õhtuks ning ka lastefestivali jaoks 29. oktoobri hommikul. Hammi sõnul on tehtud juba üle 7000 reserveeringu bussidesse. „Meil on 2000 last, kes on juba reserveerinud endale koha festivalil,“ rääkis ta. „Operatsioon Jõululaps on samuti osa sellest festivalist. Me liidame kõik need ettevõtmised kokku.“ Leedu Lootuse Festival on kolmas ja viimane osa BGEA pühendumisest Balti riikide kogudustele, et tuua evangeeliumi sellesse piirkonda. 5.-7. novembrini 2010 Lätis toimunud festivalil registreeriti 3000 otsust Kristuse kasuks ning 29.-31. maini 2009 Eestis toimunud festivalil registreeriti 1400 otsust. „Mitmeid aastaid tagasi tulid juhid Leedust, Lätist ja Eestist kokku Billy Grahami Evangeelse Assotsiatsiooni juhtkonnaga ning me veetsime mõned päevad koos palvetades, rääkides ja unistades,“ rääkis Hamm. „Kui me sellest nõupidamisest välja tulime, oli kõigile selge, et Jumal tahtis meie koostööd kogudustega nendes riikides, et kuulutada seal Jeesuse evangeeliumi.“ Kahe õhtune programm Leedus on tugevalt mõjutatud selle piirkonna mitmekesise ja kõrgetasemelise muusika poolt. Mõlemal õhtul mängib Newsboys, kuid enamik artistidest peegeldavad selle piirkonna kultuuri, kaasaarvatud Kolm Läti Tenorit, Leedu poistekoor, suurim Leedu koguduse koor (400-liikmeline) ning presidendi orkester, mis mängib festivali avamiseks loo ’Suur Jumal kui ma näen.’Kohal on ka üks Poola bänd, kuna 6% leedu rahvastikust on poolakad,“ rääkis Hamm. „Samuti on bänd Valgevenest ja solist Ukrainast, kes laulab Viini Ooperis.“ Samuti esinevad Dennis Agajanian, Huntley Brown, John ja Annie Barbour Tommy Coomes bändist ja Monte Gaylor. Franklin Graham esitab Evangeeliumi sõnumi. „Ma ootan seda väga ja olen sellest põnevil,“ rääkis Franklin Graham. „See on põnev võimalus kuulutada Jeesuse Kristuse evangeeliumi ja seista koos sealsete kogudustega.“

Mission Network News – Ülikooli õpilased kõikjal maailmas on valmistumas ülemaailmseks palve initsiatiiviks. Intervarsity Kristlik osadus on osa ülemaailmsest liikumisest nimega Rahvusvaheline Evangeelsete Üliõpilaste Osadus. InterVarsity Link programmi direktor Bob Grahmann ütleb: „Need on kristlastest üliõpilaste grupid maailma 155 riigis. Paljud neist on maad, mida me nimetame ’suletud riikideks’ või ’riikideks, kuhu tuleb siseneda loominguliselt.’Evangeelsete Üliõpilaste Osadus on määranud reede, 21. oktoobri Maailma Üliõpilaste päevaks, mil palvetada üliõpilaste eest maailmas. Grahmann ütleb, et üliõpilastel oli tohutu mõju Araabia Kevade sündmustes. „Üliõpilased võivad muuta ühiskonda ja riike. Me tõesti usume, et kui kristlastest üliõpilased tulevad kokku, suudavad nad mõjutada terveid riike, kultuure ja ülikoole evangeeliumiga ning muudavad maailma.“ Grahmann ütleb, et tuhanded osalevad selle aastasel sündmusel. Mis teeb sellest õnnestunud sündmuse? „Mida me tahame näha ja mille eest me palvetame, on ülemaailmne ärkamine noorte seas, kes tulevad Jeesuse juurde, kasvavad temas ning on võimsaks tunnistuseks. See muudab maailma.“

Assist News – Vaatamata survele ja ähvardustele ühelt poolt ning keelule printida ja müüa evangeeliumit teiselt poolt, on kristlus jätkuvalt levimas Iraani noorte ja perekondade keskel. Jumala Sõna on jõudmas paljudesse Iraani kodudesse. Iraani valitsuse poolt juhitava veebilehe, Hamsed, poolt välja antud raportite põhjal teadustab Islami Mõtte- ja Kultuuriuuringu keskus seda, et evangeelium on imbunud iraanlaste keskele, öeldes: „Täna on evangeelium kättesaadav kolmes tuhandes keeles üle maailma, samal ajal kui Koraani tõlkeid on vaevu sada.“ Iraani kristlik uudisteagentuur Mohabat News (www.mohabatnews.com) kirjutab, et mulla Sadegh Reshad ja tema kolleegid teotavad Piiblit, väites, et seda on väänatud. Mulla ütles: „Väärtusetu Evangeeliumi ja Toora sisu on imbunud kogu maailma ning on isegi sisenenud Iraani piiridesse ning jõudnud noorte inimeste kodudesse ja meeltesse. Aga meie ei tee ikka veel midagi. Me oleme kinni ja ei suuda otsustada, kas võtta pliiatsid ja kirjutada või mitte.“ Mohabat uudised kirjutavad: „Kuigi mulla teotas Piiblit nimetades selle sisu väärtusetuks, ei suutnud ta vastata oma enda küsimusele, miks ja kuidas see sama raamat suutis ületada riigi piirid, mida valvab Revolutsiooniline Kaardivägi ning jõuda iraanlaste kodudesse. Pole kahtlustki, et Elava Jumala Vaim leiab ja läbistab iga januse ja innuka südame ning rahuldab seda oma Sõnaga. Kristluse leviku kartus Iraani noorema põlvkonna keskel on põhjustanud igasuguse strateegia kasutusele võtu, et kristluse järgijaid vahele võtta ning hoida ära selle kasvu noorte ja Iraani perekondade keskel.“ Kultuuri ja Islamijuhtimise ministeerium on keelanud kõigil raamatupoodidel müüa evangeeliume, mille Iraani ametlikud kirikud on heaks kiitnud. Kuid ometi režiimi ametlikel andmeil näitab religiooni statistika, et evangeelium levib üle kogu riigi. Mohabat uudised võtsid oma loo kokku, öeldes: „Kuigi evangeeliumist rääkimine ja kristliku teoloogia üle arutlemine on riskantne ettevõtmine, potentsiaalselt tõsiste tagajärgedega, on selge, et kristlikud noored ja paljud teised, räägivad neist teemadest ning jagavad Kristuse armastuse sõnumit teistega.“

Assist News – „Kogu mu elu õpetati mulle, kuidas kristlasena surra, kuid keegi ei õpetanud mulle kunagi, kuidas ma peaksin elama oma surmale eelnevatel aastatel. Vanaks jäämine on olnud mu elu kõige suurem üllatus,“ kirjutas dr Billy Graham oma uues, äsja ilmunud Thomas Nelsoni poolt kirjastatud raamatus ’Lähenedes kodule: elu, esk ja hästi lõpetamine’ (Nearing home: Life, Faith and Finishing Well). Selles liigutavas jutustuses jagab Billy Graham oma isiklikku kogemust vananemisega, kuid õpetab ka mõningaid olulisi õppetunde sellest, kuidas vaadata oma aega siin maa peal. Ta ütleb, et Piiblis on selgelt öeldud, et Jumalal on konkreetne põhjus, miks ta meid siin hoiab. Mis on siis tema eesmärk nende aastate jaoks ja kuidas me saame oma elu selle järele kohandada? Kuidas me saame õppida oma hirmude, raskuste ja kasvavate piirangutega mitte ainult toime tulema, vaid tegelikult kasvama sisemiselt tugevamaks nende raskuste keskel? Maailmatuntud autor, jutlustaja ja evangelist, dr Graham, on kuulutanud evangeeliumi rohkematele inimestele kui paljud teised ajaloos ning on teeninud maailma igal kontinendil. Miljonid inimesed on lugenud tema klassikalisi raamatuid nagu Inglid, Õnne saladus, Rahu Jumalaga, Püha Vaim, Lootus murelikule südamele ning Kuidas sündida uuesti. „Parim viis, kuidas kohtuda kõrge ea väljakutsetega, on valmistuda nende jaoks praegu, enne seda, kui nad kohale jõuavad,“ räägib dr Graham. Ma kutsun sind koos minuga uurima mitte ainult vananemise elu reaalsust vaid ka lootust,  täituvust – ja isegi rõõmu – mis võib meile kuuluda, kui me õpime neid aastaid vaatama Jumala vaatenurgast ning avastama tema tugevust, mis hoiab meid alal igal päeval.“ Dr Grahamilt küsiti, kuidas Jumala vaatenurk erineb maailma perspektiivist elu hilisematele aastatele? „Päevad, mil eakaid imetleti, respekteeriti ja neile vaadati alt üles, on kadunud,“ rääkis ta. „Kuid Issand asetab kõrgemat väärtust tarkuse, teadmiste, hea nime ja usu väärtustele. Asjad, mida me väärtustame  oma elu parimatel aastatel, järgivad meid meie videviku aastatesse. Kui me väärtustame usku Jeesusesse Kristusesse, siis tugevdab see meid ka vananedes. Vana iga toob enesega kaasa mälestuste, tähelepanekute ja meenutuste anni. Suurim kättesaadav lohutus, isegi eakatele, on see, kui me mäletame teda.“ Dr Graham rääkis, et raamat sisaldab isikikke, autobiograafilisi meenutusi selles, kuidas ta on hakanud nägema vanemat iga, kaasaarvatud  mõistmine, et oma kõrge ea aastateks valmistumise aeg on praegu. „Kuigi me mõtleme sellele sageli finantsilises mõttes, siis meie vaimulik ja emotsionaalne ettevalmistus on veelgi olulisem, mis kannab meid läbi. Piiblis on palju õpetusi selle teema kohta, kaasa arvatud sellest, mis on Jumala eesmärk nendel aastatel. Raamat ’Lähenedes kodule’ püüab anda praktilisi selgitusi küsimustele nagu: ’Kuidas ma leian Jumala eesmärgi nende aastate jaoks?’, ’Kuidas end kohandada selle eesmärgi järgi?’, ’Kuidas saada hakkama oma hirmude, raskuste ja kasvavate piirangutega ning tegelikult kasvada sisemiselt tugevamaks nende raskuste keskel?’, ’Kuidas näha tulevikku lootusrikkalt mitte meeleheitega?’Dr Graham selgitas, et see raamat ei ole kirjutatud ainult vanadele inimestele, ’vaid inimestele igas elu faasis. Parim viis, kuidas vana ea väljakutsetele vastu minna, on valmistuda nende jaoks nüüd, enne kui need kohale saabuvad.’ „Mingis mõttes läheneme me kõik kodule, kuid meil tuleb õppida, mida tähendab vanemaks saada ja Jumala abiga vananeda kaunilt ning lõpetada hästi,“ rääkis ta. Dr Graham viis selle raamatu kirjutamise lõpuni, olles peaaegu 93-aastane. Ta ütleb: „See projekt arenes sama moodi nagu kõik mu viimased raamatud, milles ma olin kaasas igal sammul. Ma olen sellest teemast mõelnud viimased kuus või seitse aastat, peale oma viimast New York City krusaadi 2005. aastal, kui hakkasin peatükkide kavandit paika panema. See protsess jätkus kuni Ruth’i surmani 2007. aastal, kui ma hakkasin dikteerima mitmeid näiteid, anektoote ja illustratsioone erinevatele töötajatele. Nad aitasid mul oma mõtteid organiseerida ja lugeda ette erinevaid käsikirja visandeid, milles ma tegin redigeeringuid, lisandusi ja muudatusi. „Viimase 18 kuu jooksul muutusin väga otsusekindlaks, et näha seda lõpetatuna.“ Pensioni kohta ütles dr Graham: „Töö on osa Jumala plaanist meie elude jaoks, mitte midagi sellist mida me teeme ainult toidu lauale saamiseks. See on üks suurim vahend, mille Jumal meile andnud on, et tuua temale au. Meie pensionil olek, ei tähenda seda, et meie töö on tehtud. Pension annab meile võimaluse veeta rohkem aega Jumala töö tegemisele, teenides teisi Isanda nimel. Võti edukale pensioni eale, on näha seda kingitusena Jumalalt, mille ta on meie kätte usaldanud iseenese auks.“

Ulfekman.org – Paljud inimesed mäletavad Vietnami verise sõja järgi ’60 ja ’70ndatel. Poliitilised reformid on hõlbustanud majanduslikku kasvu, kuid on avanud ka tee ärkamisele sellel kommunistide poolt valitsetaval maal. See on ärkamine, mille juured asuvad Venemaal. Elu Sõna koguduse pastor Hanois, Fam, räägib: „2009. aasta jõuludel oli meil koos teiste protestantlike kogudustega Hanois ühine palvekoosolek. 12 000 inimest osales sellel ja 2000 inimest võtsid Jeesuse vastu. Võimude jaoks oli see koosolek šokeeriv. Nad ei olnud ettegi kujutanud, et protestandid on nii tugevad ning, et me võime nii palju inimesi kokku koguda. Peale seda on nad meisse suhtunud hoopis teistmoodi.“ Järgneval aastal püüdis kogudus korraldada taas jõulu sündmuse. Kolm tuhat inimest kogunes hoone ümbrusesse, mille nad olid rentinud, kuid politsei peatas nad hoonesse sisenemast.  Koguduse pastorid palusid siis inimestel põlvitada ja palvetada, kuid see tõi kaasa üheksa pastori arreteerimise. Mõnesid neist piinati vanglas, mitmed neist minestasid selle käigus ja üks pidi veetma kaks nädalat haiglas. „Võimud on alati uskunud, et kristlus on midagi ameerikalikku ning ajalooliselt on protestantlikud kirikud tulnud Lõuna-Vietnamist, kus on tugev ameeriklaste kohalolu. Kuid meie tuleme kõik Moskvast, linnast millega kommunistlikul Vietnamil on head suhted ning see tekitab neis segadust,“ selgitab Fam. Alates ’50-ndatest on Vietnam olnud kommunistlik riik ning vabadus seal on väga piiratud. Partei jälgib kõike, mis võib nende diktaatorlikku poliitikat ohustada. Võimude hoiak kristlaste suhtes on olnud väga piirav kogu ajaloos ning paljud on maksnud kõrget hinda oma usu eest. Nii nagu paljud ta sõbrad, kohtus Fam Jeesusega Venemaal. Peale kodusõda – või ’Ameerika sõda’ nagu paljud seda nimetavad – oli Vietnamil suur võlg kommunistliku emamaa ees. Finantside puudumisel, kuid vaeste proletaarlaste rohkuse tõttu, lahendasid nad olukorra tõeliselt seltsimehelikult ning saatsid sadutuhandeid odavtöölisi Venemaa vabrikutesse. Paljusid neist saadeti ka Venemaa ülikoolidesse hariduse saamiseks. Fam kuulus viimasesse kategooriasse ning 1993. aastal  saadeti ta Vietnami võimude poolt Moskvasse õppima. Mõnede kristlasest vene õpilaste kaudu kuulis ta Jeesusest ning grupp vietnami õpilasi sai päästetud. Nad hakkasid pidama oma koosolekuid ning külastasid ka erinevaid kogudusi linnas. Ühel päeval kutsuti nad Ulf Ekmani konverentsile Ismailova spordikompleksis. „Me polnud midagi sellist näinud – tundsime kohe, et see on midagi erilist,“ meenutas Fam. Nad said kontakti Rootsi Elu Sõna misjonäridega, kes hakkasid neid ülikoolis külastama, õpetades neile Jumala Sõna. Hiljem liitusid nad Moskva Elu Sõna kogudusega ning osalesid ka selases piiblikoolis. „Ma usun, et Jumal saatis meid Moskvasse, et me saaksime päästetud ja õpetatud ning saaksime visiooni, kuidas Jumal tahab ehitada oma kogudust Vietnamis,“ rääkis Fam.  2002. aastal kolis Fam’i poolt juhitav väike grupp pealinna Hanoisse, kus nad alustasid väikese usklike grupiga tööd. Nende baasiks oli väike kogudus, mis juba eksisteeris. Nende pastor oli kannatanud aastate jooksul oma usu pärast palju tagakiusu. See väike grupp kasvas ning 2004. aastal oli neil juba 400 liiget. Täna on nende koguduses 1200 liiget. Teenistusi peetakse nii Hanois, kui ka linnast väljas. Teised kogudused Vietnamis kutsuvad neid pidama konverentse ning nad näevad oma tööd püsivalt kasvamas ja arenemas. „Meie tegevusel ei ole seaduslikku alust ja selletõttu ei saa me koguneda suurtes saalides. Seepärast oleme ehitamas koguduse võrgustikku ühise juhtkonnaga ning me koguneme erinevates paikades. Meil on isegi piiblikool, kus me treenime inimesi, kes samuti võivad alustada uute kogudustega.“  Praegu on neil päevane piiblikool, kus on umbes 100 õpilast ning õhtune piiblikool väljaspool Hanoid, kus on umbes 20 õpilast maapiirkondadest. Neil on ka 40 õpilast, kes õpivad teist aastat, et valmistuda uute kodukoguduste rajamiseks. Vietnami 84 miljoniline rahvas on jagatud etnilisteks vietnamlasteks, kes elavad idaranniku ääres ja etnilisteks vähemusteks läänepoolsetes mäestikes, kus paljud kannatavad karmi kohtlemist ja rõhumist võimude poolt. Nende vähemusgruppide hulgas on olnud mitmeid ärkamisi. Täna on nende hulgas tuhandeid usklikke. Ärkamine on alles alanud selles riigis, kuid võib kogeda, et see on millegi algus, mis kasvab ajaloolistesse proportsioonidesse. Pikem artikkel inglise keeles http://www.ulfekman.org/default.aspx?idStructure=13762

Mission Network News – Peale enam kui kaheksa kuud kestnud tänavaproteste, mis nõudsid Jeemeni presidendi ametist lahkumist, ütleb ta, et on valmis oma kohalt alla astuma. Aktivistid usuvad, et see on pettemanööver ning nad on valmis oma pingutustega jätkama. Oppositsiooni juhid ütlevad, et ta on tuntud oma venitustaktikate poolest ning see võib tähendada verevalamiseks valmistumist. Protestid, mis nõuavad režiimi muutust, jätkusid mitmetes Jeemeni provintsides. Vaadates kaose taset riigis, keskendub Operatsioon Mobilisatsioon oma sellekuises palvekampaanias Jeemenile ning usklikele seal riigis. Palveta, et potentsiaalne tagakius ja poliitiline rahutus ei peataks evangeeliumi levikut Jeemenis. Jeemeni põhiseadus kinnitab, et islam on riigi religioon ning Sharia seadus on seadusandluse allikas. Nii kaua kui riigis elavad välismaalased ei evangeliseeri kohalikke, ei sekku Jeemeni valitsus nende usupraktikasse, kuid Jeemeni kodanikud saavad ususttaganemise süüdistuse, kui avastatakse, et nad on pöördunud kristlusesse või mõnda muusse usku. Vaatamata riskidele, levib evangeelium jätkuvalt. Paljud Jeemeni usklikud kogunevad väikestes gruppides. Palu Jeemeni koguduse üle kaitset ja kasvu. Hadramaut piirkonnas, Jeemenis, on väga vähe kristlikke töötegijaid. Palveta sealsete usklike eest ning teiste eest, kes tunnevad kutsumust levitada evangeeliumi selles kauges paigas. Operatsioon Mobilisatsioon teatab ka, et Uue Testamendi järele on viimastel kuudel olnud palju suurem nõudlus, kui iial varem. Inimesed konkreetselt küsivad selle järele. OM sõnul jagavad kohalikud usklikud neid oma tuttavatele ning küsivad juurde kui Testamendid otsa saavad. Üks meeskonna liige kirjutas, et inimesed on väga agarad Sõna lugema. Grupid sageli jagavad ühte Uut Testamenti omavahel ning see liigub nädalast nädalasse uue inimese kätte. Palveta, et Jumala Sõna tooks Jumala Kuningriigi muudatusi sinna riiki.

CBN News – Raske on seda küll ette kujutada, aga täna eksisteerib rohkem orje, kui ühelgi teisel hetkel ajaloos. Üks Põhja-Aafrika teismeline teab seda liiga hästi, et Sudaan on selles osas üks suurim süüdlane. Istudes mikrofoni taga Kapitooliumi mäel, oli 18-aastase Ker Aleu Dengi suu laialt naerul. Kuid vaid mõnda aega tagasi, oli tal väga vähe asju, kui üldse midagi, mille üle naeratada. Ta oli noor poiss, kui araabia sissetungijad rüüstasid nende küla, tapsid mehed ning sidusid Dengi ja ta ema kaameli külge. Seejärel lohistati nad oma kodust minama Lõuna-Sudaanis ning viidi orjaks. Deng’i omaniku jaoks oli tema nimi sünonüümiks tema tööga: Karja Hoidja. „Nad lasid mind magada kitsedega koos,“ rääkis Deng CBN uudistele. Ta magas väljas ning ta jalad olid seotud omaniku kitsede külge, selleks, et poiss ärkaks üles, kui mõni kits püüdis ära minna. Purjus ja vihasena peksis isand teda sageli. Kord hõõruti talle karistuseks tšillipipart silmadesse, mistõttu poiss jäi pimedaks. Möödunud teisipäeval rääkis Deng oma lugu seadusandjatele Washington D.C’s, öeldes, et tema orjaaastad kummitavad teda siiani. „Iga päev on see mu mõtetes,“ tunnistas poiss Välisasjade Aafrika, Globaalse tervise ja Inimõiguste Alamkomitees. Asjatundjad ütlevad, et ei ole konkreetset hinnangut Sudaani orjade arvu suhtes. Andmete puudumises süüdistatakse rahvusvahelise kogukonna huvi puudumist. Teisipäevase istungi eesmärk oli tuua teadlikkust Sudaanis vohavast orjandusest USA Kongressile ja avalikkusele. Selleks kasutati Dengi ja hulga teiste inimeste lugusid. Christian Solidarity Internationali tegevdirektor, John Eibner, rääkis: „CSI jätkab keskendumist sellele probleemile, kuni ka viimane ori on vaba.“ CSI päästis Deng’i ning tõi ta USAsse, kus arstid hiljuti opereerisid ta silmi. See on veel ebaselge, kui palju ta oma nägemisest tagasi saab. Praegu on Deng keskendunud oma emale ja paljudele teistele, kes on veel orjanduses. Ta tahab, et Ameerika aitaks neil saada vabaks. Tema päästjad ütlevad, et orjandus Sudaanis ei puuduta ainult füüsilist ja poliitilist vabadust, vaid ka usuvabadust. „Nende naiste järeltulijad, kes on orjastatud ning, keda nende isandad või nende pojad vägistavad, saavad moslemiteks. Neil ei ole valikut,“ selgitas Eibner. Deng, keda varem sunniti igapäevaselt tsiteerima moslemi palveid, on nüüd uhke oma uue usu üle. „Ma olen nüüd kristlane,“ ütles Deng. Ta ütleb, et tal on nüüd lootust ning tema eesmärk on olla oma päästjate sarnane ning vabastada ka teised Sudaani vangid.

  Charisma News – Samamoodi nagu Gutenbergi kirjatrükk sillutas teed reformatsioonile ning muutis maailma majanduslikku, sotsiaalset ja vaimulikku süsteemi, on ka tänapäeva digitaaltehnika muutmas dramaatiliselt meie maailma religioosset dünaamikat. Bible League International (Piibli Liit) on liitnud oma jõud Digitaalse Piibli Seltsiga (DBS), et luua virtuaalne kristlik raamatukogu mitmete tasuta Piibli versioonide ja tõlgetega, samuti on neil sadu tunde audio ja video meterjale, mis on mahutatud DVD’de või muude digitaalsete salvestusvahendite peale. „See on nagu miniatuurne kristlik raamatupood,“ rääkis Robert T. Frank, kes on Piibli Liidu täidesaatev juht. „Digitaalse Piibli Seltsiga koostööd tehes, saame oma teenistuse mõju tohutult laiendada. Me saame need materjalid viia piirkondadesse, kus kiusatakse usklikke taga ning paikadesse, kus nõudmine Pühakirja järele ületab kaugelt meie varusid. Isegi vaestes paikades saame asetada kogu selle kristliku materjali tavaliste inimeste kätesse, kes muidu ei saaks endale lubada isegi ühe Piibli ostmist.“ Diditaalse Piibli Raamatukogu ainulaadne funktsioon on see, et ta kasutab andmete kokkupakkimise tehnoloogiat, mis annab maksimaalse salvestusmahu. Kõige efektiivsemateks meetoditeks materjali kohaletoimetamisel on mikro SD kiibid, mälupulgad, CD’d ja DVD’d, mis kindlustavad maksimaalse kaasaskantavuse- ning paljundamisvõimaluse. Kuigi informatsioonile pääseb ligi vaid brauseriga, ei jäta see materjal seadmele ühtki jälge sellest, et neid on kasutatud. See annab inimestele tagakiusatud piirkondades suurema turvalisuse. „Veel üks DBS’i poolt kokku pandud materjalide märkimisväärne eripära on see, et need ei ole autoriõigustega kaitstud,“ lisas Frank. „Grupid, kellega DBS on koostööd teinud selle raamatukogu kokku panemiseks, on nõustunud, et seda materjali võib tasuta paljundada nii palju kui vaja. Seega võib neid ressursse jagada riikides, kus isegi ühe trükitud Piiblitõlke hankimine on keeruline, kui mitte võimatu ülesanne.“

Ulf Ekman Ministries – Rabi Gupta nägu, mida kunagi iseloomustas raev ja fanatism, särab täna armastusest Jeesuse vastu. Ta on põlemas selleks, et jõuda kadunuteni, kes jätkuvalt võitlevad vastamat palvete ning ebakindluse tõttu selle suhtes, kas Jumal kiidab nad heaks või mitte. Ta on põlemas , et juhtida neid Jeesuse tingimusteta armastusse ja valgusesse. Koos paljude indialastega, kummardas Rabi Gupta hindu jumalannat Kali’t, kes loob, kaitseb ja hävitab ning, kes elab pimeduses. Ta on ema, kes annab elu oma lastele, kuid võtab selle ka tagasi suvalisel hetkel. Tema välimus on hirmutav ning tema järgijad paluvad, et ta võiks olla nende kaitsja. Tema kuju on näha kõikjal, see on kaitseks joonistatud uksepostidele, jalgratastele, taksodele ja veoautodele ning tema altareid võib leida peaaegu igas kvartalis. Keegi ei või tulla Kali juurde tühjade kätega. Inimesed paastuvad ja ohverdavad toitu, lilli, maiustusi ja raha enne seda kui palvetavad, selleks, et talle meeldida. Ta on ettearvamatu ja vägivaldne, nõuab isegi vereohvreid, näiteks kitse verd. Kalit peetakse paljude teiste jumalate allikaks ning ta võib ilmuda erinevatel kujudel. India ida osas peetakse igal aastal 13 suurt festivali, millest enamik on Kali ning tema erinevate maskeeringute auks. Sa võid näha tõsist palvust, kuid ka metsikut tantsimist, mida saadab valjuhäälditest kaikuv vali muusika. Enne festivali algust käivad pühendunud järgijate grupid ringi ning kerjavad raha, selleks et osta ohvreid ja jumalanna kuju. Arvatakse, et kristlastel on rohkem raha kui teistel ning seepärast võetakse nemad kerjamise sihtmärkideks. Kerjused on sageli ähvardavad ja vägivaldsed, kui nad ei saa seda, mida küsivad. Rabi Gupta oli üks neist. Ta võis isegi inimeste kodudesse sisse murda ja varastada neilt, kes keeldusid talle raha andmast. Ta oli fanaatiline Kali järgija ning oma perekonna guru.Ta vihkas kristlasi ning ei kõhelnud neile viga tegemast, kui nad koostööd ei teinud. Praegu on seda raske uskuda mehest, kes on väga suure ja rahuliku naeratusega. Rabi’st voolab rõõmu ning tema elu on näide Jumala muutvast armust. Rabi kodu lähedal oli kirik, millest ta möödus igal päeval. Kuid ühel päeval ei saanud ta sellest lihtsalt mööda kõndida. Kaunid helid, mis seestpoolt kõlasid, köitsid teda ning ta astus sisse. Need kristlased, keda ta sügavalt põlgas ja keda ta taga kiusas, hakkasid tema eest palvetama. Ta mäletab siiani ühe kristlasest mehe sõnu. Rabi räägib: „Ma olin hämmingus sellest, kuidas üks India mees võib rääkida mulle võõrast Jumalast. Kali on India jumal. Kuidas mina, India mehena saaks iial ta hüljata? Olin seda meest mitmeid kordi ekspluateerinud.“ Kuid peale esimest kiriku külastust, hakkas midagi Rabi sees toimuma. Temas tekkis nälg kuulda rohkem. „Koguduse liikmed jätkasid palvet minu eest ning me hakkasime rohkem Jeesusest rääkima. Kuus kuud hiljem võtsin ma Jeesuse vastu ja sain ristitud. Mõistsin kohe, et kõik peavad kuulma seda sõnumit, et Jeesus on kõigi jaoks,“ rääkis ta. Rabi nägi nägemust sellest, kuidas ta jutlustab evangeliseerimata piirkondades ning kuidas kõikjal, kus inimesed said päästetud, alustas ta kodugruppidega. Kaksteist aastat peale seda, kui ta päästetud sai, kuulis Rabi piiblikoolist tavalistele koguduse liimetele, kellel ei ole võimalik täisajalist teoloogilist haridust omandada. See oli midagi uut tema jaoks. Ta läks sellesse Elu Sõna piiblikooli ning nautis väga praktilist, usku ülesehitavat õpetust. Rabi räägib: „Nad ütlesid, et peale piiblikooli aastat saadavad nad mind võidukalt välja mu enda piirkonda. See julgustas mind kõige enam. Tundsin oma südames, et kui ma tagasi lähen, juhtub midagi suurt!“ Saabudes koju, läks ta kalameeste ja põllumeeste juurde, rääkides kõigiga, keda ta kohtas. Ja midagi tõesti hakkas juhtuma – paljunemine. „Ma andsin edasi kõike seda, mida olin oma piiblikooli aasta jooksul õppinud ning kõik hakkas lihtsalt kasvama,“ rääkis Rabi. Ta reisis uutesse küladesse ning veelgi enam inimesi võtsid pääste sõnumi vastu. Enne piiblikooli aastat oli Rabi’l seitse kodugruppi, millest igaühes oli umbes 12 inimest. Nüüd kaks aastat hiljem on neist saanud 50 gruppi, kus on kokku 650 inimest, kes kogunevad igal nädalal. „Nüüd saadan ma nii paljusid kui võimalik piiblikooli,“ räägib Rabi sellest kasvust. „Kõigepealt ma valmistan neid ette, et nad oleks võimelised vastu võtma nii palju kui võimalik kooliaasta jooksul. Nad tulevad muudetuna ja varustatuna tagasi, näljastena võitma hingi. Nad aitavad mind entusiasmiga, jagades seda, mida nad ise on saanud ning see paljuneb jätkuvalt kõikjal. Ma olen näinud, et see on fantastiline viis, kuidas ehitada Jumala Kuningriiki ning ma kavatsen saata igal aastal rohkem õpilasi piiblikooli.“ Tema tunnistus paljunemisest ei ole veel lõppenud – see jätkub.

CBN News – Kui asi puudutab inimõigusi ja usuvabadust, on Põhja-Korea neis kõige hullem. Kirstlaste jaoks võib Jumalasse uskumine maksta elu. Üks inimõiguste grupp on tegevuses, korraldades ebatavalist õhurünnakut, et julgustada riigi salajasi usklikke. Mõnda aega tagasi liikus väike bussitäis kristlasi, kelle isikuid nende turvalisuse huvides ei avalikustata, just enne päikeseloojakut Seoulist põhja poole. „See, mida me teeme, võib meile pahandusi tuua,“ rääkis ’Peter.’ „Me läheme umbes 6 km kaugusele Põhja-Korea piirist ning demilitariseeritud tsooni lähedusse,“ rääkis ta CBN uudistele. Demilitariseeritud tsoon (DMT) on üks kõige tugevamini kindlustatud ja potentsiaalselt ohtlikumaid paiku maailmas. Miljon relvastatud Põhja-Korea sõdurit on valmis teisel pool DMT’ d ning lõunas on neid sama palju. Üks faktor, mis võib kogu selle retke rikkuda, on ilmastik. „Üks väike muutus tuule suunas võib selle missiooni rikkuda,“ rääkis Peter. Peter andis sellele missioonile nimeks Operatsioon Võilill. „Alustasime selle projektiga 1991. aastal ja täpselt nii nagu võilill vajab tuult oma seemnete levitamiseks, vajame meie tuult sõnumi levitamiseks,“ selgitas ta. See sõnum on Jumala Sõna, mis on prinditud korea keeles tuhandetele oranžidele õhupallidele. „Põhja-Koreasse on peaaegu võimatu Piibleid viia, nii et õhupallide kasutamine on üks efektiivsemaid viise, evangeeliumi jagamiseks. Mahuti bussi tagaosas pumpas õhupallidesse heeliumi. Meeskond töötab kiiresti, hoides alati tuule suunal silma peal, samal ajal vaikselt palvetades. Seejärel lastakse õhupallid valla. Mõned minutid hiljem liiguvad õhupallid juba vaikselt üle Põhja-Korea õhuruumi. „Neid õhupalle saates, anname oma Põhja-Korea vendadele ja õdedele teada, et me palvetame nende eest ning kirjakohad õhupallidel on mõeldud nende julgustamiseks,“ rääkis üks usklikest. Selle meeskonna palved algasid Seoulis ühes salajas peetud paigas. Alates 1991. aastast on 78-aastane Oh Mo Duk, koos väikese hulga muude usklikega valmistanud igal nädalal neid õhupalle ette nende lennuks Põhja-Koreasse. „Ma sündisin Põhja-Koreas. See on minu viis, kuidas aidata evangeeliumi tagasi mu kaasmaalasteni,“ rääkis ta CBN uudistele. Õhupallide smugeldamine toimib nii: Õhupall täidetakse heeliumiga. Selle ümber tõmmatakse teip ning nii lendab see Põhja-Korea taevasse. „Heelium lekib õhupallist välja ning lõpuks kukub see maha,“ selgitas Duk. Kui keegi selle üles korjab, saavad nad lugeda Markuse evangeeliumi 16 peatükki.“ Minevikus kasutas Peter koos teiste gruppidega paate, et lasta õhupallid teele mere pealt. Need õhupallid on suuremad ning sisaldavad väikest raadiot, Piiblit ja muud kristlikku kirjandust. „See ei ole küll kõige peenem või kõrg-tehnoloogilisem meetod,“ tunnistas ta. „Kuid kui asi puudutab riiki, mis on piiratud, väga kinnine ning karistab oma kodanikke, siis tuleb meil proovida midagi, mis viiks neile lootust.“ Lisaks õhupalli operatsioonile, korraldab Peter’i grupp iganädalast raadio programmi, mis lindistatakse Seoulis ning mis seejärel edastatakse kesk- ja lühilainete kaudu Põhja-Koreasse. „Raadio saade on nagu regulaarne koguduse jumalateenistus ülistuse ja Jumala Sõna kuulutamisega,“ selgitas üks usklik, kes koordineerib neid saateid. „Põhja-Korea valitsus püüab pidevalt meie signaali segada, kuid meil on teised meetodis, kuidas sõnumit kohale saada,“ rääkis ta. CBN uudised said audio salvestusi ja fotosid salajastest põrandaalustest koguduse koosolekutest Põhja-Koreas. „Kui põhja-korealane võtab Jeesus Kristuse vastu, kogeb ta tagakiusu, vangistust ja võimalik et ka surma oma usu pärast,“ rääkis Peter. Ta andis CBN uudistele salvestuse, mis ilmselt oli olnud eetris ühel Jaapani televisiooni kanalil, mis näitas Põhja-Korea kristlaste hukkamist. Täpset kristlaste arvu Põhja Koreas on väga raske teada saada. Dr Lim Chang Ho, kes töötab Kosin Ülikoolis, rääkis: „Põhinedes andmetele Põhja-Korea väejooksikutelt ja rahvusvahelistelt inimõiguse gruppidelt, peetakse meie andmeil poliitilistes vangilaagrites kinni umbes 30 000 kristlast ning kogu riigis on peidus umbe 10 000 põrandaalust usklikku. Kasutades pimeduse katet, jätkab Peter’i meeskond sadade õhupallide õhku saatmist erinevatest kohtadest. Sel korral olid tuule tingimused head. „Sageli tuule suund muutub äkitselt ning me peame ootama,“ selgitas Peter. „Mõnikord me tuleme järgmisel päeval tagasi, kuid me oleme järelejätmatud. Inimeste elud on kaalul. Me jätkame selle tegemist ning palvetame edasi, kuni Põhja-Korea on vaba ja kristlased võivad ülistada Jeesust Kristust ilma kartuseta,“ lubas ta.

Breaking Christian News – 7600 kogudust 34 konfessioonist avas oma uksed kokku umbes 250 000 külalisele rahvuslikul tagasi kirikusse pühapäeval, mida peeti 18. septembril. Möödunud aastast kaks korda enam osalevaid kogudusi haaranud initsiatiiv, on saanud suurimaks konfessioonide üleseks evangeelseks ettevõtmiseks Ameerikas. Sündmuse järgsele uuringule vastanud kogudused tervitasid keskmiselt 34 uut külastajat sel pühapäeval ning nende iganädalane koguduse külastatavus kasvas keskmiselt 25,4 protsenti. Peaeagu 95% pastoritest ütles, et nad osalevad ka järgmisel Rahvuslikul tagasi kirikusse pühapäeval, mida peetakse 16. septembril 2012. „Entusiasm tagasi kirikusse pühapäeva suhtes on kasvanud koos suureneva hulga kogudustega,“ rääkis LifeWay Research pressiesindaja, Philip Nation. LifeWay aitas seda üleriigilist sündmust kolm aastat tagasi algatada. „Me oleme põnevil reaktsioonist selle initsiatiivi osas, mitte ainult koguduste poolt vaid nendelt sõpradelt ja naabritelt, kes on tulnud kirikusse ning öelnud, kui väga nad hindasid seda sooja vastuvõttu.“ Pastor Scott Polley, Life in Christ Fellowship kogudusest West Jeffersonist, Ohio osariigist, ütles oma Facebooki lehel, et tema koguduse teenistustest osavõtt kahekordistus riiklikul tagasi kirikusse pühapäeval. „Parim selle juures oli see, et minule teadaolevalt tegid kolm inimest otsuse järgida Kristust! Me ei oota kuni järgmise aastani, et seda jälle teha. Teeme plaane taoliseks sündmuseks iga kolme kuu tagant.“ Mitmete koguduste uurimusest tuli esile, et paljud külastajad tulid kogudusse esmakordselt üle aastate ning hindasid väga seda kutset tulla tagasi. „Neile meeldis see, et kogudus hoolis neist ning nad mõistsid kui oluline on koguduses käimine,“ kirjutas üks kogudus. Üks teine uurimusele vastaja kirjutas: „Paljud inimesed ootavad kutset, et saada terveks sellest valust, mida nad kunagi varem on kirikus kogenud. Nad tahavad teada, et nad on teretulnud ning et neid julgustataks tulema tagasi kogudusse.“ Paljud kogudused ütlevad, et neil on külastajatega plaanis teha järeltööd piiblitundide, filmiõhtute ja toiduosaduste kaudu. Osavõtnud kogudused hindasid väga ka seda, kuidas tagasi kirikusse pühapäev andis nende rahvale palju energiat. Pastor Polley märkis Facebookis: „Suur rõõm oli näha kogudust tulemas kokku ühisel eesmärgil ning seadmas sihiks mõjutada nii paljusid inimesi kui võimalik Kristuse armastusega.“ Üks teine uuringule vastaja kirjutas: „See kampaania on aidanud meil pöörduda tagasi oma evangelismi missiooni juurde, mobiliseerides ning tehes liikmeid võimeliseks seda tegema. See aitab teha kindlaks, et meie kogudus on ikka õigel rajal.“ Alates sellest, kui tagasi kirikusse sai 2009. aastal alguse, on nad näinud kasvavat edu. 2010. aastal osales umbes 3800 kogudust. Kuigi 83% ameerika täiskasvanutest nimetavad end kristlaseks, osaleb vaid 20% neist pühapäeviti jumalateenistustel. Ainult 2% koguduse liikmetest kutsuvad teisi kaasa regulaarselt. LifeWay Reaserch ja Põhja-Ameerika Misjoni Nõukogu poolt läbiviidud uuringus 15 000 ameeriklase hulgas, näitas, et 67% neist läheks kirikusse, kui saaks isikliku kutse oma pereliikme poolt ning peaaegu sama palju läheks kirikusse, kui sõber või naaber neid kutsuks.

Charisma News – Ajal, mil abielulahutus on vohav ning perekonnad on lagunemas – isegi koguduses – vajavad mehed meeleheitlikult julgustust võtta enda roll isana. Kirstliku sisuga filmide Fireproof ja Facing the Giants tootjad, on pööranud oma tähelepanu sellele olulisele teemale oma uues filmis Courageous (Vapper, julge), mis esilinastus möödunud reedel. Film järgib nelja sõbra lugu, kes kasvavad kokku tragöödia töttu, mis äratab igatühte neist üles nägema oma puudujääke lapsevanemaks olemises. Filmis on näha igaühe vaatenurgast neid raskusi, mis vanemaksolemisega kaasnevad ning kuidas nende otsused mõjutavad nende lapsi. Filmi produtsent Alex Kendrick räägib: „Nad hakkavad vaatama oma rolli isana ning esitama üksteisele väljakutset täita Jumala plaane isaks olemises. Meie lootus on see, et kui inimesed näevad neid mehi Courageous filmis, siis nad seostavad end ühega neist. Kui inimesed kinost välja lähevad, siis nad ütlevad: „Mul pole mitte ainult vaja parandada oma rolli isana ning omada strateegiat oma laste jaoks, vaid mul tuleb elada järjekindlat elu, otsides Issandat nii, et mu pojad ja tütred tahaksid teha sedasama. Kui me saame seda teha meestele, siis me näeme kuidas rohujuuretasandilt hakkavad perekonnad muutuma, kui nad otsivad Issandat. Seetõttu muutuvad ka kogudused, kogukonnad ja rahvad.“ Film on toodetud Sherwood Pictures poolt ning selle juhtkonnas on Kendrick, kes mängib ka juhtrolli; tema vend Stephen Kendrick, kes on kaasautor ja produtsent; Michael Catt, kes on Sherwoodi koguduse vanempastor; ja Jim McBride, kes samuti on pastor Sherwoodi koguduses. Mitmel viisil on see film armastuskiri Larry Kendrickule, kes on Alexi ja Stepheni isa. Vennad on imetlenud oma isa järjekindlust ja julgust alates sellest, kui nad olid noored poisid. Nüüd filmitegijatena võtavad nad tema tööd jätkuvalt eeskujuks. Alex räägib: „Me nägime järjekindlat isa kuju oma maises isas. Nägime, et ta oli väga kirglik Issanda otsimises ning selles, et oma eluga teda austada. Oleme näinud teda läbi minemas polüskleroosi, mis on väga masendav haigus. Nägime, kuidas ta võitles ning hoidis kinni Issandast väga rasketel päevadel – ning siis andmas tänu Jumalale, kui Issand ta sellest läbi tõi.“ Stephen Kendrickut, kes on teeninud Sherwoodi Baptisti koguduses Jumala Sõna õpetajana alates 2001. aastast, on mõjutanud ka Billy Grahami World Wide Pictures. Ta räägib: „Me kasvasime Alexiga üles, vaadates World Wide Pictures filme, nagu Joni, The Prodigal, The Hiding Place, The Home Coming. Me oleme tänulikud Billy Grahami teenistusele ja igasugusele tööle, mis toob inimesi Kristuse juurde. Me tähistame kõigi nende filmide vilja.“ Olles näinud tugevat eeskuju oma isas, on vendadel nüüd igatsus aidata teisi mehi haarata kinni lapsevanemaks olemisest kristlikust vaatenurgast. „Me usume, et isale on antud üks eesmärk ning ta peaks kasvatama oma lapsi tundma Jumalat, armastama Jumalat ning kuuletuma talle,“ rääkis Alex. „Me tahame, et mehed võtaks oma mõjuka rolli oma kodudes ning rakendaks seda standardit, mille Jumal on Pühakirjas andnud, nii et järgmine põlvkond otsiks Issandat tuliselt ja kirglikult. Kui mehed tõusevad üles ja teevad seda, siis muutub meie kultuur.“ Sherwoodi vanempastor, Catt, usub, et kogudused peaks astuma isade kõrvale ning juhendama neid isaks olemises. „Kõik langeb juhtidele. Kui pastorid ja võtmekujud koguduses on eeskujuks sellest, mida tähendab olla jumalakartlik, siis mõjutab see kogu ülejäänud kogudust. Sellel pole midagi pistmist suurusega. Sellel on pistmist mehe südame kvaliteediga, mees kes on nõus olema vastutav, nõus astuma esile.“ Catt on panustanud sellesse, et olla isadele nõuandjaks ning filmimise ajal esitas ta oma kogudusele väljakutse palvetada kogu selle aja, mil toimusid filmi võtted ja tootmine. „Meie kogudusel on 24/7 eestpalveteenistus. Koguduse rahvas palvetas näitlejate eest ning teenistuse partnerite eest. Iga päev võisid sa võtteplatsil ringi vaadata ja näha inimeste gruppi palvetamas.“ Tema palve on, et see film tõukaks mehi astuma järgmise sammu. „Me loodame, et näeme selle Courageous filmiga sama, mida nägime filmiga Fireproof. Me loodame, et mehed ütlevad: „Me oleme näinud filmi, see oli üks sündmus. Mis on nüüd see protsess? Usume, et me saame neid aidata protsessis saada jumalakartlikuks meheks.“

Cahrisma News – Kristlased üle kogu Haiiti avasid oma kodud koosolekute pidamiseks ning nägid kokku enam kui 121 000 koosolekutel osalejat tegemas pühendumise Jeesusele Kristusele sel suvel. Need koosolekud olid osa Minu Lootus projektist, mis toimib Billy Grahami Evangeelse Assotsiatsiooni (BGEA) all. See projekt järgnes BGEA ja Samaarlase Kukru teenimisele Haitil peale 2010. aasta laastavat maavärinat. Korraldajad kohtusid algselt Haiti juhtidega 2009. aastal, kuid Minu Lootus projekt lükati edasi peale seda, kui riiki tabas 7 magnituudine maavärin 2010. aasta jaanuaris. Peale taastumise aega, toimus koguduse juhtidele ja vabatahtslikele mitmeid kuid kestnud väljaõpe. Üle 5000 koguduse osales selles projektis. BGEA rahvusvahelise teenistuse juht, Bill Conard, ütles: „Need ustavad kristlased astusid julge sammu, kutsudes oma sõpru ja naabreid oma kodudesse ning Jumal töötas nende kaudu. Taolised projektid näitavad, et evangelism ei ole ainult pastorite jaoks, vaid igaühe jaoks, kes igatseb pakkuda vaid Jeesuses Kristuses leiduvat lootust ja armastust end ümbritsevatele inimestele.“ Programm kulmineerus enam kui 57 000 koduse teenistusega, kus kuulati sõnumeid kuulsatelt Haiiti kristlastelt, Billy Grahamilt ja Franklin Grahamilt. Saateid kanti üle üheaegselt peamiste televisiooni ja raadio jaamade kaudu kogu riigis. Kaugemates maapiirkondades, kus suured mäed takistavad televisiooni laineid, näitasid 50 projektori meeskonda programme suurtelt ekraanidelt. „Tulemuste kogumine kõigist kogudustest võtab sageli nädalaid ning me saime äsja lõplikud numbrid Haiitilt,“ rääkis Conrad. „Sel ajal tehti ka järeltööd, et aidata uusi usklikke saada kontakti kohalike kogudustega ning seeläbi kasvada oma usus. Oleme kuulnud väga julgustavaid lugusid. Paljud neist, kes vaatasid Minu Lootus programme, olid mitmeid aastaid praktiseerinud voodoo’s. Üks voodoo preester otsustas oma vanast elust lahti öelda ja saada kristlaseks ning kaheksa tema pere liiget võttis samuti Kristuse vastu.“ Alates sellest, kui Minu Lootus 2002. aastal alguse sai, on taolisi projekte korraladatud enam kui 50 maal. Käesoleval aastal korraldatakse neid veel Zambias, Hispaanias ja Portugalis. Ettevalmistusi tehakse juba ka potentsiaalseteks Minu Lootus projektideks 2012. aastal.

Mission Network News – Eilne päev märkis kolmandat päeva, mil Iraani kohalik kohus nõudis ühe pastori pöördumist kristlusest tagasi islami usku surmanuhtluse ähvardusel. 32-aastane pastor Youcef Nadarkhani on 400 liikmelise koguduse pastor. Ta mõisteti süüdi usust taganemises ning tema karistuseks määrati surmanuhtlus moslemi usust lahti ütlemise eest. Ta arreteeriti 2009. aastal peale seda, kui protestis oma poegade islamistliku hariduse üle. Nadarkhani juhtum viidi üle Ülemkohtusse, kuid sealt saadeti see tagasi madalamasse kohtusse, juhistega uurida lähemalt, kas Nadarkhani üldse kunagi oli moslem olnud. Alamkohtus anti Nadarkhanile kolm päeva selleks, et kristlusest pöörduda ja islami usk vastu võtta – see on kohtunike sõnul vajalik, kuna pastor Youcefil on moslemist esivanemad. Nadarkhani keeldus oma usku hülgamast. Kui kohtunikud käskisid pator Yousefil meelt parandada, vastas ta: „Meeleparandus tähendab tagasi pöördumist. Mille juurde peaksin ma tagasi pöörduma? Kas selle jumalateotuse juurde, mis mul oli enne usku Kristusesse?“ Kui kohtunikud käskisid tal pöörduda tagasi oma esivanemate religiooni, islami, juurde, vastas pastor Yousef: „Ma ei saa.“ Nadrakhani on kasutanud ära kõik oma võimalused kohtus. Todd Nettleton Märtrite Häälest, ütleb: „Oleme kuulnud jutte, et teda võidakse surmata sel nädalal. Tal on olnud kolm päeva, mis islami seaduse järgi antakse selleks, et oma otsus uuesti läbi möelda ning teda võidakse hukata iga hetk nüüd.“ Hukkamise tagajärjed ei pruugi puudatada ainult pastor Youcefi ja tema perekonda, vaid potentsiaalselt kogu kristlaste võrgustikku Iraanis. Nettleton räägib; „Iraanis pole juba üle 20 aasta toimunud ühtki kohtulikku kristlase hukkamist. Midagi taolist pole hiljuti juhtunud. Kui pastor Youcefi hukkamine tõesti aset leiab, märgiks see olulist muutust valitsuse tegevuses, kuidas nad kogudust ja kristlasi kohtlevad – eriti neid, kes jätsid islami usu Kristuse järgimise nimel.“ Taolisel kohtuotsusel võib olla palju pistmist pealtnäha pidurdamatu Iraani koguduse kasvuga. „Ilmselgelt püütakse selle kaudu tuua hirmu esile. Kristlased saavad sellest kuulda ning siis tuleb neil oma emotsioonidest läbi töötada,“ räägib Nettleton. Vaatamata äärmiselt kõrgetele panustele, ei usu Nettleton, et see otsus pastor Youcefi vastu, peatab koguduse kasvu. Ta räägib, et inimesed teavad seda riski, mille nad võtavad, kui otsustavad Kristust järgida Iraanis, eriti juhul, kui nad pööravad oma selja islamile. Nettleton ütleb, et selle juhtumi avalikuks tulek võib tegelikult olla koguduse kasvu võimalus. „Iraanis on nii palju pettumust ja rahulolematust isalmi ja valitsusega, mida juhivad mullad, et see võib olla aeg, mil inimesed hakkavad otsima muid võimalusi. Muidugi, me tahaksime, et nad kuulevad evangeeliumi ning kohtuvad Jeesusega isiklikul viisil.“ Vaatamata sellele, milline on tulemus, on palve teretulnud. Palveta, et pastor Youcef saaks vabaks. Palu kaitset tema ja ta perekonna üle. Palu Iraani koguduse juhtidele julgust ja jõudu. Palu, et moslemid tuleks Kristuse juurde selle kogemuse kaudu.

The Washington Post – Veeda aeg vangals või koos Jeesusega. Üks Alabama osariigi linn annab taolise valiku oma mitte-vägivaldsetele seaduserikkujatele. Programm, mille raames seda tehakse, on Operatsioon: Taasta meie kogukond. Bay Minette kodanikud, kes on rikkunud õigust, saavad valida, kas istuvad aastajagu pühapäevi kohalikus kirikus või maksavad trahvi ja istuvad kongis. Liberaalid aga küsivad selle peale, kas seda initsiatiivi võib vaadata kui valitsuse poolt peale surutud religiooni, mis on Ameerika seaduse poolt keelatud. Linna politseiülem, Mike Rowland, ütles et programm on peamiselt kulusid säästev meede. Ta rääkis, et linn kulutab 75 dollarit päevas ühe kinnipeetava peale. Kuid Rowlandi sõnul on ka üks teine pluss selles. Ta rääkis Alabama Press-Register ajalehele: „Kõik linna pastorid on ühel meelel, et kuritegevuse probleemi keskmes on perekonnaväärtuste ja moraali kadumine. Meil on lapsed, kes kasvatavad lapsi ning vanemad ei sisenda väärtushinnanguid noortesse.“ Üks 56 osalevast pastorist, Robert Gates, pani selle sõnadesse: „Näita mulle kedagi, kes armub Jeesusesse ja ma näitan sulle inimest, kes ei ole probleemiks ühiskonnas.“ Programmis ühtegi mošeed ega sünagoogi ei osale, kuna neid selles piirkonnas ei eksisteeri. Ameerika Kodanikuvabaduse Ühendus nimetas seda programmi ’jultunult ebakonsitutsionaalseks.’

Associated Press – Kaks tuhat aastat peale seda kui need kirjutati ning aastakümneid peale seda kui need kõrbe koobastest üles leiti, pandi maailmakuulsad Surnumere Kirjarullid mõned päevad tagasi üles internetti projekti käigus, mille algatas Iisraeli Riiklik Muuseum koostöös veebi gigandi Google’ga. Viie kõige olulisema Surnumere kirjarulli ülesseadmine internetis, on osa kuulsate kirjarullide haldajate katsest teha need kättesaadavaks igaühele, kellel on arvuti. Üles seatud kirjarullide hulgas on Piiblist Jesaja raamat, Templi kirjarullina tuntud käsikiri ning veel kolm muud. Huvilised saavad uurida kõrg-resolutsioonilisi kaadreid kirjarullist, suurendada pilti ning tõlkida salme inglise keelde. Originaale hoitakse turvalises varakambris Jeruusalemmas, mis ehitati konkreetselt nende kirjarullide hoidmiseks. Kirjarullidele ligi pääsemiseks on vaja vähemalt kolme erinevat võtit, magnetkaarti ja sala koodi. Neid peetakse 20. sajandi kõige tähelepanuväärsemaks arheoloogiliseks leiuks. Iisraeli Muinasesemete Ametkonna projekt, mis on suunatud peamiselt teadlastele, peaks esialgsete plaanide kohaselt jõudma lõpule 2016. aastaks, mil peaaegu kõik kirjarullid on interneti teel kättesaadavad. Kirjarullid on üleval veebilehel http://dss.collections.imj.org.il/

Charisma News – Bruce Ladebu on pastor, kuid ta ei ole kunagi tundnud end mugavalt kirjutuslaua või kantsli taga. Endise seiklejana, kes on uurinud Arktika saari ning ajanud hallhundi jälgi Kanada Kaljumägedes, eelistab ta viia oma usu väljapoole tüüpilisest mugavustsoonist. Seepärast jõudis ta ka Kesk-Aasiasse, söandades võtta ette 12-päevase missiooni, mille käigus vabastada lapsi orjandusest. Bruce’i töö ei ole pirtsakatele. Ta on näinud 4-aastaseid lapsi tegemas tööd 14 tundi järjest ligi 50 kraadises kuumuses algelistes telliskivi ja kanga vabrikutes. Mõned lapsed on aheldatud kangastelgede külge ning omanikud sunnivad neid urineerima ämbrisse, selleks et nad ära ei jookseks. Bruce räägib: „Me nägime lapsi köie vabrikutes ja sigareti vabrikutes. Neil ei ole puhast vett. Nad pesevad end basseinis, milles tehakse telliseid. Need lapsed elavad ja surevad seal. Iga tüdruk, kellega me kohtusime, mõned 9 ja 10 aastased, olid vägistatud oma omaniku poolt.“ Bruce Ladebu võtab endaga kaasa viis Ameerika meest ja läheb nendega taolistesse vabrikutesse, nö vaimuliku eriüksusena. Mehed (kellest üks on endine politseinik) kohtuvad orjade omanikega ning kauplevad temaga hinna, et lapsed vabaks osta. Ühe lapse vabaks ostmine läheb maksma umbes 500 dollarit. Oma viimasel missioonil, vabastas Bruce koos oma meeskonnaga 87 last ning andis nad üle kristlastele, kes pakkusid toitu, puhtaid riideid ning asetasid lapsed eraldatud turvakodudesse. Enamik Ladebu teenistuse, Children’s Rescue Initiative, poolt aidatud lastest, lähevad ka kooli. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni andmeil kasutatakse tööjõuna ära umbes 55 mijonit alla 15 aastast last. Mõned töötavad Kolumbia kivisöekaevandustes või India tikuvabrikutes. Teised näevad vaeva vaiba tööstuses Marokos või mänguasjavabrikus Taiwanis. Kuid eriti äärmuslik on olukord Kesk-Aasias, kus sihitakse kristlike perekondade lapsi, sest nad on religioosne vähemus. „Kui ma juba läbirääkimistega alustan, tuleb meil kõike õieti teha, sest kui ma midagi valesti teen, hakkavad nad kohalikke kristlasi taga kiusama,“ rääkis Bruce, kes on pastoriks Victory Family Worship keskuses Conneaut Lake’s, Pennsylvanias. „Ma olen väga vankumatu nendega. Need inimesed on sadistlikud. Nad ei mõista ühtki muud keelt kui vaid hirmutamise keelt.“ Ühel puhul pidas Ladebu läbirääkimisi 20 minutit, et osta vabadus 38 lapsele ühes telliskivi tehases. Teisel puhul päästsid nad grupi 4-aastaseid tüdrukuid, kes olid määratud bordelli minekuks. Mõnel puhul Bruce lihtsalt viib lapsed minema, selle asemel, et nende üle kaubelda. Bruce on karastunud mees ning sama on nende meestega, kes teda saadavad. Ometi tunnistab ta, et taolisi õudsaid laste kuritarvitamisi näha, oli liiga palju tema jaoks. „Me kõik murdusime teatud hetkel,“ rääkis Bruce. „Ma murdusin rohkem kordi, kui iial varem ja see on ikka veel raske.“ Viimase reisi kõige emotsionaalsem hetk oli see, kui üle 100 põgenenud orja sai teada, kus Bruce oma meeskonnaga peatusid ning tulid nende juurde paluma kaitset. Kõik nad olid näljas. Bruce lisas: „Üks naine, kes oli umbes 75-aastane, oli pime. Kuid ta oli kõndinud koos kõigi teistega viis tundi ning anus mult, et ma võtaksin ühe beebi.“ Taolised stseenid on hoomamatud hästi toidetud ühiskonnas – isegi kõikuvas majanduses – mis on kaitstud arengumaade karmist reaalsusest. Bruce võrdleb orjade omanikke kaasaegsete vaaraodega, kes usuvad, et laste ostmine ja müümine on nende õigus. „Meile on räägitud, et mõnesid lapsi isegi visatakse elusast peast telliste ahju, selleks, et neid karistada,“ rääkis Bruce. Kuidas leiab ta julgust, et oma tööd teha? Bruce’i jaoks ei ole Püha Vaimu vägi selleks, et tuua külmavärinaid või teha karismaatilist vaatemängu. Ta võtab Jesaja 61:1 sõna-sõnalt: „Issanda Jumala Vaim on minu peal, sest Issand on mind võidnud ... kuulutama vabastust vangidele.“ Ta ootab seda, et Vaimu üleloomulik võidmine aitab teda igal korral kui ta söandab minna tänapäeva orjaturgudele, et esitada ülekohtule väljakutset. Children’s Rescue Mission’i ja Bruce Ladebu töö kohta leiad infot veebilelt thechildrensrescue.org

CBN News – Ettevõtja Dois Rosser teenis oma vara autoäris. Kuid kui ta lähenes oma pensioni eale, vahetas ta oma maised varad selle vastu, et näha evangeeliumi jõudmas kõigi maailma rahvasteni. Ärimehest misjonäriks saanud mees on veetnud oma kuldsed aastad selle nimel, et ehitada kirikuid ning ta on seda teinud 58 riigis. Rosser sündis 1921. aastal kristlikus perekonnas Virginia Blue Ridge mäestikus. „Tundsin Kristust juba varases nooruses. Ma pole alati elanud nii nagu peaks, kuid püüdsin elada nii nagu minu arvates Jumal minult ootas,“ rääkis ta CBN uudistele. 22-aastasena abiellus ta oma naise Shirley’ga, kes oli tema endine klassiõde keskkoolis. Rosser alustas eduka kindlustuse ja kinnisvara firmaga. Ta läks ka autoärisse ning ostis mitmed kohalikud esindused. Lähenedes oma pensioni eale 60-ndates eluaastates, sai Rosser ühe värske perspektiivi oma elule. Ta otsustas jätta kõik selle seljataha, et viia evangeeliumi maailmale. Ta asutas International Cooperating Ministries (ICM), see sündis tema sõprussuhtest piibliõpetaja Dick Woodwardiga. Rosser räägib: „Tema õpetus oli see, mis muutis mu elu, sest see oli nii selge.“ Rosser mõtles, et kui ta leiaks viisi, kuidas viia võitud piibliõpetaja sõnumit kõikidesse maadese, saaks miljonite inimeste elud sellest puudutatud. Kuid lisaks piiblitundidele, teeb ICM koostööd paljude inimestega üle maailma, et ehitada kirikuid. Rosser rääkis, et võtmeks on teha kogudustega koostööd, selle asemel, et neile lihtsalt raha saata. Ta rääkis, et sel viisil tulevad kohalikud inimesed enam kaasa ning investeerivad rohkem oma kogudustesse. „Meil on Indias projekt, kus me lisame igale nende dollarile oma dollari nii et meie panustame pool rahast ja nemad panustavad pool rahast,“ rääkis Rosser. „Meile on korduvalt räägitud, et te ei saa seda teha, neil pole midagi. Aga meie ütleme, et meil on tõendeid, sest oleme seda teinud 58 riigis.“ Kui ICM teenistus hakkas laienema, küsisid Rosser ja ta naine oma kolmelt täiskasvanud lapselt, et mida nemad sellest arvavad, kui nad annavad perekonna vara ära evangeeliumi levitamiseks. Nende vastus hämmastas paljusid inimesi, kaasaarvatud nende oma vanemaid. Rosser meenutab: „Me veetsime ühe hommikusöögi, rääkides omavahel mitmeid tunde ja ma arvan, et me kõik lahkusime pisarais. Mu tütar, kes on pastor, ütles: ’Me pole sellest rahast kunagi kui enda omast möelnud. See on Issanda oma.’“ Sellest alates on ICM rajanud ligi 4000 kogudust 58 riigis ning see kõik toetus 25 töötajaga meeskonnal nende peakorteris Hamptonis, Virginias. Nad on evangeeliumi viinud paikadesse nagu India, Hiina, Kamboodža, Peruu, Kuuba ja Tansaania. „Me oleme nii tänulikud ICMile ning kõigile annetajatele, kes tegid selle projekti võimalikuks,“ rääkis üks kohalik Tansaania pastor. Praegu on ICMi üks initsiatiive lõpetada veel 100 kiriku ehitus Vietnamis 2011. aasta lõpuks, et tähistada evangeelse kristluse 100. aastapäeva Kagu-Aasia maades. Ka ICM tähistab sel aastal oma 25. teenistusaastat. Rosser ise on juba üle 90, kuid jätkab tugevalt. „Nii kaua, kui ma suudan panustada ning tunnen, et ma pole tee peal takistuseks, tahan ma siin olla ja see on põnev,“ rääkis ta. „Ma arvan, et see pikendab su elu, sest ma tõusen igal hommikul ja mõtlen: „Jumal, mida sa täna teed?“ Rosser ütleb, et kunagi pole liiga hilja järgida Jumala unistusi. Tema on elav tõestus sellest, et sa pole kunagi liiga vana, selleks et tuua muutust Jumala Kuningriigis.

Breaking Christian News – Sügise saabudes on paljud kristlased üle maailma valmistumas Rahvusvaheliseks Palvepäevaks Tagakiusatud Kristlaste eest (International Day of Prayer for the Persecuted Church –IDOP). Esmakordselt korraldati seda 1996. aastal Maailma Evangeelse Osaduse (World Evangelical Fellowship) poolt. Viimased 15 aastat on tuhanded kogudused, organisatsioonid, üksikisikud ja perekonnad teinud traditsiooniks võtta üks pühapäev novembri kuus selleks, et teha eestpalvet miljonite kristlaste eest kõikjal maailmas, keda kiusatakse taga, rõhutakse ning isegi tapetakse usu pärast ning, kes alati seavad eestpalve esimeseks vajaduseks oma elus. Üldiselt on kristlaste tagakius saanud enneolematul määral humanitaarkriisiks. USA Rahvusvahelise Usuvabaduse Komisjoni sõnul, on tagakius saanud eriti valdavaks riikides nagu India ja Iraak ning erilist muret tekitavad riigid nagu Põhja-Korea, Hiina ja Sudaan, kes on tuntud oma pideva usu- ja inimõiguste rikkumise poolest. Kuid Ühendriikide valitsus ei ole üksi selle kriisi jälgimises. Paljud kristlikud teenistused ja MTÜd on teinud oma missiooniks kaitsta ja pakkuda tuge neile, kes on tagakiusatud koguduses ning kogevad erinevaid väärkohtlemisi, alates sotsiaalsest ja perekondlikust põlu alla sattumisest, füüsilisest kuritarvitamisest ja röövimistest kuni seadusevastaste vangistusteni. Üks taolisi organisatsioone on Michiganis baseeruv Christian Freedom International (CFI – Rahvusvaheline Kristlaste Vabadus), mis töötab ulatuslikult Birmas, Pakistanis ja Egiptuses – need kõik on piirkonnad, kus kristlaste tagakius on pidevas kasvamises. Lisaks humanitaarabile toidu, riiete, meditsiini ja haridusvõimalustega, on CFI olnud valjuhäälselt kaitsmas tagakiusatud kogudust, aidates kaasa teadlikkuse levitamisele tagakiusust petitsiooni kampaaniate korraldamise kaudu. CFI julgustab aktiivselt igal aastal ka kogudusi ja üksikisikuid kõikjal, pidama meeles tagakiusatuid ning võtma osa Rahvusvahelisest Palvepäevast Tagakiusatud Koguduse eest. 2011. aasta Palvepäevaks on määratud 13. november. Rohkema info saamiseks IDOP kohta, külasta veebilehte www.dayofprayer.org

Charisma News – 19. september oli Wycliffe Piibli Tõlkijate 40 Palvepäeva esimene päev ning see viib nende Maailma Palvepäevani, mida tähistatakse 11. novembril. 11. november tähistab päeva, mil Wyckliffe ’alustas palvega ning jätkab ainult palvega.“ Palvepäeva Piibli tõlkimise eest, on läbi viidud alates 1933. aastast, mil Wycliffe’i asutaja Cameron Townsendile anti luba minna Mehhikosse ning alustada Piibli tõlkimist ainuüksi palve väe ning Jumala armu läbi. Townsend ning tema tõlke partner peatati piiril 11. novembril 1933 ning neil kästi lahkuda. Kuid meeskond ning kümned teised inimesed olid palvetanud võimaluse eest jõuda enam kui 50 kohaliku suguharuni, kellel ei olnud ligipääsu evangeeliumile. Kui siis need kaks meest palusid juhtimist, meenus Townsndile kiri, mille üks Mehhiko pedagoog oli talle saatnud, rõhutades vajadust Piibli tõlkijate järele. Kui ta seda piirivalvajatele näitas – samal ajal palvetades – lubati meeskonnal lõpuks siseneda. Alates sellest on Wycliffe igal aastal sel päeval korraldanud palvepäeva. Sel aastal koondab teenistus oma palved Piiblitõlke protsessile algusest lõpuni, vaadates oma visiooni ulatust, Piiblitõlke programmi peamisi osasid ning palvetades kõigi väljakutsete eest. Wycliffe usub, et palve on hädavajalik Piibli tõlkimisel ning tervitab seetõttu kõiki osalejaid sellel palverännakul. Praegu on veel üle 2000 keele, milles pole Piibli tõlget. Ainult 457 keelegrupil on tegelik ligipääs Uuele Testamendile oma emakeeles. Umbes 340 miljonil inimesel ei ole emakeelset tõlget Jumala Sõnast. Wycliffe on liikumas edasi nii nagu ei kunagi varem. Palve kannustab nende tööd. Kes on huvitatud sellest palvekampaaniast, saavad külastada Wycliffe veebilehte

Charisma News – Vaid aasta tagasi oli Victor Hugo Perez Vargas Peruu laiaulatusliku kuid salajase okultse liikumise juht. Tema kummaline võime inimesi needa ning õnnetusi esile kutsuda, näis kasvavat. Teda juhendas üks tuntud satanistlik meister ning pidevalt osales ta nõidumise konverentsidel. Kuid täna leiad sa Victori, koos oma naise, Deiliga, istumas Peruus, Tarapoto nelipühi kiriku esireas. Ta armastab ülistada Jumalat ülestõstetud kätega, käib pidevalt altaril eestpalvel ning tema nägu särab suurest naeratusest. „Jeesus on täna minu Isand,“ räägib Victor. „Kuradi väge ei saa võrrelda tõelise Jumala väega.“ Victori muutus näitab seda, kuidas Püha Vaim on Peruus töötamas, kus okultism on olnud traditsiooniks alates sellest, kui iidsed inkad ohverdasid altaritel lapsi oma päikesejumalale. Täna osalevad okultistid Aafrikast, Euroopast ja Ameerikast nõidumise konverentsidel Peruus, sest seda riiki peetakse New Age’i energia keskseks väepaigaks. 36-aastane Victor tõmmati okultismi teismelisena Moyobamba linnas, kus sõbrad veensid teda astuma vahekorda koertega, selleks, et saada üleloomulikku väge. Nõiad ütlesid talle, et seda tuleb teha selleks, et vaimset maailma paremini näha ja kuulda. Peale seda loomuvastast initsiatsiooni, hakkas ta kuulma hääli – ning avastas oma võime inimesi tappa oma sõnadega. „Ma ei teadnud Jumalast midagi,“ rääkis Victor. „Ma ei mõistnud, et kurat kasutas mind, arvasin lihtsalt, et mul on erilised võimed. Iga kord kui ma inimesi needsin, sattusid nad kohutavatesse kannatustesse. Nad ei surnud silmapilkselt.“ Lõpuks kolis Victor Tarapotosse, mis asub Kesk-Peruu põhja osas ning elas seal koos oma tüdruksõbra Deiliga. Kuid Deilil oli raske, kuna Victorit tabasid sageli raevu ning vägivalla hood. „Kui ma mõistsin, et ta võib inimesi tappa oma needustega, siis tahtsin ma temast lahku minna, kuid miski peatas mind,“ rääkis Deili. Mida kõrgemale Victor oma okultismi hierarhia redelil tõusis, seda kartlikumaks Deili muutus. Victor osales loomade ohverdamises ning läks Tarapoto lähistel asuva kõrge mäe, Cerro de Oso, otsa, et sealt saada saatanlik meelevald selle linna üle. Ta töötas selles suunas, et saada okultismi meistriks. Kuna Victor kartis oma naisest ilma jääda, meelistas ta teda osalema ühes vere lepingus, paludes deemonlikel jõududel teda jälitada. Peale seda hakkasid vaimsed jõud naist pidevalt piinama ning ta mõtles pidevalt enesetapule. Ta tundis isegi nähtamatuid jõude, mis sundisid teda oma randmeid lõikama. Kogu see terror kulmineerus ühel õhtul, kui grupp Tarapoto nelipühi kiriku Mision Christiano Esmirna eestpalvetajaid, tulid Deili koju, et tema eest palvetada. Deemonid, kellel oli meelevald Deili elus, hakkasid manifesteerima. Ta silmad pöörlesid peas nind ta muutus vägivaldseks. Kuus inimest ei suutnud teda kinni hoida. Hiljem tuli Esmirna koguduse pastori naine, Teresa Gomez, tagasi Deili koju ning käskis surma vaimudel naine vabaks lasta. Deili sai imeliselt vabaks ning andis oma elu Kristusele. Kaks nädalat hiljem, palvetas Teresa ja ta abikaasa David, Victoriga, et Jeesus vastu võtta ning nad käskisid deemonitel temast lahkuda. „Kui käskisime deemonitel lahkuda, kuulsime lae peal kõmisemist,“ rääkis Teresa. „Need olid kummalised mütsuvad hääled, justkui midagi oleks majast välja läinud.“ Kui Victor oma tunnistust jagas, olid ta silmad pisaratest märjad. „Tulin Issanda juurde armastuse pärast – saatan oli võtmas mu naist,“ rääkis ta. „Tundsin, et see võib olla minu viimane võimalus Kristust tunda. Kui ma laskusin põlvili ja parandasin meelt, siis nägin ma nägemust Jeesuse jalgadest.“ Vaatlejad ütlevad, et nõidus on kasvamas täna Peruus ning siiani esineb veel inimeste ohverdamist – kuigi sellest teatatakse harva. Teresa Gomez usub, et see on saatanlike jõudude viimane meeleheitlik üritus. „Need satanistid tahavad Peruu rahvast üle võtta,“ räägib ta. „Nõiad tulevad siia, sest inkade ajal toimus siin nii palju vere ohvreid.“ Ta märkis ka, et vaesed perekonnad, eriti džungli aladel, vahel müüvad isegi oma lapsi okultsete rituaalide jaoks. Kuid Victori ja Deili tunnistus on tõend sellest, et Kristuse evangeelium on palju võimsam kui nõidade võrgustik, kes püüavad uuendada iidseid saatanlikke lepinguid. Victor räägib: „Ma ei karda kuradit, sest ma tean, kellega koos ma nüüd kõnnin.“

Inspire Magazine – 25-aastane Kate Whiteside selgitab, miks ta veedab pidevalt aega probleemsete teismelistega Sheffieldis, Suurbritannias. Jumala armastuse viimine noorteni on asi, mida Kate on teinud alates sellest, kui ta ise teismeline oli. „Kui olin 15-aastane, alustasin ma noortetöö juhtimist. Mul oli igatsus näha oma sõpru päästetuna ning kõndimas usus vabana ja seepärast alustasin noortegrupiga oma kodus. Kui läksin ülikooli, tundsin Jumala juhtimist lüüa kaasa kohalikus noorte projektis. „Juhtisin noorte teenistust Antioch Community koguduses koos ühe teise juhiga esimesed kaks aastat ning peale ülikooli jätkasin täisajaga. Jumal kõneles, et ma jätkaksin Sheffieldi noorte juhtimist 412 Noorte Projekti kaudu, millega ma alustasin nüüdseks enam kui kolm aastat tagasi. Jumal on andnud meile soosingut ühes konkreetses noorte subkultuuris, kes veedavad oma aega linna keskuses. Nad näevad üsna hirmutavad välja, kuid kui sa neid tundma õpid, siis on nad päris õrnakesed. Nende ülessoojenemine võtab lihtsalt aega.“ See noorte projekt jaguneb peamiselt kahte ossa. Ehitatakse suhteid noortega, kes on linnas ning noortega, kes on kirikus. Mõlemas töö harus on tugev rõhuasetus jüngerlusel. Iga laupäeva pärastlõuna veedame me skatepargis sageli teismelistega, kes kuuluvad gooti subkultuuri ning püüame nende maailma sisse saada. Mõnikord käin ma noorte teismeliste emadega tööbüroos ja majutus asutustes, et aidata neil nende probleemidega hakkama saada. „Kogu asi põhineb usalduse ehitamisel ning investeerimisel suhetesse. Need noored on sageli väga kõvasti haiget saanud ning väga murtud ja nad hoiavad sind turvalisel distantsil, kuni nad näevad, et sa siiralt soovid neid toetada.“ Nende teismelistega tegeledes, leiab Kate end pidevalt vastakuti enesevigastamise js seksuaalidentiteedi probleemidega. „Inesevigastamine näib olevat suur trend, teine on homoseksualism. Nende peal on nagu segaduse kate, mis puudutab sugu, seksuaalsust ja identiteeti, kuid ma olen näinud Jumalat kutsumas neid välja segadusest. „Ma ütleksin, et teine oluline probleem on kuritarvitamine. Olen tundnud liiga palju noori, kes on kogenud mingisugust seksuaalset või füüsilist kuritarvitust. „Tundub, et need noored oleks justkui leidnud lohutust selles väikeses linnakeskuses, teiste murtud teismeliste subkultuuris. Nende ühine pind on valu. Kuid Jumal on lunastamas neid ning ta kasutab kogudust selleks, et tuua lootust sellele noorele põlvkonnale.“Kate toob näite ühe 15-aastase tüdruku põhjal, keda ta kohtas neli aastat tagasi. „Alguses ma ei suutnud vahet teha, kas ta on poiss või tüdruk. Ema oli ta maha jätnud ühe teise mehe pärast, kui tütar oli viie aastane. Sel ajal hakkas ta juba oma isa alkoholi tarvitama ning temast sai alkohoolik. Kahjuks tundis isa võimetust tütre joomisharjumusi peatada, kuna tal endal oli sellega raskusi. „Tüdruk kasvas üles äärmuslike viha probleemidega, ta oli ka kompulsiivne valetaja ning tema suhe emaga oli väga tormiline ja raske. Sel aastal ta ema suri vähki. „Mõnda aega peale seda, kui olin temaga sõbrustanud väljaspool kirikut, tuli ta ühele pühapäevasele teenistusele ning pühendas oma elu Jeesusele. Alates sellest on ta osalenud jüngerluses ning võtab osa noorteteenistusest. „Tänaseks on ta täiesti kaine ning me palvetame koos edasise tervenemise eest. Ta käib kolledžis, õpib muusikat ning tegeleb oma erinevate väljakutsetega. „Jumal on tasapisi, kuid kindlakäeliselt parandamas teda oma pikameelse armastusega. Taolist muutust näha on väga alandlikuks tegev ning ma tunnen eesõigust sellest, et olen saanud seda teed käia koos temaga.“ Kate usub, et tema kogudus on hea inimeste vastuvõtmisel ning nende üle nädala toimuvad kunsti sessioonid, Xpress, on aidanud noori väljastpoolt ühineda koguduse noortega. „Paljud neist on innukad kunstnikud (olgu see graffiti, maalimine, joonistamine või midagi muud), nii et me püüame haakida kogudust sellega, mida nemad armastavad teha. Sellega muutub kirik nende jaoks äkki ligipääsetavaks.“ Muude tegevuste hulka kuuluvad meeskonna mängud pargis ning koguduse liikmeid kutsutakse liituma sellega. „Samuti püüame oma teenistused teha nii ligipääsetavaks kui võimalik. Nad on alati üllatunud kunsti nurgast, kaasaegsest muusikast ning puhketoa õhkkonnast. Julgustame neid kaasa lööma. Mõnikord anname jumalateenistuse noortele üle ning laseme neil koosolekut läbi viia. „Meie lootus on teha neid võimeliseks, me ei dikteeri seda, kuidas asju tehakse ega raami neid oma ootustega. Nad kasvavad ja õpivad, kui neile antakse ruumi ja neid juhitakse. Suurim julgustus minu jaoks on näha noori avastamas seda, kes nad tõeliselt on ning milline osa on Jumalal nende jaoks selles loos. Nende noorte kirg, kes oma elud on Kristusele pühendanud peale elu ’pimeda’ külje kogemist, on võrreldamatu,“ rääkis Kate Whiteside, Sheffieldist.

Charisma News – Mohabat uudised teatavad, et Iraani võimud vabastasid esmaspäeval ühe kristlase, peale seda kui olid teda 359 päeva kinni pidanud kristluse levitamise eest farsi keelt kõnelevate iraanlaste hulgas ning sidemete omamise eest välismaiste kristlike organisatsioonidega. Võimud arreteerisid 45-aastase Vahik Abrahamiani, kes omab nii Iraani kui ka Hollandi kodakondsust, ning kuulub ka Iraani armeenia kogukonda. Samuti arreteerisid nad tema naise 4. septembril, koos ühe teise kristlastest abielupaari, Arash Kermanjani ja Arezou Teimouri, Hamadanis, mis asub 337 km Teheranist lääne pool. Võimud vabastasid Abrahamiani naise, Sonia koos Kermanjani ja Teimouriga, 30. aprillil peale kohtuotsust, kuid Abrahamiani peeti edasi kinni Hamadani üldvanglas. Need kaks abielupaari olid 44 päeva üksikvangistuses, teatasid Farsi Kristlikud uudised. Tingimused vanglas olid koormavad Abrahamiani tervisele ning Farsi uudised kirjeldasid vangla tingimusi haletsusväärsetena. Abrahamian ja tema naine töötasid narkosõltlaste ja teiste kõrvalejäetud iraanlastega. Abrahamian oli saanud kristlaseks Hollandis, kus ta külastas üht Iraani kogudust. Sel ajal leidis ta vabaduse oma narkosõltuvusest ning 2006. aastal pöördus ta Iraani tagasi, et töötada narkosõltlastega. Võimud olid ärritatud sellest, et ta nende põlatud farsikeelt kõnelevate moslemitega töötas ning veelgi enam, et tal oli sidemeid välismaiste kristlastega, rääkis üks Iraani pastor. „Põhjus, miks ta nii pikalt vangis oli, ei olnud niiväga tema usu ja tegevuse tõttu, kui just selle tõttu, et ta oli väliskristlastega seotud,“ rääkis see pastor. Ta rääkis ka, et tavaliselt võimud arreteerivad ja lasevad kodugrupi liikumise kirstlased vabaks peale mõnda päeva või nädalat, kui nad töötavad iseseisvalt ning kui ei nähta nende sidemeid lääne ja teiste teenistustega väljastpoolt Iraani. Iraani valitsus püüab kristlastele luua hirmu õhkkonda, rääkis allikas. „Iraani valitsusel on kaks väljakutset,“ rääkis ta. „Ühest küljest neile ei meelde, et kristlus Iraanis kasvab, kuid teisest küljest ei taha nad rahvusvahelise surve pärast teha neist suurt lugu.“ Ta selgitas ka, et võimud tahavad kristlikku liikumist kontrollida, kuid kuna on tegu põrandaaluse võrgustikuga, mis levib kiiresti ja salaja, ei suuda nad seda teha. Tema sõnul on tagakius tõusmas. „See pole midagi uut. Oleme sellega tegelenud 20 aastat.“ Mohabat uudiste andmeil mõistis Iraani vaimulik, Ayatollah Hadi Jahangosha möödunud kuul protestantismi Iraanis hukka, nimetades seda ’moonudunud kristluseks.“ Oma 24. augusti raportis, ütles Jahagosha, et protestantliku kristluse liikumisel on kaugeleulatuvamad tagajärjed kui teistel religioonidel ning väljendas oma kurvastust kristluse levimise üle noorte hulgas. Ta kritiseeris ka kristlikke satelliitkanaleid, väites, et need püüavad Iraani ühiskonda ja religioosset kultuuri murendada. „Iraani pealinn on enam avatud sellele kahjule ning mõned inimesed siin on kiindunud kristlusesse finantsilistel põhjustel ning mõned seetõttu, et ühiskond on neid kõrvale tõuganud,“ ütles Jahangosha. Hiljutised sütitavad märkused Iraani religioossetelt juhtidelt, on viinud kristlaste mahasurumisele Iraanis. 2010. aasta oktoobris kõneles Iraani ülim juht, Ali Khamenei, kristlusesse pöördunute ja kodukoguduste liikumise vastu. Järgnevatel kuudel toimunud kahes arreteerimiste laines, vangistasid võimud tohutu palju kristlasi, kellest enamik vabastati mõne päeva jooksul. 30. juulil tegid võimud haarangu ühe teise kristlase, Leila Mahammadi, koju ning arreteerisid ta. Politsei konfiskeeris kõik kristlikud materjalid tema kodus. Teda peetakse Evini vanglas süüdistusega kristluse levitamises ja evangeliseerimises. Mohabat uudised teatavad, et 15. juulil arreteerisid võimud riigi loodepoolses linnas, Tabrizis, kaks aseri keelt kõnelevat kristlast, Vahid Rofegari ja Reza Kahnamoei. Iraani rahvaarv on 75 miljonit, millest hinnatavalt 450 000 on kristlased. Islami usust kristlusesse pöördunuid peetakse usutaganejateks, kellel ei ole legaalset kaitset Iraanis, kus kohus rakendab Sharia (islami) seadust. Abrahamiani perekond rõõmustab ning väljendab oma tänu Jumalale tema kaiste ja sekkumise eest ning kristlaste perekonnale üle maailma, kes ei ole lõpetanud palvetamist ega nende eest välja astumist,“ teatasid Farsi uudised.

CBN News – Kui naabruskond on nii ohtlik, et isegi politsei ei lähe sinna, mida saavad siis inimesed teha? See on väljakutse, mida kongressiliige Carlos Avendano koges, kolides ohtlikusse Los Guido agulirajooni, Costa Ricas. Lahendus, millega ta välja tuli, ei muutnud ainult nende naabruskonda, vaid muutis ka sadade inimeste saatust. Los Guido oli slumm, mis on sarnane paljudele teistele Ladina-Ameerikas – kuid veel palju hullem. „Isegi politsei ega Punane Rist ei saanud sinna sisse – seal ei saanud üldse mingit tööd teha, isegi mitte meditsiini tööd. Sinna kogukonda minek oli hädaohtlik,“ rääkis Avendano CBN uudistele. Los Guido tekkis 25 aastat tagasi, kui uusasunikud hakkasid oma hurtsikuid riigi maale ehitama. Lühikese aja jooksul oli seal juba 50 000 inimest, kes tekitasid linnavõimudele palju peavalu. „Seal ei olnud mingisugust infrastruktuuri, seal polnud teid ega kanalisatsiooni süsteemi,“ lisas Maureen Fallas, Desamparadose linnapea. „Tegelikult vajavad sealsed inimesed sotsiaaltöötajate eritähelepanu.“ Avendando selgitas: „See on kogukond, kus on palju negatiivseid elemente: vaesus, õigusrikkumised, hüljatud lapsed ning kõik muud hädad, mis tulenevad vägivalla tõttu lagunenud kodudest.“ Kuid 1990-ndatel võttis Los Guido ootamatu pöörde paremuse suunas. Linna ja riigi valitsus hakkas teid sillutama ning ehitama paremaid kodusid. Noored hakkasid tulema tagasi koolidesse, selle asemel, et jõukudes ringi joosta. Misjoni Kirik oli võtme teguriks Los Guido naabruskonna muutumisel ning muutused viimase 10 aasta jooksul on olnud mahukad. 2000. aastal tuli raskustes evangeelsesse kogudusse uus pastor, Jorge Fernandez, ning andis sellele uue fookuse. „Ma olen alati olnud veendunud, et inimene, kes tuleb Kristuse juurde ei peaks saama ainult ustavaks ja ametlikuks koguduse liikmeks, vaid peaks saama kogukonna tulu allikaks,“ rääkis Fernandez CBN uudistele. Fernandez aitas oma inimestel minna välja kiriku saali turvalisusest ning sirutuda välja vaevatud noorteni. „Me alustasime projektiga, et minna ja päästa noori nende kodudes, minna välja nende kogunemiskohtadesse, et leida sealt noori, kes tarvitavad narkootikume. Läksime, kuhu iganes saime, kuhu iganes nad meid lasid minna ning rääkisime evangeeliumi,“ selgitas ta. „See hakkas muutust tooma nii palju, et pöördumiste hulk ja kasv sai suuremaks kui meie,“ lisas ta. Enamik pöördunuist Los Guidos, olid noored. „Ma kasvasin üles selles naabruskonnas,“ rääkis Michael Duarte, kes on Misjoni kiriku noortejuht. „Ma olin jõukudes. Ma tarvitasin narkootikume, alkoholi,“ meenutab ta. „Ma olin keegi, keda sageli kritiseeriti ja kellele näidati näpuga selle tõttu, milline ma olin. Sageli selle asemel, et sõpru teha, sain ma vaenlasi. Aga kui ma Issandaga kohtusin, siis toimus täielik muutus mu elus.“ Kui Duarte ja teised tema sarnased pöördusid jõukudest kirikusse, hakkas kogukond muutuma. „Üks noor koguduses on üks noor vähem õigusrikkujate hulgas või narkosõltuvuses või prostitutsioonis,“ rääkis Avendano. Täna ei kontrolli Los Guidot enam jõugud, vaid kristlikud noorte grupid kogunevad kõikjal kogukonnas. Kogudus on kasvanud 1000 liikmeni, kes on jätnud halvad hoiakud seljataha. Need on inimesed, kes sündisid ja kasvasid 20, 30 aastat, uskudes seda, et terve maailm võlgneb neile midagi. Kuid nemad ei võlgne kellelegi midagi,“ rääkis Fernandez. „Sellise suhtumise muutmiseks läheb vaja aega,“ selgitas ta. „Öelda inimesele, et ära mõtle sellele, mida teised sulle anda saavad, vaid mõtle sellele, mida sina saad anda.“ Kuid Fernandez töötab edasi selle kallal, et muuta vana mõtteviisi ning koondada oma kogudus evangelismile ning kogukonna arengu projektidele. Linnavalitsus hindab seda väga kõrgelt, sest ühised eesmärgid toovad meid kokku, rääkis Fallas. „Me töötame samade inimestega ja me kombineerime oma ressursid, me suurendame seda tööd, mida me siin teha saame,“ lisas ta. Costa Rica valitsus üllatas Los Guido elanikke suure investeeringuga uutesse majadesse, kaasaarvatud politsei jaoskond, kliinik ja paremad koolid. Avendano rääkis: „Ma rõhutan, et see valitsuse investeering on osa imest, mida see kogukond on kogemas.“ Fernandez koos oma kogudusega loodab nüüd korrata oma edu teistes hädalistes kogukondades. „Me oleme läinud sellest kogukonnast edasi teistesse, paljud neist on sarnased sellele, et viia sinna sama töö mudelit ning tõsta üles uusi kogudusi,“ rääkis ta. „Me oleme juba selle nimel töötamas.“ Muutus Los Guidos on veel kestmas. Kuid mõnede koguduste- ja riigijuhtide jaoks on õppetund juba selge. „Me ei oota, nii nagu üldiselt tehakse, et inimesed tuleksid kirikusse, vaid kirik läheb välja inimeste juurde,“ võttis Avendano jutu kokku. Ka Fernandez nõustus: „Kui kogudus läheb välja kogukonda, juhtuvad muljetavaldavad asjad.“

Assist News – 2010. aasta 18. Konstitutsiooni Lisaseaduse all, on Pakistani Senatis neli kohta reserveeritud riigi vähemustele – üks igale Punjabi, Sindhi, Baluchistani ja Khyber Pakhuunkhwa provintsile. See on esmakordne Pakistani ajaloos, et Parlamendi Ülemkojas saab olema Pakistani usuvähemuste esindus ning see toimub eelolevatel Senati valimistel 2012. aastal. Vähemusi on neist ’reserveeritud’ kohtadest ilma jäetud juba enam kui 38 aastat, kuid teisest küljest reserveeriti kohti moslemi religioossetele õpetlastele, tehnokraatidele ja naistele. Pakistani Konstitutsiooni 18. lisa on olnud vähemustele õnnistuseks ja Pakistani Rahva Partei on taastanud selle seaduse kaudu usalduse vähemuste, kaasaarvatud kristlaste, suhtes. Pakistani riiklik religioon on islam, mida praktiseerib ligi 95-98% riigi 187 miljonist inimesest. Ülejäänud 2-5% praktiseerivad kristlust, hinduismi ja teisi religioone. Moslemid jagunevad kahte peamisesse sekti: enamik neist on sunni moslemid ning sõltuvalt allikast, on 5-20% Shia moslemid.

Mission Network News – Moldovas on väga tugev ortodoksi kirik, kuid vähem kui 4% rahvast tunnevad tegelikult Kristust. Riik on küll Euroopas, kuid see on vaesem, kui mõned Aafrika riigid. Seal on ka üks kõrgemaid alkoholi tarbimise tasemeid inimese kohta maailmas. Moldova on riik, mis on täis vintsutatud südameid. Kuigi selles väikeses riigis on mitmeid teenistusi, on vähesed kiindnud tõelisesse evangeeliumi sõnumisse. Seepärast on vaja erinevaid taktikaid inimesteni jõudmiseks. Ashley on noor naine, kes veetis oma suve Moldovas koos organisatsiooniga Operation Mobilisation, tehes misjonit väga ainulaadsel viisil. Kuigi Ashley kavatses alguses minna Keeniasse lühiajalisele misjonile, saatis aastane viivitus reisis teda hoopis juuksurikooli. Kui ta oma aastase programmi lõpetas, oli tal misjon ikka veel südames, kuid ei olnud enam kindel Keeniasse mineku suhtes selle misjoniorganisatsiooniga, kellega ta algselt suhtles. Umbes samal ajal kuulis Ashley OM kohta ning sai huvitava tõuke oma isalt, kes ütles: „Miks sa ei võiks juuksuri ja misjoni huvi ühendada?“ Siis hakkas Ashley mõtlema, et need võivad tegelikult väga hästi kokku minna. „Kui sa lähed juuksuri salongi, siis sa räägid seal juuksuriga umbes 30 minutit. Mis oleks, kui ma saaksin kellelegi Jeesusest rääkida umbes pool tundi?“ Nii on siis Ashley viimase kahe kuu jooksul teinud üle 250 juukselõikuse OM meeskonnale ja kohalikele Moldova inimestele. Isegi keelebarjääriga, mis ameeriklannast Ashley ja tema klientide vahel on, oli ta võimeline oma meeskonna kaaslaste abil andma edasi sõnumit evangeeliumist. Inimesed kuulasid rõõmuga. Ashley kirjeldab ühte korda: „Lõikasin juukseid kolmele õele. Kolmas tüdruk oli nii rahutu selle tõttu, et tema õde kuulis evangeeliumi ja võttis Kristuse vastu oma ellu isegi enne, kui ma oma lõikusega jõudsin lõpetada!“ Nüüd on Ashley’l visioon avada juuksuri salong koos kohvikuga, kus müüakse kristlikku kirjandust ning kuulutatakse Häid Sõnumeid. Palveta, et see visioon kanduks üle teistele, kes võiks Ashleyga teha koostööd, et juuksuri anded saaks kombineeritud eesõigusega jagada Jumala Tõde.

CBN News – Üks hollandi mees on ehitamas koopiat Noa laevast, mõõtudega, mis vastavad Piibli laeva omadele. See idee sai alguse ligi 20 aastat tagasi. Sõites Amsterdamist umbes tunni jagu lõuna poole, avaneb sul võimalus seda laeva näha. See idee sai alguse 1992. aastal ühest unenäost. Johan Huibers rääkis CBN uudistele: „Ühel öösel ma nägin unes, et osa Hollandist oli üle ujutatud. Järgmisel päeval, kui ärkasin, ütlesin oma naisele: ’Ma kavatsen Noa laeva ehitada.’“ Vaatamata vastuseisule oma naise ja teiste inimeste poolt, ehitas Huibert kõigepealt algversioonist kümme korda väiksema jäljendi. Üle 600 000 külastaja tuli seda vaatama, kuid Huibersil oli suurem unistus. Ta ehitas laeva Piibli mõõtude järgi 300 küünart pika, 50 küünart laia ja 30 küünart kõrge. See koopia on tohutu suur. Mõned ütlevad, et Noa laev oli suurim puit struktuur, mis iial on meredel seilanud. Võrdluseks võib öelda, et laev on poolteise jalgpalli väljaku pikkune ning viie korruselise maja suurune. Huibers räägib, et laeva ehitamiseks tal kavandeid polnud. „Mul polnud jooniseid, mul polnud midagi. Mul oli vaid tahe ehitada laeva,“ rääkis ta. „Iga päev ma küsisin Jumalalt, et ta annaks mulle ideid, kuidas seda teha. Ja päev-päevalt Jumal andis mulle, nii et see oli väga lihtne.“ Laev kannab ka topiseid loomadest, mida Piibli kohaselt laevas kanti. „Me tellisime need Filipiinidelt ning panime need Noa laeva,“ rääkis Huibers. „Elusuuruses elevant – sul on võimalus näha, kui suur see on. Uskumatu! Noa laevas pidi ikka väga erakordne elu olema.“ Huibers räägib, et tahtis Noa laeva ehitada selleks, et inimestele laevast rääkida – kes on Jumal, et inimesed hakkaksid jälle Piiblit lugema. „Piibel on kodus kusagile lihtsalt ära pandud. Keegi ei hooli sellest, kuid selle läbi võivad nad seda jälle lugema hakata,“ rääkis Huibers. „Kui sa Piiblit loed, siis Jumal on seal, vastamas su küsimustele,“ lisas ta. Huibersi laev Hollandis, ei ole ainus elusuuruses Noa laeva koopia maailmas. Hong Kongis, ehitasid kristlasest kinnisvara arendajad koos Hong Kongi valitsusega, samas suuruses koopia kaasaegsesse lõbustusparki. Kuid vastupidiselt Huibersi laevale, ei püsi see veepinnal. Huibers usub, et see laev on märk päevadest, milles me elame nii nagu see oli Noa päevil, kus inimesed ei hooli Jumalast ega üksteisest. Ta räägib, et laeva ehitamine oli raske. „Kõik küsisid, et miks? Seda pole vaja ja sul ei ole luba Noa laeva ehitada.“ Kuid ta jäi kindlaks oma plaanidele koos meeskonnaga. Nad loodavad ehituse lõpetada 2011. aasta novembriks ning viia see 2012. aasta Londoni Olümpiamängudele. Huibers ütleb, et tema sõnum selle laevaga on see, et kui Jumal käsib sul midagi teha, siis kuuletu. Ära ütle, et ma ei saa sellega hakkama, lihtsalt tee seda.

Gateway News – Nüüd kui Liibüa ülestõusnud väed näivad lähenevat kolonel Moammar Gadhafi 42-aastat kestnud valitsemise lõpetamisele, mõeldakse sellele, kes võtab valitsemise üle. USA kutsub Liibüat üleminekule demokraatiasse. Kuid tuntakse muret ka selle pärast, et Gadhafi lõpp võib luua hea võimaluse islamistidele lõpuks võim haarata. Sealse piirkonna kristlikud juhid on kutsumas palvevõitlejaid üles asuma oma positsioonidele vaimuliku lahingu eesliinidel Liibüa eest. Kristlikud juhid selles piirkonnas ja need, kes on seotud tagakiusatud koguduse misjoniga, kutsuvad usklikke kogu maailmas üles palvetama nende eest, kes võtavad võimu Liibüas üle, et nad kaitseksid riigi väikese kristlaste kogukonna elusid ja õigusi. Nik Ripken (nimi muudetud), kes on teeninud 25 aastat Rahvusvahelise Misjoni Nõukogus ning on asjatundja tagakiusatud koguduse küsimustes moslemi kontekstis, paluvad teistsugust stabiilsust Liibüas. „Sageli me palume inimestel palvetada, et võimud pakuksid piisavat turvalisust selleks, et evangeelium saaks levida, nii nagu varakogudusel oli Rooma impeeriumi all. Kuid kui see stabiilsus tuleb valitsuselt, mis keelab oma rahvale ligipääsu Jeesusele, siis on see kõige hullem tagakius,“ räägib Ripken. Ripken palub, et usklikud palvetaks sellise stabiilsuse eest Liibüas, kus juurdepääs Jeesusele, oleks põhiline inimõigus. Todd Nettleton Märtrite Häälest, ütleb, et muutus tõenäoliselt soosib neid, kes otsivad vabadust, eriti kristlasi. Ta räägib, et Liibüa on Open Doors maailma vaatluse nimekirjas 25. kohal, kuna ’seal on olnud tugev tagakiusamine eriti nende suhtes, kes on pöördunud moslemi usust. Tripoli linnas olid mõned kogudused, kellel oli lubatud toimida, kuid peamiselt olid need välismaalaste jaoks.“ Liibüa järgib islami seadust ning kõik kodanikud on ’määratluse’ järgi sunni moslemid. Pöördumine kristlusesse on keelatud ning Liibüa rahvusest usklikke on vähe. Nettletton selgitab, et ’tagakiusu võid sa kohata seal, kus moslem muudab oma usku ja tuleb Jeesuse Kristuse juurde. Need on inimesed, kes kogevad väga tugevat tagakiusu.“ Riiklik Ülemineku Nõukogu soovitab Liibüal alustada ’kõikehõlmavat dialoogi demokraatlikeks valimisteks. Vaatlusgrupid hoiatavad, et üleminek võib tuua kaasa rohkem vägivalda. Nettletton ütleb: „Praegusel hetkel on õhus palju küsimusi ning meil tuleb palvetada kristlastele kaitset, et kes tahes saab võimule, pakuks kaitset ning tunnustaks vähemusrühmade, nagu kristlased, õigusi.“ Praegu on enamik Liibüa kristlasi sunnitud uskuma salaja ning kardavad teiste kristlastega kokku tulla. Väikesed kristlikud kogukonnad küll eksisteerivad, kuid need koosnevad peamiselt sub-sahara ümberasujatest ning lääne välistöölistest. Nemad on olnud aktiivsed kogu selle pikka rõhuva perioodi. Nettleton ütleb, et selle tõttu, „on mõnikord saadud viia Piibleid Liibüasse. Võib-olla piire ei valvata preagu nii tugevalt, kui eelnevatel aastatel.“ Mission Network Uudised kirjutavad, et Gaddafi range kontrolli all on evangelism olnud keeruline ning kogu kristlik kirjandus, mis riiki tuli, smuugeldati sinna. Nettleton ütleb, et praegu on veel liiga vara teada, kas sellel muutuste ristmikul on tulemas rohkem vabadust. Ta jätkab: „Riigis on grupp elujõulisi usklikke, kes jagavad evangeeliumi, ei tohiks arvata, et neid pole. Ma arvan, et praegusel murrangute ajal on palve tõseti vaimuliku lahingu esiliinil Liibüa riigi eest. Kristlikud juhid kutsuvad tegema eestpalvet kristlaste eest kõigis neis riikides, kes on olnud mõjutatud ’araabia kevade’ poliitiliste protestide ning muutuste laine poolt, mis on pühkinud üle Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riikide alates 2010. aasta detsembrist. Vägivaldsed kokkupõrked toimuvad siiani riikides nagu Süüria, kus al-Assad andis esmaspäeval välja avalduse, et tema valitsus ei lange. BBC andmeil on umbes 2500 inimest on surnud Süüria kriisis. Natalie Shepherd (nimi muudetud), kes varem elas ja töötas Süürias koos oma abikaasaga, usub, et Jumal kasutab seda rahutust ka selleks, et tuua inimesi päästmisele Jeesuses Kristuses. „Aastaid tagasi, ramadani ajal, liitusime väikese grupi kristlastega Süürias, et palvetada kogu öö. Mäletan, et me hüüdsime Jumala poole, et ta teeks ükskõik mida, selleks, et tuua miljoneid inimesi Süürias päästmisele,“ rääkis Shepherd. Täna on tema palveks see, et Jumal kasutaks kõike seda, mis toimub, just sellel eesmärgil. „Ma tahan näha tuhendeid inimesi kohtumas Kristusega just nii nagu Saulus Damaskuse teel, nii et me hakkame nägema kartmatuid jüngreid nagu apostel Paulus, levitamas Häid Sõnumeid,“ rääkis Shepherd.

CBN News – Lastekodud on Mehhikos kadumas. Valitsus on seepärast sekkumas, et kaitsta lapsi hooletussejätmise ja kuritarvitamise eest ning püüavad hüljatud lapsi paigutada asendusperekondadesse. Kuid üks ameerika perekond on loomas seal uut mudelit. Nad on loonud orbudele kogukonna, kus lapsed saavad perekondlikus õhkkonnas üles kasvada. Bill ja Tammy Woods alustasid aastakümneid tagasi, töötades noorte rantšodes ja Rumeenia lastekodus. „Me alustasime kaheksa lapsega ning üsna pea oli meil 20. Ühe aasta jooksul oli meil 40 last,“ meenutas Tammy. „Me leidsime, et kui nende hulk kasvas, siis kadus sellega perekondlik õhkkond. Esimesed 20 last olid emotsionaalselt väga terved, aga lisades juurde nii palju lapsi, ei suutnud me enam kõigi laste emotsionaalseid vajadusi täita.“ Billil ja Tammyl endal ei ole lapsi, kuid nad usuvad, et iga orb vajab armastavat perekonda. „Kui sa paned hulga lapsi ühte suurde hoonesse, siis sa võid neid ülal pidada, sa võid nende põhivajaduste eest hoolt kanda, ostes riideid, koolitarbeid ja toitu, kuid nad jäävad ilma kallistustest ja üks-ühele ajast,“ selgitas Bill. „Kui laps selle kaotab, siis midagi juhtub nende hinges ja nende isiksuses.“ Nii seadsid nad oma Beacon of Hope (Lootuse majakas) lastekodu üles kodu kujul. See on toonud kaasa kümnete laste emotsionaalse ja füüsilise taastamise. Nagu Carmita, kes on julmalt kuritarvitatud autistlik tüdruk, kellest aastate jooksul on saanud rõõmsameelne noor daam. „Paljusid neist lastest ei adopteerita kunagi, sest nende vanematel on vanemlikud õigused, kuid nad ei suuda neid lapsi üleval pidada, seepärast on nad meie juures pikaajalisel hooldusel,“ rääkis Bill. „Me toimime kui perekond. Me räägime lastele, et maailma jaoks on see lastekodu, kuid meie jaoks on see perekond.“ Kolm aastat tagasi laienesid nad välja ning alustasid uue projektiga ’The Potter’s Ranch,’ seal saavad nad hoolt kanda rohkem kui 200 lapse eest. „Meil on seal küülikud, loomakari. Meil on puuviljaaed ning seame üles ka kasvuhooned. Kõik selleks, et nende toodetega pidada üleval kogu tööd,“ rääkis Bill. Rantšosse tuleb veel ka kalakasvatus, aiamaa, betoonbloki tööstus ning kogukonna kodud. „Alguses loome me selle 20 koduga. Selles piirkonnas on ka kool,“ lisas Bill. „Seal on kõik, mida ühes väikeses külas vaja läheb, nii et nad tunnevad, et see on normaalne.“ Kogu rantšo peaks olema isemajandav ning suudab võõrustada ka külastavaid töö meeskondi. Bill räägib: „Eesmärk on teha see iseseisvaks, nii et me ei pea alati ootama teistelt abi. Ma arvan, et see on ka tervem lähenemine. Lapsed saavad seal tööd teha, õppida oma kätega tööd tegema, olla väljas ja loomadega tegeleda. Kui nad siis ükskord lahkuvad saavad nad oma elu alustada. Bill, Tammy ja nende meeskond loodavad, et Jumala abiga saavad nad rajada armastavad perekonnad, kes teenivad sadu mehhiklasi mitmeid põlvkondi

Mission Network News – Sellest, mis on Bhutani vaimulikus kliimas muutumas, on erinevaid teateid. Ühest küljest on Bhutan Open Doors Maailma Vaatluse nimekirjas 14. kohal. See nimekiri koosneb 50 riigist, kus toimub kõige suurem kristlaste tagakiusamine. Bhutani puhul ei ole tegu aga ainult ühe religiooniga, mis on sihtmärgiks võetud. Kuigi Bhutani põhiseadus märgib budismi oma riigi ’vaimulikuks pärandiks,’ räägib Lee DeYoung, kes töötab programmiga ’Lootuse Sõnad,’ et „see on üks vähestest riikidest maailmas, kus teatavasti ei ole avatud mošeesid, hindu templeid, kristlikke kirikuid ega juudi sünagooge.“ Teisest küljest peeti peale 100 aastat kestnud absoluutmonarhiat 2008. aastal esimesed valimised ning Bhutan tõusis esile parlamentaarse demokraatiana. Nüüd nõuab valitsus luba religioosse hoone ehitamiseks, mis näib vihjavat, et taolised hooned kiidetakse heaks. Mõned usuvabaduse vaatlejad aga väidavad, et neid lubasid ei kinnitata, mis annab jõudu väitele, et kristlus on ikka veel ’mustas nimekirjas.’DeYoung nõustub. „Kuigi tehniliselt on ebaseaduslik avalikult kristlasena toimida, on usklike arv Bhutanis selgelt kasvamas ning nad kogunevad salaja kodustes osadustes.“ Compass Direct News andis käesoleva aasta alguses välja raporti, mis viitas lootusrikkalt muutuste võimalusele. DeYoung selgitab: ’Mõned usuvad, et valitsus on väga lähedal sellele, et ametlikult tunnustada vähemalt ühte kristlikku gruppi. See märgiks pöördepunkti, milles Bhutani valitsus kuulutaks avalikult, et kristlus on lubatud.“ Samal ajal on selles küsimuses varem aktiivne olnud liikumine seiskunud viimase kuue kuu jooksul. Kuigi näib, et vabaduse suunas on toimunud mõningane liikumine, on evangelism Bhutanis veel keelatud. Siin tuleb esile raadio teenistus. Raadio on mänginud tähelepanuväärset rolli kristlaste kohalolu tajumise osas riigis, mis muidu oleks suletud kristlikule tegevusele. Bhutani ametlikus dzongkha keeles lindistatud saated antakse eetrisse kolm korda nädalas. 15-minutilises saates räägitakse tervisest, muusikast ja kristlikust sõnumist. See saade julgustab usklikke kuid annab sõnumi Kristusest ka neile, kes otsivad vastuseid. Nad on ka vastamas sellele sõnumile – kuigi DeYoung märgib, et ’ettenähtavas tulevikus, need bhutanlased, kes tulevad Kristuse juurde, kalduvad ilmselt hoidma üsna madalat profiili.“ DeYoung ütleb: „Põnev on see, et inimeste arvates on valitsus väga teadlik paljudest nenedest koduosadustest, kuid nad on valinud mitte sekkuda. Nad ei ole end asjasse seganud ega püüdnud peatada nende tegevust. Kuigi õhkkond tundub vabam, on evangelismi küsimus siiski veel väga tundlik.“ Palveta, et kristlasi koheldaks õiglaselt selle uue konstitutsiooni all. Palveta, et kogudus laieneks ja edeneks vaatamata survele.

WBIR.com – „Me usume ikka nii, nagu Piibel ütleb, et õiglus ülendab rahva ja patud toovad laitust inimestele,“ rääkis baptisti jutlustaja, Kermit Phillips. Üle kümne kohaliku pastori, kaasaarvatud Phillips, alustasid äratuskoosolekutega 31. juulil 2011, Knoxville’s Tennessee’s. See järgnes koguduste juhtide palvekoosolekutele, mida nad alustasid aprillis. Scott’i maakonna politseijaoskond usub, et need palvekoosolekud, mis neli kuud tagasi alguse said, on mõjutanud otseselt politseinike edukust hulga metamfetamiini laborite avastamisel. „Me oleme näinud 600% kasvu narkokaubitsejate arreteerimisel, eriti metamfetamiiniga kaubitsejate puhul, alates sellest, kui hakati palvekoosolekuid pidama .. oleme kasutanud igat vahendit narkoprobleemi peatamiseks, mis meil siin on ning palved on olnud selle vastuseks,“ rääkis šerifi abi, Ronnie Phillips. Äratuskoosolekud Huntsville’s jätkuvad.

Ajc.com – Tuhanded inimesed seisid möödunud reedel tasuta hambaravi järjekorras ühe kiriku ukse ees, Woodstockis, Georgia osariigis, USAs. Kahepäevast kliinikut Woodstocki Esimeses Baptisti kirikus, sponsoreeris Georgia Hambaravi Assotsiatsioon oma sihtasutuse Oral Health kaudu. „Järjekord läks ümber kiriku, üle parkimisplatsi ja ümber laohoone,“ rääkis Richard Smith, kelle praksis asub Atlantas. Ta hindas järjekorra umbes 1800 meetri pikkuseks ning ütles, et tipphetkel oli rivis umbes 4000 inimest. Inimesed, kes hambaravi vajasid, tulid erinevate vajadustega. 24-aastane üliõpilane, Jasen Scrivens, läks hommikul kell 1 kohale, lootuses lõpetada poolikut hambaparandust. „Umbes kolm kuud tagasi, lasin osa tööd teha ning see maksis mulle päris palju ning ma pole saanud seda veel lõpetatud – ma ei saanud seda võimaldada endale. Tulin vaatama, kas saan siin selle lõpetatud,“ rääkis ta. Stephanie Brazell, rääkis, et jõudis kiriku juurde eelmisel õhtul kell 22.45 ning magas kõnniteel. Ta rääkis, et pole hambaarstil käinud kaks aastat. „Mul on paar hammast puudu ning vajan ka paari hamba välja tõmbamist,“ rääkis ta. Brazell rääkis, et kaotas töö mõned aastad tagasi ning tal pole ravikindlustust. Smith rääkis, et rasked majanduslikud ajad on loonud tohutu vajaduse hambaravi teenusele. „Üks osa meist hakkas ringi vaatama ning me mõistsime, et taolise majandusega tuleb meil midagi ette võtta. Meie ei ole vastutavad selle probleemi eest, kuid me oleme need, kes saavad midagi parandada. Paljud neist inimestest on valudes, neil on infektsioonid, neil on esimesed hambad puudu .. tohutu vajadus selles, et saada inimesed tagasi tööle. Emad ei suuda oma laste eest hoolt kanda, isad ei saa teenida elatist .. meil tuleb neid aidata.“ Ta rääkis, et kirikusse seati üles 100 hambaravi tooli ning tööl oli üle 1600 vabatahtliku, kaasaarvatud 300 hambaarsti. „Meil on hügieenikud, meil on hambaarstide abilised, meil on hamba kirurgid, kes tõmbavad hambaid välja, endodontistid, kes ravivad juurekanaleid .. meil on inimesi siin, kes neid toidavad, selleks on vaja tervet armeed ning see kogudus on olnud lihtsalt hämmastav.“ Ta rääkis, et see sündmus on Georgias esmakordne oma suuruse poolest. Smith rääkis, et inimesed, kes reedel abi ei saa, saavad laupäeval tagasi tulla, politsei pole lihtsalt lubanud inimestel rohkem järjekorda tulla. Dr Michael Vernon, Augustast, rääkis, et oli väga liigutatud patsientide reaktsioonist nende ettevõtmisele. „Kolm esimest patsienti, keda ma ravisin, istusid tooli ja nutsid, sest nad olid nii tänulikud selle eest, mida me teeme. See andis mulle hea tunde siin olemise osas,“ rääkis ta.

The Christian Post – Noored läksid möödunud nädalal välja oma jõududega, et aidata rüüstamiste ja vägivalla ohvreid Londonis ning teistes Inglismaa linnades. Noored Kristusele keskused on olnud hõivatud sellega, et koordineerida oma piirkonna tööd, andes välja toitu, riideid ja muud toetust neile, kes on kaotanud oma kodud, vara või lähedase. Organisatsioon Noored Kristusele rõhutas, et kuigi rahutused, pahed ja kriminaalsus oli tõusmas, on ka palju selliseid noori, kes toovad positiivset muutust kogukondadesse, aidates koristada ning isegi juhtides koristustöid üle kogu Inglismaa. Noored Kristusele keskuste juhid on olnud tunnistajaks tähelepanuväärsele suhtumisele, mis väljendab seda, et me saame hakkama, paljud noored, kes viimastel päevadel on aidanud, on näidanud välja suurt entusiasmi ja energiat. Londonis, Croydon’i Noored Missiooniga, on jaganud välja toitu ja riideid nendele ohvritele, kes olid sunnitud oma kodudest lahkuma tulekahjude tõttu. Keskuse direktor, Naomi George, ütles: „Kuigi möödunud esmaspäeva õhtul näidati uudistes pilte noortest, kes rüüstasid, süütasid tulekahjusid ning vandaalitsesid, on kaamerate taga võimalik näha täiesti vastandlikku pilti, millist elu noored elavad.“ Noored on olnud seotud koristustöödega tänavatel, küpsetanud muffineid ja küpsiseid korravalvuritele ja muudele teenistustele ning külastanud inimesi nende kogukondades. „Meil on pidev noorte vool, kes tulevad annetama oma asju nendele perekondadele, kes on kõik kaotanud, samuti on neid, kes vabatahtlikuna sorteerivad asju ning küsivad inimestelt veel annetusi,“ rääkis George. Suurepärane on olnud näha noori inimesi Croydonis toomas tõeliselt positiivset mõju oma kogukonnale.“ Noored Kristusele oli ka Birminghamis rüüstamise ja hävitustöö järgselt, et aidata koristada poode, pühkida sodi ning palvetada nende poodnike eest, kes kahju kannatasid. Noored Kristusele juht Suurbritannias, Gavin Calver, ütles, et meil on oluline tunnustada seda head mõju, mida need noored oma kohalikkesse kogukondadesse toovad. „Organisatsioonina Noored Kristusele, oleme väga uhked, nähes nii paljusid noori elamas kirglikult Kristusele ning palvetamas, teenimas ja toetamas neid, keda mässud briti linnades puudutasid,“ rääkis ta. Nüüd, mil briti noored on rambivalguses, võõrustas Briti peaminister, David Cameron, möödunud reedel gruppi noori, kes tõid esile uue kampaania nimega ’Mitte minu nimel’, milles noored võtavad ühise hoiaku vägivalla vastu.

Gateway News – Bet Sheekoom on heebreakeelne fraas, mis tähendab ’Taastaamise kodu.’ Just seda on see olnud sadadele naistele, kes on saanud vabaks narkosõltuvusest ja prostitutsioonist, Bet Sheekoom teenistuse kaudu Port Elizabethis, Lõuna-Aafrikas, viimase 10 aasta jooksul. Praegused ’ema ja isa,’ Gary ja Shelley Koekemoer’i, jaoks Bet Sheekoomis, on see olnud hämmastav ja alandust toov rännak Jumalaga, alates 2004. aastast, kui nad esmalt tundsid kutsumist jõuda prostituutideni, kes Port Elizabethi kesklinna tänavatel kõndisid. Bet Sheekoomi juhid on nad olnud alates 2007. aastast ning nende teenistuse südameks on olla taastumise- ja varjupaigaks kriisis naistele, kellel pole kuhugile minna ega kedagi, kes neid aitaks. Igas vanuse, rassi ja sotsiaalmajanduliku taustaga naised on oodatud sinna seniks, kuni nad saavad taastatud ja varustatud, et alustada elujõulist, uut, iseseisvat elu. See võib võtta kuni kaks aastat. Naistele on toit, majutus, väljaõpe ja intensiivne hoolekanne ja toetus tasuta. Teenistus toetub täielikult Jumalale oma jooksvate kulude katteks. Töö ei ole lõppenud sellega, kui naised on taastunud. Selleks, et naistele tööoskusi õpetada, tuleb rahalist toetust koguda ning siis leida neile sobiv töökoht. Paljud veedavad aega ka Bet Sheekoomi kodus Walmeris, kus nad saavad kohaneda neile tundmatu tööeluga. Ka tulevikus on uksed alati neile naistele avatud, et nad saaksid küsida abi. „Me tõesti anname kogu au Jumalale. Pole mingit võimalust, et me oleksime saanud seda teha ilma selleta, et Tema meid oleks juhtinud ning kui Püha Vaim poleks töötanud koos meiega,“ rääkis Gary. Ta rääkis, et tema ja Shelly lõplik visioon on anda see Port Elizabethi teenistus üle kellelegi ning seada üles taolised taastamise kodud üle kogu Lõuna-Aafrika. Shelly meenutab, kuidas kaastunne täitis teda ja Gary’t kui nad ühel südaööl sõitsid mööda noortest prostituutidest tänavatel. Tol ajal oli Gary ühe turvafirma juht ning Shelly medõde ning nad sõitsid sageli koos linnas hilisõhtul ringi. Nad olid näinud tüdrukuid tänavatel ka palju kordi varem, kuid sel õhtul teadsid nad mõlemad, et neil tuleb midagi selles suhtes ette võtta. Gary ja Shelly olid olnud vaid lühikest aega abielus ning alles äsja tulnud sügavamale usule. „Tänavatele oli tulnud juurde palju tüdrukuid. Palju rohkem noori tüdrukuid oli tänavatel ja nad olid väga väljakutsuvad,“ rääkis Gary. Üsna pea võtsid nad ühe tüdruku oma korterisse Newton Park linnaosas. Siis tuli neine tüdruk ning peagi tekkis vajadus võtta vastu rohkem tüdrukuid. Nad konsulteerisid oma juhtidega Harvest Christian koguduses ning peagi varustas kogudus neid kolme magamistoaga korteriga Walmeris, kuhu nad said võtta vastu rohkem tüdrukuid. Hiljem viis kogudus nad kokku Shelly Goddard’iga, kes oli 2001. aastal rajanud Bet Sheekoom’i. Kuid kui Shelly Goddard pöördus tagasi tööle Hiinasse ja Indiasse, võtsid Gary ja Shelly tema töö juhtimise üle. Shelly räägib: „Alguses pidime tervet uut maailma tundma õppima.“ Nad püüdsid anda tüdrukutele oma visiitkaarte kontaktandmete ja piibli salmidega. Kuid nad pidid selle lõpetama, sest tüdrukute kupeldajad andsid neile peksa, kui leidsid kaardid nende juurest. „Ühel õhtul, kui sõitsime Central’i tänaval, küsisime kahelt tüdrukult, kas võime palvetada nende eest. Üks neist ütles, et kui Jeesus teda nii palju armastab, siis oleks tema autos ja meie oleksime tänaval. Kuid kolm kuud hiljem tuli ta meie juurde abi saama,“ rääkis Gary. Gary ja Shelly olid püsivad, tuues tüdrukutele toitu ja kingitusi jõulude ajal ja ülestõusmispühadel. Lõpuks hakkasid nad saama võimalusi tüdrukutega rääkida ning palvetada nendega. Nigeerlased, kes panid tüdrukud päeva ajaks luku taha ning lasid õhtul välja, jälgisid seda ning oli kordi, kus nad tõid haiged või üledoosi võtnud tüdrukud Koekmoers’ide juurde abi saama. Keskmiselt majutavad nad 12 naist koos lastega, kes neil on. Gary ja Shelly elavad samuti seal majas, jagades oma elu nende naiste ja lastega, nad püüavad neile anda positiivset kogemust kristliku perekonnana ning väärtushinnanguid, et näidata neile Jumala ’isa südant.’Kõiki naisi tänavalt on ära kasutatud ning mehed ei ole neid kunagi respektiga kohelnud. Gary rääkis, et kui mõnest teisest usust naine sinna sattus, öeldi neile, et Bet Sheekoomi juhitakse kristlikel printsiipidel ning selles on piiblipõhine taastumisprogramm, kuid nad on oodatud ning nad ei ole kohustatud pöörduma kristlusesse. Tegelikult olid mõned moslemid ja jehoovatunnistajad valinud Jeesuse seal oleku ajal. Vaadates tagasi tuldud teele, näevad nad Jumala kätt iga sammu üle. Ka Jumala kaitsvat kätt, näiteks hetkel, kui Gary läks tagasi kurikuulsasse narkopesasse, et tuua üks tüdruk tagasi. „Kui tüdrukud ära jooksevad, siis me läheme neid otsima ning püüame nad tagasi tuua – nii nagu karjane,“ rääkis Gary. Nad on kogenud viimasel ajal Jumala kätt ka inimkaubanduse ohvrite abistamisel, nõustaja tulemisel nende misjoni ning mitmel muul viisil.

CBN News – Autopommi plahvatus teisipäeva hommikul, kristliku kiriku ees Põhja-Iraagis, vigastas 23 inimest. Politsei andmeil kahjustas pomm Kirkukis tugevalt Süüria Katoliku kirikut. Koguduse juht reverend Imad Yalda, oli ainus plahvatuse ajal hoones viibinud inimene ning ta sai haavata. 22 muud inimest, kes said plahvatuses kannatada, olid lähedalasuvates majades elavad inimesed. Hiljem tegid turvajõud kahjutuks veel kaks autopommi, mis olid anglikaani kiriku lähistel ja Mar Gourgis kiriku lähedal. Kirkuk on etniliselt ja religioosselt mitmekesine linn ning see asub Baghdadist põhja pool. Moslemi sunni äärmuslased on võtnud sealsed kristlased sihtmärgiks, kuna neid nähakse uskmatutena. Pommi rünnak võib olla tähiseks jätkuvast vägivallast Iraagi kristlaste vastu, kellest ligi 1 miljon on riigist põgenenud alates sellest, kui sõda 2003. aastal alguse sai. „Terrorostid tahavad meid panna Iraagist põgenema, kuid nad kukuvad läbi,“ rääkis rev. Haithem Akram, kes on ühe rünnaku sihtmärgiks võetud koguduse preester. „Me jääme oma maale. Iraagi kristlased on kerged sihtmärgid, sest neil ei ole sõjaväge, kes neid kaitseks. Terroristid tahavad meid terroriseerida, kuid see ei õnnestu neil,“ lisas ta. USA välisministeeriumi teateil on kristlike juhtide andmeil Iraaki jäänud veel hinnatavalt 400 kuni 600 tuhat kristlast, võrreldes sõjaeelse ajaga, kui neid võis olla kuni 1,4 miljonit.Vatikan ning USA kongressi liikmed on alates sellest, kui vägivald möödunud aastal alguse sai, palunud Iraagi valitsust, et nad teeksid rohkem Iraagi kristlaste kaitsmiseks.

Gateway News – Helenvale linnaosa, Port Elizabethis, on saavutanud kurikuulsust oma vägivallatsevate jõukude tõttu ning seda peetakse üheks ohtlikuimaks paigaks Lõuna-Aafrikas. Kuid inimestele, kes seal elavad, on see väike, vaene, põhjapoolne äärelinn, koduks. Lahing, et võtta kurjusejõududelt tagasi see jõukude poolt sõelutud Port-Elizabethi põhjapoolne ala, on käimas erinevatel liinidel. Üks neist liinidest töötab kohalike koolilaste hulgas, et viia neile lootuse sõnumit tuleviku jaoks. Victory Ministries International ning Lõuna-Aafrika politsei, külastasid käesoleva nädala alguses Gelvendale Keskkooli. See külastus oli osa hetkel toimuvast koolide ja politsei kampaaniast, mis algas veebruaris. Õpilastele esinesid muusikud, tehti hip-hop muusikat ning kooli oma ’jazz gospel bänd’ tõmbas kõiki õpilasi kaasa laulma gospellaule. Seejärel tõi üks meeskonna liige, Clayton Goezar, esile põhjuse, miks seda sündmust korraldatakse ning rääkis, kuidas tema süda on murtud selle paiga pärast. Ta meenutas üht endist linna noort Keanon ’Oubaas’ Lombardit, kes tulistati hiljuti surnuks jõuguliikmete poolt Helevale’s, kui ta oli kõndimas kiriku noorteõhtult kodu poole. Goezar, kes ise on endine Gelvendale keskkooli õpilane, rääkis, et tema isa oli olnud jõuguliige ning narkokaubitseja, täpselt samamoodi nagu narkokaubitsejad, kes on ka praegu Helenvale’i terrori taga. Kui Goezar oli 11-aastane, suri tema isa kuulide rahe all. Ta rääkis, et noore mehena oli ta teinud otsuse, seista narkootikumide ning jõukude kujunemise vastu. Ta esitas Gelvandale’i keskkooli õpilastele väljakutse järgida tema eeskuju ning teha midagi positiivset selleks, et seista vastu kurjusele nende kogukonnas. „Sinust võib saada see, mille kohta teised ütlevad, et seda ei juhtu,“ rääkis ta, julgustades õppureid seadma kõrgeid karjääri eesmärke. Politsei kaplan, Alain Waljee, julgustas õppijaid saama sõbraks politseiga. „Me tahame olla teie sõbrad. Me ei taha olla teie kinnipüüdjad,“ rääkis ta. Ta ütles ka, et külastab sageli noori jõuguliikmeid, kes on vanglas. „Nad nutavad seal. Seal ei ole kerge. See pole elu, mida sa tahad elada. Ära röövi endalt tulevikku, valides endale valed sõbrad. Sul võib olla tulevik, kui sa valid õieti.“ Sündmuse kõrgpunkt oli 16-aastase räppari Jean-Mikyle Roos’i esitatud uus lugu ’Drugs is Gevaarlik’ (Narkootikumid on ohtlikud). Teismeline räppar sai kohalikuks kuulsuseks käesoleva aasta veebruaris, kui ta kirjutas räpiloo nimega ’Genoeg is Genoeg!’ (Küllalt on küllalt). Laul tabab hästi paljude inimeste meeleolu linna põhjapiirkondades, kellel on kõrini narkootikumidest ja vägivallast, mida neile kogukonna vähemuse poolt pidevalt peale surutakse. Gelvandale keskkooli direktor, Desmond Nichol on täielikult seda ettevõtmist toetamas. Ta ütles, et on teadlik mõnigatest oma kooli õpilastest, kes kasutavad narkootikume ning mõned isegi töötavad narkokaubitsejate heaks, kes kasutavad noori oma räpase ja ohtliku töö tegemiseks. Möödunud kolme aasta jooksul on kolm tema õpilast saanud jõukudevahelises vägivallas surma.

      loe edasi